3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evo...
Turustusnormid Paprika Antud toode on määratluselt kandilised teravatipulised. Miinimumnõuetest on nõutud,et paprika oleks terve, mida antud paprikad ka on. On puhtad, kuid ei ole kõige värskema välimusega (on kortsulised, mida põhjustab madala õhusniiskuse käes olemine), ilma viljavarreta. Küll aga olid paprikad :taimekahjuriteta, taimekahjurite tekitatut kahjustusteta, valmid, külmakahjustusteta, armistumata vigastusteta, värvusvigadeta, ebatavalise pinnaniiskuseta. Valitud paprika oli märgisega Hispaania I klass. Viljad olid kõvad , ilma plekkideta. Viljavars oli vigastatud, kuid tupplehed näisid terved. Antud paprikate laius oli vahemikus 41-44 mm. Paprikate valimisel poes olid kõik silmaga nähtavad paprikad kergelt kortsulised (oletatav protsent ühe vilja pinnast 5-10). Arvatavasti olid antud paprikad erandlikult lubatud I klassi lubatud hälvete piires. Antud tooted näisid olevat (vähemalt hi...
· hingamine-hingamise käigus kasutatakse varem sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel veeks ja süsihappegaasiks. Hingamise käigus vabaneb energia. · fotosüntees-looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks on vaja vett, süsihappegaasi, mineraalaineid ja valgust. PUHKEFAASID · eelpuhkus-kasvu ja arengu lõppemine, varuainete talletamine,puitumine ja korgistumine. Eelpuhkuse ajal võivad puittaimede pungad puhkeda. · sügavpuhkus sundpuhkus- FENOFAASID · vegetatiivsed ja generatiivsed fenofaasid- vegetatiivsed fenofaasid on seotud taimede toitumise ja kasvamisega(pungade puhkemine,võrsete kasvamine, võrsete valmimine- puitumine)generatiivsed fenofaasid on seotud generatiivsete organite (õis, vili)tekke ja arenguga. Toimub kas
Suve esimesel poolel on kõikide taimede kasv intensiivne, kuid suve teisel poolel see aeglustub. Puhkeperiood - elutegevus aeglustunud, muutub taime keemiline koostis. b. Füsioloogiline puhkus taimedel ja selle reguleerimine Füsioloogiline puhkus - karastumine eelpuhkus (juulist septembri alguseni) algab taimedes kasvu aeglustumine, varuainete talletumine, faasi lõpus puittaimede puitumine ning korgistumine. Taimes suureneb kasvu pärssivate hormoonide (etüleen, abtsiishape) sisaldus. Eelpuhkefaasiks saab taim „märguande” valgustingimuste muutusest (päevapikkus hakkab lühenema, alates suvisest pööripäevast) sügavpuhkus (sept. – nov.) Taim muudab oma keemilist koostist: väheneb vee sisaldus; taim talletab endasse rohkesti tärklist ja rasvu, tärklise kogunemine
2. lisandub hemitselluloos 3. frangoplast tekib 4. tselluloosist areneb primaarne rakukest(20% tselluloosi, elastne) 5. sekundaarne rakukest(80% tselluloosi, jäik), poore läbivad plasmotesmid 6. modifitseerumine(ligniin ladestub ehk toimub puitumine), kõik puitunud rakud on surnud 7. algsed kattekoed korgistuvad Taime rakukesta modifitseerumise võimalused: 1. limastumine 2. ränistumise 3. mineraliseerumine 4. puitumine 5. korgistumine · Alkaloidid N sisaldus, heterotsükl. strukt. · Tselluloos mitsellides, ferment tsellulaas · Hemitselluloos rühm polüsahhariide · Pektiinaine taimne polüsahhariid · Parkained fenoolse loomusega, kootav toime · Kitiin looma ja seeneriigile iseloomulik Keemilised elemendid taime rakus: Csüsinik Hvesinik Ohapnik Nlämmastik · Osmoos nt vesi · Difusioon nt gaasid · Passiivtransport org
stiimuleid. 8. Punga puhkus. Idanemine. Temperatuur. Idanemine on idu tungimine läbi seemnekesta. Idanemispuhkus on juhul kui taim on võimeline kohe peale emataimest vabanemist idanema kuid ta ei tee seda. Põhjuseid võib olla mitmeid. Nt väärastunud embrüonaalne areng. Seemnekestad on gaasi ja vee suhtes läbimatud. Inhibiitorite sisaldus. Eel- ja sügavpuhkefaasis toimub taimedes kasvu ja arengu lõppemine, varuainete talletumine, puitumine ning korgistumine. Pungad muutuvad veele ja gaasidele läbipääsmatuteks. Paljudel mitmeaastastel taimedel hävib maapealne oas ja puhkama jääb vaid maaalune osa. Sügavpuhkefaas esineb peamiselt lehtede langemise ajal (tihti varemgi), kestab see 30...60 päeva, temperatuuril 0...10ºC. Põhjapoolsetel aladel kasvavatel taimedel on see faas pikem, kui lõunapoolsetel taimedel. Juurestik läheb sügavpuhkusesse hiljem ja väljub sellest varem. Kambiumi kude siseneb sügavpuhefaasi aga kõige hiljem.
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
