Statistika uurimustöö "Tervslik eluviis NRG õpilaste seas" (1)

Nõo Reaalgümnaasium

Statistika uurimustöö

Tervslik eluviis Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste seas
Koostas:
Klass:
Juhendaja :
Nõo 2011
SISUKORD
SISUKORD.............................................................................................................2
SISSEJUHATUS.......................................................................................................3
MÕISTED...............................................................................................................4
VALEMID...............................................................................................................6
Excel’i funktsioonid...............................................................................................8
ANDMETABEL.......................................................................................................9
ANDMETE TÖÖTLEMINE.....................................................................................11
Küsitluses osalenud sooline koosseis.................................................................11
Küsitluses osalenud vanuseline koosseis............................................................11
Mida peavad õpilased tervislikuks eluviisiks ?.....................................................12
Kas õpilased peavad oma eluviisi tervislikuks?...................................................14
Paljud mehed peavad oma eluviisi tervislikuks?................................................14
Paljud naised peavad oma eluviisi tervislikuks?.................................................15
Mitu tundi teevad õpilased nädalas sporti?.......................................................16
Mitu korda on õpilased aastas haiged?..............................................................17
Kas õpilased valivad, mida nad söövad?.............................................................18
Kuidas hindavad õpilased Nõo Reaalgümnaasiumi koolitoitu?..........................18
Kuidas saaks muuta Nõo Reaalgümnaasiumi koolitoitu tervislikumaks?...........20
Kas naised valivad rohkem, mida nad söövad kui mehed?................................21
KOKKUVÕTE........................................................................................................22
SISSEJUHATUS
Sain ülesandeks koostada statistilise uurismustöö. Valisin teemaks tervislik eluviis NRG õpilsate seas. Kuna ebatervislik eluviis on maitsvam ja odavam kui tervislik eluviis, siis paljud inimesed ei eelista tervislikku eluviisi. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni põhikirja sissejuhatuses öeldakse, et tervis on täielik kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või kehaliste defektide puudumine. See on lai, kõikehõlmav sotsioloogiline mõistemäärang. Oma uurimustööga üritangi teada saada, paljud õpilased arvavad , et nende eluviis on tervislik. Palju liigutab Nrg õpilane keksmiselt nädalas, palju nad on aastas haiged ning, kuidas suhtutakse Nrg koolitoitu. Samuti lasin õpilastel pakkuda lahendusi, kuidas muuta NRG koolitoitu maitsvamaks. Küsitlesin 15-18 aastaseid Nõo Reaalgümnaasiumi õpilasi. Kokku osales küsitluses 50 õpilast.
HÜPOTEESID:

Naised peavd rohkem oma eluviisi tervislikumaks.

Naised mõtlevad rohkem, mida nad söövad.
MÕISTED
Statistika – teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist.
Üldkogum – looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi.
Valim – uurimiseks võetud üldkogumi osa.
Järjestustunnus – tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada. (hinded: väga hea, hea, rahuldav, mitterahuldav)
Nominaalne tunnus – mittearvuline tunnus, mille väärtusi pole mõtet järjestada. (rahvus, juuste värv, kutseala)
Binaarne tunnus – ainult kaks teineteist välistavat tunnust. (sugu)
Kodeerimine – tunnuste väärtuste hulga teisendamine , milles igale tunnuse esialgsele väärtusele antakse üks uus väärtus. (kood)
Sagedustabel – näitab mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse.
Keskväärtus ehk aritmeetiline keskmine – tunnuse kõigi väärtuste summa ja objektide arvu jagatis .
Mediaan - arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Tähistatakse sümblouga Me .
Mood - tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Tähistatakse sümboliga Mo .
Alumine kvartiil - tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või millega võrdseid) liikmeid on variatsioonreas ligikaudu 1/4 ehk 25%.
Ülemine kvartiil
- tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas ligikaudu 1/4 ehk 25%.
Minimaalne element xmin - vähim tunnuste väärtuste hulgas.
Maksimaalne element xmax - suurim tunnuste väärtuste hulgas.
Sagedustabel – näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse .
Variatsioonirida – kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuse rida .
Variatsioonikordaja V – hajuvusmõõt, mis seisneb kogumi standardhälbe ja keskväärtuse suhtes.
Korrelatsioon –nähtuste vastastikune statistiline sõltuvus ehk suhe, mille tõttu muutused ühes nähtuses kutsuvad esile ka muutused teises nähtuses.
Positiivne korrelatsioon – ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab.
Negatiivne korrelatsioon – ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb.
Korrelatsioonikordaja r - kahe tunnuse vahelise seose tugevust iseloomustav arv.
Dispersioon σ 2 - juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub .
Standardhälve σ - ruutjuur dispersioonist, iseloomustab tunnuste hajuvust.
VALEMID
ARITMEETILINE KESKMINE:
KORRELATSIOONIKORDAJA:
VARIATSIOONIKORDAJA:
STANDARDHÄLVE:
DISPERSIOON:
ANDMEKIRJELDUS
Küsitluses osalenud vastasid järgmistele küsimustele:

Mis soost oled?

Kui vana oled?

Kus klassis käid?

Mida pead tevislikuks eluviisiks?

Kas sa pead oma eluviisi tervislikuks?

Mitu tundi nädalas teed sporti?

Mitu korda aastas oled haige?

Kas valid , mida sööd?

Kas pead NRG koolitoitu tervislikuks?

Kuidas saaks muuta NRG koolitoitu tervislikumaks?
Küsimuste vastusevariandid :

Mis soost oled?

Mees/Naine

Mida pead tervislikuks eluviisiks?

1 – õige toitumine

2 – kehaline aktiivsus/liikumine

3 – hea tervis

4 – kõik eelnevad vastusevariandid

Kas pead enda eluviisi tervislikuks?

Jah/Ei

Mitu korda oled aastas haige?

1 – pole üldse haige

2 – 1-2 korda

3 – 3-5 korda

4 – 6 - rohkem

Kas valid, mida sööd?

Jah/Ei

Kas pead NRG koolitoitu tervislikuks?

1 – väga tervislik

2 – hea

3 – võib rahule jääda

4 – võiks parem olla

5 – ebatervislik

UURIMUSES KASUTAVAD EXCELI FUNKTSIOONID:

Keskväärtus - AVERAGE

Mood - MODE

Mediaan - MEDIAN

Max. element - MAX

Min. element - MIN

Kvartiil – QUARTILE ülemisel 3 ; alumisel 1

Standardhälve - STDEV

Korrelatsioon – CORREL

Kokkulugemine – COUNTIF

ANDMETABEL

Sugu

Vanus

Klass

Mida pead tervislikuks eluviisiks?

Kas pead oma eluviisi tervislikuks?

Mitu tundi nädalas teed sporti ?

Kui tihti oled aastas haige?

Kas valid, mida sööd?

Kas pead Nrg koolitoitu tervislikuks?

Kuidas saaks muuta NRG koolitoitu tervislikumaks?

N

18

12B

4

ei

5

4

jah

3

rohkem puuvilju

N

18

12B

4

ei

6

3

jah

2

rohkem värsket

N

18

12A

4

ei

4

2

jah

2

rohkem värsket

M

18

12C

2

jah

10

3

ei

3

vähem suppi

N

18

12B

3

ei

5

2

ei

3

rohkem puuvilju

M

17

11B

2

ei

8

3

jah

2

rohkem puuvilju

N

17

11A

4

ei

3

1

jah

3

rohkem juurvilju

N

17

11B

4

jah

2

2

ei

3

rohkem juurvilju

N

17

11C

4

jah

5

3

jah

3

rohkem värsket

N

17

11C

4

jah

6

2

jah

3

rohkem puuvilju

N

16

10C

4

jah

2

3

jah

4

rohkem puuvilju

N

16

10C

1

jah

5

3

jah

4

rohkem värsket

N

16

10B

2

jah

2

2

jah

4

rohkem salateid

N

16

10B

4

jah

2

2

jah

4

vähem saiakesi

M

16

10B

2

jah

3

2

ei

3

vähem suppi

M

16

10B

4

ei

2

2

jah

4

rohkem salateid

M

16

10A

2

ei

7

4

ei

2

suuremad portsjonid

M

16

10B

4

jah

5

2

jah

4

rohkem puuvilju

M

16

10A

4

jah

6

2

ei

2

rohkem puuvilju

M

16

10C

2

jah

5

2

jah

4

rohkem kohukesi

M

16

10C

2

ei

4

2

jah

3

rohkem salateid

M

17

11C

4

jah

3

2

ei

2

rohkem liha

M

17

11C

3

ei

8

2

ei

3

mitmekesisem toit

M

17

11B

1

jah

3

3

ei

2

mitmekesisem toit

M

17

11C

1

ei

4

2

jah

4

vähem suppi

M

17

11C

4

jah

2

3

ei

2

kasutada vähem maitseaineid

N

18

12C

1

jah

4

2

jah

5

vähem saiakesi

N

18

12C

1

jah

6

2

jah

4

rohkem juurvilju

N

18

12C

4

ei

3

2

jah

4

rohkem juurvilju

M

18

12A

4

ei

5

2

jah

3

mitmekesisem toit

N

18

12C

4

ei

2

3

ei

3

mitmekesisem toit

N

18

12C

4

ei

2

2

jah

3

rohkem puuvilju

N

18

12C

4

ei

2

2

jah

1

vähem õli

M

18

12A

2

jah

21

4

ei

2

absurdsetest toitudest loobumine

M

18

12A

2

jah

20

3

ei

3

absurdsetest toitudest loobumine

M

18

12A

2

jah

10

2

ei

3

absurdsetest toitudest loobumine

M

17

11B

4

jah

4

2

jah

4

kasutada vähem maitseaineid

N

15

10B

4

ei

5

2

jah

4

rohkem salateid

N

16

10A

4

jah

5

3

ei

4

rohkem puuvilju

N

16

10B

4

jah

5

2

ei

4

rohkem puuvilju

N

16

10C

4

ei

4

3

ei

2

rohkem värsket

N

17

11A

4

ei

4

3

jah

3

parem puuviljade kvaliteet

N

17

11C

4

ei

9

3

ei

4

rohkem värsket

N

17

11B

4

ei

2

4

jah

2

rohkem toitude keetmist

N

17

11A

4

jah

4

2

jah

3

rohkem värsket

M

17

11A

4

jah

8

2

ei

3

parem puuviljade kvaliteet

M

17

11A

4

ei

4

2

ei

3

rohkem liha

M

17

11A

4

ei

2

3

jah

4

rohkem liha

N

17

11B

2

ei

3

2

ei

5

liiga tervislik

M

16

11C

2

ei

6

2

ei

2

rohkem puuvilju

KÜSITLUSES OSALENUTE SOOLINE KOOSSEIS

Naised

27

Mehed

23
Sagedustabel

Küsitlesin 50 õpilast. 50-st õpilasest 27 olid naisoost
23 meessoost. Koostasin andmete kohta sagedustabeli
ja sektordiagrammi.

KÜSITLUSES OSALENUTE VANUSELINE KOOSSEIS

Sagedustabel

15 - aastased

1

16 - aastased

15

17 - aastased

19

18 - aastased

15

Küsitletute seas oli 15 – aastaste seas oli 1 inimene. 16 – aastaseid ja 18 – aastaseid oli 15. 17 – aastaseid oli 19. Koostasin andmete kohta sagedustabeli ja sektordiagrammi.

MIDA PEAVAD ÕPILASED TERVISLIKUKS ELUVIISIKS?

Sagedustabel

Õige toitumine

5

Kehaline aktiivsus/liikumine

12

Hea tervis

2

Kõik eelnevad vastusevariandid

31

Tingmärkide tähendus

1 – õige toitumine

2 – kehaline aktiivsus/liikumine

3 – hea tervis

4 – kõik eelnevad vastusevariandid

Koosatan saadud tulemuste kohta variatsioonirea .

VARIATSIOONIRIDA:

1,1,1,1,1,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,3,3,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4

= 3,18 = 2

= 4 = 1

= 4 = 4

= 4 = 1,11922

= 0,351955926

Tervislik eluviis ei tähenda kapsalehe närimist. Selle all peatakse silmas, et tervis oleks korras nii praegu, kui tulevikus. Liigutakse ja tehakse sporti regulaarselt. Mõeldakse tervise peale ning mõeldakse, mida süüa. See kõik teeb inimesest tervisliku eluviisiga terve inimese.

Küsisin NRG õpilastelt, mida nemad peavad tervislikuks eluviisiks. 62% vastas, et tervislik eluviis on see, kui inimesel on hea tervis, toitub õigesti ning teeb regulaarselt sporti. 24% pidas tervislikuks eluviisiks liikumist. 10% õiget toitumist ning 4% head tervist.

KAS ÕPILASED PEAVAD OMA ELUVIISI TERVISLIKUKS?

Sagedustabel

JAH

25

EI

25

Vastanutest 50% vastas, et peavad oma eluviisi tervislikuks. 50% vastanutest, vastas, et nende eluviis ei ole tervislik.

PALJUD MEHED PEAVAD OMA ELUVIISI TERVISLIKUKS?

Sagedustabel

JAH

13

EI

10

43 % meestest ei pidanud oma eluviisi tervislikuks.
57% pidas enda eluviisi tervislikuks.

PALJUD NAISED PEAVAD OMA ELUVIISI TERVISLIKUKS?

Sagedustabel

JAH

12

EI

15

44 % naistest vastas, et nende eluviis on tervislik.
56% leidis, et nende eluviis pole tervislik.

MITU TUNDI TEEVAD ÕPILASED NÄDALAS SPORTI?

Küsisin õpilastelt, mitu tundi nädalas nad sporti teevad.
Koostasin saadud tulemuste kohta sagedustabeli.

Sagedustabel

2 tundi

11

3 tundi

6

4 tundi

9

5 tundi

10

6 tundi

5

7 tundi

1

8 tundi

3

9 tundi

1

10 tundi

2

20 tundi

1

21 tundi

1

Koostan tulemuste järgi variatsioonirea:

VARIATSIOONIRIDA:

2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,3,3,3,3,3,3,4,4,4,4,4,4,4,4,4,5,5,5,5,5,5,5,5,5,5,6,6,6,6,6,7,8,8,8,9,10,10,20,21

= 5,14 tundi = 21 tundi

= 4 = 3,817308

= 2 = 6

= 3 = 0,742667

= 2 tundi

MITU KORDA ON ÕPILASED AASTAS HAIGED?

Sagedustabel

Pole üldse haige

1

1-2 korda

30

3-5 korda

15

6 - rohkem

4

1 õpilane vastas, et ta pole aasta jooksul kordagi haige. 30 õpilast vastas, et on aasta jooksul haiged
1-2 korda. 15 õpilast vastas, et on 3-5 korda aastas haige.
8 õpilast vastas, et on rohkem
kui kuus korda aastas haiged.

Tingmärkide tähendus

1 - pole üldse haige

2 - 1-2 korda

3 - 3-5 korda

4 - 6 – rohkem
Koostan tulemuste järgi variatsioonirea:

VARIATSIOONIRIDA:
1,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,
2,2,2,2,2,2,2,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,4,4,4,4

= 2,44 korda haige = 4 - 6-rohkem kordi haige

= 2 = 0,674915

= 2 = 1 – pole üldse haige

= 3

= 2

= 0,276604

KAS ÕPILASED VALIVAD, MIDA NAD SÖÖVAD?

Sagedustabel

JAH

28

EI

22

44% vastanutest vastas,
et ei vali, mida nad
söövad.
56% vastanutest ehk
28 õpilast vastas, et valib,
mida sööb.

KUIDAS HINDAVAD ÕPILASED NRG KOOLITOITU?

Sagedustabel

Väga tervislik

2

Hea

16

Võib rahule jääda

19

Võiks tervislikum olla

12

Ebatervislik

1
Vastanutest 2 pidas koolitoitu väga tervislikuks. 16 õpilast vastas, et koolitoit on hea. 19 õpilast vastas, et koolitoiduga võib rahule jääda. 12 leidis, et toit võiks parem olla. Ainult ühe õpilase jaoks on NRG koolitoit ebatervislik.

Tingmärkide tähendus

5-Väga tervislik

4-Hea

3-Võib rahule jääda

2-Võiks tervislikum olla

1-Ebatervislik

Koostan tulemuste järgi variatsioonirea.

VARIATSIOONIRIDA:

5,5,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,1

= 3,12

= 3

= 3

= 4

= 2,25

= 0,287

= 1

= 5

= 0,89534

KUIDAS SAAKS MUUTA NRG KOOLITOITU TERVISLIKUMAKS?

Sagedutabel

Rohkem puuvilju

11

Rohkem juurvilju

4

Rohkem värsket

4

Vähem suppi

3

Rohkem salateid

4

Vähem saiakesi

2

Vähem suppi

3

Suuremad portsjonid

1

Rohkem liha

3

Rohkem kohukesi

1

Mitmekesisem toit

4

Kasutada vähem maitseaineid

2

Vähem õli

1

Parem puuviljade kvaliteet

2

Absurdsetest toitudest loobumine

3

Liiga tervislik, et pea midagi muutma

1

Rohkem toitude keetmist

1

Lasin õpilastel pakkuda võimalusi, kuidas saaks koolitoitu tervislikumaks muuta. Välja pakuti 17 varianti. Enamus vastanutest pakkus, et menüüs võiks olla rohkem puuvilju (11 õpilast). Populaarsetesks variantideks osutusid veel, et võiks olla rohkem juurvilju, salateid ja värsket. Õpilased pakkusid , et toit võiks olla mitmekesisem.

KAS NAISED VALIVAD ROHKEM, MIDA NAD SÖÖVAD KUI MEHED?

Statistikatöö üheks hüpoteesiks püstitasin, et naised valivad rohkem, mida nad söövad. See osutus tõeks. Naistest 70% vastas, et valib, mida sööb. Meestest vastas vaid 39%, mida sööb.

Uurisin samuti, kas on seost selle vahel, kui palju teevad õpilased nädalas sporti ja kui vanad nad on. Korrelatsiooniks tuli: 0,271676372. Järelikult ei ole mingit seost.

Teiseks uurisin kas on seost on vanuse ja haigestumise vahel. Korrelatsioon tuli: 0,104668854. Järelikult jälle mingit seost ei ole.

KOKKUVÕTE

Inimeste eluviisile pannakse alus juba lapsepõlves ning ebapiisav informatsioon tervisliku eluviisi kohta avaldub inimesele kogu ülejäänud elu.

Üllatav oli, et 50 % õpilastest vastas, et arvab , et tema eluviis on tervislik. 50% õpilastest pidas oma eluviisi pigem ebatervislikuks. Üheks hüpoteesiks minu statistika töös oli, et naised peavad rohkem oma eluviisi tervislikumaks, kuid kahjuks ei pidanud see paika. 27 naisest vastas 44%, et peab eluviisi tervislikuks. 23-st mehest, keda ma küsitlesin, vastas 57% , et peab oma eluviisi tervislikuks.

Fakt on see, et tänapäeva inimene ei liigu piisavalt! Selles tuleb süüdistada meie moodsat elustiili. Hea on tõdeda, et NRG õpilane teeb sporti nädalas keskmiselt 5,14 tundi. See kõik on hea, sest sellega välditakse ebaterviliku eluviisiga kaasnevaid haigusi: rasvumist, kõrgvererõhutõbe, diabeeti ning ateroskleroosi .

Küsisin õpilastelt, kui tihti nad haiged on. Enim vastatud vastusevariandiks oli 1-2 korda. Eesti elanike eluiga ei ole kiita võrreldes teiste riikidega, samuti esineb meil liiga palju südamehaigusi ja probleeme, mis on ennetatavad. Hea oli uurimuses teada saada, et enamus õpilasi on 1-2 korda aastas haiged.

50 vastanutest 56% vastas, et valib mida sööb. See on taaskord hea märk, kuna nii paljud vastanud hoolivad oma tervisest. 27 naisest vastas 70%, et valib, mida sööb. Sellega peab minu püstitatud hüpotees paika. Samas ei saa ka võimalust, et naised vastavad just sellele küsimusele jaatavalt, sellepärast, et silmas peetakse, kuidas saada kõhnemaks ja ilusamaks ja vähem sellest vaatevinklist, mis oleks tervisele kasulikum. Gümnaasiumieas naised ongi just sellises vanuses, kus suur rõhk on kehal ja üldisel väljanägemisel.

Enamus õpilasi võib NRG koolitoiduga rahule jääda. 19 õpilast 50-st vastas, et NRG koolitoiduga võib rahule jääda. 16 õpilast pidas koolitoitu heaks. Samuti lasin õpilastel pakkuda, kuidas muuta koolitoitu tervislikumaks. 1 õpilane leidis, et NRG koolitoit on liiga tervislik, et peaks hoopis midagi tegema, et seda pigem leevendada. Pakkuti väga huvitavaid lahendusi. Populaarsemateks osutusid, et menüüs võiks olla rohkem puuvilju, juurvilju ja salateid.