3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evo...
kuid ei olnud olulisel määral märgata. Pakendite sisu oli ühtlane, sisaldas sama päritoluga, sama sorti, sama kvaliteedi ning suurusega õunu. Tootel oli olemas pakendaja ja aadress. Välja oli toodud õuna sort. Ei puudunud ka päritolumaa. Kaubanduslikest andmetest oli märgitud Klass (valitud õuntel I), sordi nimi. Suurus ning viljade arv puudus. Värvikriteeriumitest vastasid antud viljad A-le ehk olid märgitud punaste sortidena. Korgistumine jäi ka I klassi piiresse. Oli korgistumist, kuid jäi kindlasti alla 5 %. Kokkuvõte: Antud viljade klasside poest ostetud määratlus vastas nõuetele. Olulisi kaldeid ei olnud. Ainuke puudus oli,et poes ei leidnud nii lihtsalt üles turustaja, kes oli antud puu- või köögivilja pakendanud. Leidus ka vähesel määral puudusi viljade välimuses, kuid need jäid lubatud hälve piiridesse.
· hingamine-hingamise käigus kasutatakse varem sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel veeks ja süsihappegaasiks. Hingamise käigus vabaneb energia. · fotosüntees-looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks on vaja vett, süsihappegaasi, mineraalaineid ja valgust. PUHKEFAASID · eelpuhkus-kasvu ja arengu lõppemine, varuainete talletamine,puitumine ja korgistumine. Eelpuhkuse ajal võivad puittaimede pungad puhkeda. · sügavpuhkus sundpuhkus- FENOFAASID · vegetatiivsed ja generatiivsed fenofaasid- vegetatiivsed fenofaasid on seotud taimede toitumise ja kasvamisega(pungade puhkemine,võrsete kasvamine, võrsete valmimine- puitumine)generatiivsed fenofaasid on seotud generatiivsete organite (õis, vili)tekke ja arenguga. Toimub kas
poolel see aeglustub. Puhkeperiood - elutegevus aeglustunud, muutub taime keemiline koostis. b. Füsioloogiline puhkus taimedel ja selle reguleerimine Füsioloogiline puhkus - karastumine eelpuhkus (juulist septembri alguseni) algab taimedes kasvu aeglustumine, varuainete talletumine, faasi lõpus puittaimede puitumine ning korgistumine. Taimes suureneb kasvu pärssivate hormoonide (etüleen, abtsiishape) sisaldus. Eelpuhkefaasiks saab taim „märguande” valgustingimuste muutusest (päevapikkus hakkab lühenema, alates suvisest pööripäevast) sügavpuhkus (sept. – nov.) Taim muudab oma keemilist koostist: väheneb vee sisaldus; taim talletab endasse rohkesti tärklist ja rasvu, tärklise kogunemine
2. lisandub hemitselluloos 3. frangoplast tekib 4. tselluloosist areneb primaarne rakukest(20% tselluloosi, elastne) 5. sekundaarne rakukest(80% tselluloosi, jäik), poore läbivad plasmotesmid 6. modifitseerumine(ligniin ladestub ehk toimub puitumine), kõik puitunud rakud on surnud 7. algsed kattekoed korgistuvad Taime rakukesta modifitseerumise võimalused: 1. limastumine 2. ränistumise 3. mineraliseerumine 4. puitumine 5. korgistumine · Alkaloidid N sisaldus, heterotsükl. strukt. · Tselluloos mitsellides, ferment tsellulaas · Hemitselluloos rühm polüsahhariide · Pektiinaine taimne polüsahhariid · Parkained fenoolse loomusega, kootav toime · Kitiin looma ja seeneriigile iseloomulik Keemilised elemendid taime rakus: Csüsinik Hvesinik Ohapnik Nlämmastik · Osmoos nt vesi · Difusioon nt gaasid · Passiivtransport org
stiimuleid. 8. Punga puhkus. Idanemine. Temperatuur. Idanemine on idu tungimine läbi seemnekesta. Idanemispuhkus on juhul kui taim on võimeline kohe peale emataimest vabanemist idanema kuid ta ei tee seda. Põhjuseid võib olla mitmeid. Nt väärastunud embrüonaalne areng. Seemnekestad on gaasi ja vee suhtes läbimatud. Inhibiitorite sisaldus. Eel- ja sügavpuhkefaasis toimub taimedes kasvu ja arengu lõppemine, varuainete talletumine, puitumine ning korgistumine. Pungad muutuvad veele ja gaasidele läbipääsmatuteks. Paljudel mitmeaastastel taimedel hävib maapealne oas ja puhkama jääb vaid maaalune osa. Sügavpuhkefaas esineb peamiselt lehtede langemise ajal (tihti varemgi), kestab see 30...60 päeva, temperatuuril 0...10ºC. Põhjapoolsetel aladel kasvavatel taimedel on see faas pikem, kui lõunapoolsetel taimedel. Juurestik läheb sügavpuhkusesse hiljem ja väljub sellest varem. Kambiumi kude siseneb sügavpuhefaasi aga kõige hiljem.
Tekib: tselluloosi molekulid ->mitsellid->mikrofibrillid->fibrillid Ülesanneteks: ◦ Kaitseb protoplasti ◦ Annab rakule püsiva kuju ◦ Kogumina on toes kudedele Poorid – kohad rakukestas, kus vaid primaarne rakukest ning kesta läbivad tsütoplasma kanalid Rakukesta tugevnemine Puitumine: ◦ Protsess, kui raku kesta, maatriksisse ja vahelamelli ladestub ligniin ◦ Kest kaotab elastsuse, muutub jäigaks ja tugevaks, läbilaskvus väheneb ◦ Toimub ksüleemis Korgistumine ◦ Rakukesta sisepinnale ladestub suberiin ◦ Protoplast sureb, sest suberiin ei lase läbi õhku ega vett ◦ Toimub korgikoes Rakukesta tugevnemine Puitumisel ladestub ligniin rakukesta ja vahelamelli. Rakukestad muutuvad paksemaks, jäigemaks, läbilaskvus väheneb. Korgistumisel ladestub kesta sisepinnale suberiin. Kestad ei muutu eriti paksemaks, läbilaskvus kaob, rakusisu hävineb. Rakumembraanid
annaabi.ee 
