Riik oli kasvanud nii suureks, et kõik kodanikud ei mahtunud enam rahvakoosolekutele ja seal riigi asjade üle otsustama. Rahvakoosolekutele tuli ühe rohkem proletaalasi, kellel olid küll kodanikuõigused, aga nad ei olnud võimelised neid täitma. 82 eKr tuli Sulla diktatuur ja, lõi ,, mustad nimekirjad" ja korraldas proskriptsiooni. See oli nimekirjade järgi inimeste kahjustamine ja karistamine. Vastavalt nimekirjadele oli karistuseks: tagakiusamine, surm või varanduse ära võtmine. Triumviraat 60 eKr sõlmisid Roomas kolm mõjuka meest senati vastase liidu ehk triumviraadi. Nendeks olid: · Gaius Julius Caesar - pärines vanast patriitsi suguvõsast, aga poliitilistel põhjustel oli ta liitunud popularidega · Pompeius - oli väga kuulus väejuht ja oli Vahemere mereröövlitest puhtaks teinud · Grassus - tema sai kuulsaks Spartacuse maha surumisega 59 eKr valiti Rooma riigi konsuliks Caesar. Pärast konsuli aja lõppu lasi ta ennast määrata
· filosoof ja tragöödiakirjanik · tappis ennast ära, kui Nero teda vandenõus süüdistama hakkas. · lõikas veenid kuumas vannis läbi Proosa · jutustav kirjandus · tippaeg kuldsel ajajärgul · Kuldse aega iseloomustab: a) kodusõjad b) võimuvahetused c) kuskil 0. aasta kandis I triumviraat Caesar, Pompeius, Grassus II triumviraat Marcus Antonius, Octavianus, Lepidus · Spartacus ori Traakiast, tema juhtimisel toimus orjade mäss · retoorika tähtsus suurenes (sõda, poliitika põhiliselt) · filosoofia levik Marcus Tullius Cicero · 106 kuni 43 aastat eKr · kõnemees, filosoof ja riigimees · 14 kõnet Marcus Antoniuse vastu · tapeti Marcus Antoniuse käsilaste poolt · enamasti poliit- ja kohtukõned
● kuulus kõnemees ● uued seadused ● võttis kasutusele kuldraha ● Caesarile pakuti kuningatrooni, kuid ta keeldus Keiser Octavianus Augustus ● Gaius Octavius Thurinus ● 23. september 63 eKr-19. august 14 pKr ● esimene Rooma keiser ● auväärsest, kuid silmapaistmatust perekonnast ● võttis nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus ● lisanimi Augustus Kuidas jäi ajalukku? ● 40 aastat isevalitseja ● 34-aastaselt ainuvalitsejaks ● impeerium ● II triumviraat ● 27 eKr Pax Romana ● esimene alaline sõjavägi Roomas Kuidas jäi ajalukku? ● “Leidis Rooma eest tellistest ehitistega, kuid jättis selle maha marmorist ehitistega” ● tema valitsemisaega peetakse Rooma vägevuse ja õitsengu kulminatsiooniks Täname kuulamast! #eliit
kasuliku töö eest. Teater: vabas õhus puuteater, puudub koor-aariad, lõbusad lood, naised, Plautus. Kõnekunst poliitikutele. Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus). Nuumen-hing, laar-kaitsevaim, genus-maakujuline vaim (abielu), apostel-rändjutustaja, proletaar-vaene maata kodanik, komiits-rahvakoosolek, patroon-mõjukas kaaskodanik, akvedukt-pikk veetrass, termid-saunad, augur-tuleviku ennustamisega, nibiliteet-jõukas kiht, triumviraat-3mehe liit, flaamen-pühamute ja rituaalide eest, larvid, leemurid-kurjad vaimud, pontifeks-riigi ülempiir, aatrium-4nurkne siseruum maja keskel. Peajumal Zeus/Jupiter, algus, lõpp Ares/Janus, Mars, abielu Hera/Juno, sõda Athena/Minerva, meri Poseidon/Neptunus, sepp Hephaistos/Vulcanus, käskjalg Hermes/Mercurius, luule Apollon/Apollo, armastus Aphrodite/Venus, jaht Artemis/Diana, isa Kronos/Saturnus, kodukolle Hestia/Vesta, viinamari
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM NSVL TRIUMVIRAAT Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin (1904-1980), Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi (1903-1983), NLKP Keskkomitee 1.sekretär Leonid Brežnev (1906-1982). NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. Toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse arvelt. Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük. Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL 1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak) majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest kui ka tarbekaupade...
Paradoks-näilikult mõistusvastane väide v nähtus Pretensioonikas-paljunõudlik Prognoos-(kindlail andmeil rajanev) ennustus. Promotsioon-promoveerimine, doktorikraadi andmine Pompoosne-toretsev, liiga suurejooneline Referendum-rahvahääletus; rahvaküsitlus Spionaaz-salakuulamine Talent-(vaimu)anne; andekas inimene Tsempion-meister, meistrivõistluste võitja Stsenaarium-(filmi, balleti, pantomiimi) sündmustiku kirjeldus, tekst Turnee-ringreis. Totalitaarne-totalitarismil põhinev. Triumviraat-aj kolmemehevalitsus Vana-Roomas; ülek kolme isiku ühendus Utilitaarne-kasust lähtuv; puhtpraktiline Võõrsõnade tunnused: 1) sõnas on võõrhäälikud(f, s, z, z), näiteks seflus 2) järgsilp on rõhuline (eesti sõnades on pearõhk teatavasti esimesel silbil), näiteks elekter 3) sõna algul on b, d, g, näiteks banaan 4) sõna algul on konsonantühend , näiteks traktor 5) järgsilpides on o või pikki täishäälikuid. näiteks kino, televisioon
Vapside saavutatud edusamme poliitikas kärbiti ja nende mõju ühiskonnas vähendati: 1)Nende ühendused likvideeriti ja valimisi lükati pidevalt edasi, et nad võimule ei pääseks 2)1934 võeti vastu määrus, millega seati kontrolli alla opositsiooni sõnavabadus 3)1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning loodi asemele valitsuse toetajate ühingud 12. Eesti muutumine autoritaarseks riigiks - K.Pätsi dekreedid demokraatia likvideerimiseks. Triumviraat. Vihik, õpik lk. 53-54. K.Päts andis välja rea dekreete, mis kaotasid demokraatia ja muutsid Eesti autoritaarseks: 1)Piirati ajakirjanduse tegevust, mis laienes peagi ka teistele elualadele:ametiühingud, omavalitsused, kõrgkoolid. Kontrolli hakkas teostama Riiklik Propaganda Talitus. 2)1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning asemele loodi Isamaaliit ja kutsekojad. 3)Valitsus üritas igati opositsiooni tegevist takistada 4)Riik hakkas sekkuma majandusellu 1935
· kõik rahvaalgatuslikud riigikogu valimised keelati/tühistati · suleti vapside osakonnad, arreteeriti juhid ja kuulati üle inimesi Milliste võtetega kärbiti vabadussõjalaste saavutatud sisepoliitilisi edusamme ja vähendati nende mõju ühiskonnas? · Arreteeriti vapside juhtivamad tegelased · keelati vapside kokkusaamised · suleti vapside osakonnad Eestis 12. Eesti muutumine autoritaarseks riigiks - K.Pätsi dekreedid demokraatia likvideerimiseks. Triumviraat. Vihik, õpik lk. 53-54. Päts andis välja rea dekreete, mis kaotasid demokraatia ja muutsid Eesti autoritaarseks riigiks. · Piirati ajakirjanduse sõnavabadust · kontroll kehtestati ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile, teatrile. Kontrollima hakkas riiklik Propaganda Talitus · keelustati erakondade tegevus · opositsioon lämmatati 1935
vabadused demokraatlikud vabadused, piirati, kehtestati tzensuur. tzensuur aga puudus. riigivõimuaparaat Seadusandlik võim kuulus Parlament oli saadetud laiali, parlamendile, täidesaatev seadusandlik võim kuulus võim valitsusele. riigipeale (Päts). Valitses triumviraat (kolme isiku poliitiline liit) Päts, Laidoner, Einpalu. parteid Valitses mitmepartei Kõik erakonnad keelustati, süsteem. asemel 1 partei Isamaa Liit. majandus Valitses vabaturumajandus, Riik hakkas sekkuma 1919
Miks langer Rooma keisririik? Võõraste palgasõdurite kasutamine ebalojaalsus. Barbarite sissetung keldid, germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus augustus. 18. Mõisted proletariaat lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon rikas roomlane, kelle alla läksid kliendid, akvedukt veejuhtmed, termid saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium avatud katusega ruum, nobiliteet vana-rooma aristokraatia, triumviraat kolme isiku poliitiline liit, larvid kuri vaim , leemurid kuri vaim, nuumen iga asi hingestatud ja sisaldas jõudu, laar kehastasid esivanemate hingi, pontifex kõrgeim preester, augur - ennustamise preester, flaamen konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitseja, apostel - rändjutlustajad
hävitamine. 4. Makedoonia ja Kreeka alistamine: Rooma hegemoonia algus; Pydna lahing; Korintose hävitamine. 5. Võimukorraldus provintsides. 19) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed. 3. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine. 4. Liitlassõda ja Rooma kodakondsuse laienemine itaallastele. 5. Kodusõda ja Sulla diktatuur. Spartacuse ülestõus. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias. 7. Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel; Caesari diktatuur. 8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus Rooma riigi valitsejaks. 20) Kultuur vabariigi ajal 1. Religioon: etruski ja kreeka mõjud; tähtsamad jumalad (Jupiter, Juno, Minerva, Mars, Quirinus, Janus); rituaal, ennustamine; hellenistlike kultuste levik. 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem);
f) Traianus valise võimsuse tipp (Rumeenia ja Mesopotaamia). 10. 12 tahvli seadused 11. Milline oli talupoegade laostumise mõju Rooma vabariigile 12. Muutused sõjaväes ja nende mõju vabariigile 13. Vallutussõdade mõju Rooma vabariigile 14. Miks hävis vabariik?/ vabariigi languse põhjused 15. Mida uut tõid roomlased ehiuskunsti? Lubjamört, põletatud trellised, kaared võlvid kuplid, akveduktid e veejuhtmed, sammaste kaaristu e arkaad 16. Selgitada a) triumviraat b) Foorum koosoleku plats, sõjaväekogunemisepalts c) Panteon - Vana - Rooma jumalate tempel, mis on antiikaja suurim kuppelehitis ning Rooma vanim kupliga ehitis. d) Akvedukt - Sillataoline veejuhe, millega Rooma vett juhiti. e) Term - kümblusasutus, avalik saun. f) Colosseum - g) gladiaator 17. Täitke tabel: Rooma ida- ja lääneprovintside võrdlus lääneprovintsid idaprovintsid
sõjavägi vajas mehi juurde, rahvakoosolekule ei jõutud, talupoeg muutus proletaariks ja riik pidas teda üleval, tööd hakkavad tegema orjad kes töötulemustest ei hooli, Mariuse reformiga tekkis palju väejuhte ja sõjavägesi kes peaisõdima omavahel hakkasid. 15. Mida uut tõid roomlased ehiuskunsti? 1) veejuhtmed e akveduktid; 2)kuppelehitised; 3) silindervõlvid + ristvõlvid; 4) teed 16. Selgitada a) Triumviraat-3 isiku poliitiline liit, kolmest triumvirist koonsev valitav kolleegium. b) Foorum rahva kogunemiseks määratud väljak, poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. c) Panteon kõigi jumalate tempel. d) Akvedukt-lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed e) Termid- avalikud saunud või nn spaad f) Colosseum-amfiteater, sai nime nero kolossi järgi
ajaloos KODUSÕDADE AJAKS. Need olid sõjad erinevate väepealike vahel, kes kõik püüdsid oma võimu laiendada. Näited kodusõdadest: Kodusõda Mariuse ja Sulla vahel I sajandi alguses eKr. See lõppes Lucius Cornelius Sulla võiduga, kes 82. aastal eKr kehtestas Roomas oma diktatuuri. Sulla valitsemise ajal levis kogu Rooma vabariigis vägivald diktaator vabanes isikutest, kes talle vastu töötasid, nende varandus konfiskeeriti. 60. aastal eKr tekkis Roomas TRIUMVIRAAT see on kolme mehe võim ehk koosvalitsemine. Nendeks meesteks olid kolm tuntumat väejuhti Crassus, Pompeius ja Caesar. Triumviraadi aeg oli vabariigi lõpuaastail ajutine rahuaeg Roomas. Lõppes see 53. aastal eKr, kui Crassus suri. Siis puhkes uuesti kodusõda Pompeiuse ja Caesari vahel, mis lõppes 48. aastal Caesari võiduga. Aastad 48-44 eKr oli Roomas Gaius Julius Caesari diktatuur. Caesar oli Rooma vabariigi lõpuaastate üks tuntumaid ja andekaid riigimehi ja väejuhte
Jaga ja valitse Rooma valitsemiskord Paremad tingimused osadel provintsidel Tsirkust ja leiba Rooma kultuur Midagi muud peale toidu ja nalja pole vaja Rubico ületamine Caesari vallutused Tähtsa otsuse elluviimine praktikas Triumviraat kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus Caesari tähtsus: taastas roomas korra, vähendas makse ja võlgu, tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis läbi saada literaatidega, ajakirjanduse isa, oli hea kirjamees, kalendrireform 365 päeva Kreeka ja rooma kultuuride erinevused: 1)kreeka teatris tähtis sisu, roomas vorm, 2)roomlastel au sees hipodroomisõit ja võitlused, kreekas sport 3)roomas
Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne õige uskumine. Hereesia ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit erak. Munk elu pühendab jumalale. Klooster eremiitide elupaik. Triumviraat kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra, vähendas makse ja võlgu, tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis läbi saada literaatidega, ajakirjanduse isa, oli hea kirjamees, kalendrireform 365 päeva. Kreeka ja rooma kultuuride erinevused: 1)kreeka teatris
Neid oli 2. PREETORID Võisid vajaduse korral konsuleid asendad, õigusemõistjad. Neid oli 8. TSENSORID Valiti endiste konsulite hulgast 5-ks aastaks. Kodanike loendus, senaatorite nimiri. DIKTAATOR Määrati siis, kui riiki ähvardas oht, sai olla kuni 6 kuud ja talle kuulus piiramatu võim. RAHVATRIBUUNID Kaitsesid lihtrahva huve. Neid oli 10. MARIUS lõi palgasõdurite armee, kes koondusid väepealiku ümber. Varsti tekkisid väepealike vahel kodusõjad. TRIUMVIRAAT oli liit 3 väepealiku vahel (Sulla, Pompeius ja Caesar). Sulla suri, 2 läksid tülli ja puhkes uus kodusõda, mille võitis Caesar ja haaras natukeseks ajaks võimu. Ta alistas roomale Gallia alad ja tungis Britanniasse. Ta mõrvati, peale mida tema kasupoeg OCTAVIANUS ja ANTONIUS tapsid kõik tema mõrvarid. ANTONIUS sõlmis liidu KLEOPATRAGA ja sai võimu merel, kuid AKTIUMI lahingus sai ikkagi Octavianuselt lüüa.
Inimesed olid rahulolematud. 3) Riigikogul oli suur võim. 6. Nimeta Vaikivale ajastule iseloomulikke jooni ja selgita, kuidas nad demokraatiaga kokku sobivad. 1) Kaitseseisukord. Piirati : a) Demokraatlike vabadusi. b) Sõnavabadust(tsensuur). c) Erakondade tegevust. d) Inimeste omaalgatust(kutsekojad). 2) Riigijuhid tegid mida heaks arvasid ja rikkusid korduvalt põhiseadust. 3) Kolmikvõim ehk triumviraat. 4) Autoritaarne kord. 5) Opositsioon oli likvideeritud. 6) Riigikogu oli vaikivas olekus. 7) Seadused anti välja riigivanema dekreetidena. Ei sobi demokraatiaga kokku. Autoritaarne riigikord oli küll põhiseadusega legaalne, aga igasugune diktatuur pole demokraatia. 7. Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda peale iseseisvuse saavutamist. 1) Ohuallikad. a) Suurim ohuallikas Venemaa. b) Saksamaa.
Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne – õige uskumine. Hereesia – ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus – üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees – liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit – erak. Munk – elu pühendab jumalale. Klooster – eremiitide elupaik. Triumviraat – kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra, vähendas makse ja võlgu, tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis läbi saada literaatidega, ajakirjanduse isa, oli hea kirjamees, kalendrireform – 365 päeva. Kreeka ja rooma kultuuride erinevused: 1)kreeka teatris
Sõjavägi vabad kodanikud, varustus muretseti ise Vennad Gracchused loovutada ülejäänud Pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegelefa põlluharimisega ja talupojad laostusid Tekkisid orjatööl põhinevad latifundiumid 24 esimene kodusõjad Mariuse ja Sulla vahel Via appia tee, mis viis sadamalinna, risti löödud inimesed. Crassus Sai kuulsaks Spartacuse ülestõusu mahasurumisega Pompeius - Caesar vallutab gallia, tapsid 12 meest lõid mõõgad sisse (triumviraat) Caesari kalender 1918 (Pärast Gregoriuse kalender) ruubika jõe langetamine langetas raske otsuse Vabariigi langus · 59 a. Valite caesar konsuliks 58-51 alistas Gallia Rooma võimule · Crassus sai sõjakäigul surma ja vastuolude tõttu puhkes sõda Pompeiuse ja cAESARI VAHEL. SENAT KÄIS cAESARIL gALLIAS .. · Printseps "rooma riigi esimene mees" · 30. eKr hõivas Griptuse ja liitis selle Rooma riigiga (see sündmus tähistab vabariigi lõppu)
perekonna ja ristteede kaitsejumalad, kellele toodi ohvreid, geenius perekonna kaitsevaim Rooma religioonis, preester riigiametnik ja kiriku vaimulik, keda valiti ametisse eluks ajaks, pontifex maximus riigi ülempreester, sibülliraamatud ennustusraamatud, metseen rikasisik, kes toetas Rooma kultuuri ja kunsti, oraator kõnemees, res publica Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas, hiljem tähistas vabariiklikku korda, triumviraat kolmemehevalitsus Roomas, kolmest triumvirist koosnev valitavat kolleegium, tuunika vanade roomlaste rõivas, Romulus pärimuse järgi Rooma linna rajaja ning esimene kuningas Roomas, Caesar Rooma riigimees ja väepealik, kes alistas Rooma võimule Gallia, Pompeius Rooma riigimees ja väepealik, kes kogus kuulsust vallutustega Väike Aasias ja Süürias, Augustus esimene Rooma keiser, tema valitsusajal oli
See kava aga põhjustas senaatorite vastuseisu..Edust rahvatribuunina hoolimata, ei suutnud nad senati vastuseisu murda. Vabariigi langus ja varane keisririik-vabariigi languse põhjused:Mariuse sõjaväereform. Kujunes elukutseline palgaline sõjavägi. Gracchuste reformi nurjumine Kodusõjad ja vabariigi lõpp:Algul võitlesid Marius(populaar) ja Sulla(Optimaali). Sulla võitis -kehtestas diktatuuri...järgmisena kerkisid esile Crassus, Pompeius, Caesar (triumviraat) Crassus langes , puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel sõda-Caesarist ainuvalitseja. Caesar tapeti. Nüüd tõusid esile Antonius ja Octavianus-läksid tülli , Antoniust toestas Kleopatra...Octavainus sa võimule, tema valitsemisaega loetakse Rooma vabariigi lõpuks. Varane keisririik: Octavianus=Augustus..järjekindel , tasakaalukas valitseja, kui ta suri, pidas enamik roomlasi ainuvalitsust normaalseks. Rooma impeerium jõudis tippu Traianuse valitsusajal
Riigivõimu korraldasid: I – riigiametnikud ehk magistraadid (2 ametnikku) II – senat (senaatorid eluaegsed), tavaliselt konsulid ja teised kõrged ametnikud III rahvakoosolek ehk komiits 6. ROOMA KEISRIRIIK *1.saj eKr olid Rooma keisririigis sagedased kodusõjad, sest toornil oli mitu omavahel sõdivat sõdur-keisrit ning riik oli liiga suur. Kahe keisriga oleks olnud lihtsam. Samal põhjusel varises ka Rooma vabariik (puudus autoriteet). *60.a eKr loodi triumviraat ehk kolmemehe liit, kuhu kuulusid Caesus, Grassus ja Pompeius. Caesar oli Rooma kõige mõjukam juht. *Keisririigi aeg oli Roomas 30.a eKr - 476.a eKr. Keisririigi perioodi jagatakse varane ja hiline. *Esimene keiser oli Octavianus Augustus. *395.a pKr kujunes ametlikult Ida-Rooma ja Lääne-Rooma riik. *Ristiusk muutus Roomas peamiseks religiooniks. 7. LÄÄNE-ROOMA LANGUS JA BÜTSANTS *4. Sajandi lõpus toimus suur rahvasterändamine, mille põhjustajateks peeti Hunne. Hunnid
· Kehtestada maavalduste ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. Vabariigi langus: · Kodanikud jäid vaesemateks ja ei suutnud riiki kaitsta. Väepealikud maksid oma sõduritele, sõdurid olid väepealikule ustavad. Võisid korraldada ülestõuse Rooma vastu. Sündmused : · Kodusõjad · Marcus Antoniuse põgenemine · Crassuse, Pompeiuse ja Caesari vaheline liit -> sõda nende vahel. Triumviraat kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Mariuse sõjaväereform ta palkas proletaare teenistusse. Antonius Vana-Rooma poliitik ja väejuht Octavianus Esimene Rooma keiser Caesar Vana-Rooma väejuht ja poliitik Kleopatra Egiptuse valitsejanna 14. Rooma rahu suhteliselt rahulik periood Rooma riigis. Imperaator võimukandja Vana-Roomas. Keiser valitseja tiitel.
(KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstantinoopoli lagunemine. 1517.a
roomlaste poliitika vallutatud aladel (mida tähendab väljend divide et impera); Rooma vabariigi valitsemine: magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid. Senat ja rahvakoosolekud. Nobiliteet. Vendade Gracchuste reformid. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus, Kleopatra, Augustus, Traianus, Rooma rahu (Pax Romana), imperaator, keiser, leegion, õigusteaduse sünd, romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215. Kust tuleb mõiste dominaat? Kriis Rooma impeeriumis ja sõdurkeisrite ajajärk.
Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio Tsentuuria juht. Keiser Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos. Messias algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige Jesaja raamatu prohvetlikes ennustustes Taaveti soost tulevane kuningas,
Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat – printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos. Messias – algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige Jesaja raamatu prohvetlikes ennustustes Taaveti soost tulevane
Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat – printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos. Messias – algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige
Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1. saj eKr ning mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada: Sulla diktatuur 82 79 eKr; esimene triumviraat 59 53 eKr (Julius Caesar, Gnaeus Pompeius, Marcus Crassus); Julius Caesari diktatuur 49 44 eKr; teine triumviraat 43 33 eKr (Gaius Octavianus, Marcus Antonius, Marcus Lepidus). Kodusõdade tulemusena 1. saj II poolel eKr koondus
sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1.saj eKr ning mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada: Sulla diktatuur 82 – 79 eKr; esimene triumviraat 59 – 53 eKr (Julius Caesar, Gnaeus Pompeius, Marcus Crassus); Julius Caesari diktatuur 49 – 44 eKr; teine triumviraat 43 – 33 eKr (Gaius Octavianus, Marcus Antonius, Marcus Lepidus). Kodusõdade tulemusena 1.saj II poolel eKr koondus kogu võimutäius aastaks 30 eKr Caesari pärija Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile- keisririigile. 2.3. Keisririigi aegne valitsemiskorraldus:
sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1.saj eKr ning mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada: Sulla diktatuur 82 79 eKr; esimene triumviraat 59 53 eKr (Julius Caesar, Gnaeus Pompeius, Marcus Crassus); Julius Caesari diktatuur 49 44 eKr; teine triumviraat 43 33 eKr (Gaius Octavianus, Marcus Antonius, Marcus Lepidus). Kodusõdade tulemusena 1.saj II poolel eKr koondus kogu võimutäius aastaks 30 eKr Caesari pärija Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile- keisririigile. 2.3. Keisririigi aegne valitsemiskorraldus:
Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1.saj eKr ning mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada: Sulla diktatuur 82 79 eKr; esimene triumviraat 59 53 eKr (Julius Caesar, Gnaeus Pompeius, Marcus Crassus); Julius Caesari diktatuur 49 44 eKr; teine triumviraat 43 33 eKr (Gaius Octavianus, Marcus Antonius, Marcus Lepidus). Kodusõdade tulemusena 1.saj II poolel eKr koondus kogu võimutäius aastaks 30 eKr Caesari pärija Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile- keisririigile. 2.3. Keisririigi aegne valitsemiskorraldus:
· 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · 89 eKr Rooma kodakondsus kõigile itaallastele · 74-71 eKr Spartacuse ülestõus · 60 eKr triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) · 58-51 eKr Caesar vallutab Gallia · 45-44 eKr Caesari diktatuur, Caesari surm · 31-30 eKr kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa)
revideerida, kohtuvolitused senaatoritele. 79 loobus ta võimust. Spartacuse ülestõus 73-71 eKr: Spartakus oli Traakia päritolu endine gladiaator kes alustas orjade ülestõusu Kampaanias. Spartakus kogus orjadest hiigelväe kuni 12 000 meest ning suundus põhja vabaduse poole, kuid pöördus enne Alpe lõunasse tagasi Rooma poole, mida ei rünnanud. 71 eKr lahingus kaotas Crassuse armeele ja langes. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias; Crassuse surm. Cicero 1.saj: ratsanike seisusest homo novus, kes optimaatide ideoloogiks. Konsulina paljastas Catilina vandenõu võimu haaramiseks riigis. Selle eest aunimetus ,,pater patriae". Crassus 1 saj: summutas Spartacuse ülestõusu. Mõjukas ja rikas. Pompeius sai 67 eKr rahvakoosolekult erivolitused võitluseks piraatidega, milles oli edukas, kuna jagas Vahemere 30 ringkonnaks ja tegutses koordineeritult. Seejärel sai väejuhatajaks
edukalt Marcus Antioniuse vastu, kes pidas end Caesari järglaseks ja hakkas koondma võimu enda kätte. Vastukaaluks temale toetas Cicero noort Octavianust, Caesari õepoega, kelle Caesar oli adopteerinud. Aastatel 44 ja 43 pidas Cicero 14 kõnet, kus ta raevukalt ründas Antoniust. Need kõned, mida Cicero ise nimetas filipikadeks (Makdedoonia kuninga Philippose vastu peetud Demosthense kõnde eeskujul), maksid talle elu. Cicerole ootamatult moodustus a. 43 nn. teine triumviraat, millesse kuulusid M. Antonius, Octavianus ja M. Lepidus. Antoniuse nõudmisel võeti Cicero proskriptsiooninimestikku, s. o. kuulutati lindpriiks, ja Antonius käsilased tapsid ta põgenemisel detsembris 43. aastal. Cicero pea pandi Antoniuse korraldusel välja Rooma foorumil. 5 2. CICERO KIRJANDUSLIK PÄRAND
265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid 89 eKr – Rooma kodakondsus kõigile itaallastele 74-71 eKr – Spartacuse ülestõus 60 eKr – triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) 58-51 eKr – Caesar vallutab Gallia 45-44 eKr – Caesari diktatuur, Caesari surm 31-30 eKr – kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa)
Pannud Egiptuse troonile Kleopatra, lahkus ta 47. a. kevadel Egiptusest. Pärast seda siirdus Caesar Mithridatese poja Pharanakese vastu, kes oli vallutanud osa Väike- Aasiast. Caesar purustas ta niisuguse kiirusega, et kirjutas sellest Rooma ainult kolm sõna: "Tulin, nägin, võitsin." Seejärel hävitas ta kahes suures lahingus pompeiaanlased Aafrikas ja Hispaanias. Nii on senatierakond löödud ja Caesar jäänud ainukeseks võimukandjaks. Rooma vabariigi elupäevad olid loetud. Triumviraat oli lagunenud. Caesari ja volituste tähtaeg lõppes u. 49 a. e. Kr . Roomas võeti Caesar kuulsa võitjana suure pidulikkusega vastu. Korraldati suurepärane triumfikäik. Itaalias tervitas teda maabumisel esimesena Cicero. Roomas oli olukord segane, kuid Caesar pani korra maksma: rahustas maha rahulolematud vaesed ja palgata sõdurid. Seejärel võitis ta oma sisevastaseid ja nende liitlase Numiidia kuninga.
Tiberius tapeti, ning kui tema vend üritas reformi jätkata, siis tapeti ka tema. Rooma armeesse hakati võtma varanduseta inimesi, keda riik hakkas toetama. Tekkis midagi palgaarmee taolist. Selliseid inimesi hakati nimetama proleseks (sõna proletariaat - töölisklass). 73-71 eKr - orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel, mis sai alguse Capua linnas. Peale ülestõusu mahasurumist löödi mässama hakanud orjad risti Via Appia tee äärde - tee, mis läks Roomast Capuasse. 60 eKr - I Triumviraat: Crassus, Pompeius, Caesar "Raha, kuulsuse ja andekuse liit." Caesar saadeti Galliat vallutama, peale ülesande edukat täitmist naases ta Rooma ja teatas oma sõja käigust: "Veni, vidi, vici." Caesar valiti Rooma konsuliks. Crassus hukkus sõjakäigul idamaadesse. Pompeius ja Caesar hakkasid rivaalitsema. Mõlemad tahtsid saada kogu võimutäiust. Caesar tuli peale ühte vallutusretke oma armeega üle Rubico jõe Rooma ja alistas Pompeiuse armee.
hakkasid moodustama jõukamat ülemklassi, samas kui neile sekundeeris täieliku vastandina vaene alamklass, kes moodustas paraku suurema osa elanikkonnast. Viimaste jaoks polnud revolutsiooni lõpp mitte millegi muutus, nende elustandard jäi pea samaks, mida ei saa aga öelda vesunud aadlike kohta. Kõikjal võis kosta nurinat. Ka kehtima hakkav kolmas konstitutsioon rajas teed uutele tegelastele, eriti viiele direktorile, kes moodustasid Direktooriumi. Sellest kjunes omamoodi triumviraat, kus esile tõusis direktor Barras. Mina arvan, et mingil määral oli inimeste alateadvuses kummitamas ühemehevõim, sest uus kord polnud veel kaua jõudnud kanda kinnitada. Just selles tohuvabohus kerkis esile noor ohvitser Bonaparte, kes juhuse tahtel viibis sündmuste keskel Pariisis, kui rojalistid üritasid oma võimu riigis kinnitada. Rojalistide purustmine tõstis Bonaparte'i poliitilisele püünele. Temast sai Prantsuse territooriumil
otsuseid. Mariuse sõjaväereform õõnestas samuti vabariiklikku korda elukutselised sõjaväelased olid tihedalt seotud oma väepealikuga. See tõi kaasa väepealike kätte võimu koondumise, kes ei tundnud enam aukartust rahvakoosoleku suhtes ning eirasid teinekord isegi senati käske. Caesar Algul võitlesid võimu pärast omavahel väepealik Marius ja senatile toetuv Sulla. Sulla jäi ainuvõimule mõneks aastaks. Järgnevalt kerkis esile kolme mehe triumviraat Pompeius, Crassus ja Caesar. Pärast seda, kui Crassus langes ühes lahingus Aasias, puhkes Caesari ja Pompeiuse vahel kodusõda. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas Pompeiuse väe. Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja ning ta laskis end nimetada diktaatoriks. Aastal 44 e.m.a. tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari noahoopidega ühe senati istungi ajal. Varane keisririik Peale Caesari tapmist puhkesid uued kodusõjad. Esile kerkisid Atonius ja Octavianus. Aastal 31. e.m
kunagi ei rakendata. Samas oli see oma aja kohta kõige demokraatlikum. Selles alandati valimisiga 21 eluaastani. Kaotati varanduslik tsensus, selle asemele tuli 6 kuu paikustsensus. Põhiseadusesse tuuakse rahvahääletus ja kaotatakse võimude lahusus. 1793. a. 13.07. Charlotte Corday tapab Marat. See vallandab terrori. 1793. a. 27.07. Rahvapäästekomitee etteotsa saab Robespierre. Erakorralised volitused, triumviraat (Robespierre,Couthoni ja Saint-Just), mis vallandab terrori. See terror kestab kuni juulini 1794. Hukatakse selle alusel, et inimene on ,,kahtlane". 1793. a. oktoober laialdase terrori käigus hukatakse ka Marie Antoinette. Kokku hukatakse ligi 40 000- 50 000 inimest. 28% neist olid talupojad, 30% käsitöölised, 11% väikekaupmehed, 14% suurkodanlus ja kõrgharitlased, 7% vaimulikud ja 8% aadlikud. Kuna
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28. juunil 1919 allkirjastati Versailles'i rah...
täisõiguse saada mõne Rooma provintsi asevalitsejaks. Peatselt määratigi ta asehalduriks kaugesse Lõuna-Hispaania provintsi. Seal saavutas Caesar Rooma vägesid juhtides võitluses vabadustarmastavate ibeeri hõimudega oma esimesed sõjalised võidud. Püüdes haarata rohkem võimu, moodustas ta 60.aastal eKr liidu kahe kahe tolle aja mõjukaima tegelase Gnaeus Pompeiuse ja Marcus Crassusega. Üsna varsti kujunes see kolmikliit-I triumviraat- tegelikuks Rooma valitsejaks. Mõjusfäärid jagasid triumviirid omavahel. Aastal 59 eKR sai G.J.Caesarist konsul. Juba siis proovis ta piirata senati võimu. Aastail 58-51 eKr sooritas Caesar oma kuulsad Gallia sõjaretked. Hoolimata kohalike elanike raevukast ja visast vastupanust jäi võit järjekindlalt hästi väljaõpetatud ja relvastatud ning distsiplineeritud Rooma leegionäride armeele. Kohe esimesel Gallia retkel põrkas Caesar kokku
ülimalt ohtlik, sest liitlaste lahkulöömisega lakkas, Mariuse sõjaväereform (2. saj. Lõpus eKr), elukutseline palgasõjavägi: lojaalne pigem väepealikule kui vabariigile, sotsiaalne koosseis erinev, sõjaväeüksuste suurenemine · Kodusõjad - Põhjused: sõjaväereform, väejuhtide esiletõus -> võimuvahetused o Mariuse ja Sulla kodusõda (89-82 eKr) o Gaius Julius Caesar (100-44 eKr) - 60 eKr Pompeiuse, Crassuse ja Caesari triumviraat, Crassus sureb 53 eKr, 52 eKr Roomas haarab võimu Pompeius, 49 Rubico ületamine (`alea iacta est') Pompeiuse ja Caesari kodusõda 49-46 eKr: Pompeius sai lüüa; Caesar kuulutatakse eluaegseks diktaatoriks ja imperaatoriks, konsuliks, ülempreestriks, rahvatribuuniks, 15.03.44 eKr senaatorid tapavad Caesari o Octavianuse ja Antoniuse kodusõda -> mõlemad Caesari pooldajad,
Rooma ja hakkab otsima endale liitlasi. Roomas on sellel ajal kaks mõjukat tegelast: Crassus ja Caesar. Caesar oli olnud Sulla põlualune aga pärast Sulla taandumist oli ta alustanud karjääri ning saanud populaaride partei juhiks. Aastal 60 Pompeius Caesar ja Crassus sõlmivad omavahel esimese triumviraadi. Selle triumviraadi peaeesmärk oli murda senati võimu. Kõik need kolm meest juba liidu sõlmimise ajal ihkasid endale ainuvõimu. Kui Crassus aastal53 sureb laguneb triumviraat ning Pompeiuse ja Caesari vahel puhkes kodusõda. Vahetult enne seda Caesar oli edukalt sõdinud Gallias ning seal saanud prokonsuliks. Kui ta tahtis naased Rooma siis senat nõudis sõjaväe laiali saatmist. Caesar sellest keeldus ning toimusRubicojõeületamine, Rubicolahutas Galliat ja Itaaliat, enne selle ületamist oli ta öelnud: ,,Liisk on langenud". Pompeius põgenes seejärel Kreekasse. Caesar läks talle sinna järele ja 48eKr toimub nende vahel Pharsarose linna läheda kokkupõrge
1919.-1934 1934.-1938 a) rahvale anti laialdased demokraatlikud a) riigis oli kaitseseisukord, mis tähendas, vabadused, et rahval puudusid demokraatlikud vabadu- sed, b) seadusandlik võim kuulus parlamendile, b) parlament saadeti mitmeks aastaks puh- kusele c) täidesaatev võim kuulus valitsusele, mis c) valitses triumviraat: Päts-Laidoner- sõltus parlamendist ja mille eesotsas oli Eenpalu, riigivanem, d) presidendi ametikoht puudus, d) presidendi ametikoht puudus, e) valitses mitmeparteisüsteem e) kõik erakonnad keelustati, nende aseme- le loodi 1 partei- Isamaaliit, f) valitsused olid koalitsioonivahetused ja f) võimul oli kogu aeg üks ja sama kolmik, vahetusid tihti, sest parteid võitlesid oma-
lõpp 16.saj.lõpp) lühendab aastat 10 päeva võrra gregoriuse kalender => uus kalender (1918 1918 - kalendrit lühendati 13 päeva) Saab Gallia provintsi valitsejaks, kus valitseb 58-52 Vercingetorix - 52.a. - 6 aastat hoiab Caesar teda vangis, näitab triumfikäigul ja tapab! 15. märts 44.a.e.Kr. Caesar tapetakse 23 pistodalöögiga. Brutus - tema lapsendatud poeg. Kleopatra Augustus saab võimule. Alul oli võimul koos kahe teisega Triumviraat - 3 meest valitsevad Vallutab Egiptuse 30.a.e.Kr. - Kleopatra laseb end tappa. 3 aastat hiljem tunnistab senat Augustust kui püha. 27.e.Kr. muutub Rooma vabariik impeeriumiks. Tituse tukk - ette kammitud juuksed Kamee - kihiline kivi (taga ühte, ees teist värvi) modelleeritakse reljeef Augustus (27-14e.Kr. 27-14e.Kr.) Tiberius (14.-37.p.Kr. 14.-37.p.Kr.) Elas Capri saarel alates 23. Eluaastast. Pervert ja sadist, eriti elu II poolel. Ei armastanud vaatemänge.
Pompeius erakorralised volituse võitluseks piraatide vastu Vahemerel ja viis selle mõne kuuga edukalt lõpule. 66 63 Pompeiuse sõjaretk idamaadele: - purustas Mithridatese ja vallutas Pontose alad (Mithridates sooritas 64 enesetapu). - 64 vallutas Süüria ja likvideeris Seleukiidide riigi. - 63 allutas Juudamaa vasallkuningriigina Roomale. 63 paljastati Roomas aristokraat Catilina vandenõu. Catilina paljastamisega kogus kuulsust senatit toetav kõnemees Cicero. 60 sõlmiti esimene triumviraat: Crassuse, Pompeiuse ja C. Julius Caesari liit üksteise vastastikuseks toetammiseks riigiasjadas. Caesar valiti esmakordselt konsuliks. 59 51 vallutas Caesar Gallia, tegi kaks sõjaretke Germaaniasse ja Britanniasse. 53 sai Crassus Carrhae lahingus Mesopotaamias hävitavalt lüüa Partia vägedelt ja langes. Teine kodusõda ja Caesari diktatuur 49 44: 49 ületas Caesar Rubico jõe (toonase Itaalia põhjapiiri), tungis Italiasse ja hõivas Rooma.
ja väepealikud (kolm väepealikut ühendasid oma jõud, et võidelda senati vastu). Esimene triumviraadi (kolme mehe vaheline liit, mis võitleb senati vastu) moodustasid senati vastu Crassus, Pompeius ja Caesar, millest võitjana väljus viimane. Veni, Vidi, Vici!- Tulin, nägin, võitsin! Senat alistatud, algas kodusõda väejuhtide vahel. Sellest tuli võiduga välja Caesar (pidas end eluaegseks diktaatoriks, konsuliks jne). Gaius Julius Caesar mõrvati! Teine triumviraat senati vastu moodustati Lepiduse, Antoniuse ja Octavianuse poolt. Sõda lõppes Octavianuse võiduga 30. a eKr- seda võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks ja keisririigi alguseks. Esimene Rooma keiser oli G.J. Caesar Octavianus (tunnusnimi Augustus; oli Caesari järeltulija, kuid keiser mitte nagu Caesar, kes oli diktaator). Rooma impeerium saavutas oma suurima ulatuse keiser Traianuse valitsusajal (98- 117 pKr). Erinevused Rooma riigi ida- ja lääne provintside vahel-
annaabi.ee 
