Matemaatika mõisted (0)

Andmed – mingi tunnus või omadus.
Tunnus – omadus, nt keskmine pikkus, kummas paralleelklassis läks matemaatika eksamitöö paremini jne.
Arvuline tunnus – väärtuseks on arvud, nt pikkus, palk, hinne jne.
Mittearvuline tunnus – väärtuseks ei ole arvud, nt sugu, rahvus, haridus , juuste värv.
Järjestustunnus – tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada, nt matemaatika kt hinne, skaala küsitluses.
Nominaaltunnus – tunnus, millel on rohkem kui kaks erinevat väärtust, kuid ei leidu ühtegi sisulist järjestust, mis haaraks kõik tunnuse väärtused, nt rahvus, silmade värv.
Binaarne tunnus – ainult kaks teineteist välistavat tunnust, nt sugu.
Pidev tunnus – võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast , nt kaal, kasv, aeg, temperatuur.
Diskreetne tunnus - tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi, väärtused saadakse tavaliselt loendamise teel, nt elanike arv majas , õpilaste arv klassis vms.
Statistiline rida – juhuslikus, elementide mõõtmise vm järjekorras väärtused, saame arvude rea x1,x2,x3, ... , xn.
Variatsioonrida – katse korduval sooritamisel saadud tulemuste esitamine mittekahaneva või mittekasvava järjendina. Suhtelist sagedust võib esitada sagedustabeli kolmanda reana, omaette tabelina või sektordiagrammina.
Sagedus – võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv.
Suhteline sagedus – tunnuse väärtuse esinemise arvu f suhe väärtuse koguarvu n ning seda väljendatakse kas kümnendmurrnuna f/n või osana protsentides f/nx100%.
Sagedustabel – kaherealine tabel, mille ühes reas on tunnuse (x) erinevad väärtused ja nende esinemise sagedused (f).
Jaotustabel – sagedustabeli kolmas rida, jaotus protsentides w% - kuhu arvutatakse arvud valemiga.
Sagedus-jaotustabel – tabelis on olemas tunnuse väärtused, esinemise sagedus ja suhteline sagedus.
Diagramm – ehk arvjoonis on andmete esitamise graafiline viis, mis aitab neid paremini analüüsida ja nähtuste olemusest hästi aru saada.
Võrdlusdiagramm – diagramm, mille abil saab võrrelda kahe või enama nähtuse mahtu. (tulp-,joon-, või lintdiagramm)
Struktuurdiagramm – diagramm, mille abil saab millegi koostist iseloomustada. ( sektordiagramm , kastidiagramm, tulpdiagramm )
Jaotushulknurk, jaotuspolügoon – sirglõik diagramm, mis vastab jaotustabelile.
Tulpdiagramm, histogramm – kui sagedus- või jaotustabelis on tunnuse väärtused eistatud vahemikena, kujutatakse neid andmeid geomeetriliselt tulpdiagrammina.
Andmete karakteristikud – andmete kogumise järgnenud andmete töötlemise teel leitud arvulised suurused, mis iseloomustavad tunnuse väärtuste jaotust kui tervikut mingist seisukohast .
Paiknemise karakteristikud – annavad informatsiooni tunnuse väärtuste paiknemise kohta arvteljel ja iseloomustavad tunnust keskmise väärtuse seisukohalt.
Aritmeetiline keskmine – tunnuse kõigi väärtuste summa ja kogumi mahu (objektide arvu) jagatis .
Mediaan – tunnuse väärtus, millest väiksemaid või sellega võrdseid ja millest suuremaid või sellega võrdseid väärtusi on võrdne arv.
Mood – tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus, kui kõikide tunnuse väärtuste arv on sama, siis mood puudub. Statistilisel real võib olla ka mitu moodi.
Hajuvuse karakteristikud – näitavad, mil määral erinevad tunnuse väärtused üksteisest, hajuvad keskmise ümber.
Variatsioonrea ulatus – tunnuse suurima ja väikseima väärtuse vahe, xmax -xmin.
Hälve – tunnuse väärtuse ja aritmeetilise keskmise vahe (d=)
Keskmine hälve – hälvete aritmeetiline keskmine.
Dispersioon – hälvete ruutude aritmeetiline keskmine.
Standardhälve – ruutjuur dispersioonist, iseloomustab tunnuse hajuvust. Mida suurem on standardhälve, seda suurem on hajuvus .
Üldkogum – ehk populatsioon , selle all mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta meie poolt püstitatud järeldused, oletused või prognoosid kehtivad.
Valim – väike objektide grupp, mis valitakse üldkogumist, et selle põhjal teha järeldus kogu üldkogumi kohta.
Nõuded valimile – peab olema küllalt arvukas, igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda.
Usaldusvahemik – väärtuste vahemik.
Usaldusnivoo – näitab tulemuse sattumise tõenäosust mingisse vahemikku.
Olulisuse nivoo – riskiprotsent, näitab kui suur statistiline viga on lubatud.
Juhusliku suuruse normaaljaotus , selle graafik – juhuslikud suurused, mille tõenäosust kirjeldavaks graafikuks on kellukesekujuline Gauss ’i kõver.