LOGISTIKU ABC (0)

LOGISTIKU ABC


SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.  TRANSPORDIFIRMAD JA NENDE LIIGITUS.................................................................4 1.1.  Mis on ekspediitorfirma?.................................................................................................4 1.2.  Mis eelise annab ekspediitorfirma kasutamine kliendile?...............................................4 1.3.  Informatsioon..................................................................................................................4 1.4.  Milline on vedaja ülesanne?............................................................................................4 1.5.  Miks vedajad ise ekspedeerimisega ei tegele?................................................................4 1.6.  Kes on vedajate kliendid?................................................................................................5 2.  ERINEVAD LAADIMISÜHIKUD.......................................................................................6 2.1.  Kui palju kaupa on võimalik haagisesse laadida?...........................................................6 3.  RAHVUSVAHELISTEL KAUBAVEDUDEL KASUTATAVAD RASKEVEOKID........8 4.  KONTEINERVEOD..............................................................................................................9 4.1.  Kui palju kaupa on võimalik konteinerisse laadida?.......................................................9 4.2.  Konteinerite suurused meetermõõdustikus (meetrit):.....................................................9 5.     MITMELIIGILINE   TRANSPORT   (MULTIMODAALNE,   INTERMODAALNE   E. KOMBINEERITUD TRANSPORT)........................................................................................10 6.  KAUPADE PAKENDAMINE JA MARKEERIMINE TRANSPORDIKS.......................11 7.  KASULIKUD LÜHENDID MAANTEE- JA MERETRANSPORDIS..............................12 8.  TARNEKLAUSLID (INCOTERMS®)...............................................................................13 8.1.  Incoterms® 2010 tarneklauslid.....................................................................................13 8.2.  Tarneklauslid kõikide veoviiside puhul........................................................................13 8.3.  Tarneklauslid veetranspordi puhul................................................................................14 9.  KINDLUSTUSED JA GARANTIID...................................................................................15 10.  ÜLEVAADE KAUBAGA KAASNEVATEST DOKUMENTIDEST.............................16 11.  VEOSELEPINGUD...........................................................................................................17 12.  TOLL JA TOLLIVORMISTUS........................................................................................18 12.1.  Dokumendid mis on vajalikud kaupade impordil.......................................................18 12.2.  Dokumendid, mis on vajalikud kaupade ekspordil.....................................................18 LISAD.......................................................................................................................................19


SISSEJUHATUS Logistiku ABC on mõeldud minikäsiraamatuks või väikeseks spikriks algajale logistikule. Allpool on välja toodud
teemad mis võivad huvi pakkuda ning olla abiks inimesele kes oma tööpostil peab esimest korda elus kokku
puutuma rahvusvahelise transpordiga. Kui Sulle on käsiraamatus midagi arusaamatuks jäänud või kui Sul on lisaküsimusi siis võta meiega julgesti
ühendust müügiosakonna telefonil 6816020 või e-posti teel [email protected] 1 Tekst pärine aadressilt http://www.arcotransport.ee/kasulik-teada/logistiku-abc/


1.  TRANSPORDIFIRMAD JA NENDE LIIGITUS Transpordifirmad võib laias laastus jagada kaheks suureks grupiks: ekspediitorfirmad ning vedajad. 1.1.  Mis on ekspediitorfirma? Ekspediitorfirma on transporti korraldav ettevõte, kus reeglina töötab hulgaliselt vedudega tegelevaid inimesi e.
ekspediitoreid,   kusjuures   firmal   endal   ei   pruugi   olla   ühtegi   veovahendit.   Ekspediitorid   suhtlevad   klientidega,
pakkudes neile sobivaimat transpordilahendust kauba kohaletoimetamiseks. Ekspediitorfirma edukus sõltub väga
paljuski alltöövõtjatest ning nendega sõlmitud kokkulepetest. Kaupade liikumist ainult arvutiekraanil nähes võib
ekspediitorfirma liigutada aastas tuhandeid tonne kaupu. Tänapäeva ekspediitoril on reeglina olemas ladustamise
(terminali) võimalus kas endal või koostööpartneri näol. Loomulikult eeldab kliendi hea teenindamine ka vajadusel
tolliformaalsuste lisamist ekspediitori poolt pakutavasse teeninduspaketti. 1.2.  Mis eelise annab ekspediitorfirma kasutamine kliendile? Firma logistiku ülesanne on organiseerida kauba õigeaegne ning kadudeta kohale-toimetamine. Tellitud kaup
peab jõudma ettenähtud ajal õiges koguses õigesse mahalaadimiskohta. Tavaliselt ei ole klientide kaubakogused
terve autokoorma suurused. Kõige lihtsam viis endale pandud ülesannet täita oleks delegeerida see kellelegi
teisele, kelle kasutada olevad kaubavood samast regioonist on tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline “keegi
teine” samal alal tegutsev ning samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kauba toomisel koopereeruda.
Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis kahjulikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab; seda
enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis
ning piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ning auto leidmine on väga töömahukas
toiming, arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1700 rahvusvaheliste autovedude litsentsi omavat firmat (ERAA,
november   2012).   Siinkohal   ilmnebki   ekspediitorfirma   eelis:   transporditellijal   on   palju   lihtsam   helistada
ekspediitorfirma ekspediitorile ning tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab head ülevaadet autodest, mis
on Sinu poolt soovitud ajal antud regioonis ning kellel on võimalus kaup ära tuua Sulle sobival ajal ja Sulle
sobivasse kohta. 1.3.  Informatsioon Kauba kiire ja õigeaegse liikumise aluseks on kindlasti informatsioon, mis veotellija käest saadakse. Tihti mõjutab
info  liikumine   ka   kauba   liikumist.  Ekspediitoril   peab   olema   veoprotsessi   teostamiseks  kauba   kohta   vähemalt
samapalju   informatsiooni   kui   kauba   saatjal.   Tihti   unustatakse   veotellimuses   mõni   oluline   kauba   või   pakendi
iseloomu puudutav märge tegemata. Sellisest “väikesest apsakast” võib aga lõppkokkuvõttes tulla kümnetesse
tuhandetesse eurodesse ulatuv nõue ja lisaks rikutud kliendisuhted. 1.4.  Milline on vedaja ülesanne? Vedajad on transpordiettevõtted kes omavad autosid ja kes konkreetselt kauba punktist A punkti B toimetavad.
Vedajad omavad rahvusvaheliste vedude litsentsi ning on ERAA (Eesti Autovedajate Assotsiatsioon) liikmed, kus
veofirma saab rahvusvaheliseks transpordiks vajalikud paberid nagu TIR Carnet vihikud, teeload, CEMT load jne.
Tänapäeval soovivad vedajad aina rohkem saada pidevat tööd ekspediitorfirmade lepingulises alltöövõtus, kuna
kulude minimaliseerimine on saanud üldtuntuks edu pandiks. Kas peakski ühel endast lugupidaval vedajal olema
struktuuris oma ekspediitorosakond, mis teenindaks ainult sedasama vedajat? 1.5.  Miks vedajad ise ekspedeerimisega ei tegele? Tegelikult võiks küsimuse teistmoodi sõnastada: miks ekspediitorid ei tegele vedamisega? Paljud tegelevadki,
kuid siiski on need kaks ala paljuski väga erinevad: ekspediitori töövahenditeks on mobiiltelefon, arvuti ning


pastakas, samas kui vedaja töövahenditeks on autorongid, mis vajavad jooksvat hooldust ning remonti. Vedajal
tuleb tegeleda kaadriprobleemidega, muretseda veoks vajalikud paberid, tunnistused jne. 1.6.  Kes on vedajate kliendid? Vedajate   kliendid   on   peamiselt   ekspediitorfirmad,   kes   omavad   laia   kliendibaasi   ning   suuri   läbiliikuvaid
kaubavooge. Vedaja seisukohalt on väga tähtis, et tema autod pidevalt liiguks. Olukord, kus auto ootab näiteks
Saksamaal või Hollandis, et talle kaup peale laaditakse, on vedaja seisukohalt rahakulukas. See on ka üks
põhjus,   miks   vedajal   on   lihtsam   kasutada   ekspediitorfirmat   kui   hakata   ise   potentsiaalsetelt   klientidelt   kaupa
otsima. Ühe rekka seisupäeva hinnaks arvestatakse keskmiselt 150 eurot päevas. Kui auto seisab kaubata 5
päeva, on kahju juba 750 eurot.


2.  ERINEVAD LAADIMISÜHIKUD Transpordis on kasutusel väga palju erinevaid kaubakoguse mõõtühikuid, alljärgnevalt on kirjeldatud enim levinud
kaubamõõtühikuid maantee- ja meretranspordil. 2.1.  Kui palju kaupa on võimalik haagisesse laadida? Kaubamahutavus   on  paika  pandud  erinevate   rahvusvaheliste  nõuete   poolt  nagu  maanteel   lubatavad  veokite
gabariidid   ning   massid. Enimlevinumateks maksimaalseteks kauba mõõtühikuteks maanteetranspordis on järgmised parameetrid:  24 000 kg (olenevalt konkreetse poolhaagise kaalust, mõnel ka 25 tonni. Venemaal vastavalt 22…23
tonni)  34 EUR alust (à 1200 x 800 mm) [kuna tegelikkuses sageli neid väga täpselt laadida ei ole võimalik siis
mahub rekkasse tavaliselt 33 EUR alust]  26 FIN alust (à 1200 x 1000 mm)  85 m³ … 112 m³ (sõltuvalt haagise tüübist, kas täis- või poolhaagis)  13,6 ldm (laadimismeetrit) Alltoodud   tabelist   on   näha   erinevate   kaubamõõtühikute   omavaheline   sõltuvus   maanteetranspordil.   Veo   hind
arvestatakse tavaliselt suurima mahu/ kaalu näitaja järgi. EUR LDM m3 kg Selgitus 1 0,4 2,5 740 EUR – EUR   alust   (1200×800   mm)  LDM – Laadimismeetrit (jooksvat   meetrit   haagise   pikkusest)  m3 (cbm) –   kuupmeetrit   kaupa   koos   pakendiga  Kg – kilogrammi kaupa koos pakendiga  Osakoormate   transpordil arvestatakse   transpordi   hind vastavalt   suurimale
kauba kaaluvõi mahu näitajale 2 0,8 5 1480 3 1,2 7,5 2220 4 1,6 10 2960 5 2 12,
5 3700 6 2,4 15 4440 7 2,8 17,
5 5180 8 3,2 20 5920 9 3,6 22,
5 6660 10 4 25 7400 11 4,4 27,
5 8140 12 4,8 30 8880 13 5,2 32,
5 9620 14 5,6 35 10360 15 6 37,
5 11100


16 6,4 40 11840 17 6,8 42,
5 12580 18 7,2 45 13320 19 7,6 47,
5 14060 20 8 50 14800 21 8,4 52,
5 15540 22 8,8 55 16280 23 9,2 57,
5 17020 24 9,6 60 17760 25 10 62,
5 18500 26 10,4 65 19240 27 10,8 67,
5 19980 28 11,2 70 20720 29 11,6 72,
5 21460 30 12 75 22200 31 12,4 77,
5 22940 32 12,8 80 23680 33
(FTL) 13,2/
13,6 82,
5 24000
* 34
(FTL) 13,6 85 24000


3.  RAHVUSVAHELISTEL KAUBAVEDUDEL KASUTATAVAD RASKEVEOKID Veoautodest   kasutatakse   rahvusvahelistel   kaubavedudel   tavaliselt   enimlevinud   veokitootjate   toodangut   (DAF,
IVECO,   MAN,   MERCEDES-BENZ,   RENAULT,   SCANIA,   VOLVO),   kellel   on   oma   müügi-   ja   hooldusvõrk   üle
Euroopa.   On   olemas   ka   teisi   raskeveokite   tootjaid,   kes   tegutsevad   lokaalsel   turul   ja   ei   oma   laialdast
teenindusvõrku,   mis   omakorda   teeb   rahvusvahelistel   vedudel   tegutsemise   riskantseks.   Raskeveokite   klassi
loetakse veoautosid täismassiga üle 16 tonni. Kõik rahvusvahelised veokid peavad vastama Rohelise ja Ohutu
veoki eeskirjadele. Sadulveokid   poolhaagisega on   täismassiga   40   tonni   ning   võivad   vedada haagises kuni 24 tonni kaupa. Poolhaagised on tegelikult erinevad: alumiiniumportedega tenthaagised, „curtain
slider“ ilma portedeta lükandtenthaagised (küljelt laadimise võimalusega), „open top“ haagised, mida saab laadida
kraanaga   pealt,   külmutushaagised,   termohaagised,   konteinerhaagised,   furgoonhaagised,   kallurhaagised,
tsisternhaagised   jne.   Kõik   need   poolhaagised   jagunevad   omakorda   erinevateks   mudeliteks   olenevalt   töö
iseloomule. On ka selliseid raskeveokeid, millel on pealeehitatud furgoon ning taga täis- või kesktelikhaagis. See võimaldab vedada korraga rohkem kaupa: kui poolhaagisesse mahub tavaliselt 33-34 EUR
alust ja 85 cbm kaupa, siis pealeehitatud furgooni ja haagisega autole mahub ca 38 EUR alust ja 112 cbm kaupa.
Viimastel aastatel väideldakse aeg-ajalt selle üle, kas lubada pikemaid ja raskemaid autoronge liiklusesse, kuid
siiani ei ole teedeehitajad sellise idee üle kuigi rõõmsad olnud ning ettepanekud on tagasi lükatud.


4.  KONTEINERVEOD Konteinerites saab kaupu vedada nii maal (maanteel ja raudteel) kui merel. Kui konteineri veoks kasutatakse
vähemalt   kaht   transpordiviisi,   nimetatakse   seda   kombineeritud   ehk   multimodaalseks   transpordiks.
Meretranspordis  kasutatakse   tavaliselt  laevafirma  oma   konteinereid,  kuna  nad   tahavad  olla  kindlad,   et  need
oleksid kvaliteetsed ning näiteks tõstmisel ei puruneks. Meretranspordis arvestatakse konteinerite veo hinda ja
ruumi TEUdes (20ft container equivalent unit) mis märgib 20-jalase konteineri kohta laevas. 40-jalane konteiner
võrdub 2 TEUga. 4.1.  Kui palju kaupa on võimalik konteinerisse laadida? See, kui palju kaupa mahub konteinerisse, oleneb konteineri suurusest. Kõige levinumad on 20 (20’ DC) ja 40
(40’ DC) jala pikkused konteinerid. Et vastu tulla erinevatele nõudmistele kauba transpordil, on kasutusel ka
eelnimetatuist suurema kubatuuriga konteinerid (40’HC), mille kõrgus on jala võrra kõrgem, ning ka laiemad
konteinerid (40’ PW; 45’HCPW) mis mahutavad kõrvuti standardsed (EUR, FIN) alused. Olenevalt konteineri
tootjast võivad konteineri sisemõõdud pisut erineda. 4.2.  Konteinerite suurused meetermõõdustikus (meetrit): Parameetrid 20’ DC 40’DC 40’HC 40’PW 45’ HCPW Välismõõdud               Pikkus 6,058 12,192 12,192 12,192 13,716     Laius 2,438 2,438 2,438 2,500 2,500     Kõrgus 2,591 2,591 2,896 2,591 2,896 Sisemõõdud               Pikkus 5,902 12,032 12,032 12,039 13,553     Laius 2,350 2,350 2,350 2,435 2,426     Kõrgus 2,390 2,390 2,695 2,376 2,684 Ukseava suurus               Laius 2,338 2,338 2,338 2,338 2,442     Kõrgus 2,280 2,280 2,580 2,280 2,568 Maht (m3) 33,1 67,6 76,2 69,8 88,7 Max. kaal (tonni) 21,6 26,7 26,5 26,7 29,5


5.  MITMELIIGILINE   TRANSPORT   (MULTIMODAALNE, INTERMODAALNE E. KOMBINEERITUD TRANSPORT) Multimodaalne transport tähendab, et vedu teostatakse küll ühe lepingu alusel, kuid kasutades vähemalt kahte
erinevat   transpordiviisi   (maanteetransport,   meretransport,   raudteetransport,   õhutransport).   Intermodaalne   e.
kombineeritud   transport   tähendab   seda,   et   lisaks   eelnevale   toimub   vedu   ühes   veoühikus   (nt   konteineris   või
haagises). Kauba iseloomust tulenevate riskide vältimiseks nagu kergesti purunemine (nt mööbel) või kalli kauba vargused
kasutavad ekspediitorfirmad kombineeritud transporti. Viimastel aastatel kasutatakse Euroopa siseselt üha rohkem konteinertransporti. 45’HCPW konteinerisse mahub
sama palju kaupa kui standardsesse poolhaagisesse (vt. Kui palju kaupa on võimalik konteinerisse laadida?).
Kasutatakse nii box-tüüpi kõvade seintega konteinereid, mida on hea kasutada turvalisuse aspektist lähtudes
hinnaliste kaupade puhul kui ka tent-konteinereid mida saab laadida ka küljelt. Näiteks laaditakse kaup Prantsusmaal konteinerisse, mis omakorda veetakse autoga Belgia sadamasse, kust
laev selle otse Eestisse toob ning siinne veok kliendini toimetab. Niisugune vedu on keskkonnasõbralikum kui
maanteetransport, tarneaeg on sageli kiirem, vedu on tihti soodsam ning ka turvalisem. Ka on multimodaalse
transpordi kasutamise eeliseks konteinerite parem kättesaadavus Euroopa eri paikades, kuna see ei sõltu niivõrd
autode kohalolust soovitava laadimiskoha piirkonnas. Teiseks võimaluseks kombineeritud transporti kasutada on haagiste vedu laevas. Teatavasti loksub ja väriseb
rekka   maanteel   üsna   korralikult.   Läbides   Sinu   kaubaga   näiteks   3000   kilomeetrit   Itaaliast   Eestisse,   võib
transporditav   kaup   viga   saada.   Kombineeritud   transpordi   vahelüliks   (loe:   Poola   teede   vältimiseks)   kasutab
ekspediitorfirma laevanduse teenuseid. Näiteks saadetakse poolhaagis Saksamaalt laevaga otse Tallinnasse.


6.  KAUPADE   PAKENDAMINE   JA   MARKEERIMINE TRANSPORDIKS Transpordipakendi eesmärgiks on toodete säilitamine tervetena ning muutumatutena nii hulgalt kui ka kvaliteedilt
ning riknemiseta kogu veoketi vältel. Veopakend kergendab kauba käsitlemist ja ladustamist. Saadetise iga pakkeühik peab olema saatja poolt pakendatud transordisõbralikku asendisse nii, et see võimaldab
saadetise kinnitamist kaubaruumis ning kindlustab kauba säilimise veol. Kui kaubad on alustel (EUR, FIN, muu),
peavad need olema kiletatud; kastides kauba puhul peavad kastid olema terved, piisavalt tugevad ning teibitud;
muul  kujul   saadetava   kauba   puhul   peab   pakkeüksuste   pakend   olema  igal   juhul   terve  ja   võimaldama   kauba
laadimist.   Kõikidel   juhtudel   peab   iga   pakkeüksus   olema   eraldi   markeeritud.   Kauba   korrektne   markeerimine
mõjutab oluliselt saadetise liikumise kiirust, seda just eriti vaheladudes. Lisaks hoiab see ära kauba võimaliku
kahjustumise ja kadumise. Saadetise iga pakkeühik peab olema saatja poolt markeeritud. Veopakendil peavad olema märgitud järgmised
andmed: saatja ja tema aadress, saaja ja tema aadress, erikäsitlust nõudvate kaupade puhul rahvusvaheliselt
tunnustatud hoiatusmärgid ja sõnades väljendatud hoiatus, pakkeühiku kaal, number (nt. kui sul on 20 kasti, siis
1/20,  2/20 jne.  kuni  20/20) ning  mõõtmed.  Ideaalis  on  kõik andmed  kantud  pakendile  suurelt,  arusaadavalt,
veekindlalt   ja   trükitähtedega.   Markeering   on   nii   pakendi   küljel   kui   ka   peal.
Erikäsitlust nõudvate saadetiste puhul peavad hoiatused olema välja toodud nii pakendil kui kaubasaatelehel.


7.  KASULIKUD   LÜHENDID   MAANTEE-   JA MERETRANSPORDIS ADR – “Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe” (European Agreement
concerning   the   international   carriage   of   dangerous   goods   by   road) IMDG – IMO (Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni) 1978.a. rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud 
merereostuse   vältimise   kohta   II   lisa,   mida   on   muudetud   1978.a.   Protokolliga   (MARPOL   73/78).
ATP (Agreement of Transportation Perishable) – Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol
kasutatavate   eriveovahendite   kokkulepe CEMT –   Euroopa   Transpordiministrite   Konverents ERAA –   Eesti   Rahvusvaheliste   Autovedajate   Assotsiatsioon EEA   (EFFA) –   Eesti   Ekspedeerijate   Assotsiatsioon AL –   Autoettevõtete   Liit TIR –   TIR   konventsioonile   vastavalt   väljatöötatud   süsteem   tolliprotseduuride   kiirendamiseks
IRU –   Rahvusvaheline   Maanteetranspordi   Liit ARK – Autoregistrikeskus Rahvusvahelised transpordiorganisatsioonid  FIATA – http://www.fiata.com/  IRU     – http://www.iru.org/  OICA   – http://www.oica.net/


8.  TARNEKLAUSLID (INCOTERMS®) Järgnev  teema on  lisatud  selleks, et  anda  kiire ülevaade  tarneklauslite  kohta.  Teema  puudutab  kaudselt  nii
vedamist kui ka kliendi – tarnija suhet. Incoterms® – need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid mis on müügitehingu
osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega üle maailma. Tarneklauslid jagavad ära kaupade
tarnega seotud kohustused, kulud ja riskid müüja ning ostja vahel. Neid tähistatakse kolme ladina tähega millele
järgneb geograafiline sihtpunkt. Tarneklausleid on viimases variandis üksteist ja need sätestavad täpselt, milleks
kõik osapooled (tarnija-müüja-ostja) on kohustatud. Tarneklauslite ajaloo poole pealt tuleb mainida, et ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a.,
tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2010, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 2011. Olgugi et
uute lepingute puhul on soovitatud kasutada Incoterms® 2010 tarneklausleid, võivad lepingu osapooled valida
ükskõik millise variandi. Lepingus peab olema siis selgelt täpsustatud millist versiooni nad parajasti kasutavad,
kas   Incoterms®   2010,   Incoterms®   2000   või   ükskõik   millist   varasemat   versiooni.   Rohkem   infot   saab
veebilehelt www.iccwbo.org/incoterms .
Võib kokku leppida ka muudes tarneklauslites, kuid need ei pruugi olla üheselt mõistetavad kõikidele osapooltele. 8.1.  Incoterms® 2010 tarneklauslid Et   tarneklauslitest   lõplikult   aru   saada,   tuleb   vallata   logistikaalast   sõnavara   ning   ajada   näpuga   järge
lehekülgedepikkustes selgitustes. Tõlkisime selle maakeelde nii, et põhiline öeldud saaks. Viimases tarneklauslite variandis jaotatakse tarneklauslid kaheks: kõikide veoviiside jaoks seitse kolmetähelist
klauslit ning veetranspordi jaoks ülejäänud neli. Järgnevalt   väga   üldsõnaline   ja   lihtsustatud   meie   tõlgendusega   tabel   tarneklauslitest.   Seda   ei   tasu   lepingut
sõlmides   võtta   100%-lise   tõena   vaid   ikkagi   juhinduda   ICC   detailsest   lehekülgedepikkusest   kirjeldusest   mille
inglise- ja eestikeelse allika leiate tabelialustest viidetest. 8.2.  Tarneklauslid kõikide veoviiside puhul EXW (tarnekoht) Ex   Works Tarnitud tehasest Kasutatakse   riigisiseses   kaubanduses.   Müüja   hooleks
on   kaup vaid oma   territooriumil või muus kokkulepitud
kohas   kättesaadavaks   teha.   Ka   laadimise   peab
organiseerima ostja. FCA (tarnekoht) Free   Carrier Franko vedaja Müüja mure on kaup veovahendile laadida ja vajadusel
ekspordiformaalsused täita; edasi kõik ostja hool ja risk. CPT (sihtkoht) Carriage   Paid   to Vedu makstud kuni Müüja   kohustus   on   kaup   vedajale   üle   anda.   Riski
üleminek   ostjale   ja   sihtkoht,   milleni   müüja   peab   veo
organiseerima,   on   erinevad   ja   tuleks   lepingus
täpsustada. Ekspordiformaalsused korraldab müüja CIP (tarnekoht) Carriage   and   Insurance   Paid   to
Vedu ja kindlustus makstud kuni Sarnane   CPT-ga,   siin   maksab   müüja   aga   ka
veosekindlustuse kokkulepitud sihtpunktini. DAT   (terminal
sihtkohas/   - sadamas) Delivered   at   Terminal Tarnitud terminalis Müüja   hoolitseb   kauba   eest   seni,   kuni   kaup   on
kokkulepitud   terminali   punktis   maha   laaditud.
Ekspordiformaalsused   korraldab   müüja, impordiformaalsused ostja. DAP (sihtkoht) Delivered   at   Place Müüja   organiseerib   kauba   kokkulepitud   sihtkohta.


Tarnitud kohale Mahalaadimise   orangiseerib   tavaliselt   ostja.
Ekspordiformaalsused organiseerib müüja, impordi ostja. DDP (sihtkoht) Delivered   Duty   Paid Tarnitud, toll tasutud Müüja   organiseerib   kauba   kokkulepitud   sihtkohani,
organiseerib   tolliformaalsused   ja   maksab   kõik
tollimaksud. Mahalaadimise organiseerib tavaliselt ostja,
kuigi ka see kohustus on müüjal. 8.3.  Tarneklauslid veetranspordi puhul FAS (lähtesadam) Free   alongside   Ship Franko laeva kõrval Müüja organiseerib transpordi laeva kõrvale ja vajadusel
korraldab   ka   ekspordiformaalsused.   Mitte konteinervedudele. FOB
(lähtesadam) Free   on   Board Franko laeva pardal Müüja organiseerib kauba laeva pardale;  peale seda on
kõik   riskid   ja   kulud   ostja   kanda.   Müüja   korraldab
ekspordiformaalusused,   ostja   impordi.   Mitte
konteinervedudele (siis kasutada FCA). CFR (sihtsadam) Cost   and   Freight Hind ja prahiraha Müüja organiseerib kauba laeva pardale; Risk läheb üle
ostjale, kui kaup on laeva pardal, kuid müüja maksab ka
veo   sihtsadamasse.   Müüja   korraldab ekspordiformaalusused, ostja impordi. CIF (sihtsadam) Cost   Insurance   and   Freight Hind, kindlustus ja prahiraha Sarnane   CFR-ga,   lisaks   organiseerib   müüja
veosekindlustuse.   Kui   ostja   soovib   minimaalsest
suuremat   kindlustust,   peab   müüjaga   selles   kokku
leppima. *   Tabeli   koostamisel   on   abiks   olnud   järgmised   allikad:   www.iccwbo.org/incoterms/   ;
Incoterms 2010 kasutajajuhis (Tammemägi,T. Tallinn 2010 EMI EWT). Kindlasti ei tohiks:  võtta  tarneklauslit  kui  seadust,   sest  ICC  ei  oma  seadusandlikku   võimu  ning  alati  tuleb   tarneklausel
lepingus välja kirjutada;  kasutada tarneklauslit üksinda, vaid tuleb seostada konkreetse geograafilise kohaga;  läbi mõtlemata ja detailidesse laskumata kasutada tarneklauslit tehingutes, kuna klauslid määravad ära
ka kauba eest tasumise kohustused;  tarneklauslit tehingu sõlmimisel üle tähtsustada, sest mõnes osas on nad siiski ebamäärased. Selle  teema  lõpetuseks   peab  mainima,  et  rahvusvaheliste   kaubandustehingute   lihtsustamisel  on  tarneklauslil
kindlasti oma suur osa kuid “kümme korda mõõda ja üks kord lõika” kehtib ka siin.


9.  KINDLUSTUSED JA GARANTIID Kõik   transpordifirmad   võtavad   kliendi   kaupa   vedades   vastutuse   kaup   tervelt   ja   kadudeta   saatjalt   saajale
toimetada. Siinjuures on väga tähtis teada, et nii vedaja kui ekspedeerija vastutus on piiratud. Maanteevedudel on
CMR Konventsiooni järgselt vedaja vastustuse ülempiir 8,33 SDR-i ühe kilo kauba brutokaalu kohta. SDR on
rahvusvahelise valuutafondi arveldusühik ja tema kurss on ära toodud koos teiste valuutakurssidega vastavalt
päevaseisule. Kergete ning kallite kaupade korral on mõistlik sõlmida kaubakindlustusleping, mis katab kogu
kauba väärtuse. Täpsemat teavet ja head nõu saad kindlasti oma ala asjatundjatelt (http://www.cmr.ee/).


10.  ÜLEVAADE   KAUBAGA   KAASNEVATEST DOKUMENTIDEST Kaubavahetusel vajalikud erinevad dokumendid on järgmised:  kauba saatja poolt väljastatavad paberid  lähteriigi eksportdokumendid  importdeklaratsioon  CMR – rahvusvaheline saateleht maanteevedudel (international waybill) Kuivõrd   Eesti   Vabariik   liitus   mais   2004   Euroopa   Liiduga,   kadusid   EL   piiridelt   ka   tollikontrollid   ning   vajadus
vormistada EL siseselt nii eksport- kui importdeklaratsioone. Euroopa Liidu sisese transpordi puhul piisab nüüd
kui kaubaga on kaasas:  CMR – rahvusvaheline saateleht maanteevedudel.  Pakkeleht ja kaubaarve (ei ole kohustuslikud, kuna võib saata ka elektrooniliselt) Teatud   kaubagrupid   (nt.   alkohol,   ohtlikud   veosed   jne.)   nõuavad   lisaks   eridokumente.
Kauba   saatja   poolt   väljastatavate   paberite   hulka   kuulub   kindlasti   arve   (invoice),   mis   on   vaja   tolliväärtuse
määramiseks ja teised kauba kvaliteeti tõendavad dokumendid või eriload. Lähteriigi   eksportdokumendiks   on   tolli   eksport-deklaratsioon,   mille   väljastab   kauba   saatja   juhul,   kui   pole
transpordifirmaga teisiti kokkulepitud. NB! Kauba saatja poolt vormistatud kauba eksportdeklaratsiooni kolmas
leht tuleb kauba saatjale tagastada ning selle alusel saab ta tõendada, et kaup on riigist väljunud ja ta ei pea
tasuma käibemaksu. Import-deklaratsioon   –   täpsema   kirjelduse   tollideklaratsioonidest   ja   tollivormistusest   leiate   eraldi   Tolli   ja
tollivormistuse osast. CMR   –   on   rahvusvaheline   kauba   saateleht   mille   täidab   veofirma   kohapeal,   millest   üks   koopia   läheb   kauba
saatjale, teine kauba saajale ja kolmas eksemplar jääb vedajale tõestuseks sooritatud veost. CMR jõuab Teieni
koos arvega veoteenuste eest. CMR blanketi näidet vaata siit.


11.  VEOSELEPINGUD Veoselepingud võib jagada kaheks: pikaajalised ja ühekordsed veoselepingud. Pikaajalised veoselepingud on
tunduvalt mahukamad kui ühekordsed lepingud. Pikaajalised lepingud sõlmitakse peamiselt aastaks ning need
panevad paika mõlema poole õigused ja kohustused antud õigussuhtes. Ühekordne veoseleping on enamalt jaolt
lihtne   e-kiri   või   faks,   mis   sisaldab   peale-   ja   mahalaadimisaadressi,   kontaktisikuid   ja   telefoninumbreid,
kaubakogust, pealelaadimiskuupäeva, soovitavat (nõutavat) mahalaadimiskuupäeva ning kokkulepitud veohinda.


12.  TOLL JA TOLLIVORMISTUS Nagu   juba   eelpool   mainitud   on   Euroopa   Liidu   liikmesriikidega   kaubavahetus   suhteliselt   lihtne   ning   kaubaga
kaasnevate dokumentide hulk oluliselt väiksem kui kaubavahetusel mitte-EL riikidega. Viimasel juhul tuleb aga
valmis olla mõningaseks paberitööks. Alljärgnevalt on toodud väike ülevaade vajalikest dokumentidest kauba impordil ja ekspordil. Et Sind mitte ära
hirmutada kogu selle paberimajanduse hulgaga, olgu eelnevalt öeldud, et tollimaaklerid saavad Sind dokumentide
organiseerimisega lahkesti aidata. 12.1.  Dokumendid mis on vajalikud kaupade impordil Tollimata kaubad EL-välistest riikidest jõuavad Eestisse kas:  läbi teiste EL-riikide, läbi tollilao- või terminali transiitdeklaratsiooniga (T1)  või otse kolmandatest riikidest TIR-Carnetiga ;  võimalik on ka kauba liikumine sisemaatolliasutusse piirilt sisenemisdeklaratsiooniga (SD). Seejärel   vormistatakse   importdeklaratsioon,   kuid   kaupa   ei   tohi   siiski   enne   kasutada   kui   on   vormistatud
lõppdeklaratsioon (IM4) ja makstud tollimaksud ((käibemaks, tollimaks ja võimalikud muud maksud (nt. aktsiis,
põllumajandusmaks, dumpingumaks)). Lisaks eelpoolnimetatud tollidokumentidele on tõrgeteta tollivormistuseks vajalikud veel:  Kaubaarve  CMR – rahvusvaheline saateleht maanteevedudel (international waybill)  Pakkeleht  Päritolu   tõendav   (sageli   ka   maksusoodustust   võimaldav)   päritoludokument   (EUR1,   Form   A,   päritolu
üldsertifikaat)  Teatud tarnetingimuste (nt FCA, FOB, EXW) puhul ka arve tarnekulude kohta  Mõningate   kaupade   korral   (nt   toiduained)   nõutakse   piiril   fütosanitaarsertifikaati   või   Euroopa   Liitu
sisseveol märget, et antud kaubad vastavad EL normidele. 12.2.  Dokumendid, mis on vajalikud kaupade ekspordil Kauba Euroopa Liidust väljasaatmisel kasutatakse kas:  transiitdeklaratsiooni (T1),  TIR-Carnet’d või  liigub kaup koos eksportdeklaratsiooniga EL välispiirini. Viimasel   juhul   on   oluline   fikseerida   kauba   piiriületus   (Euroopa   Liidu   tolliasutuses   tehakse   märge
tollideklaratsioonile), mis tõestab kauba saatja ekspordi toimumist maksuametile. Muud saatedokumendid on ekspordil sarnased impordidokumentidega (kaubaarve, CMR jne).


LISAD Lisa 1 


Lisa 2. Maanteetranspordi teeninduspiirkonnad LÄÄNE-EUROOPA Saksamaa, Belgia, Luxemburg, Holland KESK- JA IDA-EUROOPA Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka, Türgi, Austria LÕUNA-EUROOPA Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia SKANDINAAVIA Soome, Norra, Rootsi MUU MAAILM Venemaa, Ukraina, Valgevene


Lisa 3. Rahvusvahelised konteinerveod RAHVUSVAHELISED KONTEINERVEOD FCL (Full Container Load) on mereveo teenus, mille puhul kaup on laetud konteinerisse, mis on vaid
ühe kauba/saatja või saaja käsutuses. Üldjuhul laetakse konteinerid saatja poolt saatja asukohas ning
seejärel toimetatakse need meritsi, raudteel või veokitega lõppsihtkohta. FCL KONTEINERITE SPETSIFIKATSIOONID Lisaks tavapäraselt kasutuses olevatele 20' DC, 40' DC ja 40' HC merekonteineritele kasutatakse ka
teisi konteinerite liike nagu 45 'High Cube, Open Top ja Flat Rack suuruses 20' ja 40 ' jne. Viimaste
saadavus võib olla siiski piiratud ja sõltub laevaliini või vedaja varustatusest. KASULIK INFO Üldlevinud võimalus on, et rendite oma kauba transpordiks merekonteineri laevaliinilt/vedajalt. Sellisel
juhul   on   oluline,   et   pärast   konteineri   vabastamist   sihtsadamas   tuleb   konteiner   tagastada
laevaliini/vedaja   konteinerterminali   (CY)   kindlaksmääratud   aja   jooksul. Üks   vähemlevinud   võimalus   on   kasutada   Shipper   Owned   Container   (SOC)   –   saatja   omanduses
olevaid konteinereid. Viimane tähendab, et ostate lähtesadamas endale mereveoks vajaliku konteineri.
Seejärel on konteiner teie vara ja te ei ole kohustatud seda laevaliinile tagastama. Pärast konteineri
tühjakslaadimist   võite   selle   edasi   müüa,   kasutada   ladustamiseks,   hävitada   jms.
Konteineri saabumisel sihtsadamasse on seatud sadamaterminalis hoiustamisele ajalised piirangud.
Olenevalt sihtsadamast ulatub vaba konteineri hoiustamise aeg 7-14 päevani. Seetõttu on otstarbekas
alustada ettevalmistusi tolliprotseduuride ja laadimise korraldamiseks juba enne konteineri tegelikku
sihtsadamasse   saabumist. Konteineri väljastusel ekspordiks kehtivad samasugused ajalised piirangud kui impordil. KAUBA SAATEDOKUMENDID Rahvusvahelise   mereveosaadetise   puhul   on   oluline,   et   kauba   saatja   vastutab   korrektse
dokumentatsiooni   esitamise,   kauba   kirjelduse   ja   legaalsuse   eest. Laevaliini/vedaja   mereveo   lastikiri   on   lõplik   dokument,   mis   tõendab   kauba   omandust   ning   võib
sisaldada   klausleid   'SHIPPER'S   LOAD  AND  COUNT'  ja   'SAID  BY   SHIPPER  TO   CONTAIN'.   See
tähendab, et laevaliin/vedaja või ekspedeerija, kes vedajat esindab, ei vastuta informatsiooni eest, mis
puudutab kauba sisu. KOHUSTUSLIKUD   DOKUMENDID,   MIS   RAHVUSVAHELISE   MEREVEO PUHUL PEAVAD OLEMAS OLEMA: Mereveo lastikiri – sisaldab infot kauba marsruudi kohta, saatja, saaja, kauba kirjeldust jne; väljastab
veokorraldaja/NVOCC.


Faktuurarve ehk kommertsarve – sisaldab kauba täielikku kirjeldust ja müügihinda; väljastab kauba
saatja/müüja. LISADOKUMENDID SÕLTUVALT KAUBAST JA PÄRITOLURIIGIST: Pakkeleht – kauba kirjeldus: tükid, kaalud ja pakkematerjalid;  kauba saatja/müüja. Fumigatsiooni   sertifikaat   –   vajalik   tõendamiseks,   et   puidust   kauba-   ja   pakkematerjalid   on
kuumtöödeldud ja nakkusevabad; nakkustest. Lisadokumendid – päritolusertifikaat, ohtlike ainete deklaratsioon jms.

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1. TRANSPORDIFIRMAD JA NENDE LIIGITUS
  • 1.1. Mis on ekspediitorfirma?
  • 1.2. Mis eelise annab ekspediitorfirma kasutamine kliendile?
  • 1.3. Informatsioon
  • 1.4. Milline on vedaja ülesanne?
  • 1.5. Miks vedajad ise ekspedeerimisega ei tegele?
  • 1.6. Kes on vedajate kliendid?
• 2. ERINEVAD LAADIMISÜHIKUD
  • 2.1. Kui palju kaupa on võimalik haagisesse laadida?
• 3. RAHVUSVAHELISTEL KAUBAVEDUDEL KASUTATAVAD RASKEVEOKID
• 4. KONTEINERVEOD
  • 4.1. Kui palju kaupa on võimalik konteinerisse laadida?
  • 4.2. Konteinerite suurused meetermõõdustikus (meetrit):
• 5. MITMELIIGILINE TRANSPORT (MULTIMODAALNE, INTERMODAALNE E. KOMBINEERITUD TRANSPORT)
• 6. KAUPADE PAKENDAMINE JA MARKEERIMINE TRANSPORDIKS
• 7. KASULIKUD LÜHENDID MAANTEE- JA MERETRANSPORDIS
• 8. TARNEKLAUSLID (INCOTERMS®)
  • 8.1. Incoterms® 2010 tarneklauslid
  • 8.2. Tarneklauslid kõikide veoviiside puhul
  • 8.3. Tarneklauslid veetranspordi puhul
• 9. KINDLUSTUSED JA GARANTIID
• 10. ÜLEVAADE KAUBAGA KAASNEVATEST DOKUMENTIDEST
• 11. VEOSELEPINGUD
• 12. TOLL JA TOLLIVORMISTUS
  • 12.1. Dokumendid mis on vajalikud kaupade impordil
  • 12.2. Dokumendid, mis on vajalikud kaupade ekspordil
• Lisad