Valged ja roosad veinid (0)

SISUKOR
SISSEJUHATUS 4
1 VEINI AJALUGU 5
2 VIINAPUU 6
2.1 Viinapuu 6
2.2 Kasvukoht 6
2.3 Viinapuulehed 6
3 VIINAMARI 7
3.1 Välimus 7
3.2 Viinamari kui tervistav saadus 7
3.3 Viinamarjade kasvatamine 7
3.4 Viinamarjasordid 8
4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID 9
4.1 Rohelised viinamarjad – valged veinid 9
4.2 Punased viinamarjad – punased/roosad veinid 11
5 VEINI VALMISTAMINE 12
5.1 Valge veini valmistamine 12
5.2 Rose -veini valmistamine 13
6 TARBIMINE 14
6.1 Temperatuur 14
6.2 Õige vein õige roa kõrvale 14
6.2.1 Valged veinid 14
6.2.2 Rose-veinid 15
7 PAKENDAMINE 16
7.1 Pudelite tüübid 16
7.2 Korgid 16
8 VEINIDE SÄILITAMINE 17
8.1 Õhuniiskus 17
8.2 Valgustus 17
8.3 Temperatuur 17
8.4 Stabiilsus 17
8.5 Valge ja roosa veini säilitamine 18
KOKKUVÕTE 19
KASUTATUD ALLIKAD 20
LISAD 22
Lisa 1. Valge veini valmistamine
Lisa 2. Roosa veini valmistamine

SISSEJUHATUS
Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook . Veini tehakse peamiselt viinamarjadest.
Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7–15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi.

VEINI AJALUGU

Vein, mille sünnidaatum paigutatakse erinevate arheoloogiliste leidude järgi 3500 – 12000 aasta tagusesse perioodi, on vanem kui meie ajaarvamine. Joogi algkodu jääb oletatavasti Kesk- Aasiasse , tänapäevase Iraagi maile, mida läbis iidne Vahemere äärest Hiinasse kulgev Siiditee. Seda, et veini oskasid vääriliselt hinnata araablased, egiptlased , kreeklased ja roomlased , tõendavad mitmelt poolt Mesopotaamiast – Babülooniast ja Assüüriast, Vahemere rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini.
Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum’i, kreekakeelse οίνοςi kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood .
Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu ( vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks.
Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel. Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur.
Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus- Meremaale . Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti – kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti kuskil väga kaugel, käis isegi siinsele saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata.

VIINAPUU

Viinapuu

Viinapuud olid ühed esimestest taimedest , kelle inimesed ära "kodustasid". Nende kasutamist on täheldatud juba kiviajal. Viinamarjad aitavad parandada vereloomet. Eriti muskaatsortidel on head fütontsiidsed omadused, nad suudavad pärssida näiteks kooleratekitajate tegevust.
Viinapuu (Vitis) on viinapuuliste sugukonna kuuluv puitliaanide ja lehtpõõsaste perekond. Selle koosseisu kuulub umbes 70 liiki, mis kasvavad peamiselt põhjaparasvöötmes.
Viinapuu viljaks on munakujuline ja mahlakas mari ning seda nimetatakse viinamarjaks. Kõige levinum on harilik viinapuu (Vitis vinifera), mis on iidne kultuurtaim. Temast on aretatud tuhandeid sorte ; mõnda neist saab kasvatada ka Eestis.

Kasvukoht

Kasvukoht peab olema võimalikult päikseline ja tuulte eest kaitstud. Sobib hoonete lõuna (ka kagu ja edela) poole vaatava seina äär. Istutatakse vaid 20 cm kaugusele seinast . Räästavesi ei tohi peale tilkuda! Muld peab olema viljakas, kohev. Ei tohi olla nätske või soine. Viinapuude vahekauguseks jäetakse tavaliselt 1,5 m. Sortidest võiks valida alljärgnevate hulgast.

Viinapuulehed

Värskeid viinapuulehti võib kasutada nagu teelehtigi - haavale pannes vaigistavad nad verejooksu . Lehtedest valmistatud tõmmistega on ravitud nahahaigusi ja angiini.

VIINAMARI
Viinamari ehk Vitis vinifera. Viinapuu perekonda kuulub umbes 70 liiki vääntaimi, millel kasvavad kobarad moodustavad marjad . Kultuuristatult kasvatatakse viinamarjaliaane 2 m kõrgustel spaleeridel.

Välimus

Marjad on ümmargused kuni ovaalsed ja värvuselt kollasest kuni mustjassinisteni. Sinise põhitooniga viinamarjad sisaldavad rohkem parkaineid ja koores punast värvainet antotsüaani. Paljude sortide marjad kattuvad valmides õhukese, heleda, jahuse, vahaja kirmega, mis tekib sügisel sooja päevase õhu ja öise niiskema ja jahedama õhu vaheldumise tulemusena.

Viinamari kui tervistav saadus

Enamikel sortidel on viljalihas kuni 5 kõva seemnekest , kuid leidub ka seemneteta sorte. Viinamarjad kuuluvad tervistavate saaduste hulka, millised sisaldavad rohkesti väärtuslikke aineid. Esiteks tuleks mainida hästi seeduvaid süsivesikuid viinamarjasuhkru näol, mis kiiresti verre imendudes annavad lisaenergiat. Rohke mineraalainete sisaldus soodustab närvikava, ajategevuse, luustiku ja hammastiku arengut. Soodsa koostisega valgud , orgaanilised happed , aroomained ja vitamiinid tagavad soolestiku ja neerude hea funktsioneerimise ning vähendavad kõrgest vererõhust, ateroskleroosist, podagrast ja teistest ainevahetushäiretest põhjustatud vaevusi .

Viinamarjade kasvatamine

Tänapäeval kasvatatakse viinamarju peaaegu kõikides maakera piirkondades, kus loodus seda võimaldab. Viinamarjad kuuluvad rahvusvahelises puuviljakaubanduses tähtsamate artiklite hulka, mille aastatoodang on ca 50 milj. tonni. sellest läheb 85% veini valmistamiseks, 5% rosinateks ja 10% värskelt tarbimiseks . Maailma viinamarjatoodang ületab õunte, banaanide ja apelsinide kogutoodangu, seega on suurima ülderikaaluga. Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise Nõukogude Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias.
Et viinamarju kasvatatakse paljudes maades erinevates maakera piirkondades, on neid võimalik turustada aastaringselt. Müügile saabuvad peamiselt pakituna 5-10 kg mahutavatesse kastidesse, kasvuhooneviinamarjad lisaks veel siidpaberisse või puitvilla mässitud kobaratena. Kobaraid ei lõigata lahti, kääride abil eemaldatakse vaid üksikuid riknenud marjad. Viinamarjad säilivad +1-4 kraadi temperatuuril ja 90-95% õhuniiskuses kuni 2 kuud. Poolvalminud viinamarjad järele ei valmi. Säilitamisel on vaja hoolikalt jälgida mädanike ja hallituste levikut.

Viinamarjasordid

Viinamarjasorte arvatakse maailmas olevat üle 5000. Kõik sordid jagatakse põhiliselt kahte suurde gruppi: lauaviinamarjad ja tööstusviinamarjad.
Lauaviinamarju süüakse värskelt, nendega dekoreeritakse puuviljasalateid, juustulõike, liha- ja kalalõikeid, torte ja kooke. Enne tarvitamist vajavad hoolikalt leige veega pesemist, et eemaldada kemikaalide jääke.

TUNTUIMAD VIINAMARJASORID

Rohelised viinamarjad – valged veinid

Riesling on traditsiooniline Saksamaa ja Alsace'i valge viinamarjasort. Tegemist on väga vana sordiga . Peale Saksamaa ja Prantsusmaa kasvatakse seda ka Austrias ja Põhja-Itaalias. Rieslingust valmistatud vein on tihti kuiv, väga aromaatne, tsitruseline, lilleline ning mineraalne . Kui enamik valgeid veine on kahe- kuni nelja-aastase normaalse elutsükliga, siis Rieslingul hakkab sel ajal alles teine hingamine. Ka on Riesling vastupidav ilmastikuoludele, mis võimaldab kasvatada seda ka külmadel ja põhjapoolsetel aladel. Heal Rieslingul on spetsiifiline, veidi bensiini meenutav aroom .
Chardonnay [šardonn'ee] on Burgundiast pärinev viinamarjasort, mida kasutatakse tuntud valgete sordiveinide valmistamiseks. Chardonnay'd kasutatakse ka šampanja koostises. Chardonnay on maailma levinuim viinamarjasort. Chardonnay'le sobivad nii jaheda kliimaga alad kui ka soojad , kuivad alad. Vein on tavaliselt täidlane, suhteliselt kõrge alkoholisisaldusega ja tundub seetõttu mitte päris kuiv olevat, vein võib olla kerge, värske, elav, nooruslik, samas mõnes teises kliimas võine, kreemjas , kompleksne ja korraliku arengupotentsiaaliga.
Sémillon on Prantsusmaalt Bordeaux 'st pärinev valge viinamari. See on üsna vähehappeline ning sellest valmistatud veinid on täidlased, suure viskoossusega, kuid suhteliselt nõrga mee- ja virsikuaroomiga.
Sauvignon Blanc on väga levinud viinamarjasort. Sauvignon Blanci parimaks kasvukohaks peetakse Prantsusmaad. Tegelikult kasvatakse seda üsna laialdaselt mujalg. USAs tuntakse seda viinamarja ka nime all Fume Blanc. Sauvignon Blanc kannatab kuumemat kliimat kui paljud teised viinamarjasordid. Veinid on aromaatsemad kui Chardonnay'st ja neis on enamasti värske ja erk happesus . Aroomis hinnatakse valdavalt "rohelisi" ehk siis värskete rohttaimede ja põõsaste lõhnu. Veini on mõistlik juua noorelt.

Punased viinamarjad – punased/roosad veinid

Pinot Noir [pin'oo n'uaar] on üks tuntumaid Burgundia punaseid viinamarjasorte. See on üks vanemaid teadaolevaid veini tegemiseks kasutatud viinamarjasorte. Pinot Noir on maailmas laialdaselt levinud. Samas on Pinot Noir ka üks kapriissemaid sorte, mille levik toetub pigem selle populaarsusele kui kasvatamise kergusele. Pinot Noirist valmistatud vein on heledam punane kui enamiku teiste viinamarjasortide puhul. Ka parkaineid on selles vähem, täidlus on enamasti keskmine. Maitses domineerivad mitmesugused marjad nagu maasikas, vaarikas ja kirss .
Merlot [merl'oo] on pärit Bordeaux'st. Bordeaux' regioonis on Merlot selgelt kõige rohkem kasvatatav viinamari. Seda kasvatatakse laialdaselt ka üle maailma. Merlot on maitselt pehmem ja täidlasem kui Cabernet Sauvignon ning sisaldab vähem parkhapet. Aroomis on mustsõstart ja ploomi .
Cabernet Sauvignon on sammuti pärit Bordeaux'st. See on kõige tuntum punane viinamari maailmas. Cabernet Sauvignon on suguluses teistegi Cabernet-nimeliste viinamarjasortidega (näiteks Cabernet Franc). Prantsusmaal segatakse veini valmistamisel Cabernet Sauvignoni reeglina teiste sortidega, teistes maades aga toodetakse sellest tihti ka sordiveine.
Syrah on Prantsusmaalt Rhône'i orust pärit punane viinamarjasort. Syrah'st valmistatud vein on tumepunane, maitselt täidlane ja parkhappene, selle aroom on pigem vürtsikas kui puuviljane .
Tempranillo [tempran'iljo] on Hispaania üks tuntumaid punaseid viinamarjasorte. Hispaanias kasvatatakse seda eelkõige Riojas. Tavaliselt kasutatakse Tempranillot veinides segatuna teiste viinamarjasortidega. Tempranillost valmistatud veinid on puuviljamaitselised, tugeva värviga, madala happesuse ja parkainesisaldusega. See teeb need populaarseteks ja lubab neid mitmesuguste roogadega hästi kokku sobitada.

VEINI VALMISTAMINE

Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Veiniteadust ja -valmistamist nimetatakse önoloogiaks. Viinamarjad tuuakse koristuselt ja valatakse kas pressi (rohelised viinamarjad) või purustajasse (punased viinamarjad). Viinamarjamahl juhitakse edasi kas roostevabast terasest või väiksematesse puust käärimisnõudesse. Valget veini kääritatakse kestadeta, punast koos kestadega. Edasi laagerdatakse mõnest kuust mitme aastani. Nüüd on vein valmis pudelitesse villimiseks.

Valge veini valmistamine

Valgeid veine valmistatakse puhtast mahlast. Valge veini valmistamisel on virre viinamarja kestadega kontaktis võimalikult vähe. Mahl tuleb viinamarjadest välja pressida väga ettevaatlikult, kuna virde kokkupuutel õhuga võib alata oksüdeerimine. Selle vältimiseks lisatakse roheliste viinamarjade pressimisel vääveldioksiidi vedeldatud kujul, mis toimib redutseerijana, Kui aga vääveldioksiidi lisatakse liiga palju, annab see virdele kõrvalmaitse ja takistab käärimist.
Peale pressimist jahutatakse virret 10-20 tundi. Selle aja jooksul vajuvad kõik kõrvalained anuma põhja ja virre muutub peaaegu selgeks. Virre pumbatakse nüüd ümber esimeseks käärimiseks. Tänapäeval on käärimisnõud suured roostevaba terasest nõud või kuni 10 000-liitrised mahutid. Paljud veinimeistrid kääritavad aga valget veini siiamaani väikestes, uutes tammevaatides.
Valgete veinide käärimistemperatuur on ca 12-20°C, tunduvalt madalam kui punase veini puhul. Käärimine madalal temperatuurul võtab rohkem aega ja kestab 3-4 nädalat. Mõnikord lisatakse käärimise käigus ka suhkrut. Seda tehaks juhul, kui viinamarjade suhkrusisaldusest ei jätku seadusega ettenähtud alkoholisisalduse saavutamiseks. Suurem osa valgetest veinidest läbib ka teise käärimise, kuid see ei ole kohustuslik. Veinidele, millel peab olema värske happesus, on teine kääritamine vastunäidistatud, kuna see teeb veini pehmemaks.
Pärast käärimise lõppemist pumbatakse vein kas terasest mahutitesse või uutesse tammevaatidesse, et eraldada vein käärimisjääkidest. Vajadusel vein filtreeritakse pärast teist käärimist. Veini tasakaalu saavutamiseks on vaja seda laagerdada, kuid seda tehakse erinevalt ja tavaliselt mitte üle kuue kuu. Vaata ka lisa 1. Valge veini valmistamise joonist.

Rose-veini valmistamine

Punastest viinamarjadest saab valmistada igasuguseid veine, alates valgetest kuni tumepunasteni ning ka rose-veini. Roosasid veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel . Rose valmstamisel eemaldatakse varred kobaratest enne purustamist ja/või pressimist.
Seejärel pumbatakse virre ümber suurde anumasse , kus osa esimesest käärimisest läbi viiakse. Esimese käärimise pikkus oleneb sellest, kui jõulist ja millise värvusega veini soovitakse valmistada. Normaalne aeg on 12-35 tundi, et vein saaks piisava värvuse.
Nüüd lastakse vein läbi sõela, et eraldada kestad ja pumbatakse järgmisse käärimisnõusse, kus jätkatakse esimest käärimist seni, kuni kogu suhkur on käärimisel ära kasutatud. Käärimistemperatuur on tavaliselt 15-18°C ning sellise temperatuuri juures kestab käärimine tavaliselt kaks nädalat.
Mõningatel juhtudel kääritatakse rose-veini ka teist korda. Pärast veiniselgitamist pannakse ta lühikeseks ajaks terasnõudesse laagerduma, mille järel vein pudeldatakse. Vaata ka lisa 2. Roosa veini valmistamise joonist.
Rose iseärasuseks on just see, et ta peab olema noor ja värske.

TARBIMINE

Temperatuur

Miski pole veini serveerimise juures olulisem õigest temperatuurist – see võib mitmekordistada maitseelamust, aga ka selle täielikult rikkuda. Kui valgeid veine serveerida liiga soojalt, on nad peaaegu eranditult igavad ja tuimad ning külmalt serveeritud punased veinid kaotavad harilikult tervenisti nii lõhna- kui maitsebuketi.
Õige temperatuur:

• 5-8°C enamik magusaid valgeid veine, vahuveine
  
• 9°C Rose’d, enamik kuivi valgeid veine
  

12°C kergemad punaveinid

• 15°C valge Burgundia vein
  
• 16°C punane Burgundia vein
  
• 17-18°C parimad punaveinid, eriti Bordeaux
  

Neil temperatuuridel on kõige sobilukum veine serveerida.

Õige vein õige roa kõrvale

Missugust veini peaks mingi toidu juurde jooma, see sõltub inimese eelistustes, maitsest ja ka rahakoti paksusest. Mõned lihtsad reeglid on aga olemas ja need aitavad valida toidu kõrvale veini. Kõige tähtsam on, et vein ja toit harmoneeruksid, samal ajal peaksid nad andma koos suurema elamuse kui kumbki omaette . .

Valged veinid

Valged veinid sobivad hästi aperatiiviks ja kergete suupistete kõrvale. Munaroogadega sobivad hästi kuivad ja poolkuivad vürtsikad valged veinid. Väga hästi läheb valge vein kokku mereandidega. Ka kalatoitude kõrvale sobivad erinevad valged veinid. Lisaks veel juurviljade, loomaliha ( vasikaliha ), sealiha ja linnuliha juurde.
Roosad veinid sobivad aperatiiviks, kalaroogade, vasikaliha. Väga hästi sobivad rose-veinid linnulihaga kokku.

PAKENDAMINE

Pudelite tüübid

Veini sulgemine oli revolutsioon veinitootmises. Vein oli järsku muutunud värskelt joodavast kauasäilivaks ja pudelis laagerduvaks, mis muudab ta paremaks.
Maailmas on kasutusel veinipudeli kaks erinevat baasvormi – maskuliinne õlgadega bordeaux’ pudel ja feminiinne sujuvajooneline burgundia pudel. Kolmas prantsuse veinipudeli vorm on sihvakas pikendatud kaelaga alassi flööt.
Iga pudeli vorm, värvus ja maht on tihedalt seotud selles sisalduva veiniga. Valged veinid pudeladatakse helerohelistesse klaaspudelitesse. Valgest klaasist pudel on mõeldud rose-veinidele.

Korgid

Vilets kork on veini vaenlane . Metall- ja plastkorke on mugav kasutada, kuid omaduste poolest jäävad nad looduslikust korgist kaugele maha. Kaks esimest sulevad pudeli peaaegu hermeetiliselt. Teatud jookidel on seevajalikm kuid vein vajab hingavat korki, see on tema küpsemise eeldus. Sulgeda vein õhukindlalt tähendab peatada elava mateeria areng.
Tammekork on kerge, elastne ning tema kvaliteet ei muutu temperatuuri vaheldumisel. Korgitamm , nagu ka oliivipuu , on vana kultuurpuu. Ta kasvab Vahemere-äärsetes maades. Suurim tammekorgi tootja on Portugal (50% üldtoodangust).
Korgi pikkus on sama tähtis nagu kvaliteet. Kui kork on lühike, hingab vein intensiivsemalt. Sellised korgid on mõeldud lihtveinidele. Kuid pika arenemisajaga vein väsib liiga tugevalt hingamisel. Säärasel juhul vein ei küps, vaid vananeb kiirelt. Sellepärast korgitakse pika arenemisajaga veinid vähemalt 5 cm pikkuse korgiga.

VEINIDE SÄILITAMINE

Õhuniiskus

Õhuniiskus peaks olema 60-80%, see on küllaldane. Ta ei tohi olla liiga madal – siis hakkab pudeli kork kuivama. Ei tohi ka olla liiga kõrge, siis hakkavad nii kork kui ka etikett hallitama. Hea viis paraja niiskuse hoidmiseks on säilitusruumi põranda katmine kruusaga, misa siis ikka ja jälle niisutatakse. Pudeleid tuleb hoida pikali , et vein saaks korki seestpoolt niisutada.

Valgustus

Vein on tundlik ultraviolettkiirte suhtes, seepärast säilitatakse paljusid pikaealisi veine peaaegu musta värvi klaasist pudelites. On ka veine, mida säilitatakse läbipaistvates pudelites, see aga tähendab seda, et neid tuleb hoida pimedas.

Temperatuur

Ideaalne temperatuur veinide pikaealisel säilitamisel on 10-14°C. Tähtis on seejuures, et temperatuur ei muutuks. Näiteks ei ole püsiv 18°C temperatuur veinile kahjulik, ainult et vein areneb kiiremini. Veini hoidmine ruumis, kus temperatuur kõigub näiteks päeval 12°C ja öösel 8°C vahel, on veinile väga kahjuik ja võib viia isegi selleni, et vedeliku paisumise tõttu võib vein korgi vahelt välja pressida.

Stabiilsus

Veinipudeleid, mida tahetakse kaua säilitada ei ole soovitatav liigutada. Seepärast ei tasu säilitada veinipudeleid vibreeriva kompressoriga veinikapis või siis – keldris , mis asub suure maantee või tiheda liiklusega tänava ääres. Samuti ei soovitata võtta laagerduvaid pudeleid kätte ja neid vaadelda.

Valge ja roosa veini säilitamine

Valgetel kuivadel veinidel peab olema küllaltki suur happesus, et areneda säilitamisel. Roosasi veine üldjuhul ei sälitada, vaid juuakse kohe.

KOKKUVÕTE

Vein on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tooraineks on enamasti viinamari. Selles referaadis käsitlesin valget ning rose ehk roosat veini. Tootmine nende veinide puhul on erinev. Tuntuimad valge veini viinamarjad on Riesling, Chardonnay, Semillon, Sauvignon Blance. Tuntuimad roosa veini viinamarjad on Pinot Noir, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Tempranillo. Veini tarbimisel on väga tähtis joogi temperatuur, see võib mitmekordistada maitseelamust, aga ka selle täielikult rikkuda. Tähtis on leida veini kõrvale ka õige roog . Valged ning roosad veinid sobivad väga hästi aperatiiviks ja kergete suupistete kõrvale ning sobib hästi munaroogade, mereandide, kalatoitude, juurviljade ning erinevate lihasortide kõrvale. Roosa sobib eriti hästi linnuliha kõrvale.