VEIN (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

docx

Veinist

maha. Väetamine. Detsember ­ veebruar ­ võrsete mahalõikamine. Võrsed põletatakse või kasutatakse pistokstena uute puude saamiseks. Heledad sordid Chardonnay Chardonnay on levinud üle maailma. Kasvab kõikjal ja on väga kohanemisvõimeline. Tihtipeale peetakse seda valge veini sünonüümiks ning ilmselt on tegemist ka kõige edukama veinisordiga. Chardonnay´d müüakse ilmselt igas toidupoes. Chardonnay kasutusala on väga lai ­ nt Prantsuse valge vein Chablis on valmistatud Chardonnay´st, lisaks on ta ka täidlase valge veini Montrachet aluseks. Chardonnay on pärit Burgundiast, kuid levinud edasi kõikjale ning kasvab nüüdseks edukalt lausa viiel kontinendil ning temast saadakse suurepärast veini. Sõltuvalt veinivalmistamise tehnoloogiast võib vein olla kas väga kerge või siis ülimalt täidlane ­ see sort võimaldab pea kõike. Ja kes veel ei tea, siis Chardonnay on üks kolmest peamisest

toiduainete sensoorse hindamise alused

23

docx

Veinid

Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise, viinamarjasordid, veinide liigitamise, veinipiirkonnad jms. 1. VEINI VALMISTAMINE Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Veiniteadust ja -valmistamist nimetatakse önoloogiaks. 1.1 Saagikoristus Veini valmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Saak korjatakse, kui suhkru ja happe vahekord viinamarjades on saavutanud teatud kindla taseme. Saagikoristuse õigeaegsus on väga oluline, sest viinamarjakobarate küpsemise lõpufaasis toimuvad

Joogiõpetus

15

docx

Veinide referaat

piirkondlike iseärasustega, millest sünnivad täiesti omapärased veinid: portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid, tokaijd jpt. Huvitavaid veinistiile on päris palju. Veinid liigitatakse: · Kuivad veinid · Vahuveinid · Dessertveinid ja liköörveinid Kuivade veinide alkoholi mahuprotsent peab jääma 10-15 vahele, vahuveinide oma 7-12 vahele, naturaalsete dessertveinide oma 12-15 vahele ja kangestatud desertveinide ja liköörveinide oma 15,5-22 vahele. 5. Valge vein Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Veini valmistamine: · Marjade korje · Sorteerimine ja varretustamine  · Marjade pressimine virde (viinamarjamahl) saamiseks · Chaptaliseerimine (virdele magususe lisamine kontsentreeritud viinamarjamahla abil, et saavutada kõrgemat alkoholisisaldust veinis) NB! Ei kasutata üldiselt kvaliteetveinide valmistamisel.

Joogiõpetus

46

pptx

Veini koolitus.

Veinide ajalugu  Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Ajaliselt tõenäoliselt 8000 aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud viinamarjad hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased.

Toiduainete õpetus

12

doc

VEINIMAA HISPAANIA

VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused ­ Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE.........................

Geograafia

44

docx

ITAALIA VEINID

Hetkel kogu maailmas eriti populaarseid Valpolicella, Soave, Bardolino ja Amarone veine valmistatakse just Veneto vainimajades. Veneto veinitootjad valmistavad ka lõviosa eriti populaarsest itaalia veinist Pinot Grigo. Veneto viinamarjaistanduste mõõdukalt soe kliima võimaldab valmistada vürtsika maitsega veinisorte. Kuna enamik kuulsate istanduste veine valmistatakse saake segades, siis etketile viinapuude sorte ie märgita. Kuulsaim Veneto veinivalmistajate vein on Amarone della Valpolicella DOC. See on unikaalne käsitsi nopitud Valpolicella istanduses kasvatatud Corvina, Rondinella, Sangiovese ja Molinara sortide saagist. Tavalise maitsega veinist erineb viimatimainitu selle poolest, et nopitud saaki kuivatatakse õhutatud ruumis riiulitel kuni 4 kuud. Krimpsus viinamarjadest mahlal on eriti konsentreeritud aroom. Veini laagerdatakse vaatides koguni 2,5 aastat, kuid

Joogiõpetus

6

docx

Veiniõpetus

Prantsusmaa veinipiirkonnad. Burgundia ­ kõige peenem ja kallim veinipiirkond maailmas, Burgundia jaguneb alapiirkonadeks: kõige põhjapoolsem on Chablis (veinidel on eriline mineraalsus, vahel lausa soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) ­ jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne ­ kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace ­ marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie ­ mäestikuveinid

Toiduainete õpetus

17

rtf

Valged ja roosad veinid

......................................................... 5.2 Rose-veini valmistamine................................................................................................... 6 TARBIMINE............................................................................................................................ 6.1 Temperatuur...................................................................................................................... 6.2 Õige vein õige roa kõrvale................................................................................................ 6.2.1 Valged veinid............................................................................................................ 6.2.2 Rose-veinid............................................................................................................... 7 PAKENDAMINE...............................................................................

Toidukaubandus

Meedia

Kommentaarid (0)