Prantsusmaal tuntakse sama marja Ugni Blanc nime all. Veinid on enamjaolt lihtsalt joodavad, neis on värsket hapet ja palju parfüümsust. Moscato -- taas nimetus, mida ei tohi segi ajada Moscato Giallo ja Moscato Rosaga, mis on Saksa juurtega marjad Trentino-Alto Adigest. Moscatost valmivad magusad-aromaatsed gaseeritud veinid. Tuntuim on neist kindlasti Moscato d´Asti. Pinot Grigio -- selgete, erksate ja kahjuks ka üpris iseloomutute veinide toormaterjal. Kuna marjasort on paljuski kommertslik, mis tingib tema varajase korje, siis jäävad veinid tihti iseloomutuks. Tocai Friulano -- mari, mis on kauge sugulane Sauvignon Blanc´ile. Nimes peaks küll lähiajal tulema muudatus, sest see on segiaetav Ungari Tokay dessertveinidega. Veinid on põnevalt mineraalsed ja neis on tuntav värske virsik. Ribolla Gialla -- Eestissegi jõudnud põnev viinamarjasort Friuli'st. Veinid, milles on tunda aristokraatlikku ehedust segunemas ananassi ja tsitruselistega.
Viinamarjade sorte lähemalt Dolcetto Põhja-Itaalia Piemonte piirkonna varaküpsev ja saagirikas sort. Hea saatja ahjus küpsetatud linnulihatoitudele, ka pajaroogadele ja ühepajatoitudele. Tasub proovida külmade singi- ja lihalõikude ning miks mitte ka kanamaksa kõrvale. Prosecco Veneto piirkonna hilise küpsemisega valge marjasort. Piirkond, kus paikneb viinamarjakasvatus, asub suhteliselt Põhja-Itaalias Alpide jalamil ja kliima on jahe, seega alustatakse marjakorjet alles oktoobris-novembris. Valmistatakse pool-magusaid veine, vahuveine. Kasutatud allikad http://www.ciatti.com/ http ://www.growingproduce.com/fruits/grapes/2012-top-2 5-grape-growers / http:// www.mapsofworld
punaveine. Airenist valmistatud valged veinid on kergelt mineraalsed, lihtsad neutraalsed lauaveinid, mida sobib juua noorelt. Madridi ümbruses ja Andaluusias nimetatakse Laireniks. Bacchus üks tähtsamaid Saksamaa mahuviinamarja sorte, Rieslingi ja Silvaneri ristand koos Müller-Thurgauga. Mari valmib hilja ja seetõttu on vein enamasti ülihappeline ja madala puuviljasusega. Inglismaal on Bacchus tähtsuselt neljas kasvatatav marjasort ning veinid on suhteliselt täidlased, sõstrase aroomi ja maitsega. Chardonnay Kogu maailmas kõige sagedamini viljeldav valge viinamarjasort. Tipp- viinamari Burgundias ja Champagne'is, väga populaarne ka Uues Maailmas. Tänapäeval võidab Chardonnay üha enam populaarsust ka Ida-Euroopa maades. Austrias kannab nime Morillon, Jura piirkonnas aga Melon d'Arbois. Kohaneb kergesti iga pinnase ja kliimaga. Chardonnay'st saadud veinid on kompleksed, puuviljased, mahlased ja tasakaalustatud
aroomi ja maitsega, tunda on musta pipart, võib lisanduda vanilli, rohelist pipart, rosmariini, mõnikord sokolaadi, kakaod, värskeid mustasõstralehti Carignan (Carignano, Carinera) Lõuna-Prant kasvatatakse laialdaselt; vastuvõtlik külmale ja hallitusele; kasutatakse palju segudes; vein on talupojalikult lihtne, sisaldab palju parkhapet, tanniini ja on maitselt jõulise mõrkja struktuuriga Carmenere vana Bordeaux marjasort, saanud kuulsaks Tsiilis; aroomilt on vein täidlane, pargiselt mustsõstrana ja ürdine ning tuntava märja tubaka aroomiga; maitse on tihedalt marjane, pargine ja suhteliselt pika, piprase järelmaitsega Cinsault Lõuna-Prantsusmaal üks tähtsamaid sorte; veinid on aromaatsed, pehme tanniinsusega, kerged, mahlased ja värsked; valmistatakse ka roosat veini Corvina Itaalias kasut; veinid on pehmete tanniinide, küpse tumeda kirsi nüansiga, maitses on
Enamasti noored ja värsked veinid. Chardonnay – Burgundiast pä- rinev viinamarjasort, millest seal Sémillon – Bordeaux´ viina- valmistatakse mineraalset ja hap- marjasort, millest toodetak- pelist Chablis´d ning täidlasi ja se Sauternes´is magusaid vääris- rikkalikke valgeid burgundereid. hallitusveine ning Pessac-Leog- Maailma levinuima viinamarjasor- nanis (koos Sauvignon Blanci- dina viljeldakse kõikjal maailmas, ga) jõulisi kuivi veine. Austraa-
annaabi.ee 
