Kokkuvõte Rooma ajaloost

vender, kristiina

Kokkuvõte Rooma ajaloost (0)

5 VÄGA HEA

Rooma

Liigendamata rannajoon , põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad – kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist.
Apenniini poolsaare rahvastik

Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas .

Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere.

Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg.

Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat.

Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. saj. eKr
Riigitüüp: 12 lõdvalt seotud linnriiki, kus domineeris aristokraatia .
Põhitegevusalad olid kaubandus ja meresõit, maaharimine ja käsitöö – eelkõige metallitöötlemine.
Kultuur: mõjutused nii foiniiklastelt kui ka kreeklastelt .

Tähestik- võeti üle kreeklastelt. Säilinud on raidkirju ja pühasid tekste , mis käsitlevad inimeste ja jumalate vahelise suhtlemise korraldamist.

Uskumused, mis mõjutasid ka hilisemat roomlaste usundit. Usk hauatagusesse ellu – rajati suuri hauakambreid , kuhu paigutati sarkofaagid.

Ennustuskunst , mille võtsid hiljem üle roomlased (õpik lk. 196)

Ehituskunst . Võimsad müürid, korrapäraselt planeeritud linnad, templid, teed, veehoidlad ja –juhtmed, sillaehitus . Oskus laduda võlvi. Aatriummaja elumaja tüübina võeti hiljem roomlaste poolt kasutusele (õpik lk.184).

Kuningate aeg 753-519 eKr
Legendi järgi asutati Rooma linn 21.aprill 753 eKr. Seda kuupäeva loetakse ajaarvamise alguseks. (lk. 160)
Tegelikult kujunes linn 10.- 7. saj eKr. 7 künka vahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus , Tiberi suudmesse Ostia sadam.
Pärimuse järgi valitse seitse kuningat. Esimene oli Romulus , viimane Tarquinius Superbus.
Rooma riik ei tekkinud vallutuste tulemusena vaid arenes sugukonna lagunemisel ja seetõttu oli varane Rooma väga patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond.
Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu – senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad.
Kuningate ajal oli kaks seisust:

Patriitsid , pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest, algselt moodustasid vaid nemad Rooma rahva

Plebeid , esialgu need kodanikud, kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist, hiljem hakati nii tähistama lihtrahvast. Plebeid jagunesid varandusliku seisundi järgi: ratsanikud ( kõige jõukamad, kes vabariigi ajajärgu lõpul kuulusid juba koos patriitsidega valitsevasse klassi), keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid.
Et end võimaliku vägivalla eest kaitsta, siis kujunesid välja kliendisuhted . Vaesemad kodanikud andsid end kliendina mõne rikkama kodaniku, patrooni hoole alla ja said kasutada maad. Vastutasuks pidid nad patrooni igati toetama nii rahvakoosolekul hääletades kui ka ihukaitsjana.

Rooma vabariik 510- 30 eKr.
Valitsemiskorraldus .

Kõrgem võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekutele e. komiitsidele. Koosolekuid peeti linnast väljas Marsi väljakul. Hääletati elupaikade ja sõjaväeosade kaupa. Koosolekul

valiti ametnikke e magistraate ( ametiaeg oli üks aasta),

otsustati sõja ja rahu üle

võeti vastu seadusi.

Senati liikmeid oli algul 300, hiljem 600 ja nad olid endised magistraadid . Senaatori amet oli eluaegne. Senati ülesanded:

kinnitas seaduseelnõud ja valimistähtajad,

kontrollis magistraatide tegevust,

juhtis välispoliitikat,

juhtis sõjandust ja rahandust,

valvas usukultuse järele.

Magistraadid valiti reeglina patriitside seast. Tähtsamad olid:
·         2 konsulit, kellele kuulus kõrgem tsiviilvõim ja sõja ajal olid nad väejuhid.
·         Preetorid, hoolitsesid õigusemõistmise eest
·         Kvestorid, vastutasid riigikassa eest
·         Tsensorid , vastutasid tsensuse ehk kodanike loenduse ja maksude eest, jälgisid ka elukombeid.
·         Diktaator , määrati ametisse väliohu korral, kuid vaid pooleks aastaks.
Reeglina valiti ametnikke paarikaupa üheks aastaks. Palka ei makstud, sest see oli auamet.

5. sajandist hakkasid plebeid nõudma oma õigustesuurendamist. Tülid patriitside ja plebeide vahel kestsid paarsada aastat. Alates 490 a eKr hakati valima rahvatribuune.

Nad pidid esindama plebeisid patriitside ees ja nende isik oli puutumatu .

Nad võisid kokku kutsuda rahvakoosoleku,

Nad võisid panna veto magistraatide ja senati otsustele.
Rahvatribuunid nõudsid seaduste kirjapanekut – võeti vastu 12 tahvli seadused 450 eKr. See oli esimene Rooma seadustekogu .

Rahvatribuune valiti esialgu 2, hiljem 10.
Aastal 287 eKr kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Plebeide rikkam osa sulas kokku patriitsidega ja kujunes uus ülemkiht nobiliteet.

Sõjaväekorraldus.
Sõjavägi koosnes kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest, kes olid saanud 17 aastaseks. Põhiüksuseks oli leegion
Rooma impeerium – Imperium Romanum

Gallide sissetung 387 eKr. (legend – kuidas haned päästsid Rooma)

Samniidi sõjad 328-290 eKr

Sõjad Lõuna- Itaalia kreeklastega 280-275 (legend – Pyrrhose võit)
Aastaks 265 eKr oli Rooma vallutanud kogu Itaalia ja oli tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres.

Kolm Puunia sõda Kartaagoga (lk 165)

Kreeka alistamine. 146 eKr liideti nii Makedoonia kui ka Kreeka Rooma riigiga.

133 a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Roomale
133 a eKr loetakse Rooma maailmariigi alguseks.

Rooma poliitika alistatud maade suhtes rajanes põhimõttel „ jaga ja valitse“

Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi

Kehtestati erinevad sõltuvustingimused, et vältida ühiseid väljaastumisi

Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt puutumata
Rooma poliitika Itaalias. Itaalia linnad ja kogukonnad olid Roomast sõltuvad.

Võidetuilt konfiskeeriti 1/3 maad, kuhu Rooma kodanikud rajasid kolooniaid

Osa kogukondi liideti Rooma riigiga – munitsiipiumid (säilitasid omavalitsuse, elanikud said Rooma kodanikuõigused)

Enamik Itaalia linnu olid Rooma liitlased (makse nad ei maksnud, aga oma sõjaväe andsid Rooma käsutusse)
Rooma poliitika väljaspool Itaaliat .
Vallutatud alad muudeti Rooma provintsideks. Provintsid pidid maksma makse ja provintside eesotsas olid Roomast pärit asehaldurid. Säilis kohalik omavalitsus ja kombestik. Provintsid jagunesid ida- ja lääneprovintsideks. (õpil lk.177 – vaata erinevusi).

Vabariigi languse põhjused:

Talupoegade laostumine

Pidevate sõdade tõttu ei saanud talupoeg tegeleda põlluharimisega

Tekkisid orjatööl põhinevad latifundiumid, kus kasvatati eelkõige oliive ja viinamarju, sest odavat vilja toodi provintsidest

Talupojad laostusid ja läksid Rooma, kus neist said proletaarid

Uus sõjaväekorraldus
Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohust täita, siis kujunes palgaarmee . Proletaare hakati värbama palgasõduriteks (õ. lk.172). Sellised sõdurid olid truud oma väepealikule, mitte Rooma rahvale.

Riik oli kasvanud väga suureks
Kõik kodanikud ei saanud käia enam rahvakoosolekutel ja riigi asjade otsustamisel kaasa rääkida. Suur hulk kodanikke ei käinud kunagi kordagi Roomas.

Rahvakoosolekul hakkasid üha suuremat osa etendama proletaarid.
Proletaaridel olid kodanikuõigused, kuid nad polnud võimelised täitma kodanikukohust.

Kodusõjad ja vabariigi languse ajajärk 133-30 eKr.
Mille poolest olid tähtsad Rooma ajaloos järgmised isikud:
1. Caesar , 2. Pompeius ,3. Crassus
4.Antonius, 5. Octavianus , 6.Kleopatra

Varane keisririik e printsipaat 30 eKr – 3. saj pKr
Keisririik algab Octavianuse valitsusajaga (30 eKr – 14 pKr). Keisri tiitli andsid talle järeltulevad põlved. Ise nimetas ta end vabariikliku korra taastajaks, kuigi võttis vabariiki esindavatelt institutsioonidelt viimsegi võimu.
Iseloomulik oli võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku princepsi vahel. Siit ka riigikorra nimetus – printsipaat.
Octavianus oli leegionide ülemjuhataja – imperaator, konsul, provintside asevalitseja, rahvatribuun , ülempreester.
Senat andis talle aunime Augustus – tõlkes „ suursugune “ (Vt. lk.174-175)
Peamised keisridünastiad

Juliuste-Claudiuste dünastia 27 eKr- 68 p.Kr (Augustus, Tiberius, Caligula , Claudius, Nero )

Flaviuste dünastia 69 -96 pKr (Vespasianus, Titus, Domitianus)

Antoniuste dünastia 96-192 pKr ( Nerva , Traianus, Hadrianus , Antonius Pius , Marcus Aurelius, Lucius Verus, Commodus)

Severuste dünastia 193-235 pKr (Septimus Severus, Caracalla , Geta, Macrinus , Elagabalus, Alexander Severus)
Suurima ulatuse saavutas impeerium Traianuse ajal 2. saj. algul p Kr.
Kogu sellel territooriumil valitses stabiilsus, mille tagas nn Rooma rahu -Pax Romana . Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, hoolitsedes, et ääremaade mõjud ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele.
Rooma õigus. Rooma puhul oli tegemist õigusriigiga st kõik kodanikud (ka keiser ) olid seaduse ees võrdsed, neil oli õigus kohtule ja õigus apelleerida keisrile. (vt.lk.177)
Järgneb sõdurkeisrite ajajärk 235- 284 .3. saj. elas Rooma riik läbi majandusliku ja poliitilise kriisi, mille käigus süvenes keskvalitsuse sõltuvus leegionitest. Riigis võis olla korraga mitu keisrit . Peamised probleemid olid sisesõjad ja piiride turvalisus.

Hiline keisririik e dominaat 284-476 pKr
Keisri poole pöörduti sõnadega dominus et deus ( isand ja jumal)
Riigis suutis korra taastada keiser Diocletianus (284-305).Ta teostas järgmisi reforme:

Sõjaväereformid Leegionite arvu suurendati, loodi reservvägi, hakati värbama barbareid – sõjavägi barbariseerus (vt. lk.214- 215)

Haldusreformid . Riik jagati haldusüksusteks, linnade omavalitsust kitsendati.

Maksureform . Raha väärtus alanes ja kaupadele kehtestati piirhinnad (301 a), et takistada liigkasuvõtmist. Lõpuks hakati makse korjama natuuras.
Rooma languse põhjused:

Inflatsioon . Riigi kulud kasvasid ja neid püüti katta järgmiselt: Makse tõsteti Vähendati raha väärismetallisisaldust (tõi kaasa hindade tõusu ja naturaalmajanduse).

Barbarite rüüsteretked (talupojad pagesid linnadesse ja latifundiumitesse).

Epideemiad (Marcus Aureliuse ajal katk) ja kodusõjad(rahvastik vähenes ligi 50%).

330 a. Constantinus Suur muutis pealinnaks Konstantinoopoli , kuna see oli lähemal impeeriumi rikastele ja kriisist vähem haaratud idaaladele. Jätkus despootlik valitsemisviis.
395 a. toimus lõplik Rooma riigi jagunemine kaheks: Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks.
476 a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Rooma keisri Romulus Augustuse – see oli Lääne-Rooma riigi lõpp.

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristiina vender Õppematerjali autor

Rooma ajalugu rooma ajalugu Etruskid Kreeklased Foiniiklased Ennustuskunst Ehituskunst Sõjaväekorraldus munitsiipiumid Provintsid Sõjaväereformid

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana-Rooma valitsemine

Periodiseering:Kuningate aeg roomas(753 510 eKr) etruski kultuuri õitseng, 753 rooma linna asutamine. Varase rooma vabariigi periood (510 265 eKr) 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma

Ajalugu

doc

Muistne Itaalia, Vana-Rooma algus, Rooma Vabariik ja Rooma langus

Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid Itaalias aga kolonistid, kes tõid Apenniini poolsaarele oma kultuuri. Rooma linn asutati 21. aprillil 753. aastal eKr Romuluse poolt, seda vähemasti roomlaste endi arvates. Tegelikult puudub sellel daatumil igasugune usaldusväärne põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina käibib see tänapäevani. Kuningate aeg 753-510 eKr. Pärimuse järgi sai Romulus Rooma esimeseks kuningaks. Kokku valitses seal selle aja jooksul seitse kuningat

Ajalugu

doc

Vana-Rooma ajalugu

2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja

Ajalugu

doc

Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.

endale, selle tõttu me suudame seda tänapäeval lugeda. Nende kultuuri ja ajalugu saab ainult oletada arheloogiliste väljakaevamiste tulemusena. Nad olid osavad meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Nad ehitasid korrapäraseid ehitisi ja palju hauakambrid. Etruskid uskusid paljudesse jumalatesse, headesse ja kurjadesse, millele lisandusid Kreeka omad. Palju oli ka ennetuskunsti, näiteks lindude lennu järgi. Rooma linna loomine Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus kes oli roomlaste sõjaumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legendi järgi viskas jõhker vanaisa Romuluse koos oma kaksikvennaga Tiberisse, aga emahunt päästis ja kasvatas nad üles. Kui nad suureks kasvasid, maksid nad oma vanaisale kätte. Rooma linna ehitamise käigus tekkis kahe venna vahel tüli, mis lõppes Remuluse surmaga ja selle tõttu sai ka linn oma nime Romuluse järgi ja temast sai ka esimene kuningas. Kuningate aeg

Ajalugu

docx

Vana-Rooma

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Eesti ajalugu

docx

VANA-ROOMA ülevaade

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509  Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr  6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265  Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.  4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.  265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Vanaaeg

docx

Vana-Rooma

II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

11.klassi ajalugu

pdf

Antiik-Rooma konspekt

II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk