Iseloomusta Itaalia geograafiat ja selle seost majandusega. Rahvad, kes Itaalias elasid. Itaalia asub Apeniini poolsaarel ja võrreldes Kreekaga ei ole ta nii mägine ja liigendatud. Tänu sellele on Itaalias palju kergem põlde harida ja teiste linnadega ühendust hoida. See soodustas ka ühtse riigi teket, samas kasutasid itaaliased merd vähem kui kreeklased ja olid kehvemad meremehed. Itaalias elas palju erinevaid rahvaid, kes alati ei saanud ka üksteisega hästi läbi ja toimus palju sõdasid. Keskel ja lõunas elasid itaalikud, kes jagunesid väiksemateks gruppideks, aga nad sarnasesid üksteisele. Itaalial on väga tugev mõju Kreeka kultuurist, nende kolooniate tõttu . Itaaliased võtsid kreeklastelt üle ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, eeposed, jumalad, müüdid ja aritokraatliku eluviisi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu, aga arvatakse, et nad on pärit Väike-Aasiast, aga mõned arvavad, et nad on Itaalia põliselanikud. Nad v...
· filosoof ja tragöödiakirjanik · tappis ennast ära, kui Nero teda vandenõus süüdistama hakkas. · lõikas veenid kuumas vannis läbi Proosa · jutustav kirjandus · tippaeg kuldsel ajajärgul · Kuldse aega iseloomustab: a) kodusõjad b) võimuvahetused c) kuskil 0. aasta kandis I triumviraat Caesar, Pompeius, Grassus II triumviraat Marcus Antonius, Octavianus, Lepidus · Spartacus ori Traakiast, tema juhtimisel toimus orjade mäss · retoorika tähtsus suurenes (sõda, poliitika põhiliselt) · filosoofia levik Marcus Tullius Cicero · 106 kuni 43 aastat eKr · kõnemees, filosoof ja riigimees · 14 kõnet Marcus Antoniuse vastu · tapeti Marcus Antoniuse käsilaste poolt · enamasti poliit- ja kohtukõned
● kuulus kõnemees ● uued seadused ● võttis kasutusele kuldraha ● Caesarile pakuti kuningatrooni, kuid ta keeldus Keiser Octavianus Augustus ● Gaius Octavius Thurinus ● 23. september 63 eKr-19. august 14 pKr ● esimene Rooma keiser ● auväärsest, kuid silmapaistmatust perekonnast ● võttis nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus ● lisanimi Augustus Kuidas jäi ajalukku? ● 40 aastat isevalitseja ● 34-aastaselt ainuvalitsejaks ● impeerium ● II triumviraat ● 27 eKr Pax Romana ● esimene alaline sõjavägi Roomas Kuidas jäi ajalukku? ● “Leidis Rooma eest tellistest ehitistega, kuid jättis selle maha marmorist ehitistega” ● tema valitsemisaega peetakse Rooma vägevuse ja õitsengu kulminatsiooniks Täname kuulamast! #eliit
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM NSVL TRIUMVIRAAT Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin (1904-1980), Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi (1903-1983), NLKP Keskkomitee 1.sekretär Leonid Brežnev (1906-1982). NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. Toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse arvelt. Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük. Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL 1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak) majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest kui ka tarbekaupade...
Aberis- Adekvaatne-Sisult kattev Afekt-tundepurse Afiss-kuulutus Anneksioon-teise riigi v selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge Anakronism-vääraegsus Apologeet-isiku vm kaitsja Atentaat-tapmiskatse v tapmine Assamblee-üldkoosolek Avantüür-tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Banaalne-labane, maotu, äraleierdatud, lame Bakalaureus-(akadeemiline kraad); keskkooli lõpetanu Prantsusmaal Blamaaz-häbi(asi), teotus, naeruvääristus Bravuurne-hoogne, uljas, hooplev. Brosüür-köitmata v kerges köites väiketrükis Garderoob-riidehoid Garanteerima-tagama Generatsioon-põlvkond, sugupõlv Genereerima-tekitama, esile kutsuma. Distsipliin-kindlaksmääratud kord; korrale allumine Degenerant-mandunu Dekadents-langus, allakäik, mandumine Desarmeerima-relvastust ja relvajõude vähendama; relvitustama Drastiline-tugevasti mõjuv, rabav Dotatsioon-pealemakse, riigi toetus ettevõttele v asutusele Duplikaat-dokumendi teine eks...
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline, ühekojaline, kõik liikmeline, kõik saadikud Riigivolikogu(alamkoda saadikud valis rahvas. valiti rahva poolt. 80 saadikut), ...
· kontroll kehtestati ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile, teatrile. Kontrollima hakkas riiklik Propaganda Talitus · keelustati erakondade tegevus · opositsioon lämmatati 1935.a lõpuks oli demokraatlik riigikord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mida hakati nimetama vaikivaks ajastuks- poliitiline elu riigis oli justkui seiskunud- parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat, mis koosnes Pätsist, Laidonerist ja Eenpalust. 13.Majandus autoritaarses Eestis: riigi sekkumine majandusellu 1930. aastate teisel poolel, rahva heaolu. TV lk. 26 ül. 5, õpik lk 56. · majandusministeeriumil oli võim otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindadae reguleerimise üle · loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute majandusresursside
vabadused demokraatlikud vabadused, piirati, kehtestati tzensuur. tzensuur aga puudus. riigivõimuaparaat Seadusandlik võim kuulus Parlament oli saadetud laiali, parlamendile, täidesaatev seadusandlik võim kuulus võim valitsusele. riigipeale (Päts). Valitses triumviraat (kolme isiku poliitiline liit) Päts, Laidoner, Einpalu. parteid Valitses mitmepartei Kõik erakonnad keelustati, süsteem. asemel 1 partei Isamaa Liit. majandus Valitses vabaturumajandus, Riik hakkas sekkuma 1919
17. Miks langer Rooma keisririik? Võõraste palgasõdurite kasutamine ebalojaalsus. Barbarite sissetung keldid, germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus augustus. 18. Mõisted proletariaat lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon rikas roomlane, kelle alla läksid kliendid, akvedukt veejuhtmed, termid saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium avatud katusega ruum, nobiliteet vana-rooma aristokraatia, triumviraat kolme isiku poliitiline liit, larvid kuri vaim , leemurid kuri vaim, nuumen iga asi hingestatud ja sisaldas jõudu, laar kehastasid esivanemate hingi, pontifex kõrgeim preester, augur - ennustamise preester, flaamen konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitseja, apostel - rändjutlustajad
5. Võimukorraldus provintsides. 19) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed. 3. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine. 4. Liitlassõda ja Rooma kodakondsuse laienemine itaallastele. 5. Kodusõda ja Sulla diktatuur. Spartacuse ülestõus. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias. 7. Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel; Caesari diktatuur. 8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus Rooma riigi valitsejaks. 20) Kultuur vabariigi ajal 1. Religioon: etruski ja kreeka mõjud; tähtsamad jumalad (Jupiter, Juno, Minerva, Mars, Quirinus, Janus); rituaal, ennustamine; hellenistlike kultuste levik. 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem); teater (Plautus); varane eepika (Ennius); teadus (Lucretius Carus). Cicero. Ajalookirjutus (Sallustius, Caesar).
f) Traianus valise võimsuse tipp (Rumeenia ja Mesopotaamia). 10. 12 tahvli seadused 11. Milline oli talupoegade laostumise mõju Rooma vabariigile 12. Muutused sõjaväes ja nende mõju vabariigile 13. Vallutussõdade mõju Rooma vabariigile 14. Miks hävis vabariik?/ vabariigi languse põhjused 15. Mida uut tõid roomlased ehiuskunsti? Lubjamört, põletatud trellised, kaared võlvid kuplid, akveduktid e veejuhtmed, sammaste kaaristu e arkaad 16. Selgitada a) triumviraat b) Foorum koosoleku plats, sõjaväekogunemisepalts c) Panteon - Vana - Rooma jumalate tempel, mis on antiikaja suurim kuppelehitis ning Rooma vanim kupliga ehitis. d) Akvedukt - Sillataoline veejuhe, millega Rooma vett juhiti. e) Term - kümblusasutus, avalik saun. f) Colosseum - g) gladiaator 17. Täitke tabel: Rooma ida- ja lääneprovintside võrdlus lääneprovintsid idaprovintsid
Vana-Rooma 1. Iseloomustage Itaalia geograafilisi olusid ja võrrelge neid Kreekaga. Kaart! Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja tasandikke oli rohkem, rannajoon polnud nii liigendatud, liikusid pigem maismaad mööda ja tegelesid peamiselt põlluharimisega. 2. Kes olid etruskid? Milline oli nende tähtsus Rooma ajaloos? Etruskid elasid Etruurias. Võtsid üle Kreeka tähestiku. Päritolu tundmatu. Said läbi kreeklaste ja foiniiklastega. Head meresõitjad ja kaupmehed. Tähtis ennustuskunst ja usk surmajärgsesse ellu. Edendasid linnaelu ja kaubandust. 3. Legendid ja lendlaused. Mida tähendasid, kuidas tekkisid? a) "Haned päästsid Rooma" - b) Legend Romulusest ja Remusest kaksikvennad visati emahundi hoole alla, kasvasid suureks, Romulus hakkas vennaga ehitama linna, siis aga tappis Remuse ja tema järgi pandi nimi Rooma. c) "Pyrrhose võit" edu saavutamine r...
ajaloos KODUSÕDADE AJAKS. Need olid sõjad erinevate väepealike vahel, kes kõik püüdsid oma võimu laiendada. Näited kodusõdadest: Kodusõda Mariuse ja Sulla vahel I sajandi alguses eKr. See lõppes Lucius Cornelius Sulla võiduga, kes 82. aastal eKr kehtestas Roomas oma diktatuuri. Sulla valitsemise ajal levis kogu Rooma vabariigis vägivald diktaator vabanes isikutest, kes talle vastu töötasid, nende varandus konfiskeeriti. 60. aastal eKr tekkis Roomas TRIUMVIRAAT see on kolme mehe võim ehk koosvalitsemine. Nendeks meesteks olid kolm tuntumat väejuhti Crassus, Pompeius ja Caesar. Triumviraadi aeg oli vabariigi lõpuaastail ajutine rahuaeg Roomas. Lõppes see 53. aastal eKr, kui Crassus suri. Siis puhkes uuesti kodusõda Pompeiuse ja Caesari vahel, mis lõppes 48. aastal Caesari võiduga. Aastad 48-44 eKr oli Roomas Gaius Julius Caesari diktatuur. Caesar oli Rooma vabariigi lõpuaastate üks tuntumaid ja andekaid riigimehi ja väejuhte
Looduslikud tingimused: Sarnasused:1)suhtlesid ja liikusid mööda merd 2)asuvad poolsaarel 3)on ümbritsetud merega. Erinevused:1)Itaalia on vähem mägine ja põlluharimiseks sobilikku maad on rohkem 2)Itaalia rannajoon on vähem liigendatud 3)Itaalia geog. terviklikkus lõi aluse ühtse riigi tekkeks Kuningate aeg, varane vabariik, tõus suurvõimuks, vabariigi langus, varane keisririik 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 lan...
Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne õige uskumine. Hereesia ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit erak. Munk elu pühendab jumalale. Klooster eremiitide elupaik. Triumviraat kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra, vähendas makse ja võlgu, tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis läbi saada literaatidega, ajakirjanduse isa, oli hea kirjamees, kalendrireform 365 päeva. Kreeka ja rooma kultuuride erinevused: 1)kreeka teatris
Roomlaste esivanemad olid ITAALIKUD, kes II at. Algus saarele rändas. Nad jagunesid hõimudeks, suurem oli LATIINID, kes elasid LATIUMI maakonnas. KAPITOOLIUMI künkale rajati kindlus. ROMULUS ja Remus visati Tiberi jõkke, emahunt imetas neid, taljupojad võtsid oma hoole alla, kukutasid Amuliusi, Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi lõpuni. KUNINGATE AEG (8. Saj. 510 eKr) VABARIIGI PERIOOD (510 eKr 30 eKr) KEISRIRIIGI AEG (30 eKr 476 pKr) ETRUSKID asusid Appeniinidel enne itaalikuid, nende keele ja päritolu kohta ei teata palju, nad olid valitsev rahvas I at. Nad olid head meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud. KUNINGATE ajal oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased 3 kuningat olid etruskid ja nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 eKr kukutati viimane kuningas. Kehtestati vabariik. PATRIITSID olid rikkad, PLEBEID olid tavakad. Nende vahel oli pidev ping...
Inimesed olid rahulolematud. 3) Riigikogul oli suur võim. 6. Nimeta Vaikivale ajastule iseloomulikke jooni ja selgita, kuidas nad demokraatiaga kokku sobivad. 1) Kaitseseisukord. Piirati : a) Demokraatlike vabadusi. b) Sõnavabadust(tsensuur). c) Erakondade tegevust. d) Inimeste omaalgatust(kutsekojad). 2) Riigijuhid tegid mida heaks arvasid ja rikkusid korduvalt põhiseadust. 3) Kolmikvõim ehk triumviraat. 4) Autoritaarne kord. 5) Opositsioon oli likvideeritud. 6) Riigikogu oli vaikivas olekus. 7) Seadused anti välja riigivanema dekreetidena. Ei sobi demokraatiaga kokku. Autoritaarne riigikord oli küll põhiseadusega legaalne, aga igasugune diktatuur pole demokraatia. 7. Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda peale iseseisvuse saavutamist. 1) Ohuallikad. a) Suurim ohuallikas Venemaa. b) Saksamaa.
Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne – õige uskumine. Hereesia – ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus – üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees – liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit – erak. Munk – elu pühendab jumalale. Klooster – eremiitide elupaik. Triumviraat – kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra, vähendas makse ja võlgu, tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis läbi saada literaatidega, ajakirjanduse isa, oli hea kirjamees, kalendrireform – 365 päeva. Kreeka ja rooma kultuuride erinevused: 1)kreeka teatris
ROOMA · Pigem põlluharija rahvas I aastatuhandel palju rahvaid, peamiselt Itaalikud II aastatuhandel indoeuroopa hõimud, mis jagunesid mitmeks osaks, nt: Kesk-Itaalias latiinid (hilisemad roomlased) · Austasid vaprust, distsipliini (sõjalisi omadusi) · Puutusid kokku foiniiklaste ja kreeklastega (kes mõjutasid roomalasi kõige enam) · Kolonisatsiooni käigus (8.-6.saj eKr) rajasid linnu Itaalia lõunarannikule ja Sintsiiliasse. Kreeklased moodustasid seal (merepiiridel) põhielanikkonna ja tõid sinna viinamarja- ja oliivikasvatuse, linnariikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega · võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teos...
perekonna ja ristteede kaitsejumalad, kellele toodi ohvreid, geenius perekonna kaitsevaim Rooma religioonis, preester riigiametnik ja kiriku vaimulik, keda valiti ametisse eluks ajaks, pontifex maximus riigi ülempreester, sibülliraamatud ennustusraamatud, metseen rikasisik, kes toetas Rooma kultuuri ja kunsti, oraator kõnemees, res publica Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas, hiljem tähistas vabariiklikku korda, triumviraat kolmemehevalitsus Roomas, kolmest triumvirist koosnev valitavat kolleegium, tuunika vanade roomlaste rõivas, Romulus pärimuse järgi Rooma linna rajaja ning esimene kuningas Roomas, Caesar Rooma riigimees ja väepealik, kes alistas Rooma võimule Gallia, Pompeius Rooma riigimees ja väepealik, kes kogus kuulsust vallutustega Väike Aasias ja Süürias, Augustus esimene Rooma keiser, tema valitsusajal oli
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
Riigivõimu korraldasid: I – riigiametnikud ehk magistraadid (2 ametnikku) II – senat (senaatorid eluaegsed), tavaliselt konsulid ja teised kõrged ametnikud III rahvakoosolek ehk komiits 6. ROOMA KEISRIRIIK *1.saj eKr olid Rooma keisririigis sagedased kodusõjad, sest toornil oli mitu omavahel sõdivat sõdur-keisrit ning riik oli liiga suur. Kahe keisriga oleks olnud lihtsam. Samal põhjusel varises ka Rooma vabariik (puudus autoriteet). *60.a eKr loodi triumviraat ehk kolmemehe liit, kuhu kuulusid Caesus, Grassus ja Pompeius. Caesar oli Rooma kõige mõjukam juht. *Keisririigi aeg oli Roomas 30.a eKr - 476.a eKr. Keisririigi perioodi jagatakse varane ja hiline. *Esimene keiser oli Octavianus Augustus. *395.a pKr kujunes ametlikult Ida-Rooma ja Lääne-Rooma riik. *Ristiusk muutus Roomas peamiseks religiooniks. 7. LÄÄNE-ROOMA LANGUS JA BÜTSANTS *4. Sajandi lõpus toimus suur rahvasterändamine, mille põhjustajateks peeti Hunne. Hunnid
· Kehtestada maavalduste ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. Vabariigi langus: · Kodanikud jäid vaesemateks ja ei suutnud riiki kaitsta. Väepealikud maksid oma sõduritele, sõdurid olid väepealikule ustavad. Võisid korraldada ülestõuse Rooma vastu. Sündmused : · Kodusõjad · Marcus Antoniuse põgenemine · Crassuse, Pompeiuse ja Caesari vaheline liit -> sõda nende vahel. Triumviraat kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Mariuse sõjaväereform ta palkas proletaare teenistusse. Antonius Vana-Rooma poliitik ja väejuht Octavianus Esimene Rooma keiser Caesar Vana-Rooma väejuht ja poliitik Kleopatra Egiptuse valitsejanna 14. Rooma rahu suhteliselt rahulik periood Rooma riigis. Imperaator võimukandja Vana-Roomas. Keiser valitseja tiitel.
(KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstantinoopoli lagunemine. 1517.a
roomlaste poliitika vallutatud aladel (mida tähendab väljend divide et impera); Rooma vabariigi valitsemine: magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid. Senat ja rahvakoosolekud. Nobiliteet. Vendade Gracchuste reformid. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus, Kleopatra, Augustus, Traianus, Rooma rahu (Pax Romana), imperaator, keiser, leegion, õigusteaduse sünd, romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215. Kust tuleb mõiste dominaat? Kriis Rooma impeeriumis ja sõdurkeisrite ajajärk.
Vana-Rooma 1) Sõjaväereform pani aluse Makedoonia laienemisele. Aleksandri Suure juhtimisel ja Makedoonia valdus piirnes Doonau, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Indusega.. 2) Aleksander Suur omab suurt tähtsust hellenismis, tänu temale levis see plajudesse eri paikadesse. Rajas Egiptusesse Aleksandria, millest sai hellenismi pealinn. 3) Kuningate aeg (723-509 eKr) iseloomulikud jooned: plebeid ja patriitsid, valitses 7 kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Mardus, Tarquinius Priscus, Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus. Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit, kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maa...
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1.saj eKr ning mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada: Sulla diktatuur 82 – 79 eKr; esimene triumviraat 59 – 53 eKr (Julius Caesar, Gnaeus Pompeius, Marcus Crassus); Julius Caesari diktatuur 49 – 44 eKr; teine triumviraat 43 – 33 eKr (Gaius Octavianus, Marcus Antonius, Marcus Lepidus). Kodusõdade tulemusena 1.saj II poolel eKr koondus kogu võimutäius aastaks 30 eKr Caesari pärija Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile- keisririigile. 2.3. Keisririigi aegne valitsemiskorraldus:
sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1.saj eKr ning mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada: Sulla diktatuur 82 79 eKr; esimene triumviraat 59 53 eKr (Julius Caesar, Gnaeus Pompeius, Marcus Crassus); Julius Caesari diktatuur 49 44 eKr; teine triumviraat 43 33 eKr (Gaius Octavianus, Marcus Antonius, Marcus Lepidus). Kodusõdade tulemusena 1.saj II poolel eKr koondus kogu võimutäius aastaks 30 eKr Caesari pärija Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile- keisririigile. 2.3. Keisririigi aegne valitsemiskorraldus:
Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1.saj eKr ning mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada: Sulla diktatuur 82 79 eKr; esimene triumviraat 59 53 eKr (Julius Caesar, Gnaeus Pompeius, Marcus Crassus); Julius Caesari diktatuur 49 44 eKr; teine triumviraat 43 33 eKr (Gaius Octavianus, Marcus Antonius, Marcus Lepidus). Kodusõdade tulemusena 1.saj II poolel eKr koondus kogu võimutäius aastaks 30 eKr Caesari pärija Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile- keisririigile. 2.3. Keisririigi aegne valitsemiskorraldus:
· 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · 89 eKr Rooma kodakondsus kõigile itaallastele · 74-71 eKr Spartacuse ülestõus · 60 eKr triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) · 58-51 eKr Caesar vallutab Gallia · 45-44 eKr Caesari diktatuur, Caesari surm · 31-30 eKr kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa)
kuna jagas Vahemere 30 ringkonnaks ja tegutses koordineeritult. Seejärel sai väejuhatajaks võitluses Mithridatesega, kes oli alustanud uut sõda Rooma vastu. Üliedukas retk itta, mille jooksul alistas Mithridatese, Seleukiidide riigi ja Juudamaa. Kaks uut Rooma provintsi ja mitmeid vasalle (Armeenia ja Juuda). 62 eKr naasis Roomase. Caesar 1.saj: patriitsisuguvõsast, poliitikasse tuli populaarina, 63 eKr valiti pontifex maximuseks. I triumviraat: nii Caesar kui Pompeius olid senatiga vastuolus, mistõttu Caesari vahendusel sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassus kokkuleppe. Selle tulemusel kinnitati Pompeiuse idaprovintsid ning jagati maad tema veteranidele. Caesar valiti 59 eKr konsuliks ja pärast seda Gallia provintside (L-Pr) asehalduriks. Cicero sunniti pagema. Caesari sõjad Gallias; 58-49 eKr vallutas Caesar Gallia tänu sellele, et sekkus killunenud keldi hõimuse omavahelistesse suhetesse
edukalt Marcus Antioniuse vastu, kes pidas end Caesari järglaseks ja hakkas koondma võimu enda kätte. Vastukaaluks temale toetas Cicero noort Octavianust, Caesari õepoega, kelle Caesar oli adopteerinud. Aastatel 44 ja 43 pidas Cicero 14 kõnet, kus ta raevukalt ründas Antoniust. Need kõned, mida Cicero ise nimetas filipikadeks (Makdedoonia kuninga Philippose vastu peetud Demosthense kõnde eeskujul), maksid talle elu. Cicerole ootamatult moodustus a. 43 nn. teine triumviraat, millesse kuulusid M. Antonius, Octavianus ja M. Lepidus. Antoniuse nõudmisel võeti Cicero proskriptsiooninimestikku, s. o. kuulutati lindpriiks, ja Antonius käsilased tapsid ta põgenemisel detsembris 43. aastal. Cicero pea pandi Antoniuse korraldusel välja Rooma foorumil. 5 2. CICERO KIRJANDUSLIK PÄRAND
265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid 89 eKr – Rooma kodakondsus kõigile itaallastele 74-71 eKr – Spartacuse ülestõus 60 eKr – triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) 58-51 eKr – Caesar vallutab Gallia 45-44 eKr – Caesari diktatuur, Caesari surm 31-30 eKr – kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa)
Pannud Egiptuse troonile Kleopatra, lahkus ta 47. a. kevadel Egiptusest. Pärast seda siirdus Caesar Mithridatese poja Pharanakese vastu, kes oli vallutanud osa Väike- Aasiast. Caesar purustas ta niisuguse kiirusega, et kirjutas sellest Rooma ainult kolm sõna: "Tulin, nägin, võitsin." Seejärel hävitas ta kahes suures lahingus pompeiaanlased Aafrikas ja Hispaanias. Nii on senatierakond löödud ja Caesar jäänud ainukeseks võimukandjaks. Rooma vabariigi elupäevad olid loetud. Triumviraat oli lagunenud. Caesari ja volituste tähtaeg lõppes u. 49 a. e. Kr . Roomas võeti Caesar kuulsa võitjana suure pidulikkusega vastu. Korraldati suurepärane triumfikäik. Itaalias tervitas teda maabumisel esimesena Cicero. Roomas oli olukord segane, kuid Caesar pani korra maksma: rahustas maha rahulolematud vaesed ja palgata sõdurid. Seejärel võitis ta oma sisevastaseid ja nende liitlase Numiidia kuninga.
Tiberius tapeti, ning kui tema vend üritas reformi jätkata, siis tapeti ka tema. Rooma armeesse hakati võtma varanduseta inimesi, keda riik hakkas toetama. Tekkis midagi palgaarmee taolist. Selliseid inimesi hakati nimetama proleseks (sõna proletariaat - töölisklass). 73-71 eKr - orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel, mis sai alguse Capua linnas. Peale ülestõusu mahasurumist löödi mässama hakanud orjad risti Via Appia tee äärde - tee, mis läks Roomast Capuasse. 60 eKr - I Triumviraat: Crassus, Pompeius, Caesar "Raha, kuulsuse ja andekuse liit." Caesar saadeti Galliat vallutama, peale ülesande edukat täitmist naases ta Rooma ja teatas oma sõja käigust: "Veni, vidi, vici." Caesar valiti Rooma konsuliks. Crassus hukkus sõjakäigul idamaadesse. Pompeius ja Caesar hakkasid rivaalitsema. Mõlemad tahtsid saada kogu võimutäiust. Caesar tuli peale ühte vallutusretke oma armeega üle Rubico jõe Rooma ja alistas Pompeiuse armee.
hakkasid moodustama jõukamat ülemklassi, samas kui neile sekundeeris täieliku vastandina vaene alamklass, kes moodustas paraku suurema osa elanikkonnast. Viimaste jaoks polnud revolutsiooni lõpp mitte millegi muutus, nende elustandard jäi pea samaks, mida ei saa aga öelda vesunud aadlike kohta. Kõikjal võis kosta nurinat. Ka kehtima hakkav kolmas konstitutsioon rajas teed uutele tegelastele, eriti viiele direktorile, kes moodustasid Direktooriumi. Sellest kjunes omamoodi triumviraat, kus esile tõusis direktor Barras. Mina arvan, et mingil määral oli inimeste alateadvuses kummitamas ühemehevõim, sest uus kord polnud veel kaua jõudnud kanda kinnitada. Just selles tohuvabohus kerkis esile noor ohvitser Bonaparte, kes juhuse tahtel viibis sündmuste keskel Pariisis, kui rojalistid üritasid oma võimu riigis kinnitada. Rojalistide purustmine tõstis Bonaparte'i poliitilisele püünele. Temast sai Prantsuse territooriumil
otsuseid. Mariuse sõjaväereform õõnestas samuti vabariiklikku korda elukutselised sõjaväelased olid tihedalt seotud oma väepealikuga. See tõi kaasa väepealike kätte võimu koondumise, kes ei tundnud enam aukartust rahvakoosoleku suhtes ning eirasid teinekord isegi senati käske. Caesar Algul võitlesid võimu pärast omavahel väepealik Marius ja senatile toetuv Sulla. Sulla jäi ainuvõimule mõneks aastaks. Järgnevalt kerkis esile kolme mehe triumviraat Pompeius, Crassus ja Caesar. Pärast seda, kui Crassus langes ühes lahingus Aasias, puhkes Caesari ja Pompeiuse vahel kodusõda. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas Pompeiuse väe. Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja ning ta laskis end nimetada diktaatoriks. Aastal 44 e.m.a. tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari noahoopidega ühe senati istungi ajal. Varane keisririik Peale Caesari tapmist puhkesid uued kodusõjad. Esile kerkisid Atonius ja Octavianus. Aastal 31. e.m.a
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Konstitutsiooniline monarhia 1789-1792 REVOLUTSIOONI PÕHJUSED Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis T...
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28. juunil 1919 allkirjastati Versailles'i rah...
GAIUS JULIUS CAESAR 100-44 eKr Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja isiklik elu..................................................................................................................4 Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja................................................................5 Caesar ja Rooma õigus.................................................................................................................. Juliuse kalender............................................................................................................................... Caesar kui salakirja looja............................................................................................................... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit või...
ülimalt ohtlik, sest liitlaste lahkulöömisega lakkas, Mariuse sõjaväereform (2. saj. Lõpus eKr), elukutseline palgasõjavägi: lojaalne pigem väepealikule kui vabariigile, sotsiaalne koosseis erinev, sõjaväeüksuste suurenemine · Kodusõjad - Põhjused: sõjaväereform, väejuhtide esiletõus -> võimuvahetused o Mariuse ja Sulla kodusõda (89-82 eKr) o Gaius Julius Caesar (100-44 eKr) - 60 eKr Pompeiuse, Crassuse ja Caesari triumviraat, Crassus sureb 53 eKr, 52 eKr Roomas haarab võimu Pompeius, 49 Rubico ületamine (`alea iacta est') Pompeiuse ja Caesari kodusõda 49-46 eKr: Pompeius sai lüüa; Caesar kuulutatakse eluaegseks diktaatoriks ja imperaatoriks, konsuliks, ülempreestriks, rahvatribuuniks, 15.03.44 eKr senaatorid tapavad Caesari o Octavianuse ja Antoniuse kodusõda -> mõlemad Caesari pooldajad,
Roomas, pärast seda naasis lapsega Egiptusesse ja nad hakkasi koos valitsema. Pärast Caesari surma aga hakkasid võimupärast võitlema Antonius, Octavianus ja Lepidus. Kuigi Caesar oli määranud Octavianuse oma pärijaks Antonius seda ei tunnistanud, nende vaheline kodusõda lõppes ära leppimisega ning tehti teine triumviraat, millega liitus ka Lepidus. Aastal 42eKr toimus triumviraadi kokkupõrge Caesari vastaste, Brutuse ja Cassiusega, see toimus Lääne-Traakias Philippi linna lähedal, triumviraat võitis ning Brutus ja Cassius tegid enesetapu. Pärast Caesari vaenlaste võtmist jagas Triumviraat riigi omavahel. Octavianus sai lääne provintsid, Antonius ida provintsid ning Lepidus Sitsiilia. Antoniusel tekkis Kleopatraga armusuhe, aastal 37 nad abiellusid ja Antonius sai endale palju uusi alasid. Antoniuse ja Octavianuse vahel tekkisid aga taas tülid, Octavianuse eestvedamisel Antonius tagandati ning kuulutati sõda Egiptusele, Antonius läks Kleopatra poole
1919.-1934 1934.-1938 a) rahvale anti laialdased demokraatlikud a) riigis oli kaitseseisukord, mis tähendas, vabadused, et rahval puudusid demokraatlikud vabadu- sed, b) seadusandlik võim kuulus parlamendile, b) parlament saadeti mitmeks aastaks puh- kusele c) täidesaatev võim kuulus valitsusele, mis c) valitses triumviraat: Päts-Laidoner- sõltus parlamendist ja mille eesotsas oli Eenpalu, riigivanem, d) presidendi ametikoht puudus, d) presidendi ametikoht puudus, e) valitses mitmeparteisüsteem e) kõik erakonnad keelustati, nende aseme- le loodi 1 partei- Isamaaliit, f) valitsused olid koalitsioonivahetused ja f) võimul oli kogu aeg üks ja sama kolmik, vahetusid tihti, sest parteid võitlesid oma-
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA...
Pompeius erakorralised volituse võitluseks piraatide vastu Vahemerel ja viis selle mõne kuuga edukalt lõpule. 66 63 Pompeiuse sõjaretk idamaadele: - purustas Mithridatese ja vallutas Pontose alad (Mithridates sooritas 64 enesetapu). - 64 vallutas Süüria ja likvideeris Seleukiidide riigi. - 63 allutas Juudamaa vasallkuningriigina Roomale. 63 paljastati Roomas aristokraat Catilina vandenõu. Catilina paljastamisega kogus kuulsust senatit toetav kõnemees Cicero. 60 sõlmiti esimene triumviraat: Crassuse, Pompeiuse ja C. Julius Caesari liit üksteise vastastikuseks toetammiseks riigiasjadas. Caesar valiti esmakordselt konsuliks. 59 51 vallutas Caesar Gallia, tegi kaks sõjaretke Germaaniasse ja Britanniasse. 53 sai Crassus Carrhae lahingus Mesopotaamias hävitavalt lüüa Partia vägedelt ja langes. Teine kodusõda ja Caesari diktatuur 49 44: 49 ületas Caesar Rubico jõe (toonase Itaalia põhjapiiri), tungis Italiasse ja hõivas Rooma.
ja väepealikud (kolm väepealikut ühendasid oma jõud, et võidelda senati vastu). Esimene triumviraadi (kolme mehe vaheline liit, mis võitleb senati vastu) moodustasid senati vastu Crassus, Pompeius ja Caesar, millest võitjana väljus viimane. Veni, Vidi, Vici!- Tulin, nägin, võitsin! Senat alistatud, algas kodusõda väejuhtide vahel. Sellest tuli võiduga välja Caesar (pidas end eluaegseks diktaatoriks, konsuliks jne). Gaius Julius Caesar mõrvati! Teine triumviraat senati vastu moodustati Lepiduse, Antoniuse ja Octavianuse poolt. Sõda lõppes Octavianuse võiduga 30. a eKr- seda võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks ja keisririigi alguseks. Esimene Rooma keiser oli G.J. Caesar Octavianus (tunnusnimi Augustus; oli Caesari järeltulija, kuid keiser mitte nagu Caesar, kes oli diktaator). Rooma impeerium saavutas oma suurima ulatuse keiser Traianuse valitsusajal (98- 117 pKr). Erinevused Rooma riigi ida- ja lääne provintside vahel-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
