Veini koolitus. (0)

Veinide  
ajalugu
Veinide ajalugu
Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama  Kaukaasia  mägede 
piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. 
Ajaliselt tõenäoliselt  8000  aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid 
vi namarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud vi namarjad 
hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi 
arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste 
ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele.
 Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna 
- Iraagis . Vein levis ki resti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda 
valmistasid nii  egiptlased , kes tegid seda rikkamatele. Samuti  kreeklased , kes 
valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. 
Anti kmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest  veinist . 
Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid  veinid  ise magusamad. 
Veinide ajalugu
Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede 
pi rkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. 
Jumalate joogist, mil e  nimetust  on sajandite vältel  seostatud  ni  
ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse 
yayiniga, räägivad meile i dsete hauakambrite seinamaalingud, 
vanad raidkirjad, ajalooürikud ning pi blilood.
Esialgu kääritati veini  metsikult  kasvava  viinapuu  (vitis silvestris) 
marjadest , mis on tänapäevase vitis vinifera ja teiste 
kultuurviinapuuli kide eelkäijaks. 
Veinide häl iks peetakse  muistset   Rooma  impeeriumi, kus tegeleti 
sihipäraselt  veinide tootmise, kasvatuse kui sordiaretusega.
Kesaegsete avastusretkede ning koloniseerimise käigus rändas 
veinikunst Uude Maailma.
Veinide ajalugu
Rooma keisriri k ja selle hästi arenenud transpordivõrk ei soodustanud mitte üksnes veinikaubandust, vaid ka 
vi napuude levikut. 3. sajandi lõpuks m.a.j valmistati veini paljudes paikades, mida peetakse tänasel päeval 
traditsioonilisteks vi namarjapiirkondadeks. Murrang toimus ka veini transportimisel. 2. sajandil pKr ilmus 
Prantsusmaal kasutusele uus vedelikumahuti, mil e olid leiutanud  keldid  - puutünnid. Sinnamaani  hoiti  ja 
transporditi veini kitsastes savianumates - amforates.
 
Varakeskaja möödudes hakkas  vahepeal  kokkukuivanud veinikaubandus uuesti kasvama. Põhjuseks kiriku 
tähtsus ni  veini valmistamisel kui levitamisel. Mungad tegelesid kloostrites loodusvaatlustega ning nende 
uurimistöö aitas vi namarjakasvatust mõista ja edendada. Eraldi tuleb märkida ära ajajärk mis järgnes 
Kolumbuse merereisile Ameerikasse. Just nimelt si s pandi alus vi namarjaistandustele Uues Maailmas.
 
17. ja 18. sajandi tööstusrevolutsioon andis tõuke üleilmsele veinikaubandusele. Kui Itaalia ja Prantsusmaa 
veine  sai 24 tunniga Berli ni. Londonisse ja Pari si ei olnud vaja otsida turgu naaberlinnakestes. 19. sajandi 
tähtis pärand on ka Louis Pasteuri tegevus, tänu kel ele hakati paremini  juhtima  veini valmistamise kulgu. 
Sellesse sajandisse jääb ka suurim krahh veinivalmistamise ajaloos, nimelt jõudis selle sajandi 
seitsmekümnendatel Põhja-  Ameerikast  vi napuutäi. Tekkinud probleemist saadi üle oskusliku 
pookimistegevuse läbi. 19. sajandil töötati välja ka Prantsusmaa apellatsioonide süsteem, mis pani Euroopas 
aluse tavale märkida pudelile kas tegu on tava- või kvaliteetveiniga.
 
Veinide ajalugu
PHYLLOXERA  elik  juuretäi:
Väike kol ane juuretäi, hävitab istiku  juurestiku  .
1864 esimesed märgid Prantsusmaal, hävitas peaaegu 
kogu Prantsusmaa veinikasvatuse.
Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, al a 25 milj hl.
Viinamarjakasvatus.
Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera 
li gi vi namarju. Sel est li  gist  on  aretatud  üle 4000 sordi. 
Veinitööstuse  seisukohast  on olulised umbes 50 
vi namarjasorti.  Sordid  erinevad üksteisest marjade värvi, 
suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja 
haiguskindluse poolest.
Mõned kõige levinumad vi namarjasordid on:  Riesling , 
Chardonnay , Sauvignon  Blanc ,  Cabernet  Sauvignon, 
Merlot, Pinot  Noir , Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt.
Veinide liigitus.
Maitse järgi li gitatakse veine kolme rühma:
 kuivad
poolkuivad 
magusad veinid.
Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja 
valgeteks. Li gitatakse ka marjasordi järgi,  suhkrusisalduse  
põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on 
kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti 
pi rkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi 
tehnoloogiaid, mil e tulemuseks on näiteks portveinid, 
vahuveinid , šerrid, burgunderid jt.
Viinamarjakasvatus.
Iga vi namarjasort, et anda kvaliteetset mahla, on seotud 
tugevalt kolme komponendiga.
ü
PINNAS iga sort vajab kindlat mullastiku koosseisu, et 
saada  parimat  tulemust.
ü
KLIIMA iga sort assotseerub kindla klimaatilise tsooniga, 
mil es väljendub paremini tema kvaliteet. Kli ma võib olla 
kontinentaalne , lõunamaiselt soe ja kuiv, või mereline-jahe.
ü
INIMENE iga sordi puhul on väga tähtis inimese osa istiku 
kultiveerimisel, saagikuse reguleerimisel ja 
veinivalmistamisel.
Viinamarjakasvatus.
Veinikvaliteeti mõjutavad tegurid elik TERROIR:
Pinnas, põhjapinnas, kliima, makrokliima, viinamarjapõllu 
asend päikese suhtes ning kõrgus merepinnast.
Põhifaktor hea saagi saamiseks on  aasta keskmine kli ma. 
Mõned näited:
Palju vihma ja vähe päikest, vein on tihke  ja happeline
Palju päikest ja li ga kuiv, vein on pargine ja puudub 
puuviljasus.
Vi namarja keskmine kasvuiga on 35 aastat, vanemad väädid 
annavad vähem mahla kuid sel evõrra kvaliteetsem on vein.
VEINIDE EHITUS.
Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla 
kääritamisel saadud  alkohoolne  jook. Veini tehakse 
peamiselt vi namarjadest. 
Veinide ehituslik olemus:
v
HAPE
v
TANNIIN
v
PUUVILJASUS
v
ALKOHOL  
v
KÜPSUSASTE
v
SERVEERIMISE TEMPERATUUR
HAPE
Annab  selgroo , skeleti, rühi
Toimib kui säilitusaine
Noores  veinis rohkem  happeid , vanas vähem
Jahedas kli mas rohkem, soojemas vähem
Kui happeid on vähem, si s lisatakse
Happe  rohkus  sõltub vi namarjasordist
Hape ja tanni n võimendavad teineteist
Veinis leiduvad  happed
Õunhape-tugeva maitseline
Piimhape -pehme maitsega
Vi nhape-tekib peale  fermentatsiooni
Sidrunhape-tagab hea happesuse veinis
Äädikhape-annab rohkust, tõstab aroome, maitset, toob 
aroome paremini esile
Merevaiguhape-annab kibedust, soolasust
Tanniinid , parkhapped.
Sisaldavad fenoole, kestast, puidust, jne
Noortes rohkem kui arenenud  veinides
Väheneb veini küpsedes
Rohkus sõltub valmistamismeetodist
Toimib veinis kui  selgroog , looduslik säilitusaine ja 
tasakaalustaja. 
PUUVILJASUS
Toimib veinis kui lihastiks /glütseriin
Kui on vähe, siis vein on õhuke, hapukas, kuiv
Noortes veinides võib ol a nn peidetud
Kui on palju siis on vein lopsakas ja täidlane
Kõik sõltub kli mast ja aastakäigust
Küpsedes pudelis muutub ka puuviljasus veinis küpseks
Noores veinis tajume värskemaid noote ja värskeid puuvilju
ALKOHOL
Tekib pärmi  suhkrute  käärimise tagajärjel
% tuleneb suhkru rohkusest marjades
Annab  veinile  tugevuse, täidluse, iseloomu
Teeb veini raskemaks ja jõulisemaks
Lisab veinile ümarust, magusust, pikkust
Moodustab  aroomis  ühendeid, mil e kaudu tajume 
põnevust, ilu, mitmekesisust, võlu
VEINI  MAITSED
Magus- keele esiosas (glükoos, fruktoos)
Soolane -kahel pool keele esiosas
Hapu-keele ääred (taandab magusust)
Mõru, vürts-paiknevad keele  tagaosas
Umami-mahlasus, toidusus
Füüsikalised mõjud-kihisemine, temperatuur,  voolavus , 
parkained
VEINI  AROOMID
Aldehüüdid-oksudeerunud  alkoholid   uuest tammevaadist, 
värsked  puuviljad .
Estrite ühendid-tekivad fermeneerimise ja küpsemise ajal. 
Annavad veinile marjaseid, lil elisi, puuviljaseid noote.
Soe kli ma-magusad, küpsed, troopilised, vürtsised, 
puuviljased, täidlased lõhnad
Jahe kli ma-värsked, rohelised, õhemad aroomid
Pudelis küpsenud aroomid li tuvad, tekivad lõhna ühendid, 
mis erinevad algsest veinist.
VEINI AROOMID
Puuviljased: tsitrusviljad ,  marjad , puuviljad, troopilised viljad , 
kuivatatud viljad.
Vürtsid: ani s, köömed,  lagrits , roheline  pipar , nelk,  muskaat , 
kaneel
Animaalsus: hobune, higi, märg koer, märg vil , sõnnik
Keemilised: alkohol,  apteek , kumm, plastik , papp, paber, 
petrool, väävel, eukalüpt, mentool,  pesuvahend
Taimed, ürdid: taimevars, ni detud rohi, münt,  spargel , nõges, 
keedetud kapsas, oli v, kannikem, roos, akaatisia
Kuivatatud ürdid: hein, sigar, tee,  tubakas
Puised:  vaik , seeder, tamm
VEINI AROOMID
Vanilje : vanilje,  tammevanil a
Põlenud: röstkohv, suits, röstleib,  praetud  peekon, tõrv
Pähkel: sarapuu pähkel, pistaatsia,  mandel , kreeka pähkel
Karamell:  mesi , toffe, si rup, šokolaad, või
Maa: kopitanud, pärm, hal itus,  kork , maa, tolm, seened
SERVEERIMISTEMPERATUUR
Madal temperatuur-happed, tanni nid
Kõrge temperatuur: happed taanduvad, tanni nid 
muutuvad pehmeteks
Kõrge temperatuur: võimendub alkohol ja puuviljasus. Üle 
20 C ei olehea veini  serveerida !
Punavein: Suurem klaas
Valge ja  roosa  vein: Väiksem klaas
Dessertvein:  Kitsas  ja pikem väike klaas. Mida kangem on 
jook, seda väiksem ja kitsam peab olema klaas
MAITSE EHITUS
Algmaitse-intensiivsus, täidlus.
Keskmaitse-peamiselt puuviljasus, rohkus
Järelmaitse- happesus , tanni nisus, vürts, mõrudus, suits, 
alkohol, puit, kuivatatud marjad, pikkus.....
Maitset mõjutab eelnev kogemus, koht, aeg,  aastaaeg , 
seltskond, toidu  sobivus .
VEINI VÄLIMUS
Kirgas -selge, läbipaistev vein. Kui vein on hägune, vein 
võib ol a riknenud
Värvus-valmistus sti l, küpsus, sügavus. Värvus sõltub 
vi namarjasordist.
Viskoossus-alkohol, kuivained, suhkur, glütseriinid, vi tab 
täidlusele.
Veini valmistamine
Veini valmistamine on protsess, mis algab vi namarjade 
valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein 
saadakse vi namarjamahla või virde hapendamise abil, mis 
omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. 
Veiniteadust ja - valmistamist  nimetatakse önoloogiaks!
Etapid: 
saagikoristus, pressimine ja purustamine, fermenteerimine 
ja kääritamine, küpsemine, vil imine, assamblaaž, 
pudeldamine.
Fermenteerimine elik kääritamine
 
Varred ja raod harilikult kääritamiseks eemaldatakse, kuna nendes sisalduvad parkained on li ga vänged. 
Marju muljutakse veidi, et  mahl  paremini välja pääseks ning käärimine algaks ni  ki resti kui võimalik. 
Mahl koos kestadega (mõnikord koguni  terved  kobarad) pannakse kääritamistõrde, mil es toimuvat 
jälgitakse. Marjade  tahked  osad annavad mahlale värvi ja parkained. Käärimine kestab 10 kuni 30 
päeva. Punase veini kääritamistemperatuur on harilikult kõrgem kui  valgel  veinil. See aitab  kestadest  
värvi ja parkaeineid eraldada, aga osa aroomielemente läheb kuumuse tõttu kaduma ja punastes 
veinides neid selletõttu ei ole. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, 
eraldatakse kestadest al es peale esimese käärimise lõppu.
Virde teistkordsel kääritamisel, mis toimub väiksemates mahutites, muudetakse sel es sisalduv õunhape 
pi mhappeks, mis mahendab veini maitseomadusi. Kuid si ngi on erandeid, näiteks beaujolais de 
primeur, mil est juba mõnepäevase fermenteerumise järel eraldatakse kestad ja seemned.
K
ai
Valge veini valmistamine
di 
K
er
dt
K
ai
Punase veini valmistamine
di 
K
er
dt
VEINI KÜPSEMINE
Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal 
võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab 
küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse 
vil imist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel:
Ø
Vaadis - vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust, vahel 
harva ka mõnest  muust  puidust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad 
olla mitme eri suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse-
efekt.  Standardne  veinivaat  mahutab  225 li trit veini.  Tammepuust  
vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab veini 
stabiliseerida ja arendab maitsekomponente. Hapniku piiratud 
juurdepääs läbi puidupooride aitab veinil küpseda.  Vaadi  ehituse iga 
üksikasi mõjutab seal laagerduva veini maitset. 
VEINI KÜPSEMINE
Ø
Ankrus – tegu on suurte roostevabast  terasest  veiniankrutega, mis on 
täiesti inertsed, ni  et vein võib neis pikka aega seista, ilma et kaotaks 
oma värskust. Roostevaba teras on muutunud väga tähtsaks: see 
võimaldab säilitada täpset temperatuuri ja veini puhtust.  Kiirendatud  
stabiliseerimisprotsess võimaldab toota nooremaid, puuviljamaitselisi, 
odavamaid veine.
Ø
Pudelis - pikemat aega säilitatakse veini pudelis harva. Tootmise 
ökonoomsuse huvides on saata vein pärast pudeldamiset ruttu 
kauplusesse.  Teisalt , pudelites vein ei vanane. Pudelisse võib läbi korgi 
sattuda vaid tähtsusetu hulk hapnikku. Varem arvati, et 
hapnemisprotsess toimub pudelites. Tegelikkuses toimub  vastupidine  - 
hapniku hulk väheneb teatud aja möödudes. Tänu sellele omandab 
pudelivein  parima  võimalikest bukettidest.
VEINIDE TARBIMINE EESTIS
VEINIDE TARBIMINE EESTIS
VEINIDE TARBIMINE EESTIS
Vahuveinid, Method   Charmant
Lihtsaim ja jõhkraim  vahuveini  valmistamise võimalus on 
karboniseerimine. Sel moel valmistatakse odavaimad vahuveinid, mis 
kvaliteedilt on märksa alla keskmise. 
Charmat-meetod  leiutati  1920-ndatel aastatel Bordeauxis, Eugene 
Charmat poolt. Meetod seisneb selles, et baasveini teistkordne käärimine 
leiab aset terasvaadis, mitte pudelis. Seejärel vein filtreeritakse ja vil itakse 
pudelisse. Sellisel vi sil vahuveinide valmistamine on kergem ja ki rem, 
aga gaasi rõhk pudelis on alati väiksem, kui traditsioonaalsel meetodil 
valmistatud veinidel ning  gaas  püsib veinil väljavalatuna klaasi lühemat 
aega, samas on ka veini hind märksa taskukohasem. 
Charmat-meetodit kasutatakse väga palju Uues Maailmas ja Itaalias 
Prosecco ning Spumante veinide puhul.
 
Vahuveinid, Champagne Method
http://
www.youtube.com/watch?v=Xu6Nmq3hbFc&feature=related
Prantsusmaa
Prantsusmaa veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. ning traditsioone ja 
teadmisi on kogunenud piisavalt. Alates 1935. aastast toimib kindel Appellation 
d’Origine Contrôllée süsteem ning veinid klassifitseeritakse nelja kategooriasse. 
Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga – mõlemad 
valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas.
Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, 
Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. 
Punastest  on enam levinud Carignan,  Grenache , Merlot, Cabernet Sauvignon, 
Syrah, Gamay , Ginsault ja Pinor Noir.
Prantsusmaa
KLASSIFIKATSIOON
Vin de Table (VTD) – lauavein
Vin de Pays (VDP) – maakonnavein
Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) – 
piiratud kvaliteediga vein
Appellation d’Origine Contrôllée – kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein 
(reeglid hõlmavad geograafilist piirkonda, pinnast, viinamarjasorte, viljelust, 
saagikust, veini valmistamist jne.)
Prantsusmaa
Alsace
Piirkond, mis aegade jooksul on olnud kord Saksa, kord Prantsuse mõjusfääris. 
Majad ja kohanimed on saksapärased, inimesed räägivad prantsuse ja saksa 
keelt ning kohalikku dialekti. Enamik viinamarjasorte pärinevad Saksamaalt, 
kuid veinid on prantsuspäraselt karged ja kuivad.
Burgundia
Sealsete veinide puhul peab meeles  pidama , et 95% ülatuses kasutatakse vaid 
üht valget, Chardonnay viinamarja, ning ühte punast, Pinot Noir’ marjasorte. 
Sealsete veinide kvaliteet on etaloniks kogu maailma viinamarjakasvatajatele.
Chardonnay annab suurepäraseid veine, nagu Chablis, Corton, Mersault, 
Puligny-Montrachet ja Chassagne-Montrachet. Punaseid marju võime leida nii 
lihtsatest  regiooniveinidest kui ka  Grand Cru tippveinidest.
Prantsusmaa
 
Bordeaux
Vaieldamatult Prantsusmaa kuulsaim  veinipiirkond . Côtes de Punased moodustavad 
toodangust 85%.
Valged veinid jagunevad kuivadeks, poolkuivadeks ja magusateks. Tuntumad on 
väärishallitusveinid Sauternes, Barsac jt. Punastest leiame kergeid, keskmise täidlusega ning 
täidlasi ja pika küpsemispotentsiaaliga veine.
Tähtsamad piirkonnad on:
Médoc ja  Haut -Médoc, kus tehakse ainult punaveine
Graves, kus toodetakse nii valgeid kui punaseid veine
Entre -Deux-Mers, kus valmistatakse valgeid  kuivi , poolmagusaid ja  magusaid  veine 
(Sauternes jt) ning punaseid kergeid ja pooltäidlasi veine.
Fronsac, Pomerol ja St. Émilion koos oma paljude satelliitaedadega. St. Émilioni linn ja 
veiniaiad on UNESCO kaitse all ning üks veinituristide lemmikpaiku.
Lisaks on veel palju nn. mäekülgede ehk Côtes’ alasid.  Nendest  tuntumad on Côtes de Blay, 
Côtes de Bourg ja Côtes de Castillon.
Prantsusmaa
 
Beaujolias
Pi rkond on kuulus oma värske veini ja iga- aastaste  Beaujolais  Nouveau  pidustuste poolest, mis algavad novembri 
kolmandal neljapäeval. Piirkond serveerib meile ainult Gamay marjast valmistatud punast veini.
Champagne
Valmib maailma parim  vahuvein . Kasutatakse Chardonnay, Pinot Noir’ ja Pinot  Meunier ’ vi namarju. Kui on tarvitatud 
vaid esimest, on pudeli etiketile kirjutatud Blanc de Blancs. Roosa šampanja valmistamisel segatakse valget ja punast 
veini õige tasakaalu saamiseks.
Aastakäiguta ehk Non  Vintage /Non Mil ésimé puhul peab veini teistkordne käärimine pudelis kestma vähemalt 15 kuud 
ja aastakäigu Vintages/ Mil ésimé joogi puhul mitte vähem kui kolm aastat.
Loire
Loire’i jõe orgu kutsutakse ka Prantsusmaa aiaks ning maakonnaveinide etiketilt võib leida nimetuse VDP  Jardin  de la 
France . Siin võib eristada nelja suuremat kasvatuspiirkonda: Nante, Saumur- Anjou , Touraine ja Loire’i keskosa.
Valgetest veinidest on kuulsad Saumur, Chinon, Anjou jt. Valmistatakse ka hulgaliselt roosasid veine, mil est meil on 
tuntud Rosé d’Anjou.
Prantsusmaa
 
Languedoc-Roussillon
Vahemere kallastelt kuni Cevennes’ ja  Mustade  mägedeni ulatuvad veiniaiad. Läänes jõuavad need välja  Hispaania  
piirini. Enamik meil tuntud laua- ja maakonnaveine pärineb just sel est kandist. Suurepärane kli ma ja uued 
tehnoloogiad  võimaldavad valmistada ka arvestatavaid apellatsiooniveine.
Pi rkondadest tuleks meelde jätta St. Chinian, Faugéres, Corbiéres, Minervois, ja Fitou. 
Roussilloni regioon on tuntud Vin Doux Naturelle nimetust kandvate valgete ja punaste veinide poolest, mis sti list ja 
valmistusmeetodilt sarnanevad portveinidega.
Rhône
Genfi  järvest alguse saava järve kal astel paiknevad vi namarjaaiad jagatakse Põhja- ja Lõuna-Rhône’i aladeks.
Veidi peale Lyoni linna asuvad jõe järskudel kal astel Côte-Rôtie vi namarjaaiad. Seal tuleb tuntud punane vein, mille 
valmistamiseks kasutatakse Syrah’ ja vähesel määral valge Viogner’ marju. Järgnevad pi rkondadest Condrieu, St. 
Joseph, Hermitage, Grozes-Hermitage,  Cornas  ja St. Peray. 
Lõunapoolne Rhône lisab juurde hulgaliselt valgeid valgeid  sorte , nagu Grenache Blanc, Bourbulenc, ja Clairette, ning 
punaseid vi namarju nagu Grenache Noir, Ginsault, Carignan ja Mourvérde. Seal valmistatakse valget või punast 
igapäevaveini (Côtes du  Rhone ) ning võimsaid Vacqueyras’, Gigondas’ ja Châteauneuf de Pape’i pudeleid. Viimane 
neist on saanud oma nime 13. sajandil Avignonis  asunud  paavsti suveresidentsi järgi ning selle segus võib kasutada 
kuni 13 erinevat valget ja punast marjasorti. Väärikust kinnitab ka pudelile valatud Vatikani sümbol.
Rhône’i pi rkonna kuulsaim roosa vein on Tavel.
Hispaania
Hispaania punaste veinimarjade hulgast väärib esimesena nimetamist 
Tempranillo . Seda sorti kasvatakse paljudes pi rkondades ja nagu heal 
lapsel ikka, on sellel palju  nimesid : Ul  de Llebre, Tinto  Fino , Cencibel 
jt. Põhja-Hispaania tähtsamate sortide hulka kuuluvad Garnacha ja 
Cariñera, mida prantslased  kutsuvad  vastavalt Grenache ja Carignan.
Valgetest viinamarjadest tuleb mainida kindlasti Hispaania 
vahuveinimarju: Macabéo (Viura), Parellada ja Xarel-lo. Hinnatud on ka 
valged veinid Verdejo (Rueda piirkond) ja Albarino (Rias Baixase 
pi rkond) viinamarjasortidest. Viimastel aastakümnetel istutatakse 
järjest rohkem ka  kuulsaid  maailmasorte: Cabernet Sauvignon, Merlot , 
Pinot Noir, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Gewürtztraminer.
Hispaania
KLASSIFIKATSIOON
Vino de Mesa  (VdM) – lauavein
Vino de la Tierra (VdlT) – maakonnavein
Denominacion de Origen (DO) – kvaliteetvein
Denominacion de Origen Calificada (DOC) – kõrgema klassiga kvaliteetvein
Viimane neist on üsna uus ja selle alla kuulus pikka aega ainult Rioja  (alates 1991. Aastast). 
Praeguseks on lisandunud ka Priorato.
Laagerdumisaja terminid
Alljärgnevad reeglid on kohustuslikud Riojas, kuid neid kasutatakse ka teistes piirkondades. Eri 
paikades võivad ajapiirangud olla erinevad.
Joven, Sin Crianza  – noor vein, mida ei ole tammevaadis laagerdatud või on seda tehtud lühikest 
aega (3-6 kuud)
Crianza - veini on laagerdatud vähemalt kaks aastat, sellest ühe aasta tammevaadis
Reserva  – veini on laagerdatud vähemalt kolm aastat, sellest ühe tammevaadis
Gran Reserva – veini on laagerdatud vähemalt viis aastat, sellest kaks aastat tammevaadis
Hispaania
Rioja
Kuulsaim Hispaania veinipiirkond jaguneb kolmeks: Rioja Alta, Rioja Alavesa ja Rioja Basa. 
Peamiselt valmistatakse punaveine mitme marja segust, aga esineb ka ühe sordi veine. 
Põhisortideks on punastest Tempranillo, Garnacha, Mazuelo (tuntuma nimega Cariñena) ja 
Graciano ning valgetest Viura.
Penedés
Seda piirkonda tuntakse eelkõige Miguel  Torrese ja šampanjameetodil valmistatud vahuveini Cava 
järgi. Kõrvuti kohalike marjadega on levinud paljud kuulsad Prantsuse sordid. Tihti kasutatakse 
samasugust veinide laagerdusaega näitavat terminoloogiat kui Riojas.
Ribera del Duero
Kõige hinnalisemad Hispaania veinid Vega Siciliaga eesotsas tulevad just siit. Piirkonna DO käib 
ainult punase veini kohta ja see on tavaliselt 100% Tinto Fino (Tempranillo), kuigi lisada on lubatud 
ka Cabernet Sauvignoni, Merlot’d ja Malbeci. Roosa vein tehakse Garnachast ja valge Albillost.
Itaalia
Itaalia veinitootmispiirkonnad 
1. Toscana
 11.   Umbria  
2. Piemonte 
12.  Abruzzo 
3. Veneto 
13.  Lazio 
4. Lombardia 
14.  Molise 
5. Trentino-Alto Adige 
15.  Puglia 
6. Valle D´Aosta 
16.  Campania 
7. Liguuria 
17.  Basilicata 
8. Friuli-Venezia-Giulia 
18.  Calabria 
9.  Emilia -Romagna 
19.   Sitsiilia  
10. Marche 
20.  Sardiinia  
Itaalia
Veinide kvaliteediklassid
Vino da Tavola (VdT) — Itaalia lauavein, etiketil ei tooda välja ei veini valmistuspiirkonda ega 
viinamarjade korjeaastat. Need on veinid, millesse võib suhtuda kergelt ja lõbusalt — nad ei ole oma 
maitselt  pretensioonikad ja neid võib nautida nii seltskonnaveinina kui ka lihtsamate roogadega.
Indicazione Geographica Tipica (IGT) — märgistus tähendab, et vein on pärit määratletud piirkonnast. 
See klassifikatsioon on loodud nn uute veinide jaoks, mida valmistatakse väljaspool vanu, määratletud 
piirkondi ja kus viinamarjasort ei vasta sellel alal kasvatatavatele marjadele. IGT alasid on 120. Enne 
IGT klassi loomist kuulusid mitmedki „suured veinid“ Vino da Tavola klassi.
Denominazione di Origine Controllata (DOC) — antud märgistusega veine valmistatakse algupärastest 
marjadest ja täpselt määratletud piirkonnas. DOC alasid on 311.
Denominazione di Origine Controllata e Garantita — nõuded piirkondliku originaalsuse osas ja veini 
valmistamiseks kasutatavatele viinamarjadele on samad, mis DOC veinide puhul; erinevus nendest aga 
seisneb selles, et DOCG veinid on läbinud põhjaliku pimetesti. 36 DOCG veini asub 13  erinevas  
piirkonnas ja suurem osa neist kontsentreerub Piemontesse ja Toscanasse.
Itaalia
Punased marjad
Sangiovese — enimkasvatud sort, millest sünnivad sellised kuulsad veinid, nagu Chianti, Brunello 
di Montalcino, Rosso di Montalcino, Rosso di Montepulciano. Veinidele on iseloomulikeks  
aroomideks/maitseteks must kirss , animaalsus, tubakas.
Nebbiolo — noobleim mari, millest valmivad väärisveinid Barolo, Barbaresco, Gattinara, Ghemme. 
Veinis on tuntavad rikkalikud maalähedased aroomid, suitsusus, trühvlid, vürtsid.
Montepulciano — nimi, mida tihti aetakse segamini Toscanas asuva linnaga, siinkohal on tegu 
viinamarja  sordiga , mis on Abruzzo piirkonnas valmistatavate veinide toormeks. Veine 
iseloomustavad sametised toonid, tume ploomja pehme tammevaadi laagerdus.
Barbera — laialdaselt levinud mari Piemonte, Lombardia,  Alba ,  Asti ja Pavia piirkonnas. Veinid on 
kergelt nauditavad — neis on mahlakat kirssi ja pehmed marjatanniinid.
Corvina — levinuim viinamarjasort Veneto piirkonnas. Kaunis nimekolmik — Corvina, Molinara ja 
Rondinella on mahlase-marjase Amarone tugisambad.  Parimate  aastakäikude Amaroned on väga 
pika küpsemispotentsiaaliga. Amarone on elegantne, jõuline, liköörne ja šokolaadine.
Itaalia
Valged marjad
Trebbiano — Itaalia enimlevinud valge viinamarjasort. Prantsusmaal tuntakse sama marja Ugni Blanc 
nime all. Veinid on enamjaolt lihtsalt joodavad, neis on värsket hapet ja palju parfüümsust.
Moscato — taas nimetus, mida ei tohi segi ajada Moscato Giallo ja Moscato Rosaga, mis on Saksa 
juurtega marjad Trentino-Alto Adigest. Moscatost valmivad magusad-aromaatsed gaseeritud veinid. 
Tuntuim on neist kindlasti Moscato d´Asti.
Pinot Grigio — selgete, erksate ja kahjuks ka üpris iseloomutute veinide toormaterjal. Kuna marjasort 
on paljuski kommertslik, mis tingib tema varajase korje, siis jäävad veinid tihti iseloomutuks.
Tocai Friulano — mari, mis on  kauge  sugulane Sauvignon Blanc´ile. Nimes peaks küll lähiajal tulema 
muudatus , sest see on segiaetav Ungari Tokay dessertveinidega. Veinid on põnevalt  mineraalsed  ja 
neis on tuntav värske  virsik .
Ribolla Gialla — Eestissegi jõudnud põnev viinamarjasort Friuli’st. Veinid, milles on tunda 
aristokraatlikku ehedust segunemas ananassi ja tsitruselistega.
 

Document Outline

• Slide 1
• Veinide ajalugu
• Veinide ajalugu
• Veinide ajalugu
• Veinide ajalugu
• Viinamarjakasvatus.
• Veinide liigitus.
• Viinamarjakasvatus.
• Viinamarjakasvatus.
• VEINIDE EHITUS.
• HAPE
• Veinis leiduvad happed
• Tanniinid, parkhapped.
• PUUVILJASUS
• ALKOHOL
• VEINI MAITSED
• VEINI AROOMID
• VEINI AROOMID
• VEINI AROOMID
• SERVEERIMISTEMPERATUUR
• MAITSE EHITUS
• VEINI VÄLIMUS
• Veini valmistamine
• Fermenteerimine elik kääritamine
• Slide 25
• Slide 26
• VEINI KÜPSEMINE
• VEINI KÜPSEMINE
• VEINIDE TARBIMINE EESTIS
• VEINIDE TARBIMINE EESTIS
• VEINIDE TARBIMINE EESTIS
• Vahuveinid, Method Charmant
• Vahuveinid, Champagne Method
• Prantsusmaa
• Prantsusmaa
• Prantsusmaa
• Prantsusmaa
• Prantsusmaa
• Prantsusmaa
• Hispaania
• Hispaania
• Hispaania
• Itaalia
• Itaalia
• Itaalia
• Itaalia