Juur (0)

Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks.
3.osa Vegetatiivsed taimeorganid.
JUUR
Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik . Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud.
Juure ülesanded :
*Taime kinnitamine mulda
*Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse
*Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina
*Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks
*Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine
*Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku( hingamisjuured )
*Ronitaimedel on maapealsed juured abiks tugedele või teistele taimedele kinnitumisel
Juurte liigitus:
Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur , millest hiljem kujuneb peajuur . Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Külgjuured tekivad endogeenselt (organismis endas tekkiv v. tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud).
Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri e adventiivjuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest – need kasvavad vartest või lehtedest. Lisajuured arenevad samuti peritsüklist või vanematel taimedel teisniinest.
Lisajuurtel on taime elus suur tähtsus. Nad suurendavad juurestiku pidala kindlustades seega parema toitainete ja veega varustamise. Lisajuurte tõttu on võimalik paljude taimede vegetatiivne paljundamine pistikute, võsundite , sibulate, mugulate , lehtede jne abil.
Juure vöötmed:
*Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga ehk kalüptraga. See kooseneb elusatest parenhüümirakkudest . Juurekübar kaitseb õrnu kasvukuhiku algkoe rakke, eriti kiird -ja inisiaalrakke, et need ei hõõrduks vastu mulda ega vigastuks, kui juur pikenedes mullas sügavamale tungib. Kasvukuhik on 2-3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine.
*Sellele järgneb kasv- e pikenemisvööde, milles noored rakud kasvavad. Kasvukuhiku rakkudes pole vakuoole või need on väga väiksed. Pikenemisvöötmed tulevad vakuoolid selgesti nähtavale ja suurenevad koos rakkude kasvamisega.
*Järgnevas imamis- ehk diferentseerumisvöötmes kujunevad juure püsikoed. Selles piirkonnas asuvad ka juurekarvad mis tekivad eksogeenselt epibleemi rakkude väljakasvudena.
Epibleemiks e. Risodermiks nimetatakse dermatogeenist tekkivat ja noort juurt katvat ühekihilist kude. Tekkelt vastab see kude epidermsele, kuid ei funktsioneeri mitte katte- vaid imikoena. Epibleemi oluliseks tunnuseks on , et temas puuduvad õhulõhed ja rakkude välissein ei kattu kutiikulaga ning igast rakust võib tekkida juurekarv. Iga epibleemi rakk aga juurekarva ei moodusta ja juurekarvu moodustavaid rakke kutsutakse trihhoblastideks, need vahelduvad rakkudega mis karvu ei moodusta. Juurekarvad tungivad mullaosakeste vahele ja võtavad sealt vett ja vees lahustunud aineid. Peaaegu kogu vesi mida taimed tarvitavad pääseb nendesse juurekarvade kaudu . Juurekarvade arv on tohutu suur ( herne juure ühel ruutmillimeetril on 232 juurekarva) .
Juurekarvade eluiga on lühike, enamasti mõni päev kuni 10-12 päeva.
*Imamisvöötmele järgnevas külgjuurte ehk juhtimisvöötmes moodustuvad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi.
Varrelt peajuureks ülemineku kohta nimetatakse juurekaelaks. Hästi märgatav noortel taimedel kus jämedam vars läheb üle peeneks juureks.
Teoreetiliselt võib juur kasvada piiramatult, sest juure tipus teisi organeid ei moodustu. Kuid praktiliselt lõpeb juure kasv intensiivse hargnemise tõttu. Mitmeaastaste taimede juured kasvavd periooditi . (nt kevadel ja hilissuvel ja sügisel)
Juure primaarne ehitus:
*Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni
Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena.
Epibleemile järgneb juure tsentri suunas esikoor. Selleks ajaks kui epibleemi rakud surevad ja hävivad jõuavad esikoore kõige välimise rakkude kihi rakuseinad korgistuda. Nõnda tekibki juure ümber sekundaarsest kattekoest kate nn eksoderm. Koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad. Üksikud eksodermise rakud ei korgistugi nende seinad jäävad õhukesteks tselluloosseteks ning nende kaudu saab vesi mullast esikoorde tungida. Neid rakke nimetatakse läbilaskerakkudeks. Mõnikord võib siin näha ka rakukestade erilisi paksendeid -- Caspary jooni. Arvatakse, et need aitavad reguleerida ainete transporti.
Eksodermile järgneb esikoore põhikude. Esikoore ja epibleemi põhiülesandeks on vee ja selles lahustunud mineraalainete imamine ning transport steeli suunas. Vee- ja sootaimedel ning teistel õhuvaesesse pinnasesse kinnituvatel liikidel tekivad esikoores skiso- või lüsigeensed õhukambrid ning moodustub aerenhüüm.
Esikoore sisemine kiht vastu steeli, endoderm , koosneb nii puitunud ja korgistunud paksukestalistest rakkudest kui ka õhukesekestalistest elusatest läbilaskerakkudest. Viimased võimaldavad mineraalainetel ja veel kesksilindrisse liikuda . Endodermi rakkude paksenenud kestadel võib leida Caspary jooni.
Kesksilindri välimine kiht -- peritsükkel (perikambium) -- koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Vaid üksikutel vee- ja parasiittaimedel pole peritsüklit leitud
Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp , kus ksüleem(ehk puiduosa ) ja floeem (ehk niineosa ) on asetunud vaheldumisi , ribadena. Sellist ühe radiaalse juhtkimbuga steeli nimetatakse aktinosteeliks (ka kiirjaks ehk radiaalseks steeliks). Sõltuvalt ksüleemi ja vastavalt ka floeemi kimpude arvust võib aktinosteel olla kas: monarhne -1 kimp( esineb mõnedel sõnajalgadel), diarhne-2 kimpu(sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel, korvõielistel , ristõielistel, sarikalistel, jt. õistaimede sugukondadel),triarhne -3 kiirt, tetrarhne-4 kiirt,pentarhne -5 kiirt, heksarhne -6 kiirt või polüarhne -ksüleemikimpe üle kuue (üheidulehelistel taimedel).
Juure sekundaarne ehitus:
*Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures
*Põhjustab juurte jämenemist
Sekundaarse ehitusega juures on kambiumi tegevuse tulemusena moodustunud teisksüleem ja -floeem. Kaheidulehelistel taimedel tekib kambium floeemi ja ksüleemi vahele. Niinekimpudest seespool asuv kambium funktsioneerib alguses aktiivsemalt ning seeläbi muutub laineline kambiumikiht peagi ümaraks ja juure teiskasv toimub edaspidi ühtlaselt (joonis).
Peritsüklist kujuneb fellogeen, mis väljapoole moodustab felleemi. Peridermi tekkimise tõttu katkeb ainevahetus esikoore ja kesksilindri vahel; esikoor sureb ning irdub . Teiskoore moodustavad koed, mida kambium toodab väljapoole: floeem, teiskoore põhikude koos peridermiga (joonis).
Üheidulehelistel taimedel teiskasv puudub, nende juured võivad aga puituda ja sel teel väga tugevateks muutuda. Peridermi küll ei esine, kuid endodermi ja esikoore põhikoe sisemised rakud korgistuvad ning puituvad, moodustades niimoodi juurt kaitsva katte.
Juurestiku tüübid:
Juurte arv võib suureneda olemasolevate juurte hargnemise ja uute juurte tekkimise tulemusena. Kõik taime juured moodustavad kokku juurestiku.
Tugevalt arenenud peajuurega juurestikku nimetatakse sammasjuurestikuks, peajuurt aga sammasjuureks
Kui peajuurt ei arene või areneb nõrgalt ning juurte põhimassi moodustavad kas külg või lisajuured, siis on tegemist narmasjuurestikuga.
Kui taime juurestik koosneb ainult üht tüüpi juurtest , nt lisajuurtest, nagu sõnajalgtaimedl , siis nimetatakse sellist nähtust homoriisiaks, vastandina heteroriisiale, kus juurestikus leidub mitmesuhuseid juuri , nt sammas-,külg-,lisajuuri.
Juure muudendid :
*Säilitusjuured- paljudel taimedel kujunevad juured varuainete säilituspaigaks.Rakkudesse kogunevad varuained nt tärklis, suhkur, vesi. Selle tagajärjel juured paisuvad ja muutuvad lihakateks. Juurviljadel tekivad säilitusjuured esimisel aastal. Neisse kogunenud ained kasutatakse teisel aastal maapealse võsu kiireks kasvamiseks ja õite , viljad ning seemnete moodustamiseks. Nt juurviljad porhand, peet , kaalikas
*Tõmbejuured – e. Kontraktiiljuured-mitmeaastaste sibul -, mugul - ja risoomtaimede juurtel on omadus oma pikkust muuta. Tõmbe- e kontraktiilijuured aitavad taime maa-alusel osal-risoomil, sibulal või mugulal teatud sügavuses püsida. Kui selliseis juuri poleks siis igal aastal järjest kasvades jõuaks risoom või tütarsibulad ja mugulad mullast välja maapinnale. Tõmbejuured on kas pikad,tugevad või paksud ja lihakad. Neil puuduvad juurekarvad, mistõttu pole nad imamisvõimelised. Paljud säilitusjuured on ühtlasi ka kontraktiiljuured nagu porgandil,petersellil,võilillel jne.
*Õhujuured- kitsamas mõttes on õhust niiskust koguvad juured, laiemas käsitluses kuuluvad siia kõik õhkkeskkonnas paiknevad ja talitlevad juured, sealhulgas assimileerivad ning hingamisjuured.enamasti on niisugused juured troopilistes vihmametsades kasvavatel epifüütidel. Õhujuured arenevad taimel lisaks tavalistele toite-ja kinnitusjuurtele. Õhujuured on pealt kaetud erilise koega-juurenahaga, mis otsekui filterpaber endasse niiskust imab . uurenaha ülesandeks peetakse ka juure kaitsmist mehaaniliste vigastuste eest ning transpiratsiooni vähendamist juurest. Tekkelt vastab juurenahk mullas arenevate juurte risodermile( epibleem ), kuid on mitmekihiline .
*Assimileerivad juured – Mõnedel troopiliste epifüütsete orhideede juured on lamedad, lintjad. Nende alumisel küljel leidub juurekarvu, kuid ülemine pind on klorofüllisisalduse tõttu roheline,assimileerimisvõimeline. Selliseid juuri mis võivad ka assimileerida nimetatakse assimileerivateks juurteks. Sageli võivad neid juuri omavatel taimedel lehed ja varred redutseeruda ning põhiliseks assimilatsiooniorganiks on juur .
*Hingamisjuured- paljudel taimedel mis kasvavad hapnikuvaeses keskkonnas nt troopilistes soistes metsades, esinevad erilised hingamisjuured. Need juured kasvavad taime maaalusest osast- horisontaalselt asetsevast juurest või risoomist-vertikaalselt ülespoole, olles seega negatiivselt geotroopsed. Hingamisjuur on pealt kaetud korgiga , milles asuvad väikesed lõved. Seespool on kobe rakuvaheruumidega parenhüüm.
* Ronijuured -liaanide, luuderohu jms vartel arenevad lühikesed varakult korgistuvad lisajuured.tekivad taimevarre toepoolsel küljel ning talitlevad haardeorganina. Ronijuurte tipud toodavad kleepuvat ainet, mille abil juur kleepub toele(kas teisele taimele , seinale vms )
* Tugijuured - tüvel või varrel arenevad lisajuured mis on taimedele mehhaaniliseks toeks . Kujult ja suuruselt on need mitmesugused.
-Kurgjuured- sellised tugijuured mis arenevad tüvel u 1m kõrgusel maapinnast . Suundudes poolt viltu maasse on nad tüvele toeks, kuna maasisesed juureosad moodustavad külgjuuri ning talitavad tavaliste toitejuurtena.
*Plankjuured- maapinnast ülespoole kasvavad , laia lauda meenutavad juured . need arenevad pindmise juurestikuga puudel, millel on tugevad horisontaalsed külgjuured
Juuremügarad:
Taimede , eelkõige liblikõieliste juurtel esinevad mitmesuguse suuruse ja kujuga mügarad moodustised. Nende moodustajateks on mullas elavad mügarbakterid. Moodustub mügar mille sees on bakteroidkude. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, kusjuures taim omastab vabanevaid aineid. Bakteritel on võime omastada(siduda) mulla õhu lämmastikku, mida nad kasutavad ära oma elutegevuseprotsessides. Lagundades baktereid saab taim neil lämmastikuühendeid , bakterid aga omastavad taimelt peamiselt süsivesikuid. Seega toimub taime ja bakteri vahel sümbioos. Taime surma järel jäävad mügarbakterid mulda ja kõdunevad, rikastades mulda lämmastikuga.
Mükoriisa:
Enamikul puudest ja paljudel rohttaimedl leiame suhteliselt lühikesi paksenenud harulisi külg-ja lisajuuri . Need kujutavad endast seeneniidistiku ja juurekoe tiheda ühenduse tagajärel tekkinud seejuuri ehk mükoriisasid. Sellist nähtust kus seened ja kõrgemate taimede juured moodustavad mükoriisasid nimetatakse kooseluks mükoriisa näol.
Mükoriisade moodustajateks on tavaliselt kübarseened (puravikud, riisikad , kärbseseened, pilvikud jt.) Harvem kott ja puguseente ja mittetäielike seente esindajad.
Mükoriisa moodustumisel katkeb juurte tipmine kasv ning algab intensiivne dihhotoomne hargnemine . Selle tagajärjel kujunevad mitmesuguse kujuga seenejuured.
Anatoomilise ehituse alusel eristatakse kolme tüüpi mükoriisasid:
*Endotroofne – juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. Seigseened!
*Ektotroofne – hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad. Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel. Kandseened – puravikud, pilvikud, riisikad jne
Pilte: