Tondonia, kelle veini peaks ka Tallinnas leiduma. 190 Rioja tootjad ja veinid Altanza, hiljuti alustanud moodne Rioja veinitootja ( vanimad veinid a-st 1998) Fuenmayoris. Praegu müügil Lealtanza nime kandev Crianza ja Reserva ning Altanza Reserva Especial. 1999. aasta Crianza on uues stiilis, mahlakas, vähese tammega, happeline ja nooruslik. Reserva on aga hoopiski vanamoodne: veidi oksüdeerunud aroomiga, pehme ja maasikane. · Lealtanza crianza (1999): Aroomis sõstrad ja pihlakad. Maitse jõuliselt marjane ja happelinepunaste marjade karakteriga. · Altanza Reserva Especiall (1998): Aroom veidi oksüdeerunud, vanillimagus ja maasikane. Maitse jõuline, täidlane ja pehme, selles piisavalt hapet, suitsu ja apteeginüansse, nii maasikat kui mõrkjaid ürte. Berberana, üks esimesi Rioja tootjaid. Asutatud 1844, omab Rioja Alta piirkonnas 13 ha veiniaedu
Joogiõpetus. Praktiline tund . VEINIVIINAMARJAD. Ülesanne: Täida tabelid - punased viinamarjad, valged viinamarjad - viinamarjade iseloomustamiseks: PUNASED VIINAMARJAD Punane viinamari Veinimaa Piirkond ( kui Iseloomustus (maitsed, on) lõhnad) Cabernet Sauvignon Bordeaux Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda muud
valikvaadi linnaseviski,mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. On destilleeritud vähemalt kolm korda, küpseb tammevaadis vähemalt kolm aastat. Iiri viskid on harva suitsused. Aroomilt parfüümsed, liköörsed ja maarohused. Erinevus Soti viskidega seisneb selles, et aroomis ja maitses puudub turbasus ja suits. Teravilja kuivatades ei puutu vili suitsuga kokku. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemise aeg vähemalt kolm aastat. Soti viskide puhul kasutatakse küpsemiseks pruugitud ja röstitud burbooni-, rummi- ja serrivaate. Soti viskid on tavaliselt aroomilt ja maitselt turbasuitsused, sest teravilja kuivatades puutub vili otseselt suitsuga kokku. Ameerika viski on Bourbon (burboon).
Barbara- Kasvatatakse laialdaselt Itaalias ja Californias, kuid iseloomulikku veini valmistatakse ainult Piemontes. Cabernet Franc- Etendab olulist osa Bordeaux´ veinides ja sellest valmistatakse huvitavaid, kuid alaväärtustatud veine Loire´i orus. Cabernet Sauvignon- Kõige massilisemalt tuntud punase viinamarjasort maailmas. Selle kodukant on Bordeaux, kuid nüüd on see levinud ka Californias, Toscanas ja Austraalias. Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda pehmemamaitselist viinamarjasorti. Gamay- Kasvatatakse Burgundia lõunaosas Beaujolais´s, kuid see viinamarjasort pole kuigi laialdaselt levinud. Gamay´st valmistatakse noori veine, mille värv on sinakaspunane ning mille aroomis domineerivad marja- ja lillelõhnad. Veinid on
Näiteks: Napoleon Tootja Gracia Hnos Tootja Gracia Hnos on üks tuntumaid brändi ja veini valmistajaid Montillas. Montilla oli Andaluusia üks vanimaid veinivalmistamise piirkondi. Viinamarju kasvatati juba 8. saj. e.m.a. Peamised kasvatatavad viinamarjasordid Pedro Ximenez, Moscatel. Kasutatakse ka Lairen'i, Balad`i ja Torrontes'i. Napoleon VSOP Reserve Pehme Montilla brändi, mis valmistatut Pedro Ximenez ja Moscatel viinamarjadest. Aroomis on rosinad, röstitud pähklid, toffee, suitsusus, röstmandlit. Maitses võib leida magusat piimasokolaadi, viigimarjakeedist, magusat röstmandelit. Järelmaitse mõnusalt tuline. Kangus: 38% vol Maht: 350 ml kinkekarbiga 700 ml kinkekarbiga 1000 ml Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
vaarikas. Maitse suhteliselt õhuke ja happene, aga heas tasakaalus, selles punast sõstart ja mustikaid. Hea rasvaste tõitudega ja guljasiga. (50.-) Kemendy Hungarovini Selection-veinide peaveinimeister Laszlo Kemendy nime kandev mark. Villany eelpool kirjeldatud veinipiirkonnad Pàzmàndi on väikelinn Budapestist 50 kilomeetrit läänes Etyek-Buda piirkonnas. Kemendy Villati Selection Cabernet Franc Barrique (2003) : aroomis pohl, värske hape, must pipar, seedrimänd. Maitse hea värske, jõuline, selles pohla ja punast sõstart, üsna õhuke, viljalihase mineraalsusega. (100.-) Kemendy Selection Pàzmàndi Cuvee Sauvignon Blanc-Zenit (2005) : aroom värske ja pirnine. Maitse kesktäidlane, selles pirni ja kuivatatud aprikoosi, pisut Zenit viinamarjale omaseid vürtse ja kaneeli ning lõpus Sauvignoni mõrkjust. (90.-) Polgàr Pince veinimeister Zoltàn Polgàr koos oma aktiivse abikaasaga on üks suurimaid
ahjuõuna, magusate tsitruseliste ja troopiliste puuviljade aroome; veinid võivad olla täidlased, mineraalsed, mahlase happe ja pika ning veidi torkiva pipra, idamaiste vürtside ja küpsete puuviljade järelmaitsega; ei vaja tammevaati; hea arengupotentsiaal Sauvignon Blanc maailma üks populaarsemaid; aromaatne ja puuviljana kuiv valge sort; vein on värske puuviljasusega, mineraalne ja rohuse aroomiga, tihti on aroomis nõgest ja rabarberit Semillon tagasihoidliku tsitruselise aroomi ja happe, kuid maheda ja küpse virsiku nüansiga; viga on vähene happesus Silvaner, ka Sylvaner Saksamaa sort; üldjoontes lihtne hea happeline vein meeldiva puuviljasusega va saksamaal, kus tulevad särtsakalt mineraalsed, elegantse puuviljasuse ja elava happega tsitruselised veinid Torrontes hetkel tähtis Argentina sort, mis pärineb Hispaaniast; veinide aroomis on tsitrust,
Näiteks: Newcastle. · Old ale tumedad, talvised õlled. · Barley wine värv pronksist mahagonini. Puuviljased, linnaselised ja hästi tugevad õlud. · Scottish Ale hästi linnaselised ja humala rohked. · Irish Ale linnaselised, täidlased, pehmed ja vähe humalaid. Punakas pruunid kuni mustadeni. · Belgia Ale hästi kanged kuid samas, pehmed, puuviljased, vürtsikad. · Flaami pruun Ale nendel on tüüpiline magushapu maitse, aroomis võib leida rosinaid, oliive ja mitmesuguseid vürtse Õlle kasulikkus · Õllel on palju positiivseid ja kasulikke omadusi. Tänu vähesele alkoholisisaldusele ning süsihappegaasiga rikastatusele kustutab õlu hästi janu ja tõstab toonust. Samas on õlu hea toidu emulgaator, mis soodustab ainevahetust ja parandab toidu omastatavust. Õlu suurendab söögiisu ja õlles leidub märgatavas koguses B-grupi vitamiine.
Pagaritoodetele taigna segamise ajal 0,1 g 1-1,5 kg taigna kohta. 2.Basiilik - imelise jõuga taim Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis-augustis (-1oC juures ta hävib). Ta lehtedel-vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena.
o Old ale tumedad, talvised õlled. o Barley wine värv pronksist mahagonini. Puuviljased, linnaselised ja hästi tugevad õlud. o Scottish Ale hästi linnaselised ja humala rohked. o Irish Ale linnaselised, täidlased, pehmed ja vähe humalaid. Punakas pruunid kuni mustadeni. o Belgia Ale hästi kanged kuid samas, pehmed, puuviljased, vürtsikad. o Flaami pruun Ale nendel on tüüpiline magushapu maitse, aroomis võib leida rosinaid, oliive ja mitmesuguseid vürtse. o Kloostri õlled kõrge alkoholi sisaldusega, puuviljased ale õlled ja enamik neist kopeeritakse, kuna tõeliseid õlut valmistavaid kloostreid on vähe. o Trappisti õlled nimi pärineb Trappisti kloostritest. Neid kloostreid on jäänud alles ainult 7. Neist 6 asub Belgias ja 1 Hollandis. Nad on kanged, maitselt puuviljased ja aromaatsed
suhteliselt nõrga mee- ja virsikuaroomiga. Sauvignon Blanc on väga levinud viinamarjasort. Sauvignon Blanci parimaks kasvukohaks peetakse Prantsusmaad. Tegelikult kasvatakse seda üsna laialdaselt mujalg. USAs tuntakse seda viinamarja ka nime all Fume Blanc. Sauvignon Blanc kannatab kuumemat kliimat kui paljud teised viinamarjasordid. Veinid on aromaatsemad kui Chardonnay'st ja neis on enamasti värske ja erk happesus. Aroomis hinnatakse valdavalt "rohelisi" ehk siis värskete rohttaimede ja põõsaste lõhnu. Veini on mõistlik juua noorelt. Punased viinamarjad punased/roosad veinid Pinot Noir [pin'oo n'uaar] on üks tuntumaid Burgundia punaseid viinamarjasorte. See on üks vanemaid teadaolevaid veini tegemiseks kasutatud viinamarjasorte. Pinot Noir on maailmas laialdaselt levinud. Samas on Pinot Noir ka üks kapriissemaid sorte, mille levik toetub pigem selle populaarsusele kui kasvatamise kergusele
Maitse ja aroom omavad keerukat segu alates kergest mõrkjast maitsest kuni ahjupiima lõhna nostalgilise meenutuseni. Tõmmis tuleb kollaka varjundiga, väga läbipaistev ja aromaatne. Tee, mis saadud vastkoristatud saagist, omab harukordset aroomi, kui seda reeglitekohaselt valmistada. Valge ja rohelise tee vahele nii kvaliteedilt kui hinnalt jääb kollane tee. Pärast korjet kuivatatakse teelehed aeglaselt. Tee on kollaka-kuldse välimusega. Vahe rohelise või valge teega on aroomis, mis meenutab pigem musta teed teiste taimedega. Kollase tee korjekohtadeks on Hunani ja Anhui provintsid Hiinas. Mõned sordid tulevad ka Sichuani provintsist. Teelehtede korje toimub käsitsi ning samuti korjatakse pungasid või esimesi veidi rullunud lehti. Samades piirkondades toimub ka tee töötlemine. Mõlema, nii valge kui ka kollase tee puhul soovitaksin õhukest kerget teetassi. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Tee_(jook) http://www.joogikoolitused.ee/tee_abc.htm
Roosti keeles- Basilik Soome keeles- Basilika 2. PÄRITOLU Basiilik on üheaastaste taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Üldse on teda 50- 60 liiki. Basiiliku kodumaaks peetakse Iraani ning India troopikaalasid. Viimases on ta imelise jõuga püha taim, mida istutatakse templite sissekäikude juurde ning ohverdatakse jumalatele. Itaalias ja Kreekas on basiilikut peetud kuningate ürdiks ning rõõmu ja õnne sümboliks. 3. OMADUSED Basiiliku soojas värskendavas aroomis ja maitses domineerib vürtsnelk, kuid taime rohketel alaliikidel võib olla aniisi, tüümiani või kaneeli, aga ka sidruni või mõne muu puuvilja lõhn ja maitse. Tema lehtedel ning vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kõige vürtsikam on väikeseleheline basiilik. 4. KEEMILINE KOOSTIS Õitsemise eel kogutud taime võrsed sisaldavad kuni 1,5% eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool
Sool parandab hoidise säilivust. Suhkur pehmendab äädika maitset ning aitab säilitada toiduaine värvust. Säilimiseks peab marinaad olema 2%ne. 6. Mida mõistetakse mõiste ,,fermentatsioon" all? Käärimise kasutamist toiduvalmistamise protsessis nimetatakse kääritamiseks/hapendamiseks/fermenteerimiseks, mille käigus toimuvad soovitud biokeemilised muudatused (rakumahla oksüdeerumine ja käärimine), mis kutsub esile ulatuslikud muudatused toidu värvis, aroomis ja maitses. Käärimine on teatud bakterite ja pärmseente ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Fermenteeritud toidud moodustavad umbes 1/3 kogu maailma toidu tarbimisest ja 20-40% (kaalu järgi) iga inimese toidust. Kõige varem hakati kääritama seeni, seejärel sojakastet (Hiinas). Käärimisega seotud organismid: bakterid, pärmseened, hallitusseened. 7. Homo- ja heterolaktiline fermentatsioon
Manchas ja Valdepeñases), Tinto Fino (Ribera del Dueros), Tinto de Toro (Toros), Ull de Llebre (osaliselt Kataloonias) jne. Tempranillo on väga hea viinamari valmistamaks nii mahlaseid, värskeid, noori veine, kui ka tammevaatides laagerdunud rariteete. Selles viinamarjas peitub tõelisele veinile iseloomulikud meelitav vürts, värskendav happesus, mõrkjas ja tervislik tanniin, tubaka kõrkus, isikupärane aroom ning täidlus. Veini aroomis võib leida maasika, vürtside, naha ning mõnikord mustsõstra lõhna. Garnacha - Traditsiooniline, eriti just Põhja-Hispaanias laialdaselt levinud viinamari. Pea-aegu alati kasutatakse Garnachat Kataloonia rosé veinide valmistamisel. Garnacha on omamoodi kuulus, kuid tundmatu, kuna on levinud nn. segumarjana. Kasutatakse palju teiste viinamarjade toetamiseks, kus Garnacha annab veinile tugeva struktuuri ja jõulise alkoholi.
Mitte segi ajada Welschrieslingiga, mis on Rieslingi kahvatum mutatsioon. Riesling Italico ehk Welschriesling on lihtsam ja kahvatum kui selle kuulus sugulane. Valmistatakse kaua säilitatavaid ja arenemisvõimelisi veine. Sauvignon Blanc maailma üks populaarsemaid, aromaatne ja puuviljane kuiv valge viinamarjasort. Sauvignon Blanc'st valmistatud valge vein on värske puuviljasusega, mineraalne ja rohuse aroomiga. Tihti on aroomis nõgest ja rabarberit. Uue Maailma Sauvignon Blanc meelitab oma karusmarjase nüansiga. Vana Maailma vaieldamatult kuulsaimad piirkonnad asuvad Loire'i orus Sancerre ja Pouilly-Fume, esimene neist alati värske ja mahlaselt puuviljane ning happeline. Teine veidi täidlasem ja kerge suitsuse noodiga. Uue Maailma kuulsaim vein tuleb Uus-Meremaalt, mille Sauvignon Blanc'd on rohused ja värsked ning veidi magusa karusmarjase aroomi ja maitsega. Head on ka
SOKOLAADI VALMISTAMINE 1. Kakaoubade töötlemine. Ostetakse sisse toores kakaouba. Põhiline oasort on Gana, kuid kasutatakse ka Elevandiluuranniku ube. Toored oad sorteeritakse, eraldatakse võõrlisandid (kahjustatud oad, kivid, pulgad, pinnasetükid jne). Sellele järgneb ubade röstimine kõrgel temperatuuril. Röstimisprotsessis toimuvad esimesed muutused kakaoubade värvis aroomis ja füüsikalis- keemilistes omadustes. Ubade värv muutub punakaspruuniks, maitse paraneb, tekib shokolaadile iseloomulik mõrkjas maitse, väheneb ubade happesus ja parkainete sisaldus. Oluline on aga see, et hävineb suurem osa mikroobe. Röstitud oad purustatakse ja sorteeritakse. Järgmisena eraldatakse kakaokoored ehk kakaovello oatükikestest. Puhastatud oatükid purustatakse ja peenestatakse veskites. Selle protsessi tulemusena saadakse
Sobivus: Sakatid, mereannid, suitsulõhe, linnuliharoad. Proovi ka pehmete juustudega ja kitsepiimajuustuga. Weingartener Riesling Saksamaa, valge, kuiv viinamari: Riesling alkohol: 12,5% kastis: 6*0,75L Värvus õrn rohekas-kollane. Maitses ja lõhnas virsik ning greip ja kerge happesus. Sobivus: Väga hästi sobib kala ja salatitega. Eiswein Saksamaa, valge, magus viinamari: Müller Thurgau alkohol: 10,5% 0,375L Täidlane, magus vein. Puuvilja ja õrna tsitruse nüansiga aroomis ja maitses. Sobivus: Kergemad suupisted, salatid, sinihallitusjuust, magustoidud. Soovitatav tugevalt jahutada. 12 Kokkuvõte Referaati Saksamaa veinide kohta teha oli huvitav , kuna sain Saksa ja üleüldiselt veinidest väga palju uut teada . Tõin välja erinevad piirkonnad, mille kõrvale millist veini juua, tehnoloogia , viinamarjasordid, veinide eristamine, veini vead
Puuviljad Aroom on kombinatsioon magusa ja hapu maitse ning mitmete lenduvate ühendite lõhna peenest tasakaalust. Tsitrusviljade iseloomulik lõhn on suuresti tingitud koores sisalduvatest eeterlikest õlidest. Nii nagu tsitrusviljade puhul, ei ole ka ühegi teise puuvilja lõhna eest täielikult vastutav mingi kindel ühend. On leitud organoleptiliselt tähtsad ühendid, mis on iseloomulikud kindlatele puuviljadele: 1) Amüülestrid banaani aroomis 2) Tsitraal sidrunis 3) Laktoonid virsikus Vürtsid ja maitsetaimed Lisatakse toidule maitse ja aroomi lisamiseks. Tugevamaitselised ja sellepärast kasutatakse väikestes kogustes. Vürtsid ja maitsetaimed erinevad looduses oma lenduvalt koostiselt. Vürtside eeterlikes õlides on identifitseeritud mitmeid lenduvaid komponente: süsivesikuid, alkohole, aldehüüde, ketoone, estreid, fenoole, happeid jms.
Noortes veinides võib olla nn peidetud Kui on palju siis on vein lopsakas ja täidlane Kõik sõltub kliimast ja aastakäigust Küpsedes pudelis muutub ka puuviljasus veinis küpseks Noores veinis tajume värskemaid noote ja värskeid puuvilju ALKOHOL Tekib pärmi suhkrute käärimise tagajärjel % tuleneb suhkru rohkusest marjades Annab veinile tugevuse, täidluse, iseloomu Teeb veini raskemaks ja jõulisemaks Lisab veinile ümarust, magusust, pikkust Moodustab aroomis ühendeid, mille kaudu tajume põnevust, ilu, mitmekesisust, võlu VEINI MAITSED Magus- keele esiosas (glükoos, fruktoos) Soolane-kahel pool keele esiosas Hapu-keele ääred (taandab magusust) Mõru, vürts-paiknevad keele tagaosas Umami-mahlasus, toidusus Füüsikalised mõjud-kihisemine, temperatuur, voolavus, parkained VEINI AROOMID Aldehüüdid-oksudeerunud alkoholid uuest tammevaadist, värsked puuviljad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
