Statistika mõisted (2)

Statistika – teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist.
Matemaatiline statistika – matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid .
Üldkogum – kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi.
Valim – mõõtmiseks võetud üldkoogumi osa.
Juhuslik valim – koostatud üldvalimi nimekirjast juhusliikult välja valitud uuritavad objektid.
Planeeritud valim – koostatud üldvalimi nimekirjast mingite kriteeriumite alusel uuritavate objektide välja valimine.
Kõikne valim – kui valim langeb kokku üldkogumiga.
Objekt-tunnustabel – tabel, kus uuritava andmed on esitatud.
Pidev tunnus – võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (nt kaal, kasv, aeg ja temp).
Diskreetne tunnus – võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Saadakse tavaliselt loendamisel (nt perekonnaliikmete arv, õpilaste arv klassis)
Järjestustunus – tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada.
Nominaaltunnus – erinevad järjestustunnustest selle poolest, et neid ei ole väärtuse järgi järjestada.
Binaarne tunnus – ainult kaks teineteist välistavat väärtust (nt sugu)
Statistika – teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist.
Matemaatiline statistika – matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid.
Üldkogum – kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi.
Valim – mõõtmiseks võetud üldkoogumi osa.
Juhuslik valim – koostatud üldvalimi nimekirjast juhusliikult välja valitud uuritavad objektid.
Planeeritud valim – koostatud üldvalimi nimekirjast mingite kriteeriumite alusel uuritavate objektide välja valimine.
Kõikne valim – kui valim langeb kokku üldkogumiga.
Objekt-tunnustabel – tabel, kus uuritava andmed on esitatud.
Pidev tunnus – võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (nt kaal, kasv, aeg ja temp).
Diskreetne tunnus – võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Saadakse tavaliselt loendamisel (nt perekonnaliikmete arv, õpilaste arv klassis)
Järjestustunus – tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada.
Nominaaltunnus – erinevad järjestustunnustest selle poolest, et neid ei ole väärtuse järgi järjestada.
Binaarne tunnus – ainult kaks teineteist välistavat väärtust (nt sugu)
Statistika – teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist.
Matemaatiline statistika – matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid.
Üldkogum – kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi.
Valim – mõõtmiseks võetud üldkoogumi osa.
Juhuslik valim – koostatud üldvalimi nimekirjast juhusliikult välja valitud uuritavad objektid.
Planeeritud valim – koostatud üldvalimi nimekirjast mingite kriteeriumite alusel uuritavate objektide välja valimine.
Kõikne valim – kui valim langeb kokku üldkogumiga.
Objekt-tunnustabel – tabel, kus uuritava andmed on esitatud.
Pidev tunnus – võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (nt kaal, kasv, aeg ja temp).
Diskreetne tunnus – võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Saadakse tavaliselt loendamisel (nt perekonnaliikmete arv, õpilaste arv klassis)
Järjestustunus – tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada.
Nominaaltunnus – erinevad järjestustunnustest selle poolest, et neid ei ole väärtuse järgi järjestada.
Binaarne tunnus – ainult kaks teineteist välistavat väärtust (nt sugu)