Valged ja roosad veinid (0)

SISUKOR
SISSEJUHATUS 4
1 VEINI AJALUGU 5
2 VIINAPUU 6
2.1 Viinapuu 6
2.2 Kasvukoht 6
2.3 Viinapuulehed 6
3 VIINAMARI 7
3.1 Välimus 7
3.2 Viinamari kui tervistav saadus 7
3.3 Viinamarjade kasvatamine 7
3.4 Viinamarjasordid 8
4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID 9
4.1 Rohelised viinamarjad – valged veinid 9
4.2 Punased viinamarjad – punased/roosad veinid 11
5 VEINI VALMISTAMINE 12
5.1 Valge veini valmistamine 12
5.2 Rose -veini valmistamine 13
6 TARBIMINE 14
6.1 Temperatuur 14
6.2 Õige vein õige roa kõrvale 14
6.2.1 Valged veinid 14
6.2.2 Rose-veinid 15
7 PAKENDAMINE 16
7.1 Pudelite tüübid 16
7.2 Korgid 16
8 VEINIDE SÄILITAMINE 17
8.1 Õhuniiskus 17
8.2 Valgustus 17
8.3 Temperatuur 17
8.4 Stabiilsus 17
8.5 Valge ja roosa veini säilitamine 18
KOKKUVÕTE 19
KASUTATUD ALLIKAD 20
LISAD 22
Lisa 1. Valge veini valmistamine
Lisa 2. Roosa veini valmistamine

SISSEJUHATUS
Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook . Veini tehakse peamiselt viinamarjadest.
Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7–15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi.

VEINI AJALUGU

Vein, mille sünnidaatum paigutatakse erinevate arheoloogiliste leidude järgi 3500 – 12000 aasta tagusesse perioodi, on vanem kui meie ajaarvamine. Joogi algkodu jääb oletatavasti Kesk- Aasiasse , tänapäevase Iraagi maile, mida läbis iidne Vahemere äärest Hiinasse kulgev Siiditee. Seda, et veini oskasid vääriliselt hinnata araablased, egiptlased , kreeklased ja roomlased , tõendavad