VEIN (0)

VEIN
Koostaja :  Marleen  Alle
K-12A
SISSEJUHATUS
1.
Veinivalmistamise ajalugu
8.  Roosa  vein ja klarett
2.
Veinivalmistamise algus 
9. Punane vein
Hispaanias
10. Cava , Champagne ja teiste 
3.
Oskus lugeda etiketti
vahuveinide valmistamine
4.
Kvaliteetveinid
11. Veinide  säilitamine
5.
Traditsioonilised  veinid
12. Tarbimine ja sobivad 
klaasid
6.
Laagerdunud veinid
13. Kasutatud materjal
7.
Valge vein
VEINIVALMISTAMISE 
AJALUGU
 Veini valmistamine, kui 

Kreeklased  on veini 
selline, oli vanasti 
säilitamise kunsti eelkäijad 
seotud nõidumise ja 
ja  leiutajad
religiooniga 

Välja töötanud 
konserveerimise viisid, 
 Esimestena hakkasid 
kasutades sel eks puuvaiku 
veine  klassifitseerima 
ja vürtse (vaiguga vein on 
hiinlased  
Kreekas  populaarne  ka 
tänapäeval) 
  Egiptlased  võtsid 

Gal ialased võtsid 
esimestena kasutusele 
kasutusele vaadid, mida 
pudelisildid
kasutati ka  õlu  säilitamiseks. 
Pärast sõja lõppu Gal ias tõi 
Julius  Caesar sel e 
tehnoloogia  Rooma .
VEINIVALMISTAMISE ALGUS 
HISPAANIAS
Veinitegemise ajalugu 
 veine selitati tuha, savi, 
Hispaanias on tagasi viidav 
marmoritolmu jne abil
aastasse   2200  e.Kr.
 veinid  valati savist 

Tähtsaimateks veinitootmise 
pi rkondadeks olid: 
amforatesse, mis suleti 
Valdepenas, Barcelona, 
korgi või kipsiga
Valencia , Tarragona,  Baleaari  
saared ja  Andaluusia  
  laagerdamine  ulatus 
kaguosa
kümne aastani

Tol e aja veinid olid väga 
robustsed, kuigi 
tootmistsükkel toimis
Veini koostis sai teatavaks juba 150 aastat tagasi, tänu Pasteri 
töödele, kes tegi
esimesed uurimised vi namarjavirde alkoholi käärimisprotsessist 
pärmikeskkonnas.

Paster andis veinile sel ise omapära, mida nii väga hindavad 
veinigurmaanid: vein on üks puhtamaid ja hügieenilisemaid jooke 
üldse.

On teada üle 400 komponendi, mis kuuluvad veini koostisse. 
Loomulikem neist on vesi, mis moodustab 80-90% kogu mahust.

Vi namarjasaagi  korjamine  on veinivalmistamise esimeseks 
sammuks. Saak korjatakse kui suhkru ja happe  vahekord  
vi namarjades on saavutanud teatud kindlad proportsioonid.
Sel hetkel on väga oluline, et viinamarjakasvataja oleks 
samavõrra hea ka veinivalmistajana. Oluline on teada, et 
viinamarjakobarate küpsemise lõpufaasis toimuvad 
biokeemilised protsessid ja ainevahetusmuutused väga 
kiiresti ning avalduvad hiljem tulevase veini omadustes.

Saagi koristamine on põllutöö, mida on  soovitav  teha käsitsi. 
Juba sel etapil toimub viinamarjakobarate eraldamine – 
eraldatakse kahjustatud ja üleküpsenud  marjad .

Samuti on oluline, et  viinamarjad  transporditaks pajuvitstest 
punutud korvides – see aitab kaasa veini kvaliteedi 
tõstmisele. Kaasaegsetest  materjalidest anumad võivad esile 
kutsuda esimese käärimise, juhul kui marjad kahjustada 
saavad, ning see esmane käärimine võib edasi kanduda 
virdele ja seda nakatada.

Pärast saagi koristamist sõltuvad järgmised töötlusprotsessid 
sellest, missugust  veini, kas punast, roosat, valget, šampust 
või cavat, soovitakse lõpptulemusena saada.
OSKUS LUGEDA ETIKETTI
Hispaania  veinipudeli etikett peab sisaldama:
 firma registreerimisnumber – veini valmistaja või  eksportija  või 
valmistaja-eksportija

vil ija registreerimisnumber / lao number

veini sort ja saagikorjamise aasta

maht

alkoholi sisaldus veinis

veini päritolumaa ja selle maa  pitsat

antud veini iseloomustav  embleem .
KVALITEETVEINID

Need on veinid, mis on toodetud end juba tõestanud regioonidest 
ja kindlatest viinamarjasortidest. Etiketile märgitakse ainult 
`kvaliteetvein …regioonist`. Need on traditsioonilised  veinisordid  
TRADITSIOONILISED 
VEINID
 Need on veinid, mis  alluvad  loomulikule 
säilitamisele. Kui vein laagerdub puitvaadis, siis 
laagerdusaeg peab olema vähemalt kaks aastat
 Kui laagerdatakse algul puitvaatides ja seejärel 
pudelites, peab  laagerdama  vähemalt üks aasta 
vaadis ja üks aasta pudelis.
 Vastavalt traditsiooniliste veinide 
valmistamistehnoloogiale, on oluline eristada 
laagerdatud veinid (kiire laagerdus) ja veinid, mis 
saadakse esimese ja teise sordi veinide 
ümbervalamisel
 Igal juhul peab laagerdamine toimuma, seda 
katkestamata algusest peale 
ARENENUD EHK 
LAAGERDUNUD VEINID
 Need on kvaliteetveinid, mille laagerdamise periood 
on vähemalt:
 punaste veinide ja klarettide puhul: laagerdamine 
tammevaatides vähemalt 12 kuud, lisaks veel 
täiendav laagerdamine pudelites 36 kuud;
 valgete ja roosade veinide puhul: laagerdamine 
tammevaatides vähemalt kuus kuud, lisaks täiendav 
laagerdamine pudelites 24 kuud.
PIKA LAAGERDUSPERIOODIGA 
VEINID
 Need on kvaliteetveinid, mille laagerdamise periood 
on vähemalt:
 punaste veinide ja klarettide puhul: laagerdamine 
taamevaatides vähemalt 24 kuud, lisaks veel kaks 
täiendavat  laagerdamist pudelites 36 kuu jooksul; 
kokku 60 kuud laagerdamist;
 valgete ja roosade veinide puhul: laagerdamine 
taamevaatides vähemalt kuus kuud, lisaks täiendav 
laagerdamine pudelites 48 kuud.
VALGE VEIN

Valged veinid valmistatakse 

Marjad  pressitakse  nõrga surve all 
heledatest viinamarjadest kääritades 
pressimismasinas
puhast viinamarjamahla, mis ei 

Nõrutatakse enne käärima 
sisalda viinamarjakobara tahkeid 
panemist. Saadud  mahl  pannakse 
osi.
12- 48 tunniks seisma suurtesse 

Et saada head valget veini, tuleb 
anumatesse
saaki eriti ettevaatlikult korjata, kuna 

Pressitud mahl valatakse 
heledad viinamarjad on väga  haprad  
mahutitesse, tankidesse ja 
ja marju on lihtne kergesti vigastada.
vaatidesse käärima. 

Palavates regioonides pole tarvis 
Käärimisprotsess kestab 1-6 
oodata vi namarjade täielikku 
nädalat, olenevalt  aastaajast  ja 
küpsemist (õigeaegne saagikoristus 
veinisordist. Esmaklassilise valge 
laseb saavutada happesuse, 
veini valmistamiseks peetakse kõige 
alkoholi ja aroomi optimaalse 
sobivamaks tammevaate.
vahekorra veinis)
Valge veini valmistamiseks peab 

Seejärel selitatakse veini 
temperatuur käärimisprotsessi 
naturaalsete  vahenditega (želatiin, 
vältel olema madal.
munavalge, kuiv veri jne). Kõiki 
Käärimine toimub seni, kuni 
neid aineid kasutatakse ametlikult 
suhkru koostis veinis ei saavuta 
ning võetakse lõpuks  veinist  välja. 
soovitud taset
Samuti kasutatakse neid 

Veini valamine peale esimist 
eraldamaks veinist tahkeid 
käärimist: protsessi eesmärk on 
heljumeid, mis muudavad veini 
pärast käärimist võimalikult kiiresti 
häguseks.
eraldada veinist setted

Veini selitatakse, et anda talle 

Järgmisena valatakse veini ühest 
võimalikult kaunis välimus ja et 
mahutist teise, et eraldada vein 
eeemaldada veini häguseks 
pärmipaksust. Seda protsessi 
muutvad osakesed
korratakse esimese kuue kuu 

Valget veini säilitatakse 
jooksul vähemalt 2-3 korda, kui 
tammevaatides maksimaalselt 12 
veini hoitakse piisavalt suurtes 
või 24 kuud.
mahutites 
Harilikult  toimub valge veini 
ümbervalamine ja selitamine kohe 
pärast käärimist ja enne 
pudelitesse valamist; see 
võimaldab saavutada parimat  
selgust ja värvi. 

Valged viinamarjad:

riesling ehk  gentile  aromatique

pinot   blanc

chardonnay

chenin blanc

semil on

sauvignon blanc

gewürtztraminer

ruländer

muscat blanc
ROOSA VEIN JA KLARETT

Neid kaht aetakse tihti teineteisega  segamini , kuigi nad 
tegelikkuses on erinevad

Suurem osa roosadest veinidest valmistatakse tumedatest 
vi namarjadest või tumedate ja heledate vi namarjasortide 
segamisel, marju hoitakse enne käärimist üksteisega vahetus 
kontaktis . Nende veinisortide valmistamise jaoks on virre alati 
hele. Sel moel saab vein oma värvi tumedate viinamarjade 
värvist. Pärast kobarate pressimist jäetakse mahl seisma ning 
seejärel pannakse käärima 
Arvestades valmistamistehnoloogiaid paigutub klarett 
tüüpiliste valgete ja punaste veinide vahele. Klarett 
valmistatakse osalt heledatest ja osalt tumedatest 
viinamarjadest. Mahl pannakse käärima, käärimise 
tulemusena saadakse mati varjundiga vein, kuna hele 
viinamarjamahl sellele mingit värvi ei anna. Võib öelda, et 
klarett on mati varjundiga punane vein.

Klareti valmistamisel tuleb tähelepanelikult jälgida selle 
varjundit, mille virre saab ja saavutades vajaliku värvi tuleb 
vein ümber valada
PUNANE VEIN
Punase veini valmistamine 

Nimetust  ´punane vein´ kasutati varem 
värvitud valgete veinide kohta.  Punane 
koosneb neljast etapist:
vein tänapäeva mõistes on al es hiljutine 
leiutis, mil e vanuseks on umbes 200 

mehaanilised  toimingud  
aastat
(pressimine, kivide eraldamine, 

Punane vein saadakse tumedast 
töötlemine väävliga)
viinamarjamahlast, mis on käärinud koos 
tahkete vi namarjaosadega (nahk, 

viinamarjavirde töötlemine 
viljaliha ja  kivid ) 
(selitamine ja  kääritamine )

ümbervalamine ja pressimine

lõplik plankimine

Tavaliselt on punaste veinide 
jaoks ideaalne, kui neid 
säilitada mitte eriti kaua 
puitvaatides ning kaua 
pudelites. 

Punased viinamarjad:

pinot  noir

malbec

merlot

cabernet sauvignon

cabernet  franc

syrah

grenache

tempranil o

sangiovese

nebbiolo

gamay
Cava, Champagne jt 
vahuveinid

Champagne´t peetakse veinide 

Cava on  vahuveini sort, mida 
kuningaks oma unikaalsete 
peetakse üheks prestiižsemaks 
omaduste tõttu, mida ei kohta 
ning mida säilitatakse pudelites 
üheski teises veinisordis
samade meetodite järgi nagu 

Champagne maakonna 
šampustki.
(Prantsusmaa) veinid on 

 
ammustest aegadest väga 

Cava on pärit Penedėsist, 
populaarsed. Kuid alles 
esmakordselt saadi seda 
17.sajandil avastas Perignoni 
üleeelmise sajandi lõpus; hiljem 
nimeline munk tõelise šampanja 
valmistamise saladuse  
levis cava ka teistesse 
regioonidesse.

Nimetust cava võib kasutada 
veinide kohta, mida on 
säilitatud vähemalt üheksa 
kuud alates sel e vil imisest 
pudelitesse enne 
puhastamisprotsessi 
Cava puhul on korgi erijooneks 
Veinide  klassifikatsioon  
neljatipuline täht all 
suhkrusisalduse  järgi:
Cava valmistamiseks kasutatakse 
järgmisi viinamarjasorte:

kuivad naturaalsed: 1l veini 
kohta lisatud 0g suhkrut

Macabeo

Xarello

kuivad veinid: 1l veini kohta 

Parellada
lisatud kuni 15g suhkrut

Monatrel

poolkuivad: 1l veini kohta 

Järk-järgult asendatakse 
lisatud 35-50g suhkrut
viimane sort teiste liikidega, 

magusad: üle 50g suhkru 1l 
tavaliselt Chardonnay vastu, 
veini kohta
mis on kinnitatud vahuveinide 
tootmise reguleerimisnõukogu 
poolt. Sordid, nagu Garnacha, 
Rooma malvasia, Avalani 
subirat, annavad tänapäeval 
samuti suurepäraseid tulemusi 
MUUD VAHUVEINID
Pudelis säilitatud  vahuvein :
Rääkides cavast, tuleb meenutada ka pudelis säilitatud vahuveini. Kuigi sel e 
valmistamise  protsess  sarnaneb  suures  osas  cava  puhul  kasutatavaga. 
Esimene  puhastamine  hõljumitest  toimub  pärast  läbi  filtri  teise  pudelisse 
ümbervalamist. Vein peab seisma vähemalt kaks kuud. Eraldusmärgiks korgil 
on nelinurk
Granvas:
See  on  madalakvaliteediline  vahuvein.  Teiseks   käärimiseks   pannakse  vein 
vähemalt 
20 
päevaks 
suurtesse 
hermeetilistesse 
mahutitesse. 
Eraldusmärgiks korgil on ring
Gaseeritud vein:
Lõpuks  esitletakse  ka  gaseeritud  veini,  mida  ei  loeta  vahuveiniks, 
kuna  kogu  veinis  sisalduv   gaas   lisatakse  sinna  kunstlikult. 
Eraldusmärgiks korgil on  kolmnurk  
TARBIMINE
Õige temperatuur: 

6–8 ºC kangestatud ja lühidalt tammevaadis laagerdunud valge 
vein

10–12 ºC rosé; tammes küpsenud valge vein

12 ºC kangestatud ja pikalt tammevaadis laagerdunud valge vein

14 ºC kangestatud ja lühidalt tammevaadis laagerdunud punane 
vein; vähese tanniinisisaldusega punane vein

16 ºC noor täidlane punane vein

18 ºC hästi küpsenud ja väljaarenenud lõhnabuketiga punane 
vein; kangestatud ja pikalt tammevaadis laagerdunud punane 
vein

18–20 ºC noored ja tanniinised veinid

üle 20 ºC muutub veinis sisalduv  alkohol  agressiivseks 
dominandiks
SOBIV KLAAS:

 Parim  veiniklaas  on jalaga ning veidi  koonduva  ülaäärega. Laia äärega 
klaasist juuakse madala, ahtast kõrge happesusega veine.

• Kõhukam klaas, mis taandab veini magusust, toob paremini esile sel e 
vürtsisust, happesust ning tanni nisust. Saledam klaas taandab veini 
happeid ning toob välja magususe.

• Sirgeseinalises klaasis taandub jook neutraalseks ja ilmetuks, 
mõjudes lõhnatu ning maitsetuna.

• Kangestatud dessertveini jaoks on paras väiksem, u 12 cl mahuga 
klaas. Valge ja rosé veini jaoks sobib ühesugune, u 19 cl klaas. Punane 
vein tahab suuremat, u 24 cl klaasi.
KASUTATUD MATERJAL
  http://www.veinid.ee/index.php?veiniraamat
  http://www.prike.ee/uus/et/koolitus-et/2012-0
6-14-22-36-12/veini-ajalugu

Document Outline

• VEIN
• SISSEJUHATUS
• VEINIVALMISTAMISE AJALUGU
• VEINIVALMISTAMISE ALGUS HISPAANIAS
• Slide 5
• Slide 6
• OSKUS LUGEDA ETIKETTI
• KVALITEETVEINID
• TRADITSIOONILISED VEINID
• ARENENUD EHK LAAGERDUNUD VEINID
• PIKA LAAGERDUSPERIOODIGA VEINID
• VALGE VEIN
• Slide 13
• Slide 14
• ROOSA VEIN JA KLARETT
• Slide 16
• PUNANE VEIN
• Slide 18
• Cava, Champagne jt vahuveinid
• Slide 20
• MUUD VAHUVEINID
• TARBIMINE
• Slide 23
• KASUTATUD MATERJAL