Prantsusmaa veinid (0)

Pr
P a
r n
a t
n s
t u
s s
u m
s a
m a
a  
a v
  e
v i
e n
i i
n d
i
Marju Rannaste
KM31
Ve
V i
e n
i i
n d
i e
d  
e a
  j
a a
j l
a u
l g
u u
g
 Arheoloogilised väljakaevamised näitavad et juba 3000 aastat tagasi tegeleti Prantsusmaal 
viinamarja kasvatusega.
 Esimesed teadaolevad tõendid veini valmistamisest pärinevad 6. sajandist e.kr Lõuna-
Prantsusmaalt, kui kreeka immigrandid asutasid praeguse  Marseille  linna ja asusid seal 
aktiivselt veinindusega tegelema.
 Prantsusmaa veininduses toimusid suured muutused. 6. ja 7. sajandil tekkis rida väiksemaid 
vürsti- ja kuningriike, mis suhtusid veini valmistamisse erinevalt.
 Põhja Prantsusmaal peeti veini luksuskaubaks ja kuna paljuski oli veinitootmine läinud kiriku ja 
kloostrite kätte, siis peeti veini ka pühaks  joogiks .


Tu
T n
u t
n u
t s
u  
s m
  a
m a
a i
a lim
l a
m s
a
Prantsusmaa  veinid on maailma  kuulsad , need on eeskujuks 
kogu ülejäänud veinimaailmale.
Konkurentsi suudab pakkuda veel sarnaste näitajatega Itaalia.
Kogu toodangust valmistatakse 65% punaseid veine , 20% 
valgeid veine, 8% rose  veine, 6% vahuveine ja lisaks 1% 
kangestatud veine.

Tu
T n
u t
n u
t m
u a
m d
a  
d p
  i
p iir
i k
r o
k n
o n
n a
n d
a  
d
 Alsace
  Burgundia
 Bordeaux
 Beaujolias
 Champagne
  Loire
 Languedoc-Roussillon
 Rhône
 Provence
 Edela-Prantsusmaa
Ka
K s
a u
s t
u a
t m
a i
m n
i e
n  
e k
  u
k l
u iln
i a
n a
a r
a s
r e
s l
e  le
  e
e s
e m
s ä
m r
ä g
r i
g li
 Toitude  valmistamisel kasutatakse viinamarja veine, konjakit ja 
likööre toidule maitse  andmiseks  või selle parandamiseks.
Veine kasutatakse ka liha marineerimisel.
Kastmete koostises .
Väga tavaline on ka veini joomine toidu kõrvale.
Tu
T n
u t
n u
t m
u a
m d
a  
d v
  i
v iin
i a
n m
a a
m r
a j
r a
j s
a o
s r
o d
r i
d d
i
Valged:  Chardonnay , Sauvignon Blanc , Sémillon, Muscadet, 
Chenin Blanc, Riesling  ja Ugni Blanc.
Punased: Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet  Sauvignon, 
Syrah, Gamay , Ginsault ja  Pinot   Noir .

Pu
P n
u a
n n
a e
n  
e v
  e
v i
e n
i
Fumees Blanches Pinot Noir 2010
Viinamarja sort Pinot Noir
Särav rubiinpunane
Mõnus marjaaroom milles tulevad esile  maasika , vaarika ja 
kirsinoodid, alkoholisisaldus 13%
Pehme ja ümar vein,lõpp meeldivalt marjane.
 
Fu
F m
u e
m e
e s
e  
s B
  l
B a
l n
a c
n h
c e
h s
e  
s P
  i
P n
i o
n t
o  tN
  o
N i
o r
i  r2
  0
2 1
0 0
1
Va
V l
a g
l e
g  
e v
  e
v i
e n
i
B&G SAUVIGNON BLANC RESERVE
Viinamarja sort Sauvignon Blanc ja alkoholi sisaldus 12%
Aroom:  Tsitrus , lillelisus, mustsõstralehed, eksootiliste  
puuviljade nüansid.
Maitse: Kuiv, tugev, kuid värske ja hästi tasakaalus. 
Domineerivad eksootilised puuviljad ja tsitrus, eriti  greip .
 Pikk järelmaitse, milles tunda mõningast vürtsi
B&
B G
&  
G SA
S U
A V
U I
V G
I N
G O
N N
O  
N BL
B A
L N
A C
N  
C RE
R S
E E
S R
E V
R E
V
Ro
R o
o s
o a
s v
a e
v i
e n
i  
n
De Neuville Rose d' Anjou 2009
Hästi pehme, poolkuiv, magusa lõpuga värske vein.
Kasutatud on Anjou piirkonnas  tüüpilisi viinamarju Cabernet 
Franc  ja Gamay segu.
Veinis on põimunud Gamay viinamarjast pärinev puuviljane  
värskus ja Cabernet Franc viinamarjast mineraalsus.
Sobib niisama  joomiseks , sest on hästi värske ja kerge. 
De
D  
e N
  e
N u
e v
u i
v lille
l  
e R
  o
R s
o e
s  
e d
  '
d An
A j
n o
j u
o  
u 2
  0
2 0
0 9
0
Va
V h
a u
h v
u e
v i
e n
i
SPARKLING CHARDONNAY  BRUT
  Domineerib  puuviljasus, peamiselt virsik ja  aprikoos , sekundeerib õrn 
mandlisus ja lõpp on tsitrusviljade päralt.
 Maitse: Rikkalik ja elegantne, tasakaalus hape ning tuntav puuviljasus. 
Kerge ja mõnus  vahuvein .
 Alkoholi sisaldus 12%
 Serveerimistemperatuur: 5-6 C°
SP
S A
P R
A K
R L
K I
L N
I G
N  
G CH
C A
H R
A D
R O
D N
O N
N A
N Y
A  
Y BR
B U
R T
U
Tä
T n
ä a
n n
a  
n k
  u
k u
u l
u a
l m
a a
m s
a t
s !
t

Document Outline

• Slide1
• Slide2
• Slide6
• Slide3
• Slide7
• Slide4
• Slide8
• Slide12
• Slide9
• Slide13
• Slide10
• Slide11
• Slide14
• Slide15
• Slide5