Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni. (0)

Transpordi infrastruktuur

• Teed
  
• Tanklad
  
• Parklad
  
• Auto remondi ja hooldekeskused
  
• Autojuhi õppekeskused
  

Logistika mõiste.
Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist.
Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst , mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades .
Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika , jaotuslogistika ja korjelogistika .
Transpordi logistika.
Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab.
Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine.
Transpordilogistika ülesanded:

• Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine.
  
• Transpordiprotsesside planeerimine eri transpordiviiside tarvis kombineeritud vedude puhul.
  
• Transpordivahendite planeerimine.
  
• Optimaalsete veomarsruutide määramine.
  
• Kvaliteetse teenuse osutamine ja kontroll selle üle.
  

Erinevate veoviiside võrdlus.

Autovedu
Eelised: ainuke veoviis millega on vedu võimalik teostada uksest ukseni.
Tellimuse täitmine on kiire.
Kõige odavam vedu lühikestel teedel.
Paindlikus .
Terminalide võrgustik on tihe.
K: Kõige rohkem keskkonda saastav.
Transporditavad kogused on väiksed.

Mereveod
Eelised: veetavate kaupade kogused on suuremad.
Keskkonnasäästlik.
Võimalus vedada kaupa erinevate kontinentide vahel.
Pikkadel veoteedel on odav.
Ei ole liiklusummikuid.
Miinused: ei saa kaupu transpordita mööda maad.
Vedu ei ole paindlik.
Kallid sadama maksud .
Sõltuvad ilmastikutingimustest.

Raudtee
Eelised: korraga saab vedada suuri koguseid .
Pikkadel veoteedel odav.
Keskkonnasäästlik.
Puudused: aeglane.

Lennuvedu
Eelised: kiirus.
Turvalisus.
Kaupade pakendamine on kergem.
Puuduvad sõiduteed.
Kogu maailmas toimub lennuvedu sama seadusandluse ja dokumentatsioon alusel.
Puudused: kallis.
Saadetavate kaupade kogused on väiksemad.
Range turvakontroll.
Kaupade veopiirang( ohtlikud kaubad)
Eesti ja euroopa transpordi arengusuunad .

Keskkonnasäästlikus.
Säästlikumate veoviiside arendamine.
Säästlikumate ja heitgaaside osas nõudlikumate mootorite ehitamine.

Korraga veetavate kaubakoguste suurendamine .
Kaubaveod .
Autod jagatakse kategooriatesse järgmiselt:

• M – sõiduautod ja bussid
  
• N – veoautod ja vedukautod
  
• N1 – veoautod täismassiga kuni 3,5t
  
• N2 – vedukautod täismassiga 3,5 t – 12t
  
• N3 – veoautod ja vedukautod üle 12t
  
• O – haagised
  
• O1 – haagised täismassiga kuni 0,75t ( kergehaagis )
  
• O2 – täis-,kesktelg – ja poolhaagised täismassiga üle 0,75t kuni 3,5t
  
• O3 – täis,-kesktelg – ja poolhaagised täismassiga üle 3,5t kuni 10t
  
• O4 – täis,-kesktelg – ja poolhaagised täismassiga üle 10t
  

Täishaagis on haagis millel on vähemalt kaks telge, veotiisel on haagisega ühendatud üles-alla liikuvalt ja kogu haagise ja tema koorma raskus kandub teepinnale haagise rataste kaudu.
Kesktelghaagis on ühe või rohkem teljega , mille teljed paiknevad haagise keskel. Veotiisel on haagise kerega jäigalt ühendatud ja kuni 10% haagise ja tema koorma kaalust kandub veotiisli kaudu vedavale sõidukile.
Poolhaagis on haagis mille koorma ja haagise kaalust suur osa kandub sadultüüpi haakeseadme abil vedukile.
Kaubaruumide ehitusest lähtuvalt liigitatakse autod ja haagised:

• Madelautod – lahtise veokastiga auto
  
• Kallurauto – kallutatava veokastiga auto
  
• Furgoonauto – kinnise veokastiga autod. Tentautod.
  

Kaubaveokite liigitus sõltuvalt veo iseloomust.
Kaubaveod jaotatakse põhivedudeks ja jaotusvedudeks.
Põhiveod on :

• Terminalide vahelised kaubaveod, samuti veod tootjatelt terminalidesse.
  

Jaotusveod on :

• Terminal teeninduspiirkonnas kaupade kokku ja laialiveod.
  

Põhivedude autod on võimalikult suure kaubaruumi ja kandevõimega.
Jaotusvedude autod on tavaliselt kuni 12tonnised furgoonautod, millel on tagaluuk tõstuk.
Jaotusautode varustuses on ka käsikahveltõstukid.
Ilma külmutusseadmeta furgooni nimetatakse kapptreileriks või tremokapiks.
Külmutusseadmega aga termotreileriks või frigotreiler.
Eurotreiler – 80-90m3
Jumbotreiler - -100m3
Megatreiler- -110m3
Eur alus- 1200*800
Fin alus- 1200*1000
Veoste laadimine ja kinnitamine veokile.
Veoste kinnitusvahendid .
Veoste kinnitamiseks võib kasutada:

• sidumisvöösid ( koormarihm).
  
• Kette
  
• Trosse
  
• Tugiposte ja teisi vahendeid.
  

Sidumisvööle peab olema märgitud tema tõmbetugevus ja valmistaja. Sidumisvöö pingutusseade peab olema sama tõmbetugevusega mis sidumisvöögi. Sidumisvööl ei tohi olla rebenemisi.
Aluspakk ja küljetoed.

• Kasutatakse pikkade materjalide veol , näiteks: palgid , torud, talad .
  

Aluspakud võivad olla kas puidust või metallist.
Puitmaterjali veol peab aluspakul olema ülaservas 10mm kõrgune terava äärega metallserv.
Aluspaku otstesse kinnituvad küljetoed, mis peavad olema piisavalt tugevad et hoida koormat laiali vajumise eest.
Koorem tuleb kinnitada sidumisvööga iga aluspaku vahelt. Kui aluspakkude vahe on üle 2,5m siis tuleb kastuata igas vahes kahte sidumisvööd.
Veose sidumine.
Veos peab olema seotud selliselt et see tagaks veo ohutuse. Veoste etteliikumist takistavad vahendite tõmbetugevuste summa peab olmea vähemalt võrdne veose massiga. Külgede ja taha liikumise takistamiseks aga poolega veose massist.
Sidumisvahendite tõmbetugevust võib vähendada hõõrdejõu võrra, mis tekib veosepõhja ja veokasti põhja pinna vahel.
Hõõrdejõud sõltub kokkupuutuvate pindade materjalist aga ka nende olekust( näiteks kuivad, märjad, lumised pinnad).
Hõõrdetegurid on antud vastavates tabelites .
Veose katmine .
Kaupa kaetakse ilmastikuolude eest või tolmamise ning veokilt maha varisemise vältimiseks.
Koorma katet või võrku võib kasutada katmiseks.
Kordamisküsimused.

Milliseid vahendeid võib kasutada koormate kinnitamiseks ja mis nõutele peab vastama.

Aluspakk ja küljetoed( materjal jms, nõuetele vastavus)

Veoste katmine( milliste vahenditega, mis eesmärk)

Saatja ja autojuhi kohustused.

Mis on tasuline autovedu

Oma kulul korraldatav autovedu

Riigisisene autovedu
Tasulise autoveo tegemiseks on tarvis:

• Riigisisesele autoveole:
  
• Tegevusluba
  
• Sõidukikaarti
  
• Rahvusvaheline:
  
• EMÜ tegevusluba
  
• EMÜ tegevusloa kinnitatud ärakiri
  
• EMÜ- euroopa majandusühendus
  

kui vedajal ei ole võimalik täita veolepingut .
-peab vedaja küsima juhiseid kaupade käsutamisõigusega isikult juhul, kui mingil põhjusel muutub veolepingu täitmine võimatuks enne kaupade jõudmist sihtpunkti.
-veadaja, kes ei saa mõistliku tähtaja jooksul juhiseid kauba käsutamisõigusega isikult, peab jätkama vedu selliste tingimuste kohaselt , mis näitavad talle kõige sobivamad käsutamisõigusega isiku huvides.
-vedaja, kes on sunnitud küsima juhiseid kauba saatjalt, saab esitada nimetatud isikule arve juhiste küsimise tagajärjel tekkinud kulutuste kompenseerimiseks.
vedaja vastutus.
vedaja vstutab lisaks enda tegevuse ja hooletuse eest ka oma alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest.
vedaja on vastutav .
-kaupade kaotsimineku eest
-kaupade vigastamise eest
-kaupade kohaletoimetamisega viivitamise eest
Selleks, et kaupade üleandmist saajale oleks võimalik tõestada, peab vedaja nõudma kauba saajalt kaupade üleandmisel kirjalikku tõendit nende vastuvõtmise kohta.
Praktikas vedajad sageli ei pööra tähelepanu kaupade üleandmist tõendavale dokumendile.
-Tuleks jälgida, et saaja allkirjastab kaupade üleandmisel saatelehe kolmanda eksemplari
või saab saajalt sellekohase kviitungi.
Kaupade kohaletoimetamisega viivitamiseks loetakse järgmised juhused:
-kui ületatakse kokkulepitud veotähtaega
kui kaupa ei toimetata kohale mõistliku aja jooksul, mis peaks olema piisav kohusetruule vedajale kaupade transportimiseks sihtpunkti.
Nõude esitaja peab kõigepealt tõestama viivitusest põhjustatud kahju tekkimist.
-vastasel korral ei ole tal õigus vedajalt tarnetähtaja ületamise eest hüvitist nõuda ka siis, kui kohaletoimetamise kuupäev oli kokku lepitud.
-isegi siis, kui nõude esitaja tõestab viivitusest põhjustatud kahju tekkimist, on vedaja vastutus piiratud veotasu suurusega.
Kaupade kohaletoimetamisega viivitamine.
Kaupade kohaletoimetamisega viivitamiseks loetakse järgmised juhused:

• Kui ületatakse kokkulepitud veotähtaega
  
• Kui kaupa ei toimetada kohale mõistliku aja jooksul, mis peaks olema piisav kohusetruule vedajale kaupade transportimiseks sihtpunkti.
  

Kaubad loetakse kaotatuks juhul,kui

• Kaubad ei jõua sihtpunkti 30päeva jooksul alates kokkulepitud tarnetähtajast.
  
• Kaubad ei jõua sihtpunkti 60 päeva jooksul alates kaupade vastuvõtmise päevast arvates(kui tarnetähtaeg oli kokku leppimata).
  

Vedaja vastutuse suurus kaupade kaotsimineku või vigastamise eest.
Vedaja poolt nõude esitajale makstav hõvitussumma määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel.
Kaotsiläinud või kahjustunud kaupade maksumus määratakse kindlaks ühel alljärgneval meetodil:

• Börsi koteeringu alusel
  
• Kehtiva turuhinna alusel
  
• Sama liiki ja kvaliteediga kauba tavalise maksumuse alusel
  

Tavapärane vedaja imiteeritud vastutus on:

• Kaotsimineku – kuni 8,33SDR brutokaaalu kg kohta.
  
• Vigastamine- kuni 8,33 SDR brutokaalu kg kohta.
  
• Hilinemine – kuni veotasu suuruse ulatuses( põhjendatud nõude korral)
  

Leiad vedaja vastutuse suurus kui kauba hävisid vedaja süül ja kaupade väärtus oli 100000 €, kauba kaal 3000kg. 3000*8,33*1,15=28738,5€.
Kauba väärtus oli 10000€, kauba kaal 25000kg.2500*8,33,1,15= 239.487,5€.
Pretensioonide esitamise tähtaeg.

• kui on tegemist silmaga märgatava puudujäägi või vigastustega, siis peab saaja esitama vedajale pretensiooni kaupade vastuvõtmise hetkel
  
• kui on tegemist varjatud vigastustega, siis peab saaja esitama vedajale pretensiooni hiljemalt 7 päeva jooksul ( välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad)
  
• hilinemise pretensiooni tuleb esitada 21 päeva jooksul ja kirjalikult.
  

Vastutusest vabanemine.
Vedaja vabaneb vastutusest, kui kaupade koatsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine oli põhjustanud:

• nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu
  
• nõude esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus.
  
• Kaubale omasest defektist
  
• Asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei olnud võimeline vältima
  
• Vedaja peab tõestama vastutusest vabanemist.
  

Hagi aegumis tähtaeg.
Vedudest tulenevatele nõuetele kehtestatakse hagi, üheaastane aegumistähtaeg.
Kuid tahtliku üigusvastase tegevuse korral kehtestatakse hagi- kolmeaastane aegumistähtaeg.
Eesti riigi sisevedu autokaupade veol toimub võlaõiguseseaduse(VÕS) kaubaveolepingu seaduse alusel.
Sisuliselt on see seadus sarnane CMR konvensiooniga.
Tähtsamad erinevused on järgmised :

• Vedaja vastutuse suurus hilinemise korral on kuni kolmekordne veotasu.
  
• Pretensioonide esitamine varjatud vigastuste korral peab toimuma 7 päeva jooksul.
  
• VÕS-is on peatükk pandiõigus, see tähendab vedajal on õigus kaup enda valdusesse seniks kui talle makstakse veoraha. Kui vedaja poolt määratud tähtajaks veoraha ei tasuta siis on vedajal õigus kaup maha müüa.
  
• VÕS-is on ka kolimisteenuse peatükk .
  

Üldtingimuste eesmärgiks on :

• Lepingujärgse vastutse tekkimine osapoolte vahel.
  
• Veose eest vastutuse ülemineku aja koha kohta veoahelas.
  
• Erinevate tegevuste konkretiseerimine.
  
• Luua arusaam terminoloogiast.
  

Reguleerida protsesse veoahelas, mida seadusandlusega ei ole reguleeritud.
Kui ei ole kokku lepitud teisiti, sisi kehtivad käesolevad tingimused:

• Võlaõigusseadus
  
• CMR
  
• Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri
  
• EEA üldtingimused.
  

Saadetise all mõistetakse

• Ühest lähtekohast ja ühelt kaubasaatjalt ning ühte sihtkohta ja ühele saajale, ühe veokirjaga saadetud kaupa, mis on laaditud ühte sõidukisse.
  

Pakkeühik ja veopakend.

• Pakkeühik on veopakendis lahutamatu kauba kogus.
  
• Veopakend on kauba käsitlemise lihtsustamiseks ja veose ohutuse tagamiseks veoprotsessil. Veopakend peab võimaldama kauba kohtkindlat kinnitamist kaubaruumis.
  

Pisipakk.
Pisipakiks loetakse saadetist , mille kogukaal ei ületa 35kg ja mis koosneb ühest pakkeühikust.
Pisipaki pakkeühiku

• Pikkus ei ületa 2m
  
• Ja pikkus + ümbermõõt ei ületa 3m.
  

Väikesaadetis.
Väikesaadetiseks loetakse saadetist,

• Mille arvestuslik kogukaal on alla 2500kg ja
  
• Üldjuhul teostatakse vedu ümberlaadimisega.
  

Osakoorem.
Osakoormaks loetakse saadetist,

• Mille arvestuslik kogukaal on 2500kg või enam ning
  
• Millele lisaks mahub ja on võimalik laadida sõidukisse ka teisi saadetisi ja üldjuhul teostatakse vedu ilma ümberlaadimiseta.
  

Täiskoorem.
Täiskoormaks loetakse saadetist,

• Mis täidab kogu kaubaruumi,
  
• On antud veoahendi jaoks maksimaalselt lubatava kaaluga või
  
• Kaubasaatja maksab kogu kaubaruumi kasutamise eest.
  
• Vedu teostatakse üldjuhul ilma ümberlaadimiseta.
  

Konsolideeritud saadetis.

• Konsolideeritud saadetiseks loetakse erinevate saadetiste käsitlemist ühe saadetisena veoprotsessi mingites osades.
  

Saadetise arvestuslik kogukaal.
Saadetise arvestusliku kogukaalu arvestamise aluseks on suurim aööjärgnevatest näitajatest:

• Saadetise brutokaal
  
• Mahukaal
  
• Laadimismeetrite järgne kaal.
  

Tendi avamine .

• Vedudel tenttreileriga on vedaja kohustatud avama trossid, portid, kaubaruumi külje- ja tagaluugid ning vajadusel tõstma üles tendi külgedelt ja/või tagant.
  
• Kui saadetist ei ole võimalik laadida ilma treileri tendi mahavõtmiseta, on kaubasaatja kohustatud eemaldama ja tagasi paigaldama tenttreileri katuse, raamistiku ning tendi, sealjuures järgides vedaja instruktsioone.
  

Kinnitusvahendid.

• Vedaja peab tagama koormakinnitusrihmade olemasolu vastavalt standardvarustusele, arvestusega 1 koormakinnitusrihm igale aluse reale pluss viimasel real 2 koormakinnitusrihm.
  
• Juhul, kui saadetise iseloom nõuab spetsiaalseid kinnitusvahendeid vüi täiendavaid koormakinnitusrihmu, siis vastutab kaubasaatja nende olemasolu eest, kokkuleppel võib vedaja abistada täiendavate kinnitusvahendite hankimisel.
  

Veo eest tasumine.

• Veo ja veoga kaasnevate teenuste eest tuleb reeglina tasuda saadetise üleandmise hetkeks.
  
• Kiiresti riknevate või väheväärtusliku saadetise veokulud tuleb tasuda ettemaksu korras.
  

Nõuete esitamine.

• Pretensioonide ja nõuete esitamisel lähtutakse võlaõigusseaduse ja CMR konventsiooni poolt kehtestatud korrast.
  

Euroopa nõukogu ja parlamendi määrus nr 561/2006.
Määrus käsitleb juhi sõidu-ja puhkeaega.
Kohaldamine.

• Käesolevat määrust kohaldatakse autoveo korral, ille puhul on tegemist:
  

Kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni, või

Reisijateveoks kasutatavate sõidukitega, rohkem kui üheksa inimese veoks, juht kaasa arvatud.

• Määrus kehtib Ühenduse piires.
  

2 . käesolevat määrust kohaldatakse sõltumata sõiduki registreerimise riigist autovedude suhtes, mida teostatakse:

• Üksnes ühenduse( euroopa liit) piires.
  

Kolmandates riikides kehtib AETR kokkulepe mis on sarnane määrusega 561.
Erandid.

• Tingimusel et liiklusohutus pole seeläbi ohustatud, vüib juht sobivasse peatuskohta jõudmisel kalduda käesoleva määruse sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeaegade nõuetest kõrvale ulatuses, mis tagab sõidukis asuvate isikute, sõiduki või selle lasti ohutuse.
  
• Juht peab kõrvalekadumise laadi ja põhjuse hiljemalt sobivasse peatuskohta jõudmisel märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma töögraafikusse.
  

Andmete esitamine.
Kui juht juhib sõidukit, mis on varustatud sõidumeerikuga peab ta suutma kontrolliametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada:

• Jooksva nädala salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed.
  
• Juhikaardi selle olemasolul ja kõik jooksva nädala ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid.
  

Sõidumeerik ehk tahhograaf.
Salvestab juhi sõiduaega.
Enne ketta meerikusse paigaldamist tuleb ketta südamikule kirjutada juhi nimi, sõidu alguse koht, sõidu alguse kuupäev, sõiduki registreerimis number ja odomeetri näit.
Sõidu lõpus märgitakse südamikule selle päeva sõidu lõpu koht, sõidu lõpu kuupäev, odomeetri näit sõidulõpul, läbitud kilomeetrid.
Kettale salvestuvad sõidu aeg koos kiirusega, salvestuvad veel läbitud kilomeetrid,