Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused (0)

Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele, A.Tulvi Logistika ülesanded ja missioon PTK 1 lk 9-33 LK 15 - Logistika ajaloost; Logistika määratlus, ülesanded ja eesmärgid; Logistika valdkonnad 1. Nimeta ärilogistika peamised ülesanded. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud 
koguses.  2. Mis on ärilogistika missioon? Üldjuhul defineeritakse ärilogistika missiooni järgmiselt: „Logistika missiooniks on tagada tarbijaile 
vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses“. 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt. Logistika määratlus konkreetse tarneahelasse kuuluva ettevõtte seisukohalt on järgmine: „Logistika on 
ettevõttesse saabuva, seal liikuva ja ettevõttest väljuva materjalivooga seotud tegevuste planeerimine, 
organiseerimine, teostamine, juhtimine, kontroll ja arendamine“. 4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt. Logistikat määratletakse ka kui süsteemi, mis on töötatud välja ettevõtte jaoks kasumi saamiseks 
optimaalsel viisil. Samuti määratletakse logistikat kui võimalust mõjutada firma strateegiat uute 
konkurentsieeliste loomiseks.  5. Mis peaks olema ettevõtte logistikajuhi igapäevatöö fookuses? Toimingute jätkuv parendamine, et pakkuda klientidele senisest paremaid lahendusi. Koostöös püütakse 
tõhustada nii oma kui ka kliendi ettevõtte toiminguid.
Asjatute tegevuste vältimine kõikides toimingutes selliselt, et protsessi kui terviku +efektiivsus paraneb. 
Asjatu kauba käsitsemise vältimise, dubleerivate tegevuste lõpetamise, töö ja kapitali tootlikkuse 
suurendamise abil püütakse suurendada efektiivsust kogu tarneahelas. 6. Milliseid toiminguid hõlmab ettevõtte sisenev logistika ja millised väljuv logistika? Väljuv logistika hõlmab sellised laotoimingud, nagu tellimuste komplekteerimine väljastamiseks, 
väljastamisega seotud lisaväärtusteenused, pakkimine, väljastamine või lähetamine, transport ja jaotus. 
Siselogistika all mõeldakse kõikide nende toimingute teostamist, mis jäävad siseneva ja väljuva logistika 
vahele. Nendeks on hoiustamine, inventeerimine, väljastamine tootmisele, vastuvõtt tootmisest, samuti ka 
tootmis- ja tagastuslogistika. 7. Nimetage logistika funktsionaalsed valdkonnad. Logistika funktsionaalseteks valdkondadeks loetakse tegevusalasid, mis on mõeldud konkreetse logistilise 
vajaduse rahuldamiseks ja/või ülesande täitmiseks, vaadeldes neid tegevusalasid eraldi muudest 
logistikatoimingutest.
Peamised logistika funktsionaalsed valdkonnad on: transport (raudtee-, maantee-, vee-, õhu- ja 
kombineeritud transport); kaupade käitlemine; varude juhtimine; hankimine ja ostmine; pakendamine. 8. Nimetage logistika funktsiooniülesed valkonnad. Ristfunktsionaalseteks ehk funktsiooniülesteks valdkondadeks on tegevusalad, mis hõlmavad mitut 
funktsionaalset valdkonda ja mille eesmärgid ulatuvad funktsionaalse valdkonna eesmärkidest kaugemale.
Olulisteks funktsiooniülesteks valdkondadeks on: tootmislogistika; jaotuslogistika (laondus, varude 
juhtimine, klienditeenindus, veondus); kaubavedu koos lisateenustega (veokorraldus, ekspedeerimine); 
logistika klienditeenindus; logistika juhtimine (administreerimine); tarnete juhtimine; ostujuhtimine; 
tarneahela juhtimine; tagastuslogistika; humanitaarlogistika. 9. Kuidas on seotud ettevõttes omavahel turundus ja logistika? Ettevõtetes käsitletakse logistikat tihedas seoses turundusega. Õige transpordiliigi valik, õnnestunud 
koostöö vedaja ja/või ekspedeerija, optimaalsed veomarsuudid ja muud logistikute tehtud otsused võivad 
vähendada logistikakulusid jaotuses sedavõrd, et toodete turustamisel avanevad täiendavad võimalused 
paindlikuks hinnakujundamiseks. LK 17 - Logistikasüsteem 1. Mida kujutab endast logistikasüsteem?  Logistikasüsteem on logistikafunktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviklik süsteem, mille 
toimimise eesmärk on kaupade ajalis-ruumilist ning väärtuselist kasulikkust suurendada ja tarbijate rahulolu
parandada.


2. Mida kujutab endast ettevõtte logistikasüsteem? Ettevõtte logistikasüsteemi all mõeldakse kogumit ettevõtte füüsilise logistikaga tegelevatest 
tootmisüksustest, logistikatoiminguid haldavatest ja nendega seotud allüksustest, kelle tegutsemine on 
koordineeritud, toimub ühistes huvides ja ühiste eesmärkide saavutamise nimel.  3. Mida mõeldakse logistika juhtimise all? Logistika juhtimise all mõeldakse ühest küljest ettevõtte kõigi logistikatoimingute kooskõlastatud ja 
koordineeritud planeerimist, täideviimist, kontrolli ja jätkuvat parendamist. Teisest küljest tähendab 
logistika juhtimine üksikute või integreeritud logistikatoimingute korraldamist ja täideviimist tarneahelas, 
väljaspool oma ettevõtet. 4. Mida mõeldakse tarneahela juhtimise all? Tarneahela juhi tegevuse ulatus on logistikajuhi omast tunduvalt laiem. Lisaks logistikajuhi põhitegevusele 
ja vastutusele suhtleb tarneahela juht ka tarnijate tarnijatega ja klientide klientidega, püüdes koordineerida 
tarneahela liikmete tegevust viisil, et see tekitaks lisaväärtust ja tooks kasu tarbijaile ja tarneahela 
liikmetele.  5. Nimetada tarneahela vood ja kirjeldada, kuidas on need omavahel seotud. Peamiseks uurimise, juhtimise ja optimeerimise objektiks logistikas on materjalivoog. Informatsiooni-, 
raha- ja teenuste vood saadavad materjalivoogusid ja neid vaadeldakse kui materjalivoogude poolt 
genereeritud voogusid. LK 18 - Logistika juhtimine 1. Nimetada logistika strateegilise juhtimise tegevusi. Strateegilise juhtimise sisuks on eelkõige otsuste langetamine ja pikaajaliste plaanide tegemine koos 
eesmärkide ja nende saavutamise aja äranäitamisega. Tüüpilised strateegiavaldkonna tegevused on ettevõtte
logistikasüsteemi ja tarneahela modelleerimine ning vastavad simulatsioonid, erinevate 
tegutsemisalternatiivide väljatöötamine, protsesside ja tegutsemismudelite kavandamine ning arendamine, 
veoviisi valik, lao asukoha valik, sobiva logistikatehnoloogia valik, väljasttellimine jne. 2. Nimetada logistika taktikalise juhtimise tegevusi. Taktikaline juhtimine on eelkõige niisuguste töömeetodite, juhtimis- ja tegutsemisviiside valik ja 
rakendamine, mis toetavad logistikastrateegia elluviimist. Tüüpilised taktikalise juhtimise valdkonna 
tegevused on toimingute ja protsesside ülevaatamine optimeerimise eesmärgil, optimaalsete 
veomarsruutide leidmine, kasutusvaru ja reservvaru tuvastamine, tootesortimendi juhtimine, läbimisaja 
analüüs, kulude analüüs ja abinõude väljatöötamine kulude vähendamiseks. 3. Nimetada logistika operatiivjuhtimise tegevusi. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, vedude 
tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise 
korraldamist ja jälgimist. 4. Millisel juhtimistasemel vastu võetud otsuste mõju on kõige suurem? Miks? Strateegiliste otsuste arv on väike, kuid nende mõju logistikaprotsesside korraldatusele ja efektiivsusele 
enamasti ülisuur kuna nad peavad omama analüütilisi võimeid, suutma planeerida, organiseerida ja juhtida. 5. Milliseid tegevusi kätkeb endas logistika juhtimine ettevõttes? Esimesel juhul tähendab logistika juhtimine ettevõttes peamiste juhtimisfunktsioonide (organiseerimine, 
planeerimine, reguleerimine, koordinatsioon, kontroll, juhtimisarvestus ja analüüs) teostamist 
elementaarsete ja komplekssete logistiliste tegevustega ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Teises 
tähenduses mõistetakse logistika juhtimise all logistikapersonali juhtimist. Logistika juhtimise sisuks on ka 
logistikatoimingute ja -protsesside kavandamine, rakendamine, täitmise jälgimine, tulemuste mõõtmine ja 
protsesside jätkuv parendamine. LK 21 - Ettevõtte konkurentsivõime ja lisaväärtuse loomine 1. Mida mõeldakse lisaväärtuse loomise all väärtusahelas/tarneahelas? Suurt lisaväärtust saab luua hästikorraldatud hanketegevusega. Väärtuse loomine tähendab parima 
võimaliku lahenduse leidmist viisil, mil kõik väärtusloomeprotsessi osalised on rahulolevad. Väärtust aitab 
luua ka firma ostuorganisatsiooni ja tarnijaettevõtte töötajate koostöö uute toodete arendamisel. 2. Mida tähendab mõiste „konkurentsivõimeline ettevõte?“


Konkurentsivõime rajaneb tõhususel, mida tarneahel võib tervikuna pakkuda ettevõttele ja selle klientidele.
Kliendid võrdlevad muude, alternatiivsete tarneahelate tõhusust konkreetse ahela tõhususega ja teevad 
järeldusi tarnija konkurentsivõime kohta. 3. Mida tähendab mõiste „konkurentsivõimeline tarneahel?“  Et kindlustada üksiku ettevõtte ja kogu tarneahela konkurentsivõime, tuleb osaliste vahel jaotada 
informatsiooni avatult. Kaubandus tegutseb tihedas koostöös tööstusega tarneahela kogukulude 
vähendamiseks. Kliendi rahulolu suurendamiseks võib teenindamise võimekust suurendada ka uute 
tegutsemismudelite ja -praktikate kasutuselevõtmisega. 4. Milliste tegevustega pakuvad ekspedeerimisettevõtted klientidele lisaväärtust? Ekspedeerimisfirmad võivad osutada oma klientidele ka lisaväärtusteenuseid.Nii näiteks võidakse 
vahendada käibemaksu ja tolli- ning aktsiisimaksude tasumist, samuti teha ja esitada kliendi eest Intrastati 
statistilist aruandlust. Ekspedeerija võib tegutseda paljudes rollides olenevalt sellest, milliste teenuste 
osutamine on konkreetsel juhul kliendi ja ekspedeerija vahel kokku lepitud. LK 27 – Tarneahel; Tarneahela haldamine (juhtimine) 1. Mida mõeldakse tarneahela juhtimise all? Tarneahela juhtimise (haldamise) all mõeldakse tarneahelasse kuuluvate ettevõtete võrgustiku materjalivoo 
ja sellega seotud info- ning rahavoo terviklikku planeerimist, koordineerimist ja juhtimist.  2. Kirjeldada pakkumisahela toimimist. Pakkumisahel (Supply Chain, SC) on üles ehitatud põhimõttel, mille kohaselt toodab valmistoodete tootja 
suuri partiisid. Sellega saadakse madal tootmise omahind ühe valmistatud toote kohta. Suured toodetud 
kogused võtavad valmistoodangu laos palju ruumi, mistõttu üritatakse müüa suuri partiisid allahindluste 
abil. Edasimüüjad korraldavad müügikampaaniaid ja pakuvad omakorda tooteid allahindlusega. Tarbija 
tegelikku vajadust tooteid soetada ei uuri keegi ehk tegelik nõudluse tase tarneahela liikmeid eriti ei huvita. 
Eeldatakse, et kui kaupa soodsa hinnaga pakkuda, õnnestub see ikkagi lõpuks realiseerida. Pakkumisahelat 
iseloomustavad suured tarnitavad partiid, suured veetavad ja ladustatavad kogused, väike ringlussagedus ja 
vähene infovahetus. Nõudluse informatsiooni liigub ahela lõpust tootja suunas vähe, mistõttu ei tehta ka 
nõudlusinfo kohaseid tootmisplaane. 3. Kirjeldada nõudlusahela toimimist. Kui nõudlus on muutuv ja raskesti prognoositav, on õigem jälgida nõudluse taset, edastada infot 
tarneahelas selle lõpust kuni materjalide tarnijateni ja toota ning tarnida kaupu nõudluse muutumise rütmis. 
Niisugusel juhul räägitakse nõudlusahelast (Demand Chain, DC) ja nõudlusahela juhtimisest (haldamisest) 
(Demand Chain Management, DCM). Nõudlusahelas soovitakse rõhutada nõudluse ja nõudluse 
informatsiooni olulisust tootmise ja tarnete planeerimisel ning teostamisel. Nõudlusahela toimimist 
iseloomustavad sagedane informatsiooni vahetus, väikesed tootmis- ja tarnepartiid, väikesed varud, 
sagedased tarned, suur ringlussagedus, väikesed säilituskulud ja kiire reageerimine nõudluse muutumisele. 4. Mida tähendab tõukejuhtimine ja mida tõmbejuhtimine? Tõukejuhtimise meetod sobib kasutamiseks pakkumisahelas. Selle kohaselt toodetakse ja tarnitakse 
edasimüüjatele suuri partiisid ja omatakse tootja laos suuri varusid. Samas pole selle mudeli puhul harvad 
ka ülemäära väikesed varud ja isegi defitsiidiolukorrad.
Tõmbejuhtimise korral ei prognoosita nõudlust, tarneprotsessi käivitab tarbija tellimus. Tarneahela 
juhtimise uue mudeli kasutuselevõtmisega soovitakse rõhutada senisest enam kliendikesksust ja tarbija 
vajaduste arvestamist. Tõmbejuhtimise meetodit tarneahela juhtimisel kasutatakse üldjuhul nõudlusahelas. 5. Kuidas on tarneahela kogukulu seotud tarneahela liikmete arvuga? Kehtib reegel, et mida rohkem on tarneahelas vahendajaid, seda suuremaks muutub kaupluseriiulil oleva 
toote logistikakulu ja müügihind. Igasugune kauba ostmine ja edasimüük, vedu, vaheladustamine ja kauba 
käsitsemine tekitavad tarneketis lisakulu. On arvestatud, et toote igasugune „puudutamine“ tarneahela 
liikme poolt kasvatab kulusid keskmiselt seitsme protsendi võrra. Vähendades tarneahela liikmete arvu 
väheneb tarnimise kogukulu (logistikakulu).  LK 31 - Tootmine tarneahelas; Protsessid ja protsessijuhtimine 1. Mis on läbimisaeg/täitmisaeg? Läbimisaeg on ajavahemik alates vajaduse tekkimisest teostada kindlaksmääratud toimingud kuni nende 
toimingute lõpetamise hetkeni. 


Täitmisaeg on ajakulu tellimuse esitamisest kuni toote kliendi käsutusse jõudmiseni. Hõlmab tellimuse 
esitamise, tootmise, ettevalmistamise ja teeloleku ajakulu. 2. Mida mõeldakse läbimisaja lühendamise all? Läbimisajaks laos võib olla ajavahemik alates väljastustellimuse saabumisest kuni pakitud saadetise 
toimetamisest lao väljastusalale. Transpordis võib olla läbimisajaks ajavahemik alates veotellimuse 
saamisest kuni veo lõpetamiseni. Lühikese tarneahela puhul võib käsitleda ka tarneaega läbimisajana. 3. Millist kasu saadakse logistikas läbimisaja lühendamisest? On saanud selgeks, et läbimisaja lühendamisel on logistikas alati positiivne mõju kuludele. Tuleb 
arvestada, et kui läbimisaega õnnestub lühendada, vähenevad koos sellega ka toimingute poolt põhjustatud 
kulud. 4. Mida tähendab mõiste „optimeerimine“? Olemasolevate vahendite ja piirangute tingimustes parima ja tõhusaima võimaliku lahenduse leidmise 
(väljatöötamise) protsess. 5. Mida tähendab mõiste „osaoptimeerimine“? Osaoptimeerimise all mõeldakse protsessi ühe või mõne osa optimeerimist protsessi kui terviku 
optimeerimise asemel. 6. Mida mõeldakse protsessijuhtimise all? Protsessijuhtimine on organisatsiooni kui seostatud protsesside süsteemi juhtimine, mille eesmärk on 
äritegevuse tulemuste ja ka protsesside toimivuse parendamine.
Protsess ja selle toimingud tuleb teha probleemide vältimiseks võimalikult lihtsaks.  7. Miks on vaja tegelda logistikaprotsesside uurimise ja täiustamisega? Logistikaprotsessi arendamisel uuritakse kogu tarneahelat. Protsesside tulemuslikkust ja sooritusvõimet 
tarne ahelas hinnatakse tarbija poolt kogetud lõpptulemuse alusel. Logistikaprotsesse arendatakse 
järgmistel eesmärkidel: kõrvaldamaks lisaväärtust mittetootvaid tegevusi, muutmaks tootmist ja jaotust 
efektiivsemaks, lühendamaks läbimisaegu ja ooteaegu, parandamaks info liikumist ja teabeturvalisust 
(nõudluse prognoosid, tarneajad, infosüsteemide liidestamine jne), parandamaks laologistika toimimist 
(tehnoloogia vahetamine, uus tehnoloogia, tõstukid, lao planeering, töökorraldus jne), parandamaks 
klienditeenindust, parandamaks tööohutust. 8. Mida mõeldakse läbimisaja analüüsi all ja milleks seda tehakse? Traditsiooniliselt tehakse läbimisaja lühendamise eesmärgil läbimisaja analüüse. Läbimisaja analüüs on 
kasulik meetod tootmise, logistika ja tarneahela juhtimisel, mille abil uuritakse vaadeldavaid tootmis-, lao-, 
veo- või muid logistikaprotsesse eesmärgiga tuvastada vajalikud ja mittevajalikud tegevused, toimingute 
kestused, järjestamise põhjendatus ja ooteajad (mittetootlikud ajad).  Kaubavedu ja ekspedeerimine PTK 8, lk 127-216 LK 134 – Veoturud; Kaubaveod 1. Mille poolest erinevad jaotusveod põhivedudest? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (terminalidest ja ladudest) saajatele, kelleks on enamasti 
jaekaubandus, aga ka muud edasimüüjad ja tootmisettevõtted. 
Põhivedudega võrreldes on jaotusvedudel veoteekonnad lühikesed, veosed väikese kaaluga (mahuga) ning 
maha- ja pealelaadimispunkte arvukalt. 2. Milliseid täiendavaid toiminguid võivad jaotusautode juhid teha süvajaotuse käigus? Süvajaotuse raames ei anta saadetist üle veoki lastiruumis või estakaadil, vaid autojuht veab kaubad 
ettevõtte siseruumidesse. Samuti võib süvajaotus tähendada autojuhi sisenemist väljaspool tööaega 
(hilisõhtul, öösel või varahommikul) kliendi ruumidesse ja veose paigutamist territooriumil või 
siseruumides kokkulepitud kohta. Süvajaotusena võib käsitleda ka olukorda, kus mööblit eraisikule koju 
vedanud autojuht koos abilisega kannab mööbliosad korterisse, eemaldab pakendid ja viib need endaga 
kaasa. Samuti võidakse osutada lisaks kasutatud mööbli äravedamise ja utiliseerimise teenust. 
Kodumasinate tarnimisel kantakse külmutuskapp või elektripliit eluruumidesse, eemaldatakse pakendid ja 
lülitatakse seade elektrivõrku. 3. Milliseid peamisi eeliseid on võimalik saavutada veonduses Hub&Spoke’i (rattarumm ja kodarad)  süsteemi kasutamisega?


Huubide peamised eelised on suurem transpordiühenduste sagedus “punktist punkti” veokorraldusega 
võrreldes ja mastaabisäästu efekti saavutamine tänu suurte kaubamahtude käitlemisele peaterminalis. 4. Milliste tingimuste korral oleks õigustatud jaotuses üleminek otsevedudelt süsteemsetele vedudele? Kui klient soovib vähendada oma firma logistikakulusid näiteks. Tänu süsteemsetele vedudele õnnestub 
veovahendeid paremini koormata, saavutades paremaid täiteastmeid ning vähendades sellega teedel 
pooltühjalt sõitvate veokite arvu. 5. Miks on jaotusvedude puhul prioriteediks veomarsruut, mitte lastiruumi täiteaste? Jaotusvedude puhul on suurem tähtsus logistilise teenindamise näitajatel: tarneaeg, tarnesagedus, tarne 
täpsus, tarne paindlikkus jne. Jaotusveo käigus toimub tavaliselt veokorraldaja, klienditeenindaja ja 
autojuhi otsekontakt lõppkliendi või tarbijaga, mis tähendab, et pakutav teenindustase ja teenindamise 
kvaliteet peegelduvad otseselt rahulolu või rahulolematusena kauba tarnija ja/või teenusepakkuja suhtes. 6. Milliste jaotus- ja kokkuvedude puhul on otstarbekas kasutada pendelmarsruute, milliste puhul aga  ringmarsruute?
Pendelmarsruute on otstarbekas kasutada kui sõiduk läbib kõiki peale- ja mahalaadimispunkte liikumisel 
ühel trassil päri- ja tagasisuunas. Tavaliselt on pendelmarsruudid vedude planeerimise seisukohalt 
ringmarsruutidest lihtsamad. Ringmarsruute on otstarbekas kasutada kui suletud veomarsruudina, millel 
läbib veok järgemööda (kindlas järjestuses, mis tagab liikumisteekonna lühima pikkuse) erinevaid maha- 
ja/või pealelaadimispunkte. Ringmarsruute on töömahukam ja keerukam koostada, kuid ringmarsruudid 
pakuvad rohkem võimalusi vedude efektiivsuse suurendamiseks. 7. Milliseid ülesandeid täidavad rahvusvaheliste maanteevedude jaotus- ja tolliterminalid? Terminalis ühendatakse kokkuveetud saadetised suundade kaupa sorteeritud vedudeks. Pärast 
terminalidevahelist vedu korraldatakse eri veosuundade jaotusveod jaotusautodega terminali 
teeninduspiirkonnas.
Tolliterminal on punkt, kust saab alguse või kus lõpeb rahvusvaheline kaubavedu kolmandatesse riikidesse 
või kolmandatest riikidest.  8. Kuidas peaks toimuma koostöö logistika- ja hulgifirmade vahel kaupluste saadetiste ühendamiseks ja jaotusvedude arvu vähendamiseks suurlinnades?
Peaks olema kasutuse jaotussüsteemi, mille kaudu toimub suurlinnades tellimus ja kaubavoogude 
ühendamine koordineeritult. Sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väheste veovahenditega. 
Seeläbi vähendatakse keskkonna saastatust, väheneb veokite arv linnaliikluses ning tekkinud sünergia abil 
saavutatakse majanduslik efekt. 9. Mida oleks võimalik teha jaotusprobleemide leevendamiseks Tallinna kesklinnas? Olukorda parandaks tunduvalt jaotussüsteem, mille puhul toimetavad kogu ühe kaupluse kaubavajaduse 
kohale 1–3 jaotusautot. Kaubavoogude ühendamine toimub enne kauplust, ladudes ja jaotuskeskustes. Uus 
lähenemisviis jaotuse korraldamisel kannab nime citylogistics. Citylogistics’i süsteem on paljudes 
suurlinnades kiiresti arenemas. Eelduseks on koostöö logistika- ja hulgiirmade ning veoettevõtete vahel, 
samuti keskkonnasõbralike jaotusautode (hübriid- ja elektriautode) kasutamine. LK 140 - Veosed 1. Millistel juhtudel arvutatakse tavaliselt veotasu veetud kaubatonnide alusel ja millistel juhtudel  veetud kaubakuupmeetrite alusel?
Kui maanteeveos kaalub kuupmeetri kohta vähem kui 333 kg, lähtutakse veotasu arvutamisel mahukaalu 
tingimusest, mille korral korrutatakse veose ruumala kuupmeetrites 333-ga. Kui aga veose tihedus on 
mahukaalu tingimusest suurem, lähtutakse veotasu arvutamisel veose brutokaalust. Selleks korrutatakse 
brutokaal veotariifiga.
Näide 1: Veose brutokaal on 500 kg, mõõtmed 1,2 x 2,0 m, ruumala 2,4 m3 . Veotariif on 0,050 €/m3 km 
või 0,150 €/tkm. Veoteekonna pikkus on 160 km. Kuna veose kuupmeetri kaal (208,3 kg) on väiksem kui 
333 kg, on tegemist mahukaubaga, mille puhul arvutatakse veotasu mahukaalu tingimuse alusel. Veose 
arvestuslikuks kaaluks on 2,4 x 333 kg ≈ 800 kg. Veotasu on 0,80 x 0,15 x 160 = 19,20 €. 2. Miks võeti kasutusele mõiste „arvestuslik kaal“ ja kuidas seda praktikas kasutatakse? Kui veoühiku koormaruum täita kerge kaubaga (mahukaubaga) ja võtta veotasu arvutamisel aluseks 
veetavad kaubatonnid, on veotasu arvutamine kaubatonni keskmise veotariifi alusel vedajale kahjumlik. 
Kui aga laadida treilerile näiteks metalltooteid, mille puhul jääb suurem osa poolhaagise ruumalast 
kasutamata ja võtta veotasu arvestamisel aluseks kauba kuupmeetri keskmine veotariif, on ka sel juhul vedu
kahjumlik. Õiglase veotasu arvutamiseks ja veohinna kujundamiseks vajatakse suurust, mis võtaks arvesse 


nii kauba kaalu kui ka selle ruumala. Olukorra lahendamiseks võtsid vedajad ja ekspedeerijad kasutusele 
arvestusliku kaalu mõiste. Arvestuslik kaal on tinglik suurus, mis võimaldab taandada erineva kaalu, 
ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele. Arvestuslik kaal on õiglase veotasu arvutamise 
aluseks ja võimaldab võtta arvesse kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud erisusi. 
Arvestusliku kaalu kasutamisel on veotasu arvutamise aluseks veotariif, mis antakse üldjuhul veetud 
tonnkilomeetri kohta. 3. Millistel juhtudel on otstarbekas võtta veotasu arvestamise aluseks veoteekonna pikkuse kõrval  laadimismeeter? Laadimismeeter on lastiruumi ruumala selle pikkuse jooksva meetri ulatuses. Kuna veoki furgoonide, 
poolhaagiste ja haagiste ja laiused on enamasti ühesugused (2,45–2,50 m), kõrgused aga oluliselt erinevad 
(2,2–3,0 m), pole laadimismeeter kindel suurus, vaid sõltub konkreetsest veovahendi või veoühiku 
lastiruumist. Eurotreileri laadimismeetri suuruseks on tavaliselt 6,3 m3 , megatreileri laadimismeetri 
ruumala aga 7,3 m3 . Juhul, kui tegemist on mahukaubaga, arvutatakse veotasu enamasti lastiruumi 
kasutatud laadimismeetrite alusel. 4. Kuidas sõltub üldjuhul suhteline veokulu (veokulu ja kauba väärtuse suhe) kauba väärtusest, selle  brutokaalust ja mahust? Logistikakulude arvutamise seisukohalt on oluline arvestada veoühiku (veose) veokulu ja veose rahalise 
väärtuse suhtega. Mida kõrgem on kauba väärtus (maksumus) selle kaaluühiku kohta, seda väiksema osa 
moodustavad veokulud veose väärtusest. Teisiti öeldes – mida suurema väärtusega on veos, seda väiksem 
on selle suhteline veokulu ja vastupidi. Suure väärtusega väikese brutokaalu ja/või väikese mahuga veose 
hinnatundlikkus on üldjuhul väiksem suhteliselt odava ja suure kaalu või mahuga kauba 
hinnatundlikkusest. 5. Mis eristab maanteetranspordis tavavedusid muudest vedudest? Veoautosid, mis veavad tavaveoseid, nimetatakse tavalisteks veovahenditeks ehk tavaveokiteks, millele ei 
ole esitatud eritingimusi. Kui näiteks veoprotsessis on välja kujunenud tava kasutada tendiga euro- või 
kardintreilereid, siis kliendi soov kasutada konkreetseks veoks bokstreilerit on eritingimus, milles tuleb 
veolepingu sõlmimisel eraldi kokku leppida. 6. Millised on massveoste sadamakäitluse eelised võrreldes traditsioonilise tükikauba käsitsemisega? Massveoste (bulk cargo) all mõistetakse homogeenset ehk sarnastest osakestest või ühikutest koosnevat 
tavaliselt suurtes kogustes veetavat kaupa (nt. teravili, kivisüsi, maagid, mineraalväetised ja 
ehitusmaterjalid). Lahtiste veoste peamised tunnused on ühe kaalu- või mahuühiku suhteliselt madal 
väärtus, tavaliselt suur kaubapartii ja pakendi puudumine. Need tunnused on omased nii kuiv- kui ka 
vedelikkaubale. Tavaliselt tehakse veoprotsessis väikesaadetisele/tükikaubale terminalikäsitsemist. 7. Miks on traditsioonilise tükikauba osakaal veetranspordis viimastel aastakümnetel järjepidevalt  vähenenud? Tänapäeval on traditsioonilise veo osa tükikauba veol väike. Oluliseks puuduseks on suhteliselt ajakulukas 
ja töömahukas laadimine-lossimine vaatamata sellele, et tänapäeval teisaldatakse pakkeüksusi tõste- ja 
transpordimasinate abil.  8. Mille poolest erinevad üld- ehk tavaveosed massveostest? Üld- ehk tükikaup on olnud peamine mereveoste liik merevedude ajaloos. Merereisi tingimustest tulenevalt 
on enamasti tegemist pakitud kaubaga. Kasutatakse palju erinevaid pakendeid: kotid, kastid, vaadid, 
paberisse ja kilesse pakitud last jms. Veetakse ka pakkimata tükikaupa, kui omaduste tõttu ei vaja kaup 
kaitset mereveol ja/või laadimisel-lossimisel esinevate kahjustavate mõjutegurite suhtes (niiskus, 
dünaamilised ja staatilised jõud, temperatuurimuutused jne). 
Massveoste all mõistetakse suurtes kogustes veetavat kaupa. Lahtiste veoste peamised tunnused on ühe 
kaalu- või mahuühiku suhteliselt madal väärtus, tavaliselt suur kaubapartii ja pakendi puudumine. LK 142 - Veoviiside ja veovahendite valiku põhimõtted 1. Milliseid tegureid tuleks arvestada veoviisi valikul? Enamikul juhtudel on valiku tegemine lihtne ja ei nõua otsustajalt paljude tegurite arvestamist ja arvutuste 
tegemist. Üldjuhul sõltub veoviisi valik järgmistest teguritest: kauba liik; tarnesagedus, veograafik; veoks 
kuluv aeg; veokulud – kogukulu, ühikukulu (€/kaubaalus; €/ldm; €/t; €/m3 ; €/TEU); tarnekindlus • 
veokaugus, ka geograailine asukoht; saadetise suurus, mõõtmed; kauba omadused; pakend; kauba väärtus; 
laadimistingimused; tarnetingimused; erinõuded. 2. Millistest kriteeriumidest tuleks lähtuda veoviisi valikul?


Kõige olulisemateks ja sagedamini kasutatavateks veoviisi valikukriteeriumeiks võib pidada veose: kaalu; 
ruumala; tundlikkust füüsikaliste mõjude suhtes (põrutused, vibratsioon, niiskus jne); kauba väärtust; 
veodistantsi; veoaega; veotasu; tarnesagedust; tarnekindlust; tarne täpsust ja pakendamisnõudeid. 3. Millistest kriteeriumidest tuleks lähtuda veovahendi (veoinventari) valikul? Inventari valdajal tuleb inventari valimisel siiski võtta arvesse järgmist: kas marsruudi jaoks valitud 
veoinventar sobitub marsruudil liikuva kaubavooga kas marsruut on liiklustehniliselt sobiv valitud 
veoinventari jaoks. Kauba valdajal tuleb silmas pidada, kas pakutav inventar sobib tema toodetele ja kas on 
alternatiivseid võimalusi inventari saamiseks. Veoinventar peaks olema valitud selline, et kaubaruumis 
oleks võimalikult vähe “tühja ruumi”. LK 147 - Maanteevedude korraldamine 1. Millest peaks veokorraldaja lähtuma sobiva veovahendi/veoühiku valikul? Vedude korraldamisel tuleb lähtuda: kokkulepetest klientidega (pakendid, veodokumendid, 
laadimistingimused klientide juures, peale- ja mahalaadimisajad vastavalt veolepingule jms); 
olemasolevatest veovahenditest, -ühikutest ja transporditehnoloogiast. (Veovahend on tagaluuktõstukiga 
või ilma? Milline on kauba käsitlemise tehnoloogia (rullkonteinerid, kaubaalused, lastiruum, 
vahetuskonteinerid jms).); liikluspiirangutest ja juhi tööajapiirangutest; kauba omadustest (eritingimused – 
kaubad, mida ei saa vedada ühes lastiruumis jms); veokuludest. 2. Loetleda kaubasaatja kohustused veose pakkimisel, markeerimisel ja pealelaadimisel. Saatja peab veose selle liiki ja kokkulepitud vedamise viisi arvestades pakkima selliselt, et veos oleks 
kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise eest ega põhjustaks kahju vedajale. Saadetise iga pakkeühik peab 
olema saatja poolt pakendatud transpordikõlblikku pakendisse nii, et see võimaldab saadetise kinnitamist 
kaubaruumis ning kindlustab kauba säilimise veol. Samuti peab pakend tagama veose püsimise pakendis 
kuni sihtkohani ja välistama koorma raskuskeskme nihkumise. 
Saadetise iga pakkeühik peab olema saatja poolt markeeritud ning sisaldama selgelt loetavat teavet 
alljärgnevate andmetega: saatja tuvastamiseks vajalikud andmed; saaja tuvastamiseks vajalikud andmed; 
rahvusvaheliselt tunnustatud hoiatusmärgised; kirja kujul väljendatud hoiatus (vajadusel); pakkeühiku kaal;
pakkeühiku number; pakkeühiku mõõtmed. 3. Kirjeldada autojuhi tegevust saadetise vastuvõtmisel, pealelaadimisel ja pakkeüksuste kinnitamisel. Autojuhi kohustuseks on kontrollida saadetise välist seisundit ja markeeringut ning võrrelda neid veokirjas 
esitatud andmetega. Samuti on ta kohustatud viibima kauba peale-, vahe- ja mahalaadimise juures. 
Pealelaadimisel tuleb autojuhil jälgida, et täidetakse koorma laadimise ja kinnitamise eeskirju. Kui 
laadimisel on tekkinud kõrvalekaldeid, tuleb sellest enne saatelehele alla kirjutamist teavitada 
veokorraldajat ja teha vastav märkus veokirjale. Autojuht peab tagama koormakinnitusrihmade olemasolu 
vastavalt standardvarustusele. Juhul, kui saadetise eripära nõuab spetsiaalseid kinnitusvahendeid või 
täiendavaid koormakinnitusrihmu, hoolitseb nende olemasolu eest kauba saatja. 4. Kirjeldada autojuhi ja kaubasaaja tegevusi veose mahalaadimisel ja vastuvõtmisel.  Kauba vastuvõtja ja vedaja peavad võrdlema veodokumentides olevaid kaubakoguseid tegeliku 
kaubakogusega ja pakkeüksuste arvuga. Välised vigastused tuleb fikseerida kohe ning teha sellekohane 
märkus veokirjale. Kindlasti tuleb lisada märkus veokirja mõlemale eksemplarile – nii sellele, mis jääb 
vedajale kui ka sellele, mis jääb saajale. Kauba üleandmise tõestamiseks peab klient kirjutama veokirjale 
saaja nime loetavalt, allkirja, kuupäeva ja kellaaja.  5. Millised veoettevõttevälised tegurid mõjutavad veohinna kujunemist? Veohinda mõjutavad erinevad kohalikud ja rahvusvahelised regulatsioonid, nagu raskeveokimaks, teemaks,
kiirteede kasutamise tasu, veoload jne. Suurel määral sõltuvad veotariifid turusituatsioonist ehk vedude 
pakkumise ja veonõudluse vahekorrast. Veotariife võivad mõjutada ka pikad seisuajad riigipiiridel, sihtriigi
ebastabiilne poliitiline olukord, ekstreemsed ilmastikuolud jms. 6. Millised veoettevõttesisesed tegurid mõjutavad veohinna kujunemist? Veohinna kujundamisel tuleb arvestada kõiki kuluartikleid ja -komponente. Mida täpsem on veokulude 
arvestus, seda lihtsam on leida täpne läbisõidu kilomeetri omahind. Kui vedaja teab oma veokite läbisõidu 
omahindu ja firma keskmist läbisõidu omahinda, on hea veoteenust müüa, tagades ettevõttele ka kasumi 
teenimise võimaluse. Veokipargi keskmise kilomeetrihinna ja turu keskmise hinnataseme teadmine 
(võrdlemine) aitab veofirma juhil teha otsuseid ja kavandada meetmeid olemaks turul 
konkurentsivõimeline.


7. Millistel tingimustel on sobiv veohinna kujundamisel kasutada kilomeetritariifi ja millistel  tingimustel tunnitariifi? 
Tunnitariifi – kui saadetist tahetsake võimalikult kiiresti kätte saada. Selleks sõidetakse väiksekaalulise ja –
mahulise täieastmega, ei teki saadetiste konsolideerimise efekti. 
Kilomeetritariif – on oluline siis, kui veetakse täiskoormaid. 8. Millistel tingimustel kasutatakse veotariifi, mis arvestab läbitud teekonda, veo aega ja veose kaalu ja/ või ruumala?  9. Milline veotariif on seotud kõige otsesemalt veosekäibega? Miks? Koguseline tariif, mille puhul leitakse veo hind kindlal marsuudil lähtuvalt veose kaalust, mahust, 
mahukaalust jne. LK 152 - Veoki ja veokipargi tegevusnäitajad; Raudteevedude korraldamine 1. Miks on kaubasaatjal kasulik pöörduda esmakordsel raudteeveo tellimisel väikesemahulise veose  puhul raudteeoperaatori asemel ekspedeerija poole?
Ekspedeerijatel on üldjuhul olemas informatsiooni veomarsruutide, kaubajaamade, laadimisvõimaluste, 
rongide plaaniliste väljumisaegade, veotariifide jms raudteevedudega seotud tingimuste kohta. Väikeste või
keskmiste veomahtude korral on kauba saatjal mõistlik kasutada ekspedeerija teenuseid, kuna tänu 
veomahtudele saavad ekspedeerimisfirmad raudteeoperaatoritelt paremaid tariiitingimusi. Lisaks pakuvad 
ekspedeerijad tolliagenditeenust ja sageli ka vaheladustamist. Ekspedeerija abistab klienti ka SMGS 
veokirja täitmisel. Saatja sõlmib ekspedeerijaga lepingu, milles lepitakse kokku veo marsruut, veotasud ja 
maksetingimused. 2. Kirjeldada raudteevedajalt veo tellimise, kaubasaatedokumentide vormistamise ja saadetise  üleandmise protsessi.
Koostöö alustamiseks raudteega tuleb kaubasaatjal/kaubasaajal taotleda EVR Cargo AS-ilt kliendikohased 
raudteekoodid. Nendeks on neljakohaline kliendi- ja seitsmekohaline maksekood. Kaubasaatja või -saaja 
koodi omistab EVR Cargo AS ettevõtte blanketil vormistatud avalduse ja ettevõtte registreerimistunnistuse 
alusel. Seejärel peab kaubasaatja/kaubasaaja valima jaama või jaamad, kust hakatakse kaupu saatma või 
kuhu hakkavad kaubad saabuma. Kauba saatja / kauba saaja peab määrama vastutavad isikud, keda 
volitatakse esindama ettevõtet kõikides toimingutes, mis on seotud raudtee veodokumentide vormistamise 
ja kauba vastuvõtmisega. Üheaegselt kauba üleandmisega veoks peab saatja esitama lähtejaamale iga veose
kohta õigesti täidetud ja allkirjastatud saatekirja. Saatekirja täitmisel tuleb täpselt juhinduda SMGS-i 
saatekirja täitmise selgitustest. Saatja vastutab saatekirjale märgitud andmete ja avalduste õigsuse eest. LK 160 - Merevedude korraldamine 1. Mille poolest erinevad tramp- ja liinilaevandus? Trampvedudele (tšartervedudele) on iseloomulik lahtiste veoste ja suurte kaubapartiide vedu ühekordsete 
või lühiajaliste prahilepingute ehk tšarterite alusel. Tramplaevanduse omapära tuleneb ennekõike veetavate 
kaupade liigist ja mahust. Tegemist on enamasti suhteliselt odavate ja laevapartiidena (üks kaubasaatja – 
üks kaubasaaja) veetavate kaupadega, nagu teravili, rauamaak, kivisüsi, mineraalväetis, toornafta ja 
naftasaadused, ümarpuit jms. Tramplaevade reisid on enamasti ebaregulaarsed, see tähendab, et laeva iga 
järgmine reis toimub prahiturul sõlmitava uue prahilepingu alusel. 
Liinilaevadel veetavate kaupade valik on mitmekesine ja kaubapartiid enamasti väikesed. Laevaliini 
teenuseid kasutab samal ajal enamasti väikeste kaubapartiide vedamiseks palju erinevaid kaubasaatjaid, 
millest tuleneb ühtlasi vajadus regulaarse laevaliikluse järele. Laevaliini kliendil ei ole võimalik muuta 
laeva marsruuti, väljumis- või saabumisaega ning muid liinitingimusi talle sobivaks, mistõttu on 
liinilaevandusel teatud ühistranspordi tunnused. 2. Mida mõeldakse laeva prahtimise all? Laeva prahtimine tähendab laeva üleandmist kas lastiveoks (tramp- või liiniveod) või tähtajaliseks 
kasutamiseks prahilepingu alusel. 3. Kirjeldada laeva prahtimise protsessi. Selleks et laeva prahtida, saadab kaubaomanik päringu olemasoleva kauba kohta prahimaakleritele. 
Päringus on ära näidatud kauba nimetus, selle kogus, spetsiifilised nõuded kauba vedamiseks ning sadamad
või geograailised punktid, mille vahel opereeritakse. Kõige olulisemaks on seejuures kauba liik ja kogus. 
Selle alusel saab prahtija teada, millist laeva tal üldse vaja otsida on. Piirkond, kust laev lasti peale võtab, 


paneb paika prahituru segmendi, kust laevu tasub otsima hakata. Järgmisena on prahtijal tarvis teada 
laadimise alguskuupäeva, et teada, millist alust tal on võimalik prahtida. Seejärel otsib prahtija turult 
parima võimaliku laeva. Selleks vaatab ta üle maaklerite saadetud laevade nimekirja, et selgitada, kas mõni 
loetelus olevaist alustest sobiks prahitingimustega ja kas esialgne prahihind oleks vastuvõetav. Kui sobivat 
laeva ei leita, saadab prahtija maakleritele päringud. Pärast päringu saamist hakkab maakler otsima prahtija 
jaoks parimat võimalikku laeva. Kui see on leitud, saadetakse pakkumine prahtijale, kus on olemas laeva 
kirjeldus ja laevaomanike tingimused ning küsitav prahihind. Seejärel asutakse läbirääkimistesse, mis 
seisnevad eelkõige lõpliku prahihinna kujundamises. Kui sobivaim laev on välja valitud ja läbirääkimised 
edukalt lõppenud, saadab maakler prahtijale eellepingu, milles on kirjas kõik laeva prahtimiseks olulised 
tingimused ja muu info. 4. Mida tähendab „tšarter“? Lepingut laevaomanike ja laeva kasutamise õigust taotlevate kaubasaatjate (prahtijate) vahel nimetatakse 
tšarteriks. 5. Milline erinevus on aja- ja reisitšarteril? Ajatšarteri puhul annab laevakompanii aluse prahtijale rendile kokkulepitud hüvitise eest. Prahiraha 
arvestatakse üldjuhul päevade eest, mille jooksul on alus prahtija kasutada. Prahiraha arvestamise ühikuks 
on ööpäev. Laevakompanii vastutab töötasu maksmise eest laeva meeskonnale ja muude laevapere 
pidamisega seotud kulude katmise eest, aluse tehnilise hoolduse ja remondi eest, määrdeainete, samuti ka 
kindlustuskulude katmise eest. Reisitšarteri puhul võetakse veotasu arvutamisel aluseks lähtesadamast 
sihtsadamasse veetud kaubatonnid. Kogu veotasu sõltub prahilepinguga määratud tingimustest ja sõltub 
sellest, kes maksab lastimise, lossimise ning laeva seisuaja eest. Reisitšartereid on võimalik sõlmida kas 
üheks või mitmeks järjestikuseks reisiks. 6. Millistest teguritest sõltub prahihind? Prahihinna kujunemist määrab suuresti ka see, kui kiiresti laeva tarvis on. Kui prahtijal on laevaga kiire, on 
laevaomanikel võimalus küsida kõrgemat prahihinda, sest prahtija jaoks on võimalike variantide arv väike. 
Kui laev prahitakse pikema aja peale ette, tähendab see enamasti madalamat prahihinda.  7. Milliseid ülesandeid täidab laevaoperaator? Laevaoperaator on isik või grupp töötajaid, kelle tööks on laeva ekspluatatsiooni korraldamine. Lähtuvalt 
prahilepingust korraldab laevaoperaator laevareisi ja laeva tööd. Kui lähtuda üksikreisidest, siis on 
laevaoperaatori kohustuseks saata alusele laadimis- ja lossimiskorraldused ning lahendada nii lasti kui ka 
alusega seotud probleeme. Laevaoperaator peab olema aeg-ajalt ühenduses laevaomanikuga 
kooskõlastamaks laeva puudutavaid tingimusi või selleks, et küsida sadamaterminalide nõutavat 
informatsiooni laeva kohta. Ta käsitleb ka kõiki laeva kulusid puudutavaid küsimusi. Samuti peab ta pidama 
laeva ülemäärase seisuaja ja seisutasude arvestust. Tähtajalise prahilepinguga hõlmatud laevade puhul peab 
laevaoperaator vastutama laevareisidega seotud kulude minimeerimise eest. Vajadusel kontrollib operaator 
laadimiseks olulist informatsiooni laevaomaniku käest. Laevaoperaatori kohustuseks on ka veenduda 
ajatšarteriga hõlmatud laeva puhul, et laevale saaksid määratud agendid ehk laeva esindajad sadamates. 
Tema ülesanne on kindlustada, et lossimissadamasse on määratud agendid, kui tegemist on tähtajalises 
prahingus oleva laevaga. 8. Milliseid ülesandeid täidab laevaliini operaator? Laevaliini operaatori info liinisadamate, -laevade, sõiduplaanide või -graafikute, liinitariifide jms kohta on 
kättesaadav kõigile ja põhimõtteliselt võib iga soovija liinilaeva teenuseid kasutada. 9. Milliseid ülesandeid täidab liiniagent? Liiniagent on liinivedusid tegeva laevakompanii täievoliline esindaja riigis või konkreetse sadama 
teeninduspiirkonnas. Tavapärase töö klientide tellimuste täitmisel, dokumentide väljastamisel, konteinerite 
liikumise jälgimisel ja veotasude sissenõudmisel teevad ära liiniagendid ehk firmad, kellel on sõlmitud 
laevakompaniiga leping vastavate ülesannete täitmiseks. Samuti pakub liiniagent laevafirma klientidele tihti 
lisateenuseid (kohalevedu, tolliagendi teenused jms). Liiniagent vastutab oma tegevusega laevafirma ees, 
samuti klientide ees kaupade eest laevairma konossemendis märgitud tingimustel. 10. Milliseid kaupu veetakse traditsiooniliselt liinilaevadega? Liinilaevadel veetavate kaupade valik on mitmekesine ja kaubapartiid enamasti väikesed. Laevaliini 
teenuseid kasutab samal ajal enamasti väikeste kaubapartiide vedamiseks palju erinevaid kaubasaatjaid, 
millest tuleneb ühtlasi vajadus regulaarse laevaliikluse järele. 11. Nimetada levinumad liinilaevade tüübid


Liinilaevanduses eristatakse lähimerevedusid (short sea shipping) ja ookeanivedusid (deep sea shipping). 
Liiniveo kaupade eripärast lähtuvalt võib liinilaevanduses kasutatavaid aluseid jaotada kahte rühma: 
universaalsed ja eriotstarbelised laevad. 12. Milliseid ülesandeid täidab laevaagent? Laevaagent esindab laevaomaniku huve ja tagab tema laeva(de)le kiire ning tõrgeteta teenindamise sadamas.
Agendilepingu või ühekordse kokkuleppe alusel kohustub laevaagent tagama alusele nii sadamasse 
saabumisel kui ka sealt väljumisel lootsi- ja puksiiriteenuse ning kõigi vajalike järelevalvetoimingute 
(sanitaar-karantiini-, tolli-, migratsioonikontroll) läbimise. Sadamas viibimise ajal korraldab laevaagent 
laeva õigeks ajaks ja õige kai juurde haalamise. Lisaks vormistab laevaagent kõik vajalikud 
laevadokumendid ning kokkuleppel ka kaubadokumendid. Kapteni korraldusel organiseerib laevaagent 
laeva varustamise kütuse, toiduainete, magevee, varuosade ja kõige muu vajalikuga. 13. Milliseid ülesandeid täidab prahimaakler? Prahimaakler on isik, kes tegutseb vahendajana prahiturul. Prahimaakleriks on üksikisik või ettevõte, kes 
pakub vahendajateenust ühelt poolt prahtijale, kes on oma kauba transportimist vajav kaubaomanik või tema
esindaja (ekspedeerimisirma), teiselt poolt oma laevale tööd otsivale laevaomanikule või -operaatorile. 
Prahimaaklerid määravad laevade ning kaupade nõudluse ja pakkumise vahekorra prahiturul, viies kokku 
laeva- ja kaubaomanikke.  LK 166 - Lennuvedude korraldamine 1. Miks on lennuveo kavandamisel soovitatav pöörduda lennuvedude ekspedeerija poole? Kuna siis pole kauba saatjal vaja üldjuhul muretseda ümberlaadimise või muude lennuveoga seotud 
võimalike probleemide pärast. Selle eest hoolitseb ekspedeerija. 2. Millistest teguritest sõltub lennuveo hind? Veotasu arvutamiseks vajatakse saadetise kohta järgmisi andmeid: välja- ja sisseveo lennujaamad; kauba 
liik; brutokaal; mõõtmed; saadetise ruumala. 3. Milliste andmete alusel arvutatakse lennuveo hind põhitariifi alusel? Õhutranspordi põhitariifi arvutatakse veetava kauba kaalu ja ruumala alusel, mõõtühikuna kasutatakse 
kilogrammi. Tariifi arvutamise aluseks on saadetise kaal ja mahukaal ehk tihedus, millelt minnakse veohinna
arvutamisel üle arvestuslikule kaalule. Arvestusliku kaalu leidmiseks võrreldakse omavahel kauba tegelikku 
kaalu ja mahukaalu ning arvestuslikuks kaaluks võetakse suurem absoluutarv. 4. Kirjeldada protsessi „päring-pakkumine-tellimus - tellimuse kinnitus“.
 Päring     - Kauba saatja esitab ekspedeerijale suuliselt või kirjalikult päringu. Soovitatav on kasutada  ekspedeerijate pakutavat päringu vormi, milles on kogu vajalik info, mida ekspedeerija vajab pakkumise 
tegemiseks. See välistab, et osa infost jääb esitamata või arusaamatuks.  Pakkumine     - Ekspedeerija ülesanne on pakkuda kaubasaatjale parim temale sobiv alternatiiiv kaupade  õhuveoks. Selleks analüüsitakse ja pakutakse alternatiivid lennuirmade tariiide, marsruutide ja/või 
veoaegade kohaselt.  Veotellimus -     Veotellimuse esitamist peetakse pakkumisega nõustumiseks. Soovitav on tellimuses viidata  pakkumisele, mille alusel soovitakse vedu tellida. Veotellimus esitatakse tavaliselt kirjalikult 
elektronpostiga. Pikaajalise koostöö korral või erandjuhtudel aktsepteerivad ekspedeerijad ka suusõnaliselt 
esitatud veotellimusi.  Veotellimuse kinnitus-     Üldjuhul kinnitavad ekspedeerijad vastuvõetud tellimuse ja informeerivad sellest  kauba saatjat. Teavitamine on vajalik selleks, et tellimuse esitaja teaks, et tema tellimus on aktsepteeritud ja 
töösse võetud. Kui tellimuses on infot või tingimusi, milles pole varem kokku lepitud, või on need vastuolus 
veo üldtingimustega, informeerib ekspedeerija sellest kauba saatjat või nõustub veotellimusega osaliselt, 
teatades veo tellijale, millist tellimuse osa ei kinnitata. LK 172 - Pakendid, markeerimine ja veoste kinnitamine 1. Millist ülesannet täidavad jaepakend, hulgipakend ja veopakend?
 Müügipakendi     (jaepakendi) ülesanne on toodete vormi säilitamine – toode peaks olema tarbijani jõudes  vigastamata, riknemata ja ostja jaoks atraktiivne. Müügipakendilt peab ostja saama teavet kõige vajaliku 
kohta, mis kinnitab toote päritolu, ohutust, kasutustingimusi jms.  Hulgipakend     koosneb jaepakenditest ja selle peamine ülesanne on kaitsta jaepakendeid kahjustuste eest  veoprotsessis ja ladustamisel ning võimaldada käsitseda ladudes ühekorraga suuremat kogust jaepakendeid.
Üldjuhul peaks olema hulgipakend jaekaubanduse jaoks tellimisühik.


 Veopakend     on veol kasutatav täiendav pakend, mis on mõeldud lastiruumi vajaliku ruumilise täiteastme  saamiseks, veokahjustuste vältimiseks ja kauba käsitsemise lihtsustamiseks. Veopakendi ülesandeks on 
toodete säilitamine tervena, muutumatus koguses ning riknemata kujul kogu veoprotsessi jooksul. 2. Millist kahju võivad tekitada kaupadele ebasoodsad klimaatilised ja ilmastiku- tingimused?  Kaupadele võivad ebasoodsad tingimused tekitada koormapealset kondensaati, mis on sageli nähtamatu. 
Niiskus imatakse kartongi, kaupadesse, puitu või muudesse poorsetesse ainetesse enne, kui veepiisad 
jõuavad silmale nähtavaiks muutuda. Koorem imab kõrge suhtelise niiskuse taseme korral õhust niiskust ka
siis, kui kastepunkt pole saavutatud. 3. Millistel juhtudel koguneb pakenditele (kaupadele) kondensaatniiskus? Kui laev on võtnud laadungi pardale talvel külmas piirkonnas asuvas sadamas ja suundub reisile üle sooja 
mere, soojenevad laeva teraskonstruktsioonid kokkupuutel sooja mereveega kiiresti sama temperatuurini, 
kuid last soojeneb palju aeglasemalt. Last on seega külmem kui seda ümbritsev temperatuur ja lasti pinnale 
kondenseerub veeaur ehk last “higistab”. Selline olukord on tavapärane ekvaatori ületamisel. 4. Kuidas on võimalik kaitsta kaupu kondensaatniiskuse kahjuliku toime eest? Probleemi lahendamiseks tuleb konteineri sees luua kuiv keskkond, eemaldades õhust liigne niiskus. 
Absorpole niiskuskogujad sisaldavad kaltsiumkloriidi, mis imab väga agressiivselt õhust niiskust. Selle 
tulemusel muutub õhk kuivemaks. Mida kuivem õhk on, seda väiksem on niiskusprobleemide tekke oht. 5. Millist informatsiooni edastatakse saadetiste/pakkeüksuste markeerimisega veoprotsessi osalistele? Markeering on veosega seotud informatsiooni kandja, mis edastab vajalikku teavet nii kauba käsitsemise 
kui ka selle omaduste kohta. Markeeringuga antakse edasi ka info sihtkoha, tarneaadressi ja kaubasaaja 
kohta. Markeering peab andma võimaluse tuvastada igal veoprotsessi etapil kaubaühikut ehk pakkeüksust.  6. Millist informatsiooni peab sisaldama tarne markeering (transpordietikett)? Transpordietikett peaks sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: saatja ja tema aadress; saaja ja tema 
aadress (sh postikood); pakkeühiku kaal; pakkeühiku mõõtmed; pakkeüksuste arv (veopakendite arv) 
saadetises ja pakkeüksuse järjekorranumber saadetises; saadetise identiitseerimisnumber (tavaliselt 
tellimuse number). 7. Millest lähtuvalt planeeritakse koorma laadimise järjekord? Laadimisjärjekorra kavandamisel tuleks lähtuda järgmistest põhimõtetest: kõrged kaubaalused tuleks 
paigutada koormaruumi etteotsa, et need saaksid toetuda vastu treileri esiseina; mida madalam kaubaalus, 
seda rohkem võiks see paikneda poolhaagise tagaosas; kui pakkeüksusi (kaubaaluseid) pole võimalik 
laadida tihedalt viisil, et need külg külje kõrval üksteist toetaksid, tuleks need koormarihmadega kinnitada; 
kõrged ja/või rasked kaubaalused tuleks koormarihmadega kinnitada; pakendite kaalu jaotus koormaruumi 
põrandale peaks olema võimalikult ühtlane; eriti rasked pakkeüksused tuleks paigutada poolhaagise 
keskossa. 8. Kuidas on võimalik tasakaalustada lastiruumis sõidu ajal pakkeüksustele mõjuvaid inerts- ja  tsentrifugaaljõudusid?
Veose kohtkindlaks kinnitamiseks kasutatakse veose sidumist, selle liikumise tõkestamist füüsiliste tõkete 
ja hõõrdumist suurendavate vahenditega. Kinnitusvahenditena kasutatakse peamiselt koormarihmu, 
raskemate veoste kinnitamiseks ka kinnituskette ja -trosse. Veose kinnitamisega koormaruumis on võimalik
tekitada inerts- ja tsentrifugaaljõudusid tasakaalustavad jõud, mis takistavad pakkeüksuste liikuma 
hakkamist. 9. Millised kaubad/pakkeüksused vajavad koormaruumis kinnitamist? Kõik kaubad vajavad kinnitamist kui need võivad veo ajal nihkuda või ümber kukkuda. 10. Loetleda raskete pakkeüksuste koormaruumis sõidu ajal liikuma hakkamise võimalikud tagajärjed. Veosele veo ajal mõjuvad jõud võivad põhjustada veose nihkumise ja ümber kukkumise, halvemal juhul 
aga lastiruumi seinte purunemise ja veose kukkumise sõiduteele või isegi veoki ümberpaiskumise. LK 174 - Autojuhi töö- ja puhkeaeg  1. Miks on autojuhtidel vaja kinni pidada kehtestatud töö- ja puhkeaja režiimist? Autojuhtidel on vaja kinni pidada režiimist kuna selle eesmärk on tagada Euroopa riikide teedel parem 
liiklusohutus, kindlustada autojuhtidele normaalsed töötingimused ja kehtestada veoettevõtjatele ööpäevase
läbisõidu osas ühesugused konkurentsitingimused. 2. Millistel põhjustel rikuvad autojuhid töö- ja puhkeaja režiimi? Rikkumise põhjusteks on enim tööandja korraldus/käsk. Lisaks rikutakse kuna on lisatulu teenimise 
võimaluse.


LK 181 - Ohtlike ainete veod; Tarneklauslid Incoterms ja Combiterms 1. Millistel põhjustel on vaja kasutada rahvusvahelises kaubanduses tarnetingimusi (tarneklausleid)? Eriline tähtsus on tarnetingimustel rahvusvaheliste ostu-müügilepingute sõlmimisel eelkõige globaalselt 
toimuvate tarnete, pikkade tarneahelate ja nendega seotud suuremate riskide tõttu. Tarnetingimused 
esitatakse tarneklauslite kujul, mis peaksid sisalduma ostu- ja müügilepingutes ning nendega seotud veo-, 
ekspedeerimis- ja muudes logistikalepingutes. Tarneklauslit kasutades lepivad ostja ja müüja kokku tarne 
üksikasjades nii, et seda poleks vaja lahti seletada lepingus ega ka selle lisades. 2. Loetleda, mida määratakse kaubatehingute puhul tarneklauslitega. Tarneklauslid määravad rahvusvahelise müügilepingu tingimusi ja järgnevaid lepingupoolte kohustusi:  kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma  kus ja millal läheb kauba kadumise või kahjustumise risk üle müüjalt ostjale  kus ja millal toimub kauba tarnega seotud kulutuste üleminek müüjalt ostjale (milliseid müüja 
kulusid hõlmab kauba hind müügilepingus)?   millised on poolte kohustused ja kulude jaotus tolliprotseduuride hüvitamisel ning kauba väljaja 
sisseveolitsentside hankimisel  kes sõlmib veolepingu ning kelle kulul see sõlmitakse  kes sõlmib kauba kindlustuslepingu ning kelle kulul ja kelle kasuks see sõlmitakse  kes, millal ja millist infot peab teisele poolele andma  kes korraldab kontrollitegevusi, kelle kulul ja milliseid kontrollitegevusi korraldatakse  kuidas peab müüja kauba tarnima  kuidas peab ostja kauba eest tasuma  kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud  millised on lepingupoolte muud kohustused vajadusel teisele lepingupoolele abi osutamisel ja kes 
kannab vastavad kulutused. 3. Milline kõikide veoviiside puhul kasutatavatest tarneklauslitest asetab müüjale kõige suuremad  kohustused, kulud ja vastutuse, milline aga kõige väiksemad kohustused, kulud ja vastutuse?
Müüjale kõige suurema kohustusega veoviis on CIP - vedu ja kindlustus makstud kuni … CIF analoog, mis
on kasutatav kõikide transpordiliikide puhul. Müüja sõlmib veolepingu nimetatud sihtkohta, tasub 
veokulud, korraldab eksporditollivormistuse ja sõlmib ostja kasuks veosekindlustuslepingu. Kasutatakse 
kõikide transpordiliikide puhul. Kõige väiksema kohustusega EXP - hangitud tarnija asukohast. Müüja on 
oma tarnekohustuse täitnud, kui on teinud kauba kättesaadavaks oma territooriumil (tehases, laos). Ostja 
kannab kõik tarnega seotud kulud ja riskid, kaasa arvatud pealelaadimine müüja juures ja täidab kõik 
tolliformaalsused. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul. LK 184 KÜSIMUSED: Lepingulised suhted veokorralduses 1. Milliseid lepingupoolte kohustusi ja vastutust määratlevad veo- ja ekspedeerimislepingud? Nagu iga muu lepingutüübi puhul, sätestavad veo- ja ekspedeerimisleping poolte kohustused ning 
vastutuse. Veo tellija ja selle eest maksja huviks on üldjuhul veoprotsessi käigus tekkida võivate kahjude 
hüvitamine. Vedaja ja ekspedeerija huviks on tehtud töö eest kokkulepitud tasu saamine. 2. Missugusel juhul vastutab ekspedeerija kliendi ees nagu vedaja? Olenevalt osutatavatest teenustest vastutab ekspedeerija ekspedeerimislepingu täitmisel kliendi ees kas 
vedajana või vahendajana (ekspedeerijana). Paljudel juhtudel võtab ekspedeerija endale 
ekspedeerimislepingu täitmisel vastutuse vedajana vaatamata sellele, et ta ise füüsiliselt vedu ei teosta. 
Seda näiteks juhul, kui tegemist on kaupade maanteeveo korraldamisega, kui ekspedeerija annab oma nimel
välja veodokumendi või teeb enda nimel veopakkumise. Sellisel juhul vastutab ekspedeerija oma kliendi 
ees analoogiliselt tegelikult vedu teostava vedajaga, olles lepinguline vedaja ehk sisuliselt on tegemist 
veolepinguga.  3. Mida peaks klient tegema riskide vähendamiseks, kui vedaja vastutuskindlustus ei korva kliendile  veose hävimisest tekkida võivat kahju täies ulatuses? Juhul kui veetava kauba väärtus ületab vedaja vastutuse, oleks otstarbekas riskide vähendamiseks veos 
kindlustada (sõlmida veosekindlustuse leping). 4. Milliseid üldiseid funktsioone täidab veokiri? Veodokument täidab järgmisi funktsioone: tõendus veolepingu ja selle tingimuste kohta; kinnitus, et vedaja
on kauba vedamiseks vastu võtnud; vedaja kohustus transportida kaup sihtkohta; võib kehtida ühe 
alusdokumendina kauba eest tasumisel.


LK 189 KÜSIMUSED: Rahvusvaheline maanteeveokonventsioon (CMR), veodokumendid ja 
võlaõigusseadus 1. Millistel põhjustel on võetud kasutusele CMR-konventsioon? CMR konventsioon on vastu võetud, et ära määratleda kaubasaatja ja vedaja kohustusi ja vastutust. CMR 
konventsioon kehtib igasuguse kauba autoveolepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus
näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest 
vähemalt üks on konventsiooniga ühinenud riik. 2. Mida reguleeritakse CMR-konventsiooniga? CMR-konventsiooni kohaldatakse sõlmitud veolepingu suhtes, milles reguleeritakse lepingupoolte õigusi ja
kohustusi. CMR-konventsiooni rakendatakse sõlmitud kaubaveolepingu suhtes, mitte CMR-veokirja 
suhtes. 3. Kirjeldada, kuidas peaks tegutsema vedaja (autojuht) kahjustatud veose avastamisel lastiruumis või  mahalaadimisel.
Kauba osalise kaotsimineku või kahjustumise korral arvestatakse vedaja vastutuse ülempiiri 
proportsionaalselt. Vedaja vastutab vigastatud või kaotsiläinud kauba eest samas proportsioonis, nagu 
suhestub vigastatud või kaotsiläinud kauba osa saadetise kogu brutokaaluga. Seega, mida raskem on 
transporditav kaup, seda kõrgem on vedaja vastutuse piirmäär. 4. Kirjeldada, kuidas peaks tegutsema kauba saaja kahjustatud veose avastamisel mahalaadimisel,  pärast mahalaadimist või mõne päeva möödudes vastuvõtu- kontrolli käigus.
Kauba omanikul on vedajalt õigus nõuda kahjusid, kui on tõestatud, et kauba kahjustumine, kaotsiminek 
või viivitamine leidis aset transpordiprotsessis. Selleks peab kauba saaja tegema kauba vastuvõtmisel 
silmaga märgatavate kahjustuste või puudujäägi kohta kohe kauba vastuvõtmisel märkuse CMR-veokirjale.
Sisemiste vigastuste ja puudujääkide kohta tuleb vedajale esitada reklamatsioon seitsme päeva jooksul 
alates kauba vastuvõtmisest, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad. LK 192 KÜSIMUSED: Rahvusvahelised raudteeveokonventsioonid ja veodokumendid 1. Nimetada CIM-konventsiooni ja SMGS-konventsiooni peamised erinevused raudteevedaja ja  kaubasaatja kohustuste ning vastutuse osas.
CIM levinud Euroopa Liidu riikide vahel. CIM piirdub raudteevedaja vastutus 100%- ga kaubasaadetise 
deklareeritud maksumusest. CIM kohaselt on vedaja vastutav kahju tekkimise eest juhul, kui kahju tekkis 
vedaja poolt kauba vastuvõtmise ja üleandmise vahelisel perioodil. 
SMGS reguleerib rahvusvahelisi raudteevedusid Aasias, Venemaal ning valitud Euroopa riikides. Oluliseks
erinevuseks võrreldes CIM-konventsiooniga on asjaolu, et raudteevedaja rahaline vastutus kauba 
kahjustuste ja kadumise korral ei ole piiratud, see on sajaprotsendiline. 2. Milline on raudteeoperaatori vastutus saadetise kaotsimineku, kahjustumise ja veoga hilinemise  korral?
Raudtee hüvitus saatjale või saajale kauba täieliku või osalise kaotsimineku korral arvutatakse hinna järgi, 
mis on märgitud välismaise hankija arvele või sellest arvest tehtud ja pretensiooni esitamise riigis 
kehtestatud korra kohaselt tõestatud väljavõttele. Kui täielikult või osaliselt kaotsiläinud kauba hinda sel 
viisil kindlaks määrata ei saa, määrab hinna ekspertiise tegev ettevõte.
Kui raudtee peab SMGS-i kokkuleppe kohaselt saatjale või saajale hüvitama kauba vigastamise, riknemise 
või muul põhjusel kauba kvaliteedi halvenemisega tekitatud kahju, peab hüvitatav summa vastama kauba 
väärtuse vähenemisele. Deklareeritud väärtusega kauba vigastamise, riknemise või muul põhjusel kauba 
kvaliteedi halvenemise korral maksab raudtee hüvitist summas, mis peab moodustama selle osa 
deklareeritud väärtusest, mis on proportsionaalne vigastamisest, riknemisest või muudel põhjustel kauba 
kvaliteedi halvenemisest tingitud kauba väärtuse vähenemise suhtarvuga.
Operaator maksab kauba kohaletoimetamisega viivitamise eest saatjale trahvi, mille suurus määratakse 
kindlaks olenevalt veotasust viivituse põhjustanud raudteel ning viivituse kestusest, mis määratakse 
kindlaks viivituse (ööpäevades) ja veoaja suhtarvuna. LK 197 KÜSIMUSED: Rahvusvahelised mereveokonventsioonid ja veodokumendid 1. Milliste merevedude puhul kasutavad lepingupooled konossementi? Konossement ehk mereveo saatekirja kasutatakse liinilaevanduses.


2. Milliste merevedude puhul kasutavad lepingupooled tšarterit? Tšarter ehk prahilepingut kasutatakse tramplaevanduses. 3. Milles lepivad vedaja ja kaubasaatja kokku konossemendi vormistamisega? Vedaja annab välja ja allkirjastab mereveo saatekirja ehk konossemendi, mis on ametlik kviitung teatisega, 
et kindla nimetusega kaup kindlaksmääratud koguses ja seisundis on vastu võetud kindlale (liini) laevale 
või üle antud vedaja käsutuses olevale territooriumile (terminal, kai, ladu) selle edaspidise mereveo 
eesmärgil. 4. Milles lepitakse kokku reisitšarteri vormistamisega? Reisitšarteriga lepitakse kokku laev (vanus, klass, lastiruum jne), last, peale- ja mahalaadimise kulud ning 
vastutus, laadimise ajad sadamates ning prahiraha maksmise alused. 5. Milles lepitakse kokku ajatšarteri vormistamisega?  Ajatšarter on prahilepingu liik, mille alusel võtab prahtija laeva enda kasutusse kokkulepitud ajaks koos 
laevaperega, kes jääb laevaomaniku palgale. Laevaomanik (prahivõtja) kohustub andma merekõlbliku 
mehitatud laeva prahtija käsutusse kindla tasu eest ettenähtud ajaks, kandes meeskonna ülapidamise ja 
laeva korrashoiu kulud. Prahtija käsutab laeva oma äranägemisel,muretseb kütuse ja vee, tasub 
sadamalõivud, lootsi-, ja laadimis-lossimiskulud ning vastutab laevala tekkida võivate kahjude eest. 6. Millistel juhtudel ja kes annab välja kaikirja? Kaikiri ehk ajutine mereveoleping. Kaikirja läkitab võimalikele klientidele alati vedaja (laevaliini operaator
või tramplaeva valdaja). Seda tehakse näiteks siis, kui tramplaeval pärast kauba laadimist prahilepingu 
alusel jääb vaba ruumi lisakauba pealevõtuks.. 7. Millistel juhtudel ja kes annab välja kinnituskirja? Kinnituskiri ehk ajutine mereveoleping. Kinnituskirjaga fikseerivad laevamaaklerid lõplikult edukalt 
lõppenud läbirääkimiste tulemused laeva prahtimisel ja edastavad selle teisele poolele elektrooniliste 
sidevahendite abil. Laevade prahiturg on virtuaalne ehk selle osalised (laevaomanikud, kauba omanikud, 
laevamaaklerid) asuvad tavaliselt üksteisest kaugel (sageli maailma eri osades). Seetõttu võtab pärast 
lepingutingimuste kooskõlastamist paberil lepingute ettevalmistamine ja mõlemapoolne allkirjastamine 
parimal juhul päevi, kui mitte nädalaid. Seetõttu lepivad pooled kokku, et nad aktsepteerivad kinnituskirja 
ajutise prahilepinguna ja võivad asuda lepingujärgseid kohustusi täitma ning mitte et oodata allkirjade 
andmist paberkandjal lepingutele. Hetkel, mil prahilepingu allkirjastatud eksemplarid on mõlema pooleni 
jõudnud, kaotab kinnituskiri kehtivuse. LK 205 KÜSIMUSED: Kolmandad osalised veonduses 1. Loetleda veoahela kõikvõimalikud kolmandad osalised veoviiside kaupa. Peamised veoahela ja veondustegevuse kolmandad osalised on:  tolliagendid – Tolliagent on kolmas osaline, kes seoses kauba riigi tolliterritooriumile või sellelt 
väljatoimetamisega suhtleb vahetult tolliga, korraldades tollivormistust enda nimel, kuid mõne teise isiku 
eest temaga kokkuleppel.  laeva-, liinija kaubaoperaatorid – teenindab laevu sadamas. Tema ülesanne on laevade sisse- ja 
väljavormistamine sadamasse ja sadamast (formaalsused ja dokumentide vormistamine 
sadamaorganisatsioonis, tollis, sanitaarjärelevalves jms), lastimise ja lossimise korraldamine, lõivude 
tasumine ning prahiraha kasseerimine.  stividorid – on laevade laadimisele ja lossimisele spetsialiseerunud sadamaoperaator, kes võib osutada ka 
lao-, jaotus- ja ekspedeerimisteenuseid, opereerida konteineriterminale jms.  prahimaaklerid – Laeva prahile andjat esindav maakler, kes esindab prahtijate juures laevaoperaatorit 
(laevaomanikku), otsib veoseid ja vahendab prahilepingute sõlmimist laevaomaniku ning prahtija vahel. 
Kolmas osaline laeva prahtimisel, kes osutab teenust korraga kahele osalisele - lasti leidmist laeva 
haldajatele ja laevade leidmist lasti haldajatele.  ekspedeerijad - on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse 
kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali- ja muude 
transpordioperatsioonidega ning nendega seotud, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutuvate 
teenustega.


 lõimitud logistikateenuseid pakkuvad logistikafirmad - integreeritud logistikateenuseid pakkuvad ettevõtted
on osaliselt või täielikult üle võtnud klientfirma logistikafunktsioonide korraldamise, osutades 
logistikateenuseid, mis ulatuvad transpordist, ekspedeerimisest, ladustamisest, tellimuste töötlemisest ja 
varude haldamisest kuni müügijärgsete teenusteni. 2. Millest on saanud alguse kaubandusettevõtete (kaupmeeste) vajadus kasutada ekspedeerijate  teenuseid?
Vajadus tekkis kuna ekspedeerija organiseerib ise kõik kauba kohaletoimetamise – leiab vajaliku(d) 
vedaja(d), kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu, annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d), 
korraldab tollitoimingud, vormistab dokumente, kasseerib vajadusel ostjalt kauba maksumuse, korraldab 
kliendi soovil veose kindlustamise. Kliendil ei ole tänu sellele vaja võtta endale vastutuse kaupade ühest 
kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali- ja muude 
transpordioperatsioonidega ning nendega seotud, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutuvate 
teenustega. 3. Millist kasu saavad ekspedeerimisfirmade kliendid ekspedeerijailt erinevate teenuste ostmisest? Ekspedeerimisfirmat kasutades on kliendil suhteliselt mugav hallata oma sisenevaid ja väljuvaid 
kaubavoogusid. Ekspedeerimisettevõte kasutab klientide teenindamiseks laia koostööpartnerite võrku ja 
omab spetsiifilist teavet allhankijate, vedajate ja muude ekspedeerijate võimalustest, hinna- ja 
veotariifidest. Tänu koostöövõrgus tegutsevate partnerite kaasamisele ja veonduse informatsiooni 
kasutamisele, saadetiste liikumise jälgimisele, terminali- ja laoteenuste osutamisele ning riskide võtmisele 
suudetakse pakkuda klientidele olulist lisaväärtust. 4. Kuidas on võimalik seletada asjaolu, et küllalt sageli on ekspedeerijad suutelised pakkuma vedajatest soodsamaid veohindu?
Kui vedajad teostavad veo, kasutades üht, vahel ka kaht transpordiliiki, siis ekspedeerijad on orienteeritud 
oma töös leidma klientidele alternatiivseid veolahendusi, kombineerides erinevate veoviiside ja 
veovahenditega. Kehtib reegel, et mida suurema ekspedeerimisfirmaga on tegemist, seda enam omatakse 
veopartnereid eri veosegmentides ja seda enam suudetakse pakkuda välja erinevaid multimodaalsete, 
intermodaalsete ja kombineeritud vedude lahendusi. Tänu sellele nad ongi võimelised pakkuma vedajatest 
soodsamaid veohindu. 5. Kirjeldada ekspedeerimisettevõtte tegevust tolliagendi teenuste osutajana. Ekspedeerija pakutav täisteenus võib sisaldada tolliterminali või -laoteenust, mille korral on lubatud maale 
tollimata kaupa käsitseda, säilitada ja väljastada kas tollituna või tollimata kujul. On tavapärane, et 
ekspedeerija korraldab tollikontrolli all oleva kauba veo. Ekspedeerimisettevõte võtab endale tolli ees 
vastutuse tolliterminali ja/või tollilao pidajana. 6. Kirjeldada ekspedeerimisettevõtte tegevust lao- ja terminaliteenuste osutajana. Tänapäeval pakuvad peaaegu kõik ekspedeerijad oma klientidele erinevaid laoteenuseid. Kliendil võib olla 
vajadus kauba pikaajalise ladustamise või ajutise jaotuslao järele. Laoteenust võidakse pakkuda 
ekspedeerija laos või tema allhankija laos veo lähte- ja sihtriigis ning kolmandates riikides. Ekspedeerija 
pakutava laoteenuse maht võib ulatuda mõnest hoiustatavast kaubaalusest kümnete tuhandete 
hoiustamisühikuteni. Klientidele võidakse pakkuda hoiustamise ja kauba käsitsemise kõrval ka tellimuste 
käsitlemise/töötlemise teenust kas ekspedeerija elektroonilise andmesidevõrgu või interneti vahendusel. 7. Kirjeldada ekspedeerimisirma tegevust kliendi nõustajana. Ekspedeerija annab kliendile sagedasti nõu ostutoimingute teostamisel, tarneklauslite, maksetingimuste, 
veoalternatiivide ja marsruudi valikul, veokulude osas ja tolliprotseduuride teostamisel nii kauba 
eksportimisel kui ka importimisel. Kliendi nõustamine tarnetingimuse valikul on ekspedeerija olulisemaid 
töövaldkondi. 8. Kirjeldada ekspedeerimisirma tegevust finantsvahendajana. On tavapärane, et ekspedeerimisettevõte vahendab kliendi maksude tasumist. Tavapäraselt on nendeks 
maksudeks käibemaks, aktsiisimaks ja impordi- või ekspordimaks. Selleks sõlmitakse kliendiga leping 
(krediidileping) ja tasutakse maksuametile kliendi nimel kindlaks tähtajaks nõutavad maksud. Kliendilt 
võidakse nõuda vastavad summad enne või pärast maksude riigile tasumist. 9. Kirjeldada ekspedeerimisfirma tegevust informatsiooni haldajana, töötlejana ja vahendajana. Ekspedeerimisfirma on sageli kliendi jaoks ainus ettevõte, kelle käsutuses on oluline info ostude, vedude 
maksete teostamisel ja maksude tasumise kohta. Ta võib anda kliendile materjalivoogudega seeotud 
informatsiooni kokkulepitud osades ja kujul kliendi kästutusse. Saadud informatsiooni alusel võib klint teha


oma toimingute arendamiseks erinevaid analüüse. Eesti Statistikaamet kogu igakuiselt informatsiooni EL-i 
sisekaubanduse kohta (Intrastati aruanne). Lähtudes sellest, et kõik vajalikud andmed on 
ekpedeerimisettevõtte käsutuses, volitavad nende kliendid koostama ja esitama vastavaid anmeid enda 
nimel. Ekpedeerimisettevõtted pakuvad klientidele ka erinevaid tagastuslogistika teenuseid. Tegeletakse 
kaubaaluste liikumise haldamisega, kogumise ja tagasiveoga kauba saajate juurest. Lisaks võidakse hallata 
mitmesuguse taara liikumist (vaadid, vedelikukonteinerid) ja arvestamist. Pakendid ja pakkematerjalid võib
ekspedeerija kokku koguda, tagastada ja taaskasutada kliendiga kokkulepitud viisil. LK 211 KÜSIMUSED: Tollindus Euroopa Liidus ja Eestis 1. Mis on riigi tolliasutuse töö eesmärgid ja ülesanded? Riikide tolliasutustel on võtmeroll rahvusvahelise kaubanduse edendajatena. Euroopa Liidu liikmesriikide 
tolliteenistuste keskseks rolliks on aidata igapäevatöö ja tollilogistika parema korraldamisega kaasa 
kaubanduse arendamisele. Toll peab looma võimalused, et ettevõtete äritegevuse potentsiaali oleks 
võimalik efektiivselt kasutada. Tolliasutuste pürgimuseks peaks olema arendada partnersuhteid suure 
käibega ettevõtetega, kelle peamised tegevusvaldkonnad on logistika ja väliskaubandus.  2. Kuidas saab toll aidata kaasa logistika ja tarneahelate paremale toimimisele ning ettevõtte  logistikakulude vähendamisele?
Mida rohkem erinevaid teenuseid tollilt soovitakse, seda rohkem neid automatiseeritakse ja seda rohkem 
kasutatakse erinevaid infotehnoloogia rakendusi. Sel viisil on tolliteenistustel võimalik aidata kaasa 
logistika sujuvamale toimimisele ja paremale korraldatusele. Logistika ja tolli koostöö vahel valitseb lihtne 
seos – mida vähem esineb väärtoiminguid ja kuritarvitusi, seda efektiivsemalt toimib logistika ning kulud 
vähenevad. 3. Mida tähendab mõiste „EL-i liikmesriikide tolliliit“? See tähendab, et toimub kaupade sissevedu liikmesriikidest vabalt. Ka kaupade müügil liikmesmaadesse ei 
tehta enam eksporditollimist. Euroliidu riikide vahelises kaubavahetuses ei kohaldata mingeid 
tolliprotseduure ega tasuta ekspordi- ja impordi tollimakse. Samuti pole vajalik kaupade päritolu 
tõendamine. EL-i liikmesmaad kohaldavad kolmandate riikide suhtes ühesugust kaubanduspoliitikat. Kõik 
liikmesriigid rakendavad impordil kolmandatest maadest ühesuguseid tollitariife. Sama kehtib 
eksporditollide kohta kaupade väljaveol kolmandatesse riikidesse. 4. Mida tähendab mõiste „ühtne tolliterritoorium“? Ühtne tolliterritoorium - koosneb kahest või enamast tolliterritooriumist, mille vahel ei ole tollimakse ega 
muid kaubanduslikke piiranguid. Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumid moodustavad ühtse 
tolliterritooriumi ning sellel territooriumil kehtivad ühtlustatud tollieeskirjad. 5. Milleks kasutatakse ETT ja TARIC tariiistikke (andmebaase)? Eesti Tollitariifistik (ETT) on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes tegelevad kaubavahetusega kolmandate 
riikidega. Integreeritud tollitariifistiku (TARIC) süsteemi ülesanne on pakkuda täpseid ja ajakohastatud 
andmeid Euroopa ühenduse ja Eesti riiklike meetmete kohta üle interneti. 6. Kuidas kasutavad tolliametnikud, tolliagendid ja importöörid oma töös ETT-d ja TARIC-it? Riikliku meetmena lisatakse ETT-sse Eesti õigusaktidega kehtestatud kauba impordil kohaldatavad maksud
(aktsiisid,käibemaks) impordi/ekspordi piirangud ning samuti ühenduse õigusaktidega kehtestatud 
liikmesriikidele täitmiseks ette nähtud piirangud, mida TARIC ei sisalda. ETT-st juhinduvad oma tööd 
deklarandid, tolliagendid ja tolliametnikud tollivormistusel kauba suhtes meetmeid kohaldades. 
TARIC: Tollideklaratsioon tuleb vormistada ja esitada tollile juhul, kui:   imporditakse kaupa eestisse ühendusvälisest riigist üle kehtestatud piirmäära. Piirmääraks on impordil 
21,98 eurot või kauba kogus ületab Eesti maksuseadustega kehtestatud maksuvaba koguselise piiri   eksporditakse Eestist ühendvälisesse riiki kaupa, mille väärtus ületav 1000 eurot või kui kauba kogus ületab
1000 kg. Deklareerida tuleb ühendusvälisest riigist Eestisse, Eesti ühendusevälisesse riiki toimetavad 
kaubad ja kaup, mis tuleb Euroopa Liidu liikmeriigist, kuid kaubal ei ole ühenduse tollistaatust. Varude haldamine PTK 14, lk 353-394
LK 356 - Nõudlus tarneahelas


1. Miks on tarneahela ja logistika juhtimise seisukohalt ühtlane nõudlus parem kui muutuv nõudlus? Varudega seotud otsuste tegemine ja sobiva varude juhtimise meetodi rakendamine on üldjuhul suhteliselt 
lihtne ühtlase nõudluse korral. Varude taseme saab hoida madalal ja tarneahel toimib varude seisukohalt 
efektiivselt. 2. Mida tähendab ebakindlus varude ja tarneahela haldamisel? Ebakindlus varude ja tarnete haldamisel tähendab tõenäosust, et ka tasemel planeerimise ja võimalike 
muutujate mõju arvestamise korral hakkavad siiski ühe või mitme välise teguri mõjul muutuma varud ja 
tarned ebasoovitavas suunas, mis toob endaga kaasa üldjuhul teenindustaseme languse, rahuldamata 
nõudluse või ülemäärased varud, raiskamise ja ebaefektiivsuse tarneahelas. 3. Kuidas on võimalik vähendada ebakindlust varude ja tarneahela juhtimisel? Tarneahela oskusliku juhtimisega tuleb pürgida sinnapoole, et vähendada kõikvõimalike vahenditega 
ebakindluse osatähtsust. Sellele aitab kaasa usaldusväärsete tarnijate leidmine, kes tarnivad tellitud tooted 
soovitud koguses kokkulepitud ajal. Samuti aitab ebakindluse vähendamisele kaasa suutlikkus teha 
võimalikult paikapidavaid müügiprognoose. Üheks ebakindluse vähendamise võimaluseks on 
tellimissageduse suurendamine. Tellimissageduse all mõeldakse tellimuste ja nende alusel tehtud tarnete 
arvu mingi ajavahemiku jooksul. 4. Millist eesmärki püütakse saavutada varude juhtimises prognoosimisega? Prognoosimine on varude juhtimise oluline alltegevus, mille käigus püütakse eelnenud perioodide 
müügiajaloo andmete abil ja teades/tundes turul nõudlust mõjutavaid tegureid, nende mõju ulatust ja 
mõjuaega kogemuslikult ja/või arvutusmeetodite abil määrata eeloleva perioodi läbimüüki või teenuste 
tarbimist. LK 358 - Piitsaplaksu efekt (Forresteri efekt) 1. Selgitada, millest on põhjustatud Forresteri efekti ilmnemine? Selle selgitamiseks on hea kasutada lihtsat tarneahelat, mis koosneb tarbijast, jaemüüjast, hulgimüüjast ja 
tootjatehasest. Tagasiside ahel algab kliendist, kelle ost annab jaemüüjale impulsi hulgimüüjalt kauba 
juurdetellimiseks, viimane omakorda tellib sarnaselt kaupa tootjatehaselt. Tulemaks toime muutuva 
nõudlusega tellib jaemüüja kaupa ülemäära suure varuga. Analoogiliselt toimivad ka tarneahela ülejäänud 
liikmed. Ahela lõpust tootja suunas muutub tellitav kogus aina suuremaks – seda annabki võrrelda 
piitsaplaksuga, kus võnkeamplituud suureneb eksponentsiaalselt kaugusega piitsa käepidemest. Teiseks 
oluliseks põhjuseks piitsaplaksu efekti tekkimisel on soov vähendada tellimis- ja veokulusid suurte 
tellimuste esitamisega. 2. Kas ja kuidas oleks võimalik vältida Forresteri efekti tekkimist? Avatud infovahetus tarneketi liikmete vahel, koostöö ja tarneahelate juhtimine võimaldavad saada paremini
aru tarbija tegelikest vajadustest. Tarneahela liikmete omavaheline koostöö aitab püsida konkurentsis, 
vältides ebaefektiivsusest tulenevaid asjatuid kulusid. LK 361 - Nõudluse prognoosimine 1. Mille põhjal koostatakse prognoose varude juhtimisel? Prognoosimine peaks põhinema tegelikkusele vastavatel andmetel. Sageli on aga andmed ebatäpsed ja 
prognoos põhineb seetõttu rohkem müügiennustusel kui müügistatistikal. Prognoosimiseks kasutatavad 
andmed ei sisalda sageli toimunud müügikampaaniaid, allahindlusi ja turundusüritusi, mille korral on 
tarbijad soetanud endale tavapärasest suuremaid kaubakoguseid mittetavapäraste suuremahuliste ostudega. 2. Nimetada peamised ebatäpsete prognooside põhjused? 
 Ebatäpsed algandmed: - varude juhtimine põhineb ainult teadmisel olemasolevatest varudest                   - ebatäpsed andmed põhjustavad puudulikku saadavust või liigseid varusid - seni, kuni andmed infosüsteemis pole täpsed, ei ole mõtet täiustada ka varude juhtimistehnikaid   Puudulikud algandmed:


- hooajamüükide puhul on vaja omada eelmiste aastate vastavate perioodide müügitulemusi - hooaja moekaupade, nagu rõivaste ja jalanõude puhul on raske rajada müügiprognoose eelnenud hooaegade
müügitulemuste alusel, sest igal hooajal tuuakse turule enamasti uued tooted 3. Mis vahe on müügistatistikal ja nõudluse statistikal? Nõudluse statistika loob tugeva aluse nõudluse prognoosimiseks. Enamiku toodete jaoks on see 
informatsioon kohe saadav, piisavalt detailne ja usaldusväärne ning seda on lihtne kasutada. 
Müügistatistikal eeldab möödunud perioodide (kuu, kvartal, aasta, mitu aastat) müügikoguste aegrea 
analüüsimist ja selle põhjal müüdavate koguste ennustamist tulevikuperioodideks. Probleemiks on asjaolu, 
et nõudlus ei pruugi püsida ühtlane ning seetõttu pole ka võimalik saada parimat tulemust. LK 363 - Varud tarneahelas 1. Kirjeldada, millistele tingimustele peaks vastama ettevõtte optimaalne kaubavarude suurus?
 parem klienditeenindus – kaupade olemasolu tarnija laos tagab kõrge tarnevõime ja operatiivsuse tellimuste
täitmisel  tootmis-, sisseostu- ja transpordikulude kokkuhoid – võimaldab suurte tootepartiide tootmist, allahindluse 
saamist suurtelt sisseostetavatelt kogustelt ja veokulude kokkuhoidu tänu suurtele saadetistele  kaitse hinnakõikumiste vastu – sisseostmine kõige soodsamatel tingimustel hinnatõusu ootuses  kaitse ebakindluse vastu (muutuv nõudlus ja läbimisaeg tarnijalt oma lattu)   kaitse ettenägematute asjaolude – erinevatel asjaoludel tarnete katkemise – vastu (streigid, loodusõnnetused
ning -katastrooid jne). 2. Nimetada ettevõttele mõju avaldavad negatiivsed tegurid, mis on põhjustatud ülemäära suurtest  varudest?
Suured varud tarneahela liikmete juures isoleerivad tarneahela lülisid üksteisest ega erguta kasutama kogu 
tarneahela tasemel toimuvast integreeritud otsustusprotsessist tulenevaid võimalusi. 3. Nimetada ettevõttele mõju avaldavad negatiivsed tegurid, mis on põhjustatud ülemäära väikestest  kaubavarudest?
Varude puudumisel või väikeste varude korral tuleb vältimatult planeerida ning koordineerida üheaegselt 
mitme tarneahela lüli või kogu tarneahela tegevust. 4. Millal on mõistlik käsitleda varusid investeeringuna ja millal mitte? Majanduslikus mõttes on kõige halvemaks varuks ettemaks hankijatele, sest ettevõtte jaoks on tegemist 
varudega, mis on alles tarnija ja logistikateenuste pakkuja valduses ja mida pole võimalik tarneaja pikkusel 
perioodil müügiks ega tootmiseks kasutada. Kõige paremaks varude omamise võimaluseks on nende 
soetamine pika makseajaga (2–3 kuud). LK 365 - Varude juhtimine ettevõttes 1. Millistel põhjustel hoitakse ettevõtetes varusid? Varude olemasolu põhjused ettevõttes võivad olla järgmised:  teenindustaseme hoidmine/tõstmine (enamik tellimusi täidetakse varude arvelt)  ostu- ja veokulude vähendamine (suuremad kogused ostetakse madalama ühikuhinnaga)  kindlustamine hinnamuutuste eest (ostetakse suurem kogus, kui on oodata hinnatõusu)  müügi või tootmise kindlustamine rahuldamaks nõudluse ootamatut suurenemist (sesoonse käibega tooted 
ja muutuvad tarneajad)   kindlustamine ebakindlate tarnete eest – varu kui puhver 2. Nimetada varude juhtimise peamised ülesanded ettevõttes.
 nõudluse prognoosimine  varude planeerimine vastavalt ettevõtte eesmärkidele  ostmine kui varude juhtimise oluline funktsioon  varude paigutamine ettevõtte tootmis- ja logistikasüsteemis ning tarneahelas  varude ja teenindustaseme jälgimine  materjalivajaduse planeerimine 3. Milline on tavaliselt tootmisettevõtte varude struktuur (koosseis)?
 toorained, materjalid, komponendid edasimüügiks tootjatele


 sisseostetud toorained, materjalid ja komponendid omatarbeks  pooltooted ja lõpetamata toodang, millele lisatakse väärtust oma ettevõttes  valmistooted (tarbekaubad), mida ostetakse tarbekaupade tootjatelt (OEM – Original Equipmnet 
Manufacturer) ja toimetatakse jaotussüsteemi kaudu tarbijatele  varuosad – tooted, mida hoitakse laos hoolduse ja remondi tegemiseks   kulumaterjalid – pakkematerjal, kontorikaubad  tootmisjäätmed – ettevõtte tootmistegevuse jääkmaterjalid, mis võivad omada teatud arvestatavat väärtust 
(saab utiliseerida / suunata kasutusringlusse) 4. Millest on põhjustatud puudumiskulud kaubanduses ja kuidas need avalduvad? Puudumiskulud on põhjustatud müügiks ostetud toodete puudumisest laos. Puudumiskulud moodustuvad 
järeltellimuste täitmisega seotud kuludest ja võimalike tellimuste ning klientide kaotusest põhjustatud 
läbimüügi vähenemisest 5. Millest on põhjustatud puudumiskulud tootmises ja kuidas need avalduvad? Negatiivsed tagajärjed on, kui püütakse saada hakkama ilma varudeta või hoitakse neid vähesel määral. 
Saamata jääb osa tulu puuduliku tarnevõime ja kaotatud müügi tõttu. Tootmises võivad tekkida ülisuured 
puudumiskulud tänu sellele. Varude puudumine või töötamine põhjendamatult väikeste varudega võib 
kaasa tuua lõppkokkuvõttes isegi suuremad kulud kui ülemääraste varude hoidmine. 6. Mille poolest erinevad varude haldamine ja varude juhtimine? Varude haldamise valdkond - hõlmab kõiki varude plaanimise, prognoosimise ja täiendamisega seotud 
tegevusi ning mille eesmärk on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja ettevõtte tarnevõime vahel. 
Logistika ja tarneahela juhtimise valdkond - hõlmab varude juhtimise ja varude kontrollimise tegevusi. 7. Kes tegelevad ettevõtetes enamasti varude juhtimise tööga? Varude juhtimisega ettevõttes tegelevad enamasti ostuala töötajad – ostuspetsialistid ja ostujuhid. 8. Miks ei peeta õigeks, et varude juhtimise otsuseid võtaksid vastu müügitöötajad? Kuna sel juhul lähtutakse täiendamisotsuste tegemisel ainuüksi läbimüüki toetavatest teguritest. Olukorras, 
kus varude haldamine on väljunud ettevõttes igasuguse kontrolli alt, kaitseb müügitöötaja end 
traditsiooniliselt üldsõnalise väitega, et suuri varusid omamata pole tellimuste täitmine võimalik. Veelgi 
halvem on olukord siis, kui irmas ei vastuta müügipersonali tekitatud ülemääraste varude eest otseselt mitte
keegi. 9. Milline on ettevõtte lao roll varude haldamisel? Lao vastutuse hulka kuulub lisaks varude nõuetekohasele säilitamisele ka nende kohta adekvaatse 
informatsiooni olemasolu tagamine lao infosüsteemis. LK 368 - Varude kontroll ettevõttes 1. Mille poolest erinevad varude juhtimine ja varude kontroll? Varude kontroll – on tegevuste kogum, mis on seotud juba ettevõttes asuvate varude haldamisega ning 
mille eesmärgiks on varudega seotud toimingute täpne, täielik ja õigeaegne kirjendamine ning arvestusliku 
ja füüsilise laovaru vahelise erinevuse vältimine. 
Varude juhtimine - varude haldamise valdkond, mis hõlmab kõiki varude plaanimise, prognoosimise ja 
täiendamisega seotud tegevusi ning mille eesmärk on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja ettevõtte 
tarnevõime vahel. 2. Milliste tegevustega teostatakse ettevõttes varude kontrolli? Varude kontrolli teostatakse inventuuridega. 3. Millistel eesmärkidel viiakse ettevõtetes läbi inventuure? Inventuuride eesmärk on teha kindlaks varaobjektide kogused, kvaliteet, müügikõlblikkus jne. Komisjon 
koostab selle kohta inventeerimisloendi (akti), milles tuuakse välja vastava vara liigi üle- või puudujääk 
võrreldes raamatupidamisandmetega. Inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise 
sise-eeskirjades. 4. Mida mõeldakse hoiustamise täpsuse all? Hoiustamistäpsuse all mõeldakse tõenäosust, et majandustarkvara laomooduli tooteartiklite laosaldod 
vastavad tegelikele laosaldodele. 5. Nimetada inventuuride peamised liigid ja tuua esile nende erinevused.
 juhuslik valik – tooteid inventeeritakse pisteliselt


 valik füüsilise asukoha järgi – iga päev või teatud päevadel inventeeritakse osa laost (kindlad riiulipostide 
vahed, virnad jne) üksteise järel, kuni kõik hoiukohad on inventeeritud  valik ABC analüüsi alusel – mida kiiremini tooted ringlevad või mida kõrgem on nende väärtus, seda 
sagedamini neid inventeeritakse. Näiteks kõiki A-rühma tooteid inventeeritakse kord kuus, B-rühma tooteid
kord kvartalis ja C-rühma tooteid kord poole aasta jooksul. 6. Millest sõltub ettevõtetes inventuuride läbiviimise sagedus? Inventuuride läbiviimise sageduse määrab iga ettevõte iseseisvalt, fikseerides tähtajad raamatupidamise 
sise-eeskirjades. LK 369 - Varud ettevõtte finantsjuhtimises ja raamatupidamises 1. Mille poolest erinevad kauba liikumise FIFO, LIFO ja FEFO meetodid üksteisest? FIFO (First In First Out) meetodi rakendamisel eeldatakse, et tooteid müüakse (või kasutatakse) nende 
soetamise järjekorras.
FEFO (First Expired First Out) puhul eeldatakse, et tooteid müüakse (või kasutatakse) nende aegumise 
järjekorras.
LIFO (Last In First Out) meetodi rakendamisel eeldatakse, et tooteid müüakse (või kasutatakse) nende 
saabumisele vastupidises järjekorras (esmalt kantakse kuluks viimati saabunud kaup, seejärel enne seda 
saabunud partii soetusmaksumus jne). 2. Kuidas kajastatakse varude maksumust ettevõtte raamatupidamises kaalutud keskmise meetodil? Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või realiseerimismaksumuses olenevalt sellest, 
kumb on madalam. Varusid ei tohiks kajastada ettevõtte bilansis suuremas väärtuses kui on nende 
hinnanguline müügi- või tootmise kasutamise väärtus. LK 372 - Varude ringlustsükkel 1. Mida mõeldakse varude ringlussageduse all? Varude ringlussageduse all mõeldakse suurust, mis näitab, mitu korda müüakse aasta jooksul ühe laoartikli 
keskmise laosaldo suurust tootekogust. Kui konkreetse laoartikli aasta keskmine laosaldo on 250 tk ja 
aastas müüakse nimetatud toodet kokku 3000 tk, on toote ringlussageduseks 3000/250 = 12. 2. Mida mõeldakse lao käibesageduse all? Käibesagedus - iseloomustab ettevõtte varudesse seotud kapitali ringlemissagedust. Varude käibesageduse 
saamiseks jagatakse ettevõtte aastamüük varude keskmise väärtusega (mõlemad näitajad ostu või 
omahindades, käibemaksuta). Kui läbimüük aastas ostuhindades on 24 miljonit eurot, aasta keskmine 
laoväärtus on aga 3,2 miljonit eurot, on laovaru käibesageduseks 24,0/3,2 = 7,5. 3. Kuidas arvutatakse ühe laoartikli aasta keskmist laosaldot? Keskmine laoseis = ½ täiendustellimuse suurusest + reservvaru. 4. Miks eristatakse varude juhtimisel kasutusvaru ja reservvaru? Kasutusvaru - on mõeldud tavapärase nõudluse rahuldamiseks teatud ajavahemikul. Kasutusvaru 
moodustub suurte kogustena saabuvatest tootepartiidest e täiendustellimustest, mida kasutatakse 
väiksemate, sagedamini esitatavate klienditellimuste täitmiseks
Reservaru - mida omatakse, et kaitsta end ettenägematust nõudluse kõikumisest või tarnijate tarnete 
ebakindlusest tingitud võimaliku laodefitsiidi vastu.  5. Millistest teguritest sõltub reservvaru suurus? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservvaru. LK 376 - Varude täiendamise ja juhtimise meetodid 1. Millistel juhtudel on õige kasutada kaubanduses tellimusperioodi meetodit? See meetod sobib kasutamiseks jaekaubanduses kiiresti ringlevate esmatarbekaupade (peamiselt 
toidukaubad) puhul, mil suure läbimüügi ja lühikese säilivusaja tõttu on vaja esitada tellimusi iga päev, 
kahe või kolme päeva möödudes. 2. Millistel juhtudel sobib kaubanduses kasutamiseks tellimustsükli meetod? Seda meetodit võib kasutada toodete puhul, mida müüakse küll suurtes kogustes ja mille realiseerimisaeg 
on pikk, kuid mille järele kõigub nõudlus suurel määral. 3. Kuidas kasutatakse kaubanduses tellimusperioodi ja tellimuspunkti meetodeid kombineeritult?


Tellimisperioodi ja tellimuspunkti meetodite puhul toimub varude täiendamine kooskõlas nõudluse 
statistikaga ja nõudlusega olevikus. 4. Kirjeldada, kuidas töötab varude ajalise planeerimise meetod? Ajalise planeerimise süsteem on varude juhtimise tarkvarapõhine viis, millega planeeritakse varude 
tulevikuvajadust viisil, et tooteartiklite tellimuste esitamine toimub ajalises ja koguselises vastavuses 
planeeritud nõudlusega. LK 379 - Varude hoidmisega seotud kulud 1. Millistest teguritest sõltub materjalikulu suurus? Materjalikulu suurus - toote ostuhind koos transpordikulu ja muude võimalike tarnekulude ja maksudega 
(aktsiisimaks, tollideklareerimine, impordi tollimaks) või tooteühiku tootmise omahind. Impordi 
käibemaksu toote ostuhinda ei arvestata. 2. Millistest teguritest sõltub tellimiskulu suurus? Tellimuskulu suurus - eelkõige tellimuste esitamise, vastuvõetud saadetiste kontrollimise ja arveldamisega 
seotud töötajate tööjõukuludest, samuti kommunikatsiooni- ja infosüsteemi kuludest. 3. Millistest teguritest sõltub säilituskulu suurus?
 kapitalikulu ehk varudega seotud kapitali intressikulu (alternatiivkulu)  varude teeninduskulu – kauba kindlustamine ja võimalikud maksud (aktsiisimaks jms)  varude riskikulu – varude riknemise, kahjustumise, aegumise jms kulud  hoiukulud – kaupade laos hoiustamise ja vajadusel teisaldamise kulud, mis on üldjuhul võrdelised 
hoiustatavate varude suurusega. Laoteenuste ostmisel loetakse hoiukulude alla laoteenuse osutajale 
makstavad tasud hoiustamise ja sellega seotud toimingute teostamise eest. 4. Millistest teguritest sõltub ladustamiskulu suurus? Kulu, mis on põhjustatud ostetud kaubaga seotud ressurssidest ja muutujatest, mis võivad avaldada 
kahjulikku mõju hoiustatava kauba väärtusele. Ladustamiskulu sisaldab järgmisi osakulusid: ostetud 
materjalide ja valmistoodetega seotud käibevahendite intressikulu (käibekapitali kulu), kaubavarude 
hoidmise riskikulu (kauba kindlustuskulud, kaupade kahjustamisest põhjustatud kulud, kulud seoses 
aegumise või hävimisegs, muud kaubakaod jms) 5. Miks on puudumiskulude arvutamine keerukas ja töömahukas? See on keerukas ja töömahukas, kuna puudumiskulu on tegemata jäänud müügi ehk tellitud toote laos 
puudumisest tulenev kulu. Puudumiskulu on põhjustatud kaotatud müügist nii lühikese kui ka pika perioodi
jooksul kui ka järeltellimuste täitmise kuludest. Tootmises tekivad puudumiskulud tootmise osalisest või 
täielikust seiskumisest. LK 383 - Optimaalne ostukogus 1. Millistel tingimustel on õigustatud EOQ valemi kasutamine? Siis kui soovitakse arvutada teatud tingimustel optimaalse tellimuskoguse ehk tellimuspartii suurust, mille 
puhul on tellimis- ja säilituskulude summa minimaalne.  2. Millistel juhtudel on põhjust mõelda EOQ valemi kasutamisele?
 pidev, muutumatu ja täielikult prognoositav nõudlus  muutumatu läbimisaeg (tarneaeg)  muutumatu ostuhind (hind ei sõltu ostutellimuse suurusest)  muutumatu veokulu (kulu ei sõltu veotellimuse suurusest ega tegemise ajast)  puudub veoprotsessis olev kaup (tooted, mis on tellitud, kuid pole veel kohale jõudnud)  puudub laoartiklite vastastikune mõju – ühe artikli müük ei sõltu teise müügist  käibevahendeid ehk vajalikke inantsressursse on kasutada piisavalt. 3. Millised suurused EOQ valemis on seotud optimaalse tellimiskogusega võrdeliselt ja millised  pöördvõrdeliselt?
Optimaalse tellimispartii suurus sõltub nõudlusest ja tellimiskulu suurusest võrdeliselt, säilituskulust ja 
toote hinnast aga pöördvõrdeliselt. 4. Millist kasu on võimalik saada EOQ valemi rakendamisest varude juhtimisel? On võimalik saada kogukulu vahelise tasakaalu leidmist. LK 387 - ABC analüüs 1. Millisel eesmärgil tehakse toodete ABC analüüsi? Sellise analüüsi eesmärk on:


 välja selgitada ettevõtte jaoks olulisemad tooted, kliendid ja/või tarnijad;  rühmitada ettevõtte tooted, kliendid ja/või tarnijad vastavalt nende olulisusele ettevõtte jaoks.  2. Millest sõltub ABC analüüsi läbiviimise sagedus ettevõttes? Kuna nõudlus võib erinevatel põhjustel muutuda (hooaeg, uute toodete turuletulek jne), on vaja ABC 
analüüsi 2-3 kuu möödumisel uuesti teha. 3. Kuidas ja kust saadakse üldjuhul andmeid ABC analüüsi tegemiseks? Varude ABC analüüs annab üldjuhul tegelikkusele kõige enam vastava tulemuse, kui see tehakse toodete 
netomüügikatte (toote kasum) alusel. 4. Milliste suuruste järgi tehakse ABC analüüsi varude juhtimisel? ABC analüüsi kasutamine on ostjale ja varude juhile abiks tuvastamaks tooted, millele tasub pöörata enam 
tähelepanu, kulutada rohkem aega ja energiat. Tooted (tooraine, materjal, komponendid), mille ostuväärtus 
või kasutusaste on suurimad, nõuavad suurimat tähelepanu lepingu koostamisel, tellitavate koguste ja 
tellimisaja määramisel, tellimuste tegemisel, tarnete jälgimisel jne. 5. Milliste suuruste järgi tehakse ABC analüüsi laos hoiukohtade süsteemi väljatöötamisel? A-rühma toodete saadavus laos peab olema kindlasti suurem kui B- ja C-rühma toodetel. C-rühma tooteid 
võib ladustada ka tarnija laos, mis aitaks vähendada seotud kapitali hulka. Hoiustamisviis, mille puhul 
paigutatakse A-rühma laotooted madalamatele riiulikorrustele tööala lähedusse, B-rühma tooted tööalast 
kaugemale ja kõrgemale ning C-rühma tooted lao tagumisse otsa ja/või kõrgematele riiulikorrustele. 6. Millise suuruse järgi tehtud ABC analüüs annab üldjuhul parima võimaliku tulemuse? 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% 
toodetest. LK 388 - XYZ analüüs 1. Millisel eesmärgil tehakse varude juhtimisel XYZ analüüsi? XYZ analüüsi käigus selgitatakse välja toodete müügimahtude hooajalised kõikumised/lakkamised. 2. Kuidas viiakse läbi varude XYZ analüüsi? X-gruppi paigutatakse tooteartiklid, mille puhul on nõudlus läbi aasta ühtlane. Nii loetakse X-rühma 
toodeteks kaubad, mis ringlevad käibes suhteliselt ühtlaselt. Hälbed realiseerimisel ei ületa lühiperioodil 
(päev, nädal) 10–20%. Y-rühma tooteid müüakse teatud määral pidevalt, perioodiliselt aga suurtes 
kogustes. Nii kuuluvad Y-rühma tooted, mille järele on pidev nõudlus olemas, kuid see võib muutuda 
suures ulatuses. Jalgrattaid müüakse läbi aasta, kuid talvel ostetakse neid väga vähe. Z-rühma paigutatakse 
tooted, mille järele kõigub nõudlus pikal perioodil suures ulatuses ja lakkab teatud ajaks täielikult. Näiteks 
võib olla siinjuures talispordivarustuse müük, mis lõpetatakse täielikult kevade saabudes. 3. Milliste andmete alusel tehakse ettevõtetes XYZ analüüsi? XYZ analüüsi tegemisel võetakse aluseks nõudluse muutumise tase. 4. Millisel eesmärgil ühendatakse ABC ja XYZ analüüsi tulemused? ABC ja XYZ analüüside tulemusi ühendades saab varude juhtimiseks toodete kohta palju kasulikku 
informatsiooni. Selle põhimõtte järgi tähistatakse kõiki analüüsitud tooteid kahe tähetunnusega. ABC ja 
XYZ analüüsi tulemused viiakse kokku, mille tulemusel saadakse näiteks järgmised tootegrupid:   AX müüakse palju ja ühtlaselt   BY müüakse vähem kui A-rühma tooteid, nõudlus on perioodiline   AY müüakse palju kõrgenenud nõudluse perioodidel LK 390 - Sortimendi analüüs ja juhtimine 1. Millistel põhjustel on ettevõtetes tootesortimendil kalduvus kasvada justkui iseenesest? 2. Mida mõeldakse sortimendi haldamise all? Sortimendi haldamise all mõeldakse tegevuste kompleksi, mis on suunatud tootesortimendi kujundamisele 
aja jooksul suuruselt ja koosseisult optimaalseks, tarbijate ostueelistustele vastavaks. 3. Mida tähendab sortimendi juhtimine?  Tootesortimendi juhtimisel minnakse haldamisest kaugemale. Analüüsi abil selgitatakse välja iga üksiku 
toote tasuvus, toodete vastastikune müügisõltuvus, tarbijate konkreetsed eelistused olevikus ja võimalikud 


eelistused lähitulevikus. Sortimendi juhtimine hõlmab ühelt poolt tootenomenklatuuri kitsendamist 
mittemüüdavate ja vähemüüdavate ning probleemsete toodete arvel, teiselt poolt selle teadlikku laiendamist
uute või seni mitterealiseeritavate toodetega arvestusega, et tarbijad võiksid hakata neid soetama. 4. Mis on sortimendi juhtimise eesmärk? Sortimendi juhtimise eesmärk on hoida tootesortimenti kontrolli all, et ära hoida ettevõtte 
finantsprobleeme. 5. Millistest kriteeriumidest lähtuvalt peaks toimuma sortimendi kujundamine? Sortimendi suuruse kindlaksmääramisel tuleks seada eesmärgiks mitte omada laia sortimenti, millega 
rahuldatakse tarbijate kõikvõimalikke vajadusi, vaid piisavat sortimenti, mille olemasoluga kaetakse 
põhiklientuuri olulised vajadused. 6. Mida tuleks ettevõtetes võtta ette mittelikviidsetest varudest vabanemiseks? Kaupade sortimenti tuleks vähendada.  7. Miks on oluline tegelda sortimendi haldamisega ettevõtetes regulaarselt, mitte siis, kui tunnetatakse,  et tootevalik on kontrolli alt väljunud? Olukorra lahendamine lühikese aja jooksul võib olla ettevõttele majanduslikus mõttes väga „valus“, sest 
tootesortimendi kontrolli alla võtmine võib tähendada suuri müüke ostuhinnast madalamate hindadega. 
Teatud tooteid pole aga võimalik ka sümboolse hinnaga realiseerida ja need tuleb suunata utiliseerimisele. LK 394 - Varude haldamise tulemuslikkus 1. Millistel põhjustel võivad erineda ühe toote ringlus- ja käibesagedus? Toote ringlussagedust mõõdetakse iga üksiku toote või tooterühma osas. Toote ringlemissagedus näitab, 
mitu korda on üht või teist toodet aasta jooksul lattu ostetud ja laost müüdud või tootmises kasutatud. 
Varude käibesagedus näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev kaubavaru aasta jooksul vahetub ehk 
iseloomustab varudega seotud kapitali ringlemissagedust. 2. Kuidas mõjutab säilituskulude vähendamine üldjuhul ettevõtte muid logistikakulusid? See suurendab ettevõtte logistikakulusid, kuna säilitatakse vähem tooteid laos ning toodete tellimise 
sagedus suureneb tänu sellele. 3. Kuidas mõjutab tellimiskulude suurendamine üldjuhul ettevõtte muid logistikakulusid?  Nimelt toovad sagedased ja väikesed tarned endaga kaasa üldjuhul tellimiskulude, veokulude ja kauba 
käsitlemiskulude suurenemise. 4. Kuidas mõjutab toodete ringlussageduse suurendamine üldjuhul ettevõtte logistikakulusid? Siis suurenevad ettevõtte logistikakulud. 5. Kuidas on varude ringlus- ja käibesagedus seotud ettevõtte varade kasutamise tõhususega? Kehtib reegel, et mida suuremad on varude ringlus- ja käibesagedus, seda otstarbekamalt kasutab ettevõte 
oma varasid (varudesse seotud kapitali) ja seda madalam on säilituskulu tooteühiku kohta. 6. Mida näitab varu kestus? Millistes ühikutes mõõdetakse varude kestust?  Varu kestus näitab, mitme päeva müügiks või tootmises kasutamiseks piisab toote olemasolevast laovarust 
ühtlase nõudluse korral. Näitab ajavahemikku päevades või nädalates, mille jooksul on ladu (varu) 
võimeline rahuldama prognoositud ühtlast nõudlust. 7. Mis on tasuvusastme kui ettevõtte varade kasutamise ja tulukuse olulise tegevus- näitaja sisuks? Tasuvusaste näitab varudesse seotud kapitali tootlust, lubades teha varudega seotud otsuseid investeeringu 
tasuvusest lähtudes. Tasuvusaste võimaldab tasakaalustada toote varu ringlemissagedust ja müügihinda. 
Mida madalam on müügimarginaal (kasumlikkus), seda suurem peaks olema varude ringlemissagedus. 
Mida kõrgem on müügimarginaal, seda väiksem võib olla varude ringlussagedus. Ostutegevus ettevõttes PTK 15, lk 395-424 LK 397 - Ostutegevus ettevõttes, ostutegevuse eesmärgid 1. Millist eesmärki täitis ostutegevus varem ja millist eesmärki on täitnud viimastel aastakümnetel? Ostmise esmane ülesanne on olnud pika aja jooksul omandada tarnijatelt soovitud ressursse võimalikult 
madala ostuhinnaga. 
Viimaste aastakümnete jooksul on kogu maailmas pööratud rohkem tähelepanu hankimisele ja ostmisele 
kui äärmiselt olulisele valdkonnale. Üha enam rõhutatakse ostutegevuse rolli ettevõtte konkurentsivõime 
suurendamisel ja majandustegevuse tulemuste saavutamisel.


2. Kuidas saada aru väitest, et ”ostmise kulud moodustavad firma kogukuludest 60%“?  Protsendimäärad sisaldavad kõiki materjalide hankimisega otseselt ja kaudselt seotud kulusid, millest 
peamise osa moodustavad materjali-, ostutegevuse, transpordi- ja säilituskulud. 3. Miks on kaubanduses ostmise kulude osatähtsus omahinnas suurem kui tootmisettevõtetes? Kaubanduses on ostutegevusega seotud kulud võrreldes ettevõttes loodava lisaväärtusega suured, ulatudes 
sageli 70–80%-ni irma kogukuludest. 4. Milline peamine vahe on proaktiivsel ja reaktiivsel ostmisel? Reaktiivset ostmist praktiseerivas ettevõttes ei soovitata üldjuhul vähendada ladustatavate toodete tarnijate 
arvu, sest selles nähakse võimalust tootmis- ja tarneriske paremini hallata.
Proaktiivne ostutegevus põhineb aga väärtuse loomisel, sest vastupidi reaktiivsele tegevusele pürgitakse 
varude suuruse ja tarnijate arvu vähendamisele. Eriti suurt tähelepanu pööratakse pideva andmevahetuse 
häireteta toimimisele, sest õigel ajal edastatud informatsioon teeb võimalikuks toimingute ohjamise ja 
ostutegevuse ning varude juhtimisega seotud riskide efektiivse haldamise. 5. Nimetada peamised ostutegevuse strateegilise, taktikalise ja operatiivtasandi tegevused. Strateegilise ostmise valdkonda kuuluvad ostutegevuse planeerimine ja arendamine, ostja-tarnija suhte 
arendamine, nõudluse pikaajaline prognoosimine, tarnijate valik ning nende suutlikkuse hindamine.
Taktikalise ostmise alla kuuluvad tegevused nagu tarnijate turu kaardistamine, päringute koostamine, 
pakkumiste analüüs ja võrdlemine, parima pakkumise tuvastamine, ostuläbirääkimised, ostu- ja 
hankelepingute ning ostueelarvete koostamine ja kategooriajuhtimine. 
Ostmise operatiivtöö tähendab rutiinset ostutööd: ostutarbe tuvastamine, tellimuste koostamine ja 
edastamine, tarnete kooskõlastamine ja jälgimine ning ostuarvete õigsuse/vastavuse kontrollimine. LK 399 - Ostutegevuse eesmärgid ja ülesanded 1. Kes on ettevõtte siseklientideks? Siseklientideks võivad olla ühelt poolt ettevõtte töötajad (allüksused), kes tellivad tooteid/teenuseid irma 
tarvis ettevõtte muude allüksuste töötajailt. Teiselt poolt on siseklientideks töötajad/allüksused, kes 
vahendavad näiteks integreeritud logistikateenuste tellimuste täitmist, millest ühe osa korraldavad muude 
allüksuste töötajad. 2. Miks on siseklientide kõrgetasemeline teenindamine sama oluline kui välisklientide teenindamine? Siseklientide vajaduste arvestamine on samavõrd oluline nagu arvestamine välisklientide vajadustega. 
Täiendava väärtuse loomine ettevõtte sees parandab kogu süsteemi ja loob sünergiat, mis kokkuvõttes 
muudab lihtsamaks kasu loomise välistele klientidele. Sise- ja välisklientide eristamine ei tohiks tuua kaasa 
mingisuguseid erinevusi pakutavate teenuste kvaliteedis. 3. Nimetada ettevõtte ostutöö eesmärgid ja ülesanded. Üks võimalus, kuidas luua ühtne arusaam ostuosakonna tegevusest, ülesannetest ja eesmärkidest, on 
ostupoliitika kontseptsiooni kujundamine. Ettevõtte ostupoliitika peaksid kujundama turundusja 
ostustrateegia alusel ostudirektor ja ostujuht. Ostupoliitika käsitleb eelkõige:  sooritatavaid toiminguid ostutegevuses  ostutegevuse ja ostuosakonna vastutust  ostutegevuse lähivaldkondade mõjutamist  ostuala töötajate eetilisi tõekspidamisi  ostutöö konidentsiaalsust  koostöötingimusi tarnijatega 4. Kuidas hinnatakse ettevõttes ostutegevuse eesmärkide saavutamist ja ostutegevuse tulemuslikkust? Ostutegevuse eesmärkide saavutamist tuleks hinnata oluliste kriteeriumide ja tegevusnäitajate mõõtmise 
kaudu. Mõõdetavad kriteeriumid on näiteks toote või teenuse hind, kvaliteet, tarneaeg, tarnekindlus, tarne 
täpsus, tarnijale esitatud reklamatsioonide arv jne. Ostmise kui tegevuse tähtsuse kasvuga on lisandunud 
olulisi valdkondi, mille puhul on võimalik hinnangut anda (nt koostöövalmidus, suhtumine, reageerimise 
kiirus). Hindamise hõlbustamiseks korraldatakse siseklientide, edasimüüjate ja tarbijate küsitlusi. Nii 
saadakse kogum hinnanguid, millest tehtud kokkuvõtted on tavaliselt küllaltki kaalukad. 5. Nimetada ostutegevuse vastutusalad. Sageli räägitakse ostmise viiest vastutusalast:  kindlustada ettevõttes vajaminevate materjalide pidev saadavus  kindlustada materjalide saadavus kaugemas perspektiivis  mõjutada materjalide ja teenuste ostukulude vähendamist


 osaleda arendusprojektides, vajaduse korral neid ka juhtida  luua tarneahela liikmetele positiivne ettekujutus oma ettevõttest. LK 401 - Ostutegevus ettevõttes 1. Mida mõeldakse kategooriajuhtimise all? Kategooriajuhtimise all mõistetakse üldiselt toodete jaotamist huvipakkuvate ja oluliste tunnuste alusel 
gruppidesse ehk kategooriatesse ja nendele kategooriatele erinevate juhtimisvõtete ja tegutsemismudelite 
rakendamist parema tulemuse saavutamise eesmärgil. 2. Milliseid eesmärke peetakse silmas kategooriajuhtimise juurutamisel ettevõtetes? Kategooriajuhtimine arendab partneritevahelist funktsiooniülest tegutsemist ja üldjuhul kaasab ostmise, 
varude juhtimise, inantside, tarneahela, kaubanduse, turunduse, müügisaali planeerimise, laotoimingute, 
müügi ja tootearendusega seotud töötajaid. 3. Mis on kategooriajuhtimise peamine eesmärk ostutegevuses? Kategooriajuhtimine on tarnete juhtimise meetod, mille järgi ostetavad kaubad ja teenused jaotatakse 
gruppidesse ehk kategooriatesse. Kategooriajuhtimine on ka ostu- ja varude juhtimise meetod, mille puhul 
jaotatakse ostetavad kaubad ja teenused ühesuguste või sarnaste tunnuste alusel rühmadesse. 
Kategooriajuhtimine tegeleb ostja ja tarnija vaheliste suhete nihutamisega koostöö, andmevahetuse ning 
äritegevuse ühise planeerimise suunas. 4. Miks on kategooriajuhtimine levinud eelkõige jaekaubanduses? Selle pärast, et kategooriajuhtimine jaekaubanduses on jaemüüja ja tootja ühine strateegia muutmaks toodet
atraktiivsemaks, kasumlikumaks ja tarbija vajadustele enam vastavaks kuid tootmises tähendab see 
integreeritud strateegia, et parendada toodet ja muuta tarneahelat tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks. LK 403 - Ettevõtte ostuüksus ja ostutöötajate ülesanded 1. Millega tegelevad ettevõttes ostudirektor, ostujuht, ostuspetsialist ja ostuassistent? Nimetada nende  olulisemad tööülesanded ja vastutusvaldkonnad.
Otsustusõigusega ostutöötaja töö on suures osas diskreetne ning eeldab ausust ja sirgjoonelisust, lojaalsust 
tööandjale, ostutöö eetiliste põhimõtete (ostutöötaja eetikakoodeks) järgimist ja võimalike isiklike huvide 
kõrvalejätmist tarnijasuhete haldamisel. Suuremates kaubandusettevõtetes peaks keegi tippjuhtidest 
tegelema ainult hankimise haldamisega. Selleks persooniks on tavaliselt ostu- või kaubandusdirektor. 
Ostutöötajad täidavad ettevõttes enamasti järgmisi ülesandeid:  tuvastavad ostuvajadust  otsivad uusi ja konkurentsivõimelisi hankeallikaid  valivad ja hindavad tarnijat  arendavad ostja ja tarnija koostööd  peavad ostuläbirääkimisi  mõõdavad ostutegevust ja kannavad ette mõõtmise tulemusi  tagavad parima võimaliku kvaliteedi, hinna ja teenuste kombinatsiooni  vähendavad varude hoidmisega seotud kulusid (säilituskulusid)  arendavad standardimist/uniitseerimist  jälgivad turge  ennetavad nõudluse muutusi 2. Miks on ostuotsuseid tegev töötaja ettevõttes tarnijaile oluline isik, kelle otsuseid püütakse vahel  kallutada? Kuna ostuspetsialisti või ostujuhi eelistustest ja otsustest võivad sõltuda suures ulatuses toodete või 
teenuste tarnijate müügikäibed, on mõistetav, et neid püütakse eri viisidel mõjutada langetamaks valikut 
konkreetse tarnijaettevõtte kasuks. 3. Kuivõrd on ettevõtte juhtkonna poolt piirangute rakendamine ostutöötajaile õigustatud? Niisuguste reeglitega võidakse kehtestada ostutöötajate suhtlemisel tarnijaorganisatsiooni töötajatega väga 
konkreetsed piirangud kohtumisteks, irma suveniiride ja kingituste vastuvõtmiseks jne. Piirangute 
seadmine võib olla teatud juhtudel põhjendatud, kuid need ei tohiks hakata ühel või teisel viisil piirama 
ostutöötajate normaalset ametialast suhtlemist tarnijaettevõtte esindajatega. 4. Nimetage ostja tegevuse eetilisi põhimõtteid. Ostja eetilised põhimõtted:


 Tegutsege alati põhimõtete järgi, mis vastavad teie ettevõtte eesmärkidele ja järgige ettevõtte üldiseid 
tegevussuundi.  Tehke oma töökaaslastega head koostööd, loobumata oma vastutusalasse kuuluvate ülesannete täitmisest.  Osalege oma ettevõtte arendamises, lisades ettevõtte infosüsteemi teadmisi materjalidest ja toorainetest, 
tootmisprotsessidest ja ettevõtte eesmärkidest ning vajadustest.  Valige tarnijaid objektiivselt, üritage saada lepingust ettevõttele maksimaalset tulu.  Tegutsege alati viisil, mis eeldab ausust ja usaldust ning välistage otsuste vastuvõtmisel igasugused 
võimalused väljastpoolt mõjutamiseks.  Austage alati head äritava ja toimige nii, et ka tarnijad ja kliendid tegutsevad samamoodi teie ja teie 
ettevõtte suhtes.  Olge alati valmis aitama oma kolleege muudes ettevõtmistes, kui see on võimalik ja kui see tuleb kasuks 
teie ettevõttele.  Tehke koostööd avaliku sektori ja eraettevõtetega, kes on võimelised teid abistama ostutöö arendamises ja 
selle hea maine kujundamises. LK 410 - Ostuprotsess 1. Miks on vaja ostuprotsess dokumenteerida? Nii tagatakse läbipaistvus ja paraneb jälgitavus. Süstematiseeritult tuleks säilitada kogutud informatsioon 
tarnijate ja nende pakutavate toodete või teenuste kohta, päring, nõuete spetsiikatsioon, pakkumised ja 
pakkumiste võrdlemise tabel. 2. Mille poolest erineb / võib erineda ostutarbe tuvastamine otseste ja kaudsete ostude korral? Kaudsed ostud - ostuvajadus võidakse edastada ostutöötajale ettevõtte mõnest teisest allüksusest volitatud 
isiku poolt ostuettepaneku kujul kirjalikult. Tegemist võib olla ühekordse või perioodiliselt teostatava 
ostuga, mille vajalikkuses/otstarbekuses oleks vaja veenduda.
Otsene ost - tavapäraselt tehakse suurem osa ostudest ettevõtte põhitegevuse kindlustamiseks, toodete 
valmistamise või teenuste osutamise tagamiseks (otsesed ostud) ning sel juhul on vastavad tooted 
laoartiklite/varude sortimendis koos laosaldode ja tulevikuvajadustega kirjeldatud. 3. Loetleda võimalused informatsiooni hankimiseks tarnijate turu kaardistamisel.
 internet (otsingumootorid)  elektroonilistest ja paberil äri- ja telefonikataloogidest  näituse- ja messikataloogidest  töökaaslastelt ja tuttavatelt saadud teave  pöörduda asjaomaste riikide kaubandus-tööstuskodade ja erialaliitude poole 4. Millistest kriteeriumidest tuleks lähtuda tarnija eelvaliku tegemisel? Tarnijate eelvalikul tuleks lähtuda olemasoleva info põhjal järgmistest kriteeriumidest:  tarnija geograailine kaugus  tarnijaettevõtte suurus  tarnijaettevõtte toodete või teenuste loetelu  tarnijaettevõtte majanduslik jätkusuutlikkus  toodete/teenuste eeldatav hinnatase  toodete/teenuste eeldatav kvaliteeditase  tarnijaettevõtte maine 5. Mida peaks silmas pidama päringu koostamisel? Päring on dokument, mis peab sisaldama kogu vajaliku informatsiooni, et potentsiaalsetel toodete või 
teenuste tarnijatel oleks võimalik mõista, millist toodet või teenust soovitakse ning millistel tingimustel ja 
millistele nõuetele peaks pakutav teenus/toode vastama. 6. Millistele nõuetele peaks vastama korrektne pakkumine? Pakkumises esitatakse täpne informatsioon toodete, teenuste ja ostu-müügi ning tarnetingimuste kohta ning 
vastatakse kõigile pakkumiskutses esitatud küsimustele. Lisades võidakse edastada info toote või teenuse 
kirjelduse kohta, loetelu tehtud töödest, olemasolevatest klientidest jne. Pakkumises esitatakse hind, 
võimalikud koguselised allahindlused, tarneaeg, tarnetingimused, maksetingimused, lepingu kehtivusaeg ja 
muu vajalik informatsioon, nagu garantii- ja hooldustingimused.  7. Millistest tegevustest koosneb pakkumiste/tarnijate hindamine?


Tarnijate valiku kriteeriumid mida hinnatakse on: tarnevõime, tarnekindlus, hind, tarneaeg, tarnija 
paindlikkus, klienditeenindus, infosüsteemide ühildavus, makseaeg, tarnija finantsolukord (likviidsus), huvi
pikaajalise koostöö suhtes. 8. Miks on vaja arvestada pakkumiste hindamisel ostu kogukuludega? Et teada saada milliseks kujuneb pakkumise lõpphind. 9. Nimetada ostu kogukulu komponendid, millega arvestatakse pakkumiste hindamisel. - hinda  mõjutavad tegurid; tarnetingimused; kogusega seotud tingimused; tarnekindlus; maksetingimused; 
kvaliteediküsimused; reklamatsiooniprotsess; teenused; toote kasutamise tugi; varuosade saadavus; 
garantiitingimused; arengupotentsiaal. LK 413 - Läbirääkimised ja lepingute sõlmimine 1. Mis on ostuläbirääkimiste eesmärgiks ostjal, mis müüjal? Läbirääkimiste eesmärk on kujundada osaliste ühiste huvide taustal erihuvide osas kompromisse, selgitades
üheskoos välja mõlema poolt aktsepteeritavad seisukohad ja lepingutingimused.  2. Mis peaks olema ostuläbirääkimiste sisuks? Läbirääkimiste käigus toimub ostja ja müüja seisukohtade, käsitluste, vajaduste ja eesmärkide 
väljaselgitamine. 3. Mida tuleks teha ostuläbirääkimisteks ettevalmistamise käigus? Ostuläbirääkimisteks valmistumisel tuleks pidada silmas järgmist:  selgitage välja, kas sel teemal pole juba varem peetud läbirääkimisi, kas on olemas mingeid varasemaid 
kokkuleppeid  tehke endale selgeks, millised on need kokkulepped, arusaamad ja väärtushinnangud, millega tuleb 
läbirääkimistel kokku puutuda  selgitage välja, kas on olemas mingeid olulisi põhjusi, mis võiksid mõjutada seniste kokkulepete kehtivust 
või tingimuste muutmist  proovige mõista tarnija omahinna arvutamise põhimõtteid ning hinda mõjutavaid tegureid. See võimaldab 
mõista, milline on tegelik hinnapiir, millest allatingimine oleks mõttetu  püstitage kindlad eesmärgid, mida lähete läbirääkimistel saavutama. 4. Milliseid teemasid peaksid käsitlema läbirääkimiste osalised hanketingimuste kokkuleppimisel? Hanketingimused peaksid olema järgmised: tingimuste siduvus; lepingu objekt; tarneaeg; tarneklausel; 
kvaliteet; hind; makseviis; garantii ja reklamatsioonid; konfidentsiaalsus; lepingu lõpetemise tingimused; 
sanktsioonide rakendamine; erimeelsuste lahendamine. LK 416 - Tellimine ja tarnete jälgimine 1. Miks tuleks vältida tellimuste esitamist telefoni teel? Kuna telefoni teel tehtud tellimused võivad hiljem põhjustada suurt segadust ja arusaamatusi. 2. Miks on vaja saata kauba tellijale tellimuskinnitus? Sellega antakse ostjale teada, et tellimus on kohale jõudnud ja see täidetakse soovitud tingimustel. 
Siinkohal tasub olla tähelepanelik, sest tihtipeale ei sisalda tellimuse kinnitus mitte ainult hinda ja tarneaega
ning tarneviisi kinnitust, vaid ka teatud lisatingimusi. 3. Miks on vajalik, et tarnija teavitaks ostjat tarne tõenäolisest ajast (kaubapartii saabumise ajast)? Muidu võib ostjaettevõte keerulisse olukorda sattuda kauba mahalaadimisel ja vastuvõtmisel siis, kui lao 
tööpäev on ette planeeritud. Tarnest teatamata jätmine võib tähendada veo sooritanud autojuhile ülemäärast
seisuaega ja sageli ka probleemi järgmiste saadetiste laadimisel, kuna kokkulepitud ajaks ei jõuta järgmise 
saaja juurde või tagasikoorma pealelaadimisele.  LK 420 - Tarnijad ja tarnijasuhted; Tarnija suutlikkuse hindamine 1. Missugustel põhjustel on vaja hinnata tarnija suutlikkust? Sageli auditeeritakse tarnijat enne kategoriseerimist. Auditeerimise käigus veendutakse, et tarnijal on 
olemas lisaks majanduslikele huvide ka vajalikud kvaliteedi- ja keskkonna juhtimise süsteemid ning võime 
areneda ning hallata riske. Ostja hindab tarnijat selle alusel, kui hästi viimane suudab täita talle esitatavad 
nõudmisi ehk kui hästi suudab täita kuue õige tingimusi. 2. Missugustel põhjustel viiakse läbi tarnijate kategoriseerimist?


Kuna enamasti pole kõik tarnijad ettevõttele majandustegevuse seisukohalt ühesuguse tähtsusega, tuleks 
teatud perioodi (nt aasta) järel tarnijad kategoriseerida ehk liigitada gruppidesse nende tähtsuse järgi.   A-rühma kuuluvad võtmetarnijad, kellega on sõlmitud pikaajalised lepingud ja kellelt ostetakse pidevalt 
suurtes mahtudes.  B-rühma liigitatakse ettevõtte jaoks olulised tarnijad, kellelt ostetakse regulaarselt väiksemates või 
perioodiliselt suuremates mahtudes.   C-rühma liigitatakse tarnijad, kellelt ostetakse aeg-ajalt suhteliselt väikseid partiisid. 3. Nimetada tarnija suutlikkuse hindamise enam kasutatavad kriteeriumid. Tarnijate suutlikkuse hindamise levinud kriteeriumid: ostupoliitika; tarnevõime; kvaliteeditase; 
arenguvõime; kohanemisvõime; toodetega seotud teenused; ostuhind ja kogukulud. 4. Mida hinnatakse tarnija suutlikkuse hindamise protsessis? Tarnija suutlikkuse hindamise protsessis tuleb vaadelda ja hinnata järgmisi aspekte:  ettevõtte majanduslik olukord  ettevõtte inantsaruanded  tarnimisvalmidus  tehnilised võimalused ja/või oskused  kvaliteedi juhtimise süsteem ja kvaliteediprotsessid  toodete/teenuste nõutav kvaliteeditase  tarnija tegutsemise vastavus kliendi organisatsiooni ostupoliitikale  tarnija eeldatav tarnevõime  tarnija arenguvõimalused ja –soov  tarnija kohanemisvõime  osutatavate logistikatoimingute tase  ostuhinna- ja kogukulude suhe LK 122 - Ostmise kogukulud 1. Missugustel põhjustel on vaja arvutada ostu kogukulusid? Ostu kogukulusid on põhjust arvutada järgmistel juhtudel:   tegemist on rahalises väärtuses suurte ostudega  ostukuludele lisandub arvestatava suurusega kaudsete ostude kulusid (hooldus- ja ülalpidamiskulud)  tegemist on teenuste ostudega 2. Nimetada ostu kogukulu peamised komponendid. Ostu kogukulude hulka kuuluvad ostuhind, ostmise kulud, veo- ja ekspedeerimiskulud, vastuvõtukulud 
laos, tollimine ja erinevad maksud (impordimaksud, aktsiisimaksud jne), hoiustamine, inventeerimine, 
varude hoidmise riskikulud, järeltarnete kulud, reklamatsioonide käsitlemise kulud, tagastuskulud, samuti 
ka administreerimis- ja arenduskulud. 3. Milliste ostude korral on põhjust arvutada ostude kogukulusid? Ostu kogukulu arvutamine on suhteliselt uus praktika, mille eesmärk on teatud toote või teenuse ostmise 
tegeliku kulu mõistmine. See on kompleksne lähenemine, mis nõuab, et ostja määrab, milliseid kulusid 
peetakse kõige olulisemaks toote või teenuse omandamisel, omamisel, kasutamisel ja sellele järgneval toote
utiliseerimisel. LK 424 - Hankestrateegiad 1. Miks kaasatakse tarnijaid järjest enam ettevõtte tootearendusse? Mida varem kaasatakse tarnija tootearendusprotsessi, seda suurema tõenäosusega võidakse saada kasu tema
teadmiste ja võimaluste kasutamisest. 2. Millist eesmärki täidab hankemahtude konsolideerimine?  See on esimene samm efektiivse hankestrateegia väljatöötamisel ja tähendab eelkõige tarnijate arvu 
vähendamist. 3. Mida tähendab „väärtuse juhtimine“ ostutegevuses? Väärtuse juhtimine laieneb oma organisatsioonist väljapoole ning nõuab tihedat koostööd tarnijate, tarnija 
tarnijate ja logistikapartneritega. Hanke-, tootearendus-, tootmis-, turundus-, müügija logistikavaldkonna 
esindajatest ning võtmetarnijate töötajatest koosnevad funktsiooniülesed meeskonnad püüavad leida 
võimalusi vähendada kogukulusid ja muuta tegevus tulemuslikumaks.


4. Millisel eesmärgil toimub ostutegevuses väärtuse kavandamine? Väärtuse kavandamine on kontseptsioon, mis tegeleb materjali- ja komponendivajaduste hindamisega 
tootearenduse varases staadiumis tagamaks, et väljatöötatav toode koosneks madalaimate kogukuludega 
sisenditest. 5. Mis eesmärgil tehakse ostutegevuse analüüsi? Analüüsitakse minevikusündmusi ja võrreldakse neid oleviku näitajatega, et vältida minevikus tehtud vigu 
ja kujundada tegevussuunad tulevikuks. Analüüsi tulemusena muutuvad eesmärgid konkreetsemaks ja 
realistlikumaks. Tarnijate tegevust analüüsides suudame kujundada ja edastada neile pildi oma ootustest ja 
vajadustest. Koos töötatakse välja tegevussuunad, mis lõpptulemusena parandavad ostutöö näitajaid ning 
ühtlasi kogu ettevõtte majandusnäitajaid. Kuluarvestus ja juhtimine PTK 17, lk 469-505
LK 470 - Ettevõtte ressursside juhtimine 1. Nimetada olulisi tootmistegevuses kasutatavaid ressursse. Tootmises on peamisteks ressurssideks tootmishooned, masinad ja seadmed, inimtööjõud, materjalid ja 
komponendid, elektrienergia, küte jms. 2. Nimetada olulisi hulgi- ja jaekaubanduses kasutatavaid ressursse. Inimtööjõud, laoriiulid, elekter, küte, hoone. 3. Nimetada olulisi ressursse laonduses, veonduses ja varude juhtimisel. Laos on peamised kasutatavad ressurssid laohoone, tõstukid ja muud seadmed, laoriiulid, inimtööjõud, 
elektrienergia ja küte. Veonduses on enim kasutatavad ressursid transpordivahend, selle juht ja 
mootorikütus. 4. Kuidas tekib ettevõtte majandustegevuse tulem? Ettevõtte majandustegevuse resultaati nimetatakse tulemiks. Mingi perioodi (kuu, kvartal, aasta) tulemi 
saamiseks tuleb sel perioodil teenitud tulust lahutada samal perioodil tekkinud kulu.   TULEM=TULU-
KULU 5. Millest on põhjustatud ettevõtte teatud perioodi positiivne ja millest negatiivne tulem? Kui teenitav tulu ületab ressursside kasutamise kulu, tekib ettevõttel kasum, vastupidisel juhul kahjum. 
Kuna kahjumi korral tuleb ressursside eest maksta rohkem kui teenitakse tulu, hakkab ettevõttest minema 
välja rohkem raha, kui toodete ja teenuste müügi eest lisandub. 6. Kuidas mõjutab ettevõtte käsutuses olevate rahaliste vahendite hulka kasum ja kuidas kahjum? Ettevõtte kasutuses oleva raha kogus hakkab kahjumi tõttu pidevalt vähenema, mistõttu satub firma 
olukorda, kus arveldusarvel olevat raha on jäänud sedavõrd väheks, et ei suudeta enam õigel ajal arveid 
tasuda. Vastupidi kahjumi mõjule lisandub kasumi korral ettevõttesse pidevalt raha ja irma kasutuses oleva 
raha hulk suureneb. 7. Milline on ettevõtte või selle isemajandava allüksuse juhtimise peamine sisu? Selle sisuks on otsuste vastuvõtmine ja täideviimine eesmärgiga vähendada kulusid ja suunata nende 
tekkimist nii, et oleks tagatud kuluefektiivsus. LK 472 - Juhtimisarvestus 1. Miks on oluline omada ettevõtte või selle allüksuse juhtimiseks informatsiooni?  Ettevõtte või selle allüksuse juhtimiseks peab juhil olema suurel hulgal erinevat informatsiooni. Edukaks 
juhtimiseks on tarvis omada teavet tegevuste, sündmuste, protsesside, ressursside kasutamise ja sellega 
tekkivate kulude kohta. Samuti peab olema juhil kasutada informatsioon toodete ja teenuste kvaliteedi, tulu 
tekkimise mehhanismi ja paljude muude valdkondade kohta. 2. Millistest valdkondadest on vaja omada infot otsuste vastuvõtmiseks ettevõtte või selle allüksuse  juhtimisel? Edukaks juhtimiseks on tarvis omada teavet tegevuste, sündmuste, protsesside, ressursside kasutamise ja 
sellega tekkivate kulude kohta. Samuti peab olema juhil kasutada informatsioon toodete ja teenuste 
kvaliteedi, tulu tekkimise mehhanismi ja paljude muude valdkondade kohta. 3. Mis on juhtimisarvestus ja kuidas seda ettevõtte või selle allüksuse juhtimisel kasutatakse? Juhtimisarvestuse all mõeldakse ettevõtte juhtimiseks vajaliku, ettevõttega seotud informatsiooni 
eesmärgistatud ja süsteemset kogumist, töötlemist, analüüsimist, tegevusnäitajate arvutamist, oluliste 


absoluut- ja suhtarvude talletamist aegridades ning lõpuks info esitamist kujul, mida on hea kasutada 
põhjendatud juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. 4. Millisel eesmärgil kasutavad (peavad) juhid juhtimisarvestust? Juhtimisarvestuse ülesanne on toetada ettevõtte tegevuse planeerimist, allüksustevahelist tegevuste 
koordineerimist, tegevustulemuste hindamist ja kontrolli. 5. Mida kujutab endast juhtimisarvestussüsteem? Juhtimisarvestussüsteemi kõige olulisem osa on üldjuhul kuluarvestussüsteem. 6. Millist infot peaksid juhid omama ressursside tarbimisega seotud kulutuste kohta? See info on valdavalt järgmine: kui suuri kulutusi tehti; millele tehti kulutusi; mis eesmärgil tehti kulutusi; 
kui otstarbekad olid kulutused. 7. Millistel eesmärkidel kasutatakse enamasti juhtimisarvestuse informatsiooni? Juhtimisarvestuse informatsiooni kasutatakse enamasti:  toimingute teostamise kontrollimiseks  juhtimistegevuse tulemuslikkuse kontrollimiseks  toodete ja teenuste omahinna arvutamiseks  klientidega seotud kulude arvutamiseks  tarnijatega seotud kulude arvutamiseks  tarneahela või selle osa kulude arvutamiseks. LK 475 - Kulude liigid 1. Mille poolest erinevad otsekulud ja kaudsed kulud? Otsekulud on kulud, mis on tekkinud ressursside kasutamisest mingi kindla toimingu teostamisel. 
Tüüpilised otsekulud on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenuste kulud.
Kaudsed kulud on seotud toimingutega muul viisil. Tüüpilised kaudsed kulud on näiteks masinate, 
seadmete ja tööriistade kulud ning juhtimise ja administreerimise kulud. 2. Mille poolest erinevad muutuvkulud ja püsivkulud? Muutuvkulud on kulud, mis tekivad ainult siis, kui toimingud leiavad tegelikult aset. Nii näiteks on 
tüüpilisteks muutuvkuludeks tootmises materjalikulud, transpordis aga veoki kütuse ja rehvikulud.
Püsivkulud on kõik ülejäänud kulud, mis pole muutuvkulud. Tüüpilisteks püsivkuludeks on hoonete ja 
seadmete amortisatsioon, juhtkonna palgakulu, küttekulu jne. 3. Milline seos on otsekulude ja muutuvkulude vahel? Otsekulud on enamasti muutuvkulud. 4. Milline seos on püsivkulude ja kaudsete kulude vahel? Püsikulud on enamasti kaudsed kulud. 5. Nimetada peamised materjalikulu komponendid. Materjalikulu komponendid on seotud ostetud tooraine, komponentide ja materjalidega. 6. Mille poolest erinevad keskmine kulu ja standardkulu? Keskmine kulu saadakse vaadeldava perioodi kogukulu jagamisel toodangu või teenuse mahuga.
Standardkulud on tegelike kulude keskmised väärtused 7. Mis kulud on veakulud ja millest on need põhjustatud logistikas? Veakuluks tootmises loetakse materjali kao ja ümbertegemise kulusid praagi tõttu, samuti igasuguseid 
kulusid seoses sellega, et esimesel korral ei tehtud kohe õigesti ja mingi toote viga tuleb parandada või 
teenus uuesti osutada. Logistikas mõeldakse veakulude all täiendavaid kulusid transpordis, laonduses, 
klienditeeninduses ja teistes logistikavaldkondades, mis on seotud täiendavate toimingutega logistilise 
teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. LK 481 - Kulude arvestamine ja kuluanalüüs; Logistikakulud 1. Mis põhjustab ettevõtetes logistikakulusid?


Logistikakulusid põhjustavad tooraine, materjalid, komponentid ja valmistooted ning nendega seotud 
informatsioon ning rahavoogude liikumine tarneahelas, samuti logistikatoimingute tegemine ja teenuste 
osutamine. 2. Kuidas on võimalik eraldada logistikakulud ettevõtte muudest kuludest? Et logistikakulude tuvastamine oleks võimalik, peab logistikatoiminguid vaatlema ettevõtte muudest 
tegevustest eraldi. Täpselt tuleks selgitada välja kõik logistikatoimingute kululiigid ja nende suurused. 3. Miks on ettevõtetes oluline logistikakulude eraldamine muudest kuludest? Logistika toimimise tõhusust hinnatakse selle mõju järgi ettevõtte tuludele ja logistikakuludele. Teisiti 
öeldes võib hinnata logistika toimimise tõhusust selle mõju järgi ettevõtte kasumile ja rentaablusele. 4. Millest algab tavaliselt logistikakulude eraldamine firma muudest kuludest? Logistikakulude eristamiseks muudest kuludest tuleb kõigepealt eristada logistikatoimingud irma muudest 
toimingutest. 5. Mille põhjal hinnatakse ettevõtetes üldjuhul logistikasüsteemi toimimise tõhusust? Logistika toimimise tõhusust hinnatakse selle mõju järgi ettevõtte tuludele ja logistikakuludele.  6. Nimetada peamised logistikakulude liigid. Logistikakulude alla kuuluvad kõik kulud, mis on põhjustatud toorainete, materjalide, komponentide ja 
valmistoodete ning nendega seotud informatsiooni ning rahavoogude liikumisest tarneahelas, samuti 
logistikatoimingute tegemisest ja teenuste osutamisest. 7. Nimetada peamised põhiveo ja jaotusveo kulu komponendid. Põhiveo kulu komponentid on: vedu lähtepunktist sihtpunkti; ekspedeerimine; terminalikäsitlus; talvine 
hinnalisa (merevedudel); kütuselisa (mere- ja lennuvedudel); dokumentide käsitlemine (intermodaalsete ja 
kombineeritud vedude korral); vedaja vastutuskindlustus; veose kindlustus; agendi lisa (mere- ja 
raudteetranspordis)
Jaotusveo kulu komponendid on:  8. Nimetada lao ülalpidamiskulu komponendid. Lao kulukomponendid on: hoone kulu; krundi kulu; tööjõu kulu; tööjõu kasutamisega seotud lisakulu; 
seadmete kulu; inventari kulu; infotehnoloogia kulu; küttekulu; elektrienergia kulu; vee- ja 
kanalisatsioonikulu; turvamise kulu; jäätmekäitluse kulu. 9. Nimetada ladustamiskulu komponendid. Ladustamiskulude komponendid on: ostetud materjalide ja valmistoodetega seotud käibevahendite intress; 
kaubavarude hoidmise riskikulu (kauba kindlustamine, vigastamine, kahjustamine, hävimine, aegumine, 
kadu erinevatel põhjustel jms). 10. Mille poolest erinevad ostutegevuse kulud ja tellimiskulud? Ostutegevuse kulude alla kuuluvad, tarnijate ja toodete turu kaardistamise kulud, päringute koostamise, 
pakkumiste analüüsimise ja tarnija valiku kulud, tarnijate hindamise kulud, operatiivse ostutöö kulud ja 
tellimiskulud.
Tellimiskulud on põhjustatud ressursside tarbimisest, mida on tehtud seoses tellimuste planeerimise, 
vormistamise, edastamise ja täitmise jälgimise ümber tehtava tööga.  11. Mis on kapitalikulu ja millest see tekib? Kapitalikulu ehk investeerimiskulu on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite soetamiseks eesmärgiga 
kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul. Kapitalikulu koosneb kahest komponendist – 
intressikulust ja amortisatsioonist. 12. Mille poolest erinevad logistika funktsioonikulud funktsiooniülestest kuludest? Logistikakulusid jaotatakse kindla valdkonna tegevuste kuludeks ehk funktsioonikuludeks ja 
funktsiooniülesteks kuludeks ehk teatud kulude summaks, mis hõlmavad mitmete logistikatoimingute 
kulusid. Säärasteks funktsiooniülesteks kuludeks on näiteks ostmise kulud, ostu kogukulud, tellimiskulud, 
jaotuskulud, infosüsteemide kulud, klienditeeninduse kulud jms. 13. Nimetada olulisemad funktsiooniülesed kululiigid logistikas. Funktsiooniülesteks kuludeks on näiteks ostmise kulud, ostu kogukulud, tellimiskulud, jaotuskulud, 
infosüsteemide kulud, klienditeeninduse kulud jms.  14. Millest on põhjustatud logistikatoimingute haldamise ja administreerimise kulud? Logistikatoimingute halduskulud on põhjustatud neid tegevusi juhtivate keskastme- ja tippjuhtide kuludest, 
infosüsteemide kuludest ja muudest logistika toimimisega seotud kuludest.


Logistika administreerimiskulude alla kuuluvad logistikatoimingute planeerimise, tarneahelate 
planeerimise, tarneahela liikmete tegevuse koordineerimise, tarnete juhtimise, logistikateenuste ostmise ja 
partneriga(te)ga koostöö kulud (väljasttellimise kulud). LK 483 - Logistikakulude arvestamise süsteem 1. Millistel põhjustel vajatakse tootmis- ja kaubandusettevõtetes logistikakulude arvestamise süsteemi? Sellepärast, et see näitab ettevõtte logistikasüsteemi toimimise efektiivsust. 2. Miks on ettevõttes oluline teada logistikakulu absoluutset ja suhtelist osa ettevõtte kogukulus ja  müügikäibes?
Logistika kogukulu väljendamine suhtarvuna lubab mõõta logistikakulude määra kogukulus ja 
müügihinnas, võrrelda seda konkurentide omaga, võrrelda oma kulu aegreas ning teha järeldusi ettevõtte 
logistikakulude muutumise trendi, põhjuste ning logistikasüsteemi toimimise tõhususe kohta. 3. Millist informatsiooni pakub logistikajuhile logistikakulu absoluutse ja suhtelise osa muutumise  jälgimine kuude, kvartalite ja aastate lõikes?
Arvutades tegevuste tegelikke kulusid pika perioodi jooksul on võimalik võrrelda eri perioodide kulude 
taset standardkuludega. Kui erinevus standardkulust on olemas, oleks vaja teha kindlaks selle erinevuse 
põhjus. Sageli võivad olla erinevuste põhjuseks koguste muutumisest põhjustatud hälbed ehk 
kvaliteedihälbed. Kvaliteedihälbed tekivad sellest, et kasutavad ressursid on suuremad või väiksemad 
eelnevalt planeeritust. Niisuguse kulude arvestuse süsteemi peamine puudus on asjaolu, et seda 
rakendatakse tagantjärele pärast toimunud sündmusi, mis muudab raskeks ja sageli võimatuks tuvastada 
nende hälvete tekkimise põhjuseid. Logistikakulude arvestussüsteemi olemasolu aitab logistikajuhil võtta 
vastu kaalutletud ja põhjendatud otsuseid toimingute muutmiseks efektiivsemaks. Mineviku eri perioddide 
toimingute ja ühikukulude väärtusi kõrvutades, võrreldes ja nendega seotud ressursside kasutamist 
analüüsides on suhteliselt lihtne tuvastada trende ja langetada tuleviku tarvis vastutusrikkaid 
juhtimisotsuseid. 4. Millistel eesmärkidel tehakse kuluarvestamisel kuluanalüüse? Kuluanalüüsi eesmärk on selgitada välja, kas tegelik kulu vastab standardkulule ehk selgitada välja 
kuluhälbed. 5. Miks on oluline taandada logistika kuluarvestussüsteemis funktsioonikulud ja funktsiooniülesed  kulud ühikukuludele?
Ühikukulu mõiste kasutamine kuluarvestuses ja kulujuhtimises teeb võimalikuks kulude võrdlemise. 
Ühikukulusid on võimalik arvutada ja võrrelda kõigis logistika valdkondades. 6. Millistel põhjustel on oluline teada parendustegevuste planeerimisel ja otsuste vastuvõtmisel  toimingute muutmiseks ühikukulusid?
Ainult ühikulu analüüsimine ja võrdlemine aegreas teise sarnase ühikukuluga annab informatsiooni 
juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Vastasel juhul võrreldakse loogiliselt võrreldamatuid suurusi ja tulemus ei 
peegelda tegelikkust. 7. Milliste valdkondade kohta on võimalik saada kuluinformatsiooni kõiki logistika- kulusid hõlmavast  kuluarvestussüsteemist? 8. Kirjeldada logistika kuluarvestussüsteemi rajamise protsessi. Sobivaks keskkonnaks kuluarvestusüsteemi andmebaasi tarvis on tabelarvutusprogramm. Logistikakulude 
arvestamist alustatakse tavaliselt Exceli tabeli põhja koostamisega. Tabelisse kantakse igakuiselt eri 
kululiikide kulusid ja tehakse nendega erinevaid tehteid põhiveo kulude, lao ülalpidamiskulude, 
ladustamiskulude, tellimiskulude, jaotusveokulude jms kulude saamiseks. Kui liita erinevate 
logistikatoimingute kulud, saadakse tulemuseks logistika kogukulu mingil perioodill. Jagades toimingute 
kulude sündmuste arvuga (nt väljastustellimused, veotellimused, füüsikaliste suuruste ühikud) saadakse 
ühikukulud. Lisaks toimingute kulude, kogukulude ja ühikukuludele on kasulik arvutada 
kuluarvestustabelis ka ressursikasutust, tootlikust ja efektiivsust kajastavad suhtearvud. Säärasteks 
suhtearvudeks võivad olla veonduses koormaruumi täiteaste, kandejõu kasutamise koefitsient, tühisõidu 
osakaal jne. Logistika kogukulu arvutatakse sageli mingi toote või tooterühma kohta, saadetise või 
saadetise pakkeühiku kohta. Lõpuks on vaja see taandada ühikukuluks. Ainult ühikukulu analüüsimine ja 


võrdlemine aegreas teise sarnase ühikukuluga annab informatsiooni juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. 
Vastasel juhul võrreldakse loogiliselt võrreldamatuid suurusi ja tulemus ei peegelda tegelikkust. LK 486 - Kogukulu analüüs ja kulude kompromiss logistikas 1. Mida mõeldakse logistikas kogukulude kontseptsiooni all? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept, TCC) eeldab, et logistika kõikide valdkondade kulusid 
vaadeldakse ja analüüsitakse ühel ajal ja koos, võttes arvesse kõiki võimalikke logistikakulusid.  2. Millist kasu võib logistikajuht /tarneahela juht saada kulu-aja profiili analüüsist? Nende kahe kriteeriumi ühendamisel on võimalik saada sünergiat tuvastamaks tegevusi, mis kas loovad 
väärtusi või toovad endaga kaasa raiskamist. Kulu-aja profiil (cost time proile, CTP) on graaik (tabel), mis 
näitab toimingute kumulatiivse kulu sõltuvust kumulatiivsest ajast tarneprotsessis 3. Mida tähendab logistikas osaoptimeerimine? Osaoptimeerimine ehk suboptimeerimine leiab aset juhul, kui püütakse saavutada maksimaalset tulemust 
eraldivõetuna ühes või mitmes logistikavaldkonnas. See ei aita kaasa tavaliselt maksimaalse tootlikkuse ja 
efektiivsuse saavutamisele, sest parimad lahendused toimingute või allüksuste tasandil võivad hakata 
üksteisele vastu töötama, vähendades sel viisil tootlikkust ja efektiivsust tervikuna. 4. Mida tähendab kogukulude analüüs logistikas? Kogukulude analüüs on võti ettevõtte logistikasüsteemi juhtimiseks. Juhtimise eesmärk on vähendada 
kogukulusid, mitte logistikategevuste kulusid eraldi.  5. Millist meetodit kasutades on võimalik leida madalaima võimaliku logistika kogukulu etteantud  tingimustes?
Kulukompromissi meetodit kasutades. Kulukompromissi koha leidmisel vähendatakse ühe või mitme kulu 
väärtust ja jälgitakse seejuures, kuidas muutuvad (vähenevad või suurenevad) muude seotud kulude 
väärtused. LK 493 - Tegevuspõhine kuluarvestus logistikas 1. Miks ei võimalda traditsiooniliselt kasutatavad kuluarvestussüsteemid arvutada toodete ja teenuste  omahinda piisava täpsusega?
Traditsioonilise kuluarvestuse süsteemi puhul grupeeritakse kulud enamasti suurtesse rühmadesse ja 
kategooriatesse, mis ei võimalda klientide teenindamisel ja logistikatoimingute teostamisel tekkivate 
tegelike kulude detailse analüüsi elluviimist. 2. Mille poolest erineb tegevuspõhise kuluarvestuse metoodika muudest kuluarvestuse metoodikatest? Tegevuspõhise kuluarvestuse abil on logistikas võimalik paremini leida ja mõista tegureid, mis kulusid 
tegelikult esile kutsuvad ning kuidas on kulud seotud erinevate protsesside ja toimingutega. 3. Mida tähendab mõiste „tegevuspõhine juhtimine“? Tegevuspõhine juhtimine (activity-based management, ABM) on juhtimismeetod, mille käigus lisatakse 
kliendi poolt tunnetatud väärtused igale tegevusele, eristatakse väärtust lisavad ja väärtust mittelisavad 
tegevused ning suurendatakse väärtust lisavaid tegevusi ja vähendatakse või elimineeritakse väärtust 
mittelisavad tegevused. 4. Selgitada otsekulude jaotamispõhimõtteid tegevuspõhises kuluarvestuses. Tegevuspõhise kuluarvestuse peamine olemus seisneb selles, et kulusid jaotatakse põhjuslike seoste alusel 
ning neid põhjuslikke seoseid on võimalik iseloomustada arvuliste näitajate (nt suhtarvude, koefitsientide) 
kaudu. See teeb tegevuspõhisest kuluarvestusest juhtimise tööriista, mis võimaldab ressursse tõhusamalt 
rakendada. 5. Selgitada kaudsete kulude ja üldkulude jaotamise põhimõtteid tegevuspõhises kuluarvestuses. Kulude jaotuse aluseks on põhjuslik seos nii tegevuse ja nende läbiviimiseks kasutavate ressursside vahel 
kui ka põhjuslik seos toodete (teenuste) ning väljundi loomiseks vajalike tegevuste vahel. Kulud jaotatakse 
ja seotakse toimingute ning tegevustega, mis neid tegelikult põhjustasid. ABC põhimõtte järgi peavad 
kulud kajastuma seal, kus tekivad tulud.  6. Milliseid eeliseid pakub logistikas tegevuspõhise kuluarvestuse metoodika kasutamine? Tegevuspõhine kuluarvestus on teadaolevalt ainuke metoodika, mida kasutades on võimalik arvutada 
teenuse omahinda täpselt. 7. Millisel logistika juhtimise tasandil toimub kulude mõõtmine ja registreerimine ning millisel tasandil  kuluarvestuse ja kulujuhtimise teostamine tegevuspõhise kuluarvestuse rakendamisel?


8. Mis on kulukäitur? Tuua näiteid logistikast. Kulukäitur (cost driver, allocation base) on iga mõjur, sündmus, koefitsent, tegur, tegevus või muu faktor, 
mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende 
kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel jaotatakse kulud. 9. Mis on kuluobjekt? Tuua näiteid logistikast. Kuluobjekt     (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit) on iga objekt, mille kulusid  soovime eraldi mõõta ja arvestada (n toode, teenus, projekt, protsess, tegevus, regioon ja/või allüksus jne). 10. Mis on kulukandja? Tuua näiteid logistikast. Kulukandja on toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. Kulukandja 
võib olla logistikatoiming, protsess või mingi füüsiline ühik, mis pakub huvi juhtidele ja eeldab kulu eraldi 
väljatoomist. 11. Mis on primaarsed ressursid ja mis sekundaarsed ressursid? Primaarsed ressursid osalevad vahetult tegevustes ja toimingutes. Primaarsete ressursside abil rahuldatakse 
otseselt klientide vajadusi.
Sekundaarsed ressursid ehk toetavad ressursid on vajalikud selleks, et tegevused oleksid võimalikud. 
Sekundaarsete abil, toetatakse primaarseid tegevusi. 12. Millistel eesmärkidel kasutatakse logistikas tegevuspõhist kuluarvestust? Tegevuspõhise kuluarvestuse abil „lõhutakse“ äritegevuse protsess põhiprotsessideks nagu tootmine, 
ladustamine ja jaotus, need aga jaotatakse omakorda eri toiminguteks. Iga toimingu tarvis on olemas 
tavaliselt vähemalt üks kulukandja, mis seob endaga konkreetse toimingu kulusid kõige paremini. LK 495 - Logistikatoimingu omahinna arvutamine 1. Mida mõeldakse toote või teenuse omahinna all? Omahind on kogukulu ühe toote- või teenuseühiku või muu kuluarvutluses aluseks võetava koguse (näiteks
tonn, kilogramm, meeter) kohta. 2. Miks on vaja omada informatsiooni toote või teenuse omahinna kohta? Omahinna arvutamise eesmärk on saada kõigile ettevõtte sooritatavatele toimingutele/ müüdavatele 
teenustele kuludel baseeruv tegelik hind (kogukulu), mis sisaldaks kõiki toimingute sooritamiseks tehtud 
nii otseseid kui ka kaudseid kulusid. 3. Millistest tegevustest tuleks alustada omahinna arvutamist? Logistikatoimingu omahinna arvutamiseks on vaja tuvastada kõigepealt kõik ressursid, mis on rakendatud 
töösse toimingu sooritamiseks. Osa ressursse on seotud otseselt tegevustega (primaarsed ressursid), osa aga
kaudselt (sekundaarsed ressursid). Kui primaarsete ressursside kindlakstegemine on suhteliselt lihtne, siis 
kaudselt seotud ressursside tuvastamiseks on vaja uurida toiminguid ja protsesse detailselt. LK 504 - Veokulud ja nende struktuur 1. Miks on veoettevõtte juhtidel oluline teada veo, läbitud kilomeetri või transporditöö ühiku  omahinda?
Kuna see võimaldab saada teavet, kas veotasud on olnud piisavad katmaks ettevõtte kulusid ja teenimaks 
kasumit. Kuluarvestussüsteem aitab tuvastada tegelikke kulusid, mida teades on võimalik kontrollida, kas 
kasutatavad veotariiid on õiged ja tagavad jätkusuutlikkuse veoteenuste osutamisel. 2. Miks on soovitatav pidada veoettevõttes kulude ja tulude arvestust veokite lõikes? Lähtuvalt tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtetest kujutab veok endast kulukandjat. Sel põhjusel on 
võimalik vaadelda iga veokit veokipargis kuluarvestuses eraldi ka kulukeskusena, millele on võimalik 
suunata teenitud tulud, teha suure täpsusega kindlaks otsekulud ja lisada põhjuslike seoste kaudu üldkulud. 3. Loetleda veoki püsivkulu komponendid. Veoauto püsivkuludeks on kapitalikulud, kindlustusmaksed, riiklikud maksud (raskeveokite puhul 
raskeveokimaks), veolubade maksed, garažeerimiskulud, veokipargi üldkulud ja veoettevõtte halduskulud. 4. Loetleda veoki muutuvkulu komponendid. Veoauto muutuvkuludeks on kütusekulu, rehvide kulu, hooldus- ja remondikulud ning palgakulude muutuv
osa. Muutuvkulud on otseselt seotud sõiduki liikumise ja veotööga. 5. Mille poolest erinevad lineaarne ja tasakaalustatud vähendav amortisatsioonimeetod? Lineaarne jaotamise meetod on lihtsaim viis soetuskulude jaotamiseks. Selle kasutamiseks on vaja teada 
kolme suurust: veoki ostuhind; veoki prognoositav jääkväärtus selle realiseerimisel amortisatsiooniaja 
lõpus; veoki prognoositav kasutusaeg aastates.


Tasakaalustav vähendav meetod eeldab, et amortisatsioon on suurem veoki kasutamise algusaastatel ja 
väheneb iga aastaga. See meetod arvestab, et uuena soetatud veoki maksumus väheneb ligikaudu samavõrd,
nagu väheneb selle väärtus jällemüügi turul. 6. Millistel põhjustel on transpordimasinate puhul soovitatav kasutada masina amortiseerimisel  tasakaalustatud vähendavat meetodit?
Kuna remondikulud esimestel kasutamisaastatel on palju väiksemad kui viimastel kasutusaastatel, saab 
selle meetodiga tasakaalustada veoki amortiseerimise ajal jooksul selle soetus- ja remondikulusid.