Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed (0)

Keskkool - Matemaatika - Majandusmatemaatika

1 Hindamata

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM
Elisabeth Jänes
Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed
Majandusmatemaatika uurimistöö
Juhendaja : Reelika Leopard
Tartu 2011
SISUKORD
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
1.Riigieksami tulemuste koondtabel ...........................................................................................5
2. Esimene punkt.........................................................................................................................6
2.1 Kirjandi tulemuste sagedustabel ................................................................................6

Kirjandi sageduspolügoon.........................................................................................6

Kirjandi tulemuste mood, mediaan ja keskväärtus....................................................6
3. Teine punkt.............................................................................................................................8
3.1 Võõrkeele tulemuste tabel.........................................................................................8
3.2 Võõrkeele sageduspolügoon.....................................................................................8
3.3 Võõrkeele tulemuste mood, mediaan ja keskväärtus................................................8
4. Kolmas punkt........................................................................................................................10
3.1 Korrelatiivsete seoste tabel......................................................................................10
3.2 Variatsioonikordaja .................................................................................................11
3.3. Korrelatsoonivälja graafik ......................................................................................11
5. Neljas punkt..........................................................................................................................12
6.. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................13
Sissejuhatus
Selle uurimistöö eesmärk on minu teadmiste kinnitamine ning nende praktiseerimine arvutis. Uurimistöö andmed on päriselust ning selles töös toimub nende analüüsimine ning andmetest erinevate jooniste , tabelite ning diagrammide kujutamine. Uurimistöö hõlmab endas tunnis õpitu kasutamist ning abimaterjalide oskuslikku praktiseerimist. Uurimustöös arvutame 34 õpilase lõpueksamite tulemuste kohta mediaane, moode ning keskväärtusi. Joonestan ka sageduspolügoone ning jagan andmeid tabelitesse.
Uurimistöös kasutan järgmiseid mõisteid:
Statistika - teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist
Matemaatiline statistika - matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid
Üldkogum - objektide hulk, mille kohta tehakse teaduslikult põhjendatud järeldusi
Valim - uurimiseks valitud üldkogumi osa
Tunnus - omadus, mille põhjal uuritakse objekti
Sagedustabel - tabel, mis näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse
Jaotustabel - tabel, mis näitab tunnuse väärtuse suhtelist esinemissagedust
Statistiline rida - tunnuse väärtuste järjestamata rida
Variatsioonirida - tunnuse väärtuste rida kasvavas või kahanevas järjekorras
Mood - variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige (Mo)
Mediaan - variatsioonirea keskmine liige (Me)
Aritmeetiline keskmine - tunnuse keskväärtus ()
Hälve - variatsioonireas oleva tunnuse väärtuse ja keskväärtuste vahe
Dispersioon - hälvete ruutude aritmeetiline keskmine (2)
Standardhälve - ruutjuur dispersioonist ()
Variatsioonikordaja - standardhälbe ja keskväärtuse suhe (V)
Arvutusteks kasutan järgnevaid valemeid:
N ― valemi suurus ( vaadluse all olevate objektide arv)
― vahemike arv
― suurim väärtus
― väikseim väärtus
― suurima ja väiksema väärtuse vahe
Mo ― tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus - mood
― tunnuse väärtus, millest suurimaid või väiksemaid liikmeid on
variatsioonireas ühepalju - mediaan
― keskväärtus ehk keskmine
― keskväärtus ehk keskmine
― x ruutude keskväärtuse arvutamine
― y ruutude keskväärtuse arvutamine
― standardhälve x puhul
― standardhälve y puhul
― x ja y korrutise keskväärtuse arvutamine
― x-i variatsioonikordaja
― y-i variatsioonikordaja
― vabaliikme arvutamine
― sirge tõusu arvutamine
― korrelatsioonikordaja (näitab seose tugevust kahe tunnuse vahel)
― regressiooni sirge
Riigieksamite tulemuste koondtabel
1. Selles tabelis on ära toodud uurimustöös kasutatavad algandmed ning kõikide järelduste alus ning arvutustes kasutatavad arvud.
Järjekorranumber
Kirjandi tulemus
Võõrkeele tulemus
1
55
50
2
55
85
3
70
80
4
50
72
5
50
92
6
50
77
7
55
81
8
75
91
9
65
64
10
75
91
11
65
88
12
60
77
13
90
96
14
80
78
15
60
84
16
80
69
17
70
65
18
95
86
19
85
54
20
80
87
21
45
56
22
80
69
23
93
75
24
56
76
25
65
80
26
75
86
27
90
74
28
49
69
29
85
87
30
4
36
31
85
78
32
65
78
33
65
83
34
65
62
Esimene punkt
1. Esimese punktis analüüsin kirjandi tulemuste andmeid. Andmed jagan tabelisse, joonestan sageduspolügoonid ning arvutan mediaani , moodi ja keskväärtuse.

Jagan kirjandi tulemuste andmed sagedustabelisse.
Variatsioonirida: 4,45,49,50,50,50,55,55,55,56,60,60,65,65,65,65,65,65,70,70,75,75,75, 80,80,80,80,85,85,85,90,90,93,95
Sagedustabel:
12.klassi kirjandi tulemused(punktid)
0 kuni 20
21 kuni 40
41 kuni 60
61 kuni 80
81 kuni 100
Sagedus
1
0
11
15
7
Suhteline sagedus (%)
2,9
0
32,4
44,1
20,6
1.2 Joonestan sageduspolügooni kirjandi tulemustest.
1.3 Arvutan mediaani, moodi ning keskväärtuse.
Arvutan mediaani:
Variatsioonirida: 4,45,49,50,50,50,55,55,55,56,60,60,65,65,65,65,65,65,70,70,75,75,75, 80,80,80,80,85,85,85,90,90,93,95
Kuna variatsioonireas on paarisarv liikmeid, siis mediaaniks on kahe keskmise liikme poolsumma. Kaks keskmist liiget varitsioonireas on 65. Seega Me =(65+65):2=65
Kirjanditulemuste mediaan on 65.
Leian moodi:
Variatsioonirida: 4,45,49,50,50,50,55,55,55,56,60,60,65,65,65,65,65,65,70,70,75,75,75, 80,80,80,80,85,85,85,90,90,93,95
Kuna mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus, seega on kirjanditulemuste mood 65.
Arvutan keskväärtuse:
Variatsioonirida: 4,45,49,50,50,50,55,55,55,56,60,60,65,65,65,65,65,65,70,70,75,75,75, 80,80,80,80,85,85,85,90,90,93,95
Keskväärtus arvutatakse kõikide väärtuse kokkuliitmisel ning nende arvuga jagamisel. Seega kui väärtusi on kokku 34 ning nende summa kokku on 2287, siis on keskväärtus: 2287:34= 67,26.
Teine punkt
2. Teises punktis analüüsin võõrkeele lõpueksami tulemusi. Võõrkeele tulemused jagan tabelisse, joonestan sageduspolügoonid ning arvutan mediaani, moodi ja keskväärtuse.
2.1. Jagan võõrkeele tulemuste andmed sagedustabelisse.
Variatsioonirida:36,50,54,56,62,64,65,69,69,69,72,74,75,76,77,77,78,78,78,80,80,81,83,84,85,86,86,87,87,88,91,91,92,96
Sagedustabel:
Eksamitulemuste punktid
0 kuni 20
21 kuni 40
41 kuni 60
61 kuni 80
81 kuni 100
Sagedus
0
1
3
17
13
Suhteline sagedus (%)
0
2,9
8,8
50,0
38,2

Joonestan sageduspolügooni võõrkeele eksami tulemustest.

Arvutan mediaani, moodi ning keskväärtuse.
Arvutan mediaani:
Variatsioonirida:36,50,54,56,62,64,65,69,69,69,72,74,75,76,77,77,78,78,78,80,80,81,83,84,85,86,86,87,87,88,91,91,92,96
Kuna variatsioonireas on paarisarv liikmeid, siis mediaaniks on kahe keskmise liikme poolsumma. Kuna kaks keskmist tulemust on 78 ja 78, siis Me=(78+78):2=78. Seega on võõrkeele eksamitulemuste mediaan 78.
Leian moodi:
Variatsioonirida:36,50,54,56,62,64,65,69,69,69,72,74,75,76,77,77,78,78,78,80,80,81,83,84,85,86,86,87,87,88,91,91,92,96
Kuna mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus, seega on võõrkeele eksamitulemuste mood 69 ja 78. Tunnus on seega bimodaalne.
Arvutan keskväärtuse:
Variatsioonirida:36,50,54,56,62,64,65,69,69,69,72,74,75,76,77,77,78,78,78,80,80,81,83,84,85,86,86,87,87,88,91,91,92,96
Keskväärtus arvutatakse kõikide väärtuse kokkuliitmisel ning nende arvuga jagamisel. Seega kui väärtusi on kokku 34 ning nende summa kokku on 2576, siis on keskväärtus 2576:34=75,76.
Kolmas punkt
3. Kolmandas punktis leian korrelatiivsed seosed.
3.1. Korrelatiivsete seoste tabel.
Järjekorranumber
Kirjandi tulemus (X)
Võõrkeele tulemus (Y)
X2
Y2
X*Y
1
55
50
3025
2500
2750
2
55
85
3025
7225
4675
3
70
80
4900
6400
5600
4
50
72
2500
5184
3600
5
50
92
2500
8464
4600
6
50
77
2500
5929
3850
7
55
81
3025
6561
4455
8
75
91
5625
8281
6825
9
65
64
4225
4096
4160
10
75
91
5625
8281
6825
11
65
88
4225
7744
5720
12
60
77
3600
5929
4620
13
90
96
8100
9216
8640
14
80
78
6400
6084
6240
15
60
84
3600
7056
5040
16
80
69
6400
4761
5520
17
70
65
4900
4225
4550
18
95
86
9025
7396
8170
19
85
54
7225
2916
4590
20
80
87
6400
7569
6960
21
45
56
2025
3136
2520
22
80
69
6400
4761
5520
23
93
75
8649
5625
6975
24
56
76
3136
5776
4256
25
65
80
4225
6400
5200
26
75
86
5625
7396
6450
27
90
74
8100
5476
6660
28
49
69
2401
4761
3381
29
85
87
7225
7569
7395
30
4
36
16
1296
144
31
85
78
7225
6084
6630
32
65
78
4225
6084
5070
33
65
83
4225
6889
5395
34
65
62
4225
3844
4030
KOKKU:
2287
2576
164527
200914
177016
Keskmine kirjandi tulemus oli 67,26 ja keskmine võõrkeele eksami tulemus oli 75,76.
3.2 Arvutan variatsioonikordaja.
Tulemuste keskmine: (67,26+75,76)/2= 71,5
Tulemuste standardhälve: (17,73+12,99)/2= 15,4
Variatsioonikordaja: (15,36/71,51)*100= 21,5
Vahemikku (56,1;86,9) jääb 68 tulemusest 43 tükki vahemikku. Seega jääb ristkorrutisega arvutates vahemikku 63,2% tulemustest.
Leian korrelatsiooni.
Korrelatsioon on 0,4775
Keskmine seos: kordaja 0.33.3 Teen korrelatsoonivälja graafiku.
f(x)=30x+55
Neljas punkt
Kokkuvõtteks võib öelda, et uurimustöös selgus, et kahe erineva eksami tulemuste vahel on keskmine seos. Inimene, kes sai ühes aines halva tulemuse, võis teises eksamis hea saada, kuid suurem võimalus on saada teine eksam samuti hea, kui üks on juba hästi sooritatud .Üldises pildis oli tolle aasta keskmine kirjandi tulemus 67,26 ja keskmine võõrkeele eksami tulemus oli 75,76, mis on päris kõrge. Samuti sain uurimise käigus teada, et õpilaste tulemust varieerusid suuresti. Kõige väiksem tulemus oli kirjandi eest ning milleks oli 4 punkti. Kõige rohkem punkte saadi aga võõrkeele eksami eest ning selleks tulemuseks oli 96 punkti.
Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Statistika
http://web.zone.ee/veelmaaallar/sisu1/index.html
„MATEMAATIKA 12.klassile“ ,Lea Lepmann, Tiit Lepmann, Kalle Velsker , 3.,ümbertöötatud trükk, Tallinn, 14.07.2003, Koolibri
http://www.kmg.tartu.ee/opetoo/uurimistoeoe.html

Allkiri :
20.03.2011
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 25 allalaadimist

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed #1

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed #2

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed #3

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed #4

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed #5

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed #6

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed #7

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed #8

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed #9

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed #10

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed #11

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed #12

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed #13

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katlin10 Õppematerjali autor

Majandusmatemaatika uurimistöö

majandusmatemaatika majandusmatemaatika uurimistöö

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Statistika

Sarnased õppematerjalid

xlsx

Metroloogia ja mõõtetehnika Kodutöö

79 74 85 55 45 22 Leian B keskväärtuseintervallhälve tõenäosusastmel P=0.95 ehk =0.05 Studenti tabelist kriitiline t (=0,05; n=50; kahepoolne) = 2,01 jaotusele vastav mõõtetulemuste arv ni" intervallis i on leitav valemiga: ni"= n*h*f( zi) õõtetulemuste koguarv, ervalli samm normaaljaotuse tihedusfunktsiooni väärtus kohal zi ORMDIST(xi;X ,s, FALSE), kus s on standardhälve ja X keskväärtus. se teoreetiline tulemuste kogus intervallides Column E Column G Column E Column G 8 9 10 misest põhikogumis Faktorid, p=10 F4 F5 F6 F7 F8 F9 yi4 yi4^2 yi5 yi5^2 yi6 yi6^2 yi7^2 yi8 yi8^2 yi9

Metroloogia ja mõõtetehnika

docx

DZ Rakendusstatistika

Variant 23 0, 1, 4, 5, 6, 7, 10, 10, 11, 12, 12, 15, 20, 22, 24, 25, 25, 26, 27, 27, 31, 33, 38, 38, 39, 40, 43, 44, 44, 45, 46, 48, 52, 52, 55, 56, 56, 62, 62, 65, 69, 71, 71, 71, 74, 74, 75, 75, 79, 79, 80, 82, 85, 86, 87, 91, 91, 95, 96, 98 Dixon-test Rlow=(x3-x1)/(xn-2-x1), n=60 -> Rlow=(4-0)/(95-0)=4/95=0,042 < Dkr=0,35 Rhigh=(xn-xn-2)/(xn-x3) = (98-95)/(98-4)=3/94=0,0319 Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statilised hüpoteesid ja jaotused Tabel 1. Valim xi-juhuslik arv, ni xi kordumiste arv n=60 xmin=0 , xmax=98 xi ni ni*xi ni*xi2 ni(xi-x)2 2282,92 0 1 0 0 84 2188,36 1 1 1 1 84 1916,68 4 1 4 16 84 1830,12 5 1 5 25

Algebra ja analüütiline geomeetria

docx

Matmaatilise statistika uurimustöö

Nõo Reaalgümnaasium MATEMAATILISE STATISTIKA UURIMUS Õpilaste hinnang ühiselamu tubadele, sanitaartingimustele ja koolitoidule. Joonas Hallikas 12A Juhendajad: Kaja Kasak Sirje Sild Nõo 2010 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Üllesande püstitus...........................................................................................................................3 Mõisted...........................................................................................................................................4 Valemid...........................................................................................................................................5 Exceli funktsioon

Matemaatika

pdf

Rakendusstatistika kodutöö

Korrastatud variatsioonirida: 1; 6; 7; 8; 9; 12; 13; 18; 19; 23; 24; 26; 26; 33; 34; 35; 35; 38; 39; 39; 41; 44; 44; 45; 45; 45; 46; 47; 48; 48; 48; 54; 56; 58; 58; 58; 59; 60; 61; 62; 66; 68; 68; 69; 71; 71; 74; 75; 76; 77; 80; 86; 88; 89; 89; 90; 94; 94; 97; 99. Eksete hindamine 𝑥3 −𝑥1 Min 𝑅𝑙𝑜𝑤 = 𝑥 = 0.06452 < 0.265 𝑛−2 −𝑥1 𝑥𝑛 −𝑥𝑛−2 Max 𝑅ℎ𝑖𝑔ℎ = 𝑥𝑛 −𝑥3 = 0.05435 < 0.265 DCRIT(0.05; 60)= 0.265 Järeldus: Eksed puuduvad, sest nii Rlow kui ka Rhigh on väiksemad kui DCRIT. Tõenäosus, et partiis n=60 esineb vähemalt 2 erinevat väärtust 𝑣äℎ𝑒𝑚𝑎𝑙𝑡 2 𝑒𝑟𝑖𝑛𝑒𝑣𝑎 𝑎𝑟𝑣𝑢 𝑒𝑠𝑖𝑛𝑒𝑚𝑖𝑠𝑒 ℎ𝑢𝑙𝑘 46 𝑃(𝑣äℎ𝑒𝑚𝑎𝑙𝑡 2 𝑒𝑟𝑖𝑛𝑒𝑣𝑎𝑡 𝑎𝑟?

Rakendusmatemaatika

pptx

Statistika

Statistika on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 1 Üldkogum on objektide hulk, mille kohta soovime teha põhjendatud järeldusi. Uurimise võimalused: a) uuritakse kõiki elemente b) uuritakse mingit osahulka - valim 2 Tunnused jagunevad: arvtunnused (kvantitatiivsed tunnused) pidevad tunnused diskreetsed tunnused mittearvulised tunnused (kvalitatiivsed ) nominaalsed tunnused järjestustunnused binaarsed tunnused 3 Andmete töötlemine Vigaseid väärtusi ei tohi asendada õige väärtusega Andmeid võib kodeerida 4 Ühe klassi õpilaste pikkused (cm). 161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 170, 167, 177, 163, 159, 162, 172, 169, 170, 165, 16, 174, 162, 166. 5 Hinnang Vastajate arv Kodeerimine V

Algebra I

doc

Tõenäosusteooria ja Rakendusstatistika MHT0031

0, 1, 1, 4, 5, 5, 6, 7, 10, 10, 11, 12, 12, 15, 17, 20, 22, 23, 24, 25, 25, 25, 27, 33, 38, 38, 39, 39, 40, 43, 44, 44, 46, 52, 62, 62, 69, 69, 71, 71, 74, 74, 75, 75, 78, 78, 79, 79, 80, 82, 82, 85, 86, 87, 91, 91, 96, 96, 96, 98 Dixon-test Rlow=(x3-x1)/(xn-2-x1), n=60 -> Rlow=(1-0)/(96-0)=1/96=0,01 -> x1 ekse, sest et Rlow =0,01> Dkr=0,35 Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statilised h üpoteesid ja jaotused Tabel 1. Valim xi-juhuslik arv, ni xi kordumiste arv xmin=0, xmax=98 xi ni ni*xi ni*xi² ni(xi-x)² 0 1 0 0 2254.35 4320.78 1 2 2 2 1 4 1 4 16 1890.51 3609.10 5 2 10 50 1 6 1 6 36 1720.59 7 1 7 49 1638.63 2809.50 10

Rakendusstatistika

doc

Rakendusstatistika kodutöö

Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statistilised hüpoteesid ja jaotused xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 1 0 0 2907,37 6 1 6 36 2296,33 7 1 7 49 2201,49 8 2 16 128 4217,29 9 1 9 81 2017,81 12 1 12 144 1757,29 13 2 26 338 3348,89 18 1 18 324 1290,25 23 1 23 529 956,05 24 1 24 576 895,21 26 2 52 1

Rakendusstatistika

xls

Rakendusstatistika kodutöö

15 12 33 95 10 87 25 1 62 52 98 94 62 46 11 71 79 75 24 91 40 71 96 12 82 4 6 96 38 27 7 74 20 96 69 86 10 80 25 91 74 85 22 5 39 0 38 75 95 79 xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 0 1 0 0 2132,59 1 1 1 1 1 2041,23 3 3 1 3 9 1864,51 4 4 1 4 16 1779,15 7 7 1 7 49 1535,07 8 8 1 8 64 1457,71 10 10 2 20 200 2617,98 10 13 3 39 507 3302,74 13 15 1 15 225 972,19 13 20 2 40 800 1370,78 13 22 2 44 968 1169,34 15 24 1

Rakendusstatistika

Rohkem sarnaseid