Vaba aja sotsioloogia (0)

11
Vaba aja sotsioloogia
Joe Noormets
23. 09
iseseisev töö – lonegumärkmed kirja panna. Õpipäevik – loengupäevik ja lugemispäevik.
5. jaaanuariks hiljemalt tuleb saata.
“ Leisure science ” ajakiri.
Vaba aja määratlused
Erinevad terminid:
Vaba aeg – free time (leisure?) see mis jääb üle tööajast jne
Ülearune/ülejääv aeg – spare time
Ajaviide – pastime
Tühi / kasutu aeg – idle time. Antiigis ei peetud vabale kodanikule sobivaks , ei tegele mõttetööga ega üldse tee midagi. Väga halvustav sõna. Kes laseb aega mööda. 19. Sajandil oli see sõimusõna tärkavale keskklassile. Rantjeed.
Kontiinumis on idle time ühes otsas ja work teises otsas, leisure on vahepeal.
Sisustamata aeg – unoccupied time. Mida pole kasutusele võtnud.
Jõudeaeg /jõudeolek – leisure. See vastab leisure’ile, kuid eesti keeles on negatiivse konnotatsiooniga.
Vabaolu – leisure. Olemine, mis on vaba.
See on see, mida leisure’I all tegelikult mõeldakse. Vaba välisest survest ja vaba end arendama. Osutab seisundile. Seda väljendit soovitab Joe kasutada. Vabaolu on täidetud sisukalt, see täidetakse eneseaerndamise või kasulik olemsisega ühiskonnale.
Kolm põhikäsitlust:
Vaba aeg kui aeg – aega on alati olemas
Vaba aeg kui tegevus – rekreatsiooni kõige lihtsam käsitlus. Rekreatiivsed tegevused
Vaba aeg kui olemise seisund
Esimesed kaks on kvantitatiivsed kategooriad.
Viimane on kvalitatiivsesse kategooriasse kuuluv.
Vaba aeg kui AEG. Võtta ajaühik ja leida see aeg. Nt 24 h. lahutada ajaperioodid, mis kuluvad…
Eksistentsile – asjad, mida on vaja teha elus püsimiseks) Kuigi mõnda asja saab ühildada. (8 h nt)
Subsistentsile (asjad, mida on vaja teha elatusvahendite hankimiseks). Palgatöö nt 8h päevas
Ja see 8h mis jääb üle, on residuaalne aeg ehk vaba aeg.
Mis tegevusi sel ajal tehakse.
Kitsamalt või laiemalt.
Kui sel ajal tegeletakse kohustustega, siis ei ole vaba aeg.
Peale selle on perekondlikud kohustused.
Ühiskondlikud kohustused
Selles on vaja tuvastada “diskretsionaarne aeg”, mida kasutatakse vastavalt omaenda äranägemisele ja valikule.
Poolvaba aeg – semileisure – ise olen valinud, kuid kohustuse element on sees. Võetud kohustusena, kuid tajun leisure’ina.
Kuidas tekitatakse vaba aega?
Läbi:
Majandusliku kindlustatuse
Tehnoloogiliste edusammude jne. Marx ja Mills. Masinate revolutsioon .
Põhjapoolkeral on keerulisem elada külm jne – tõsised kultuurid, lõunas lõbusamad, muretumad kultuurid. Ka rahvatraditsiooni pidusid on meil rohkem talvel, lõunas läbi aasta.
Kohustuste edasilükkamine.
Piirangute või sunnitud tegevusetuse – haigused, vangla jms
Pensionile jäämine.
Kriitika:
Mis on aeg?
Mungad hakkasid esimesena kellaaja järgi aega arvestama. Hiljem vabrikuvile jne.
Sõna “vaba”ei allu füüsilisele ega moraalsele kitsendusele jne
Vaba aeg on ideal , kas seda üldse on olemas?
Vaba aeg säilib nii kaua kui kaua säilib võimalus seda endale meelepäraselt sisustada.
Kui vabad me üldse oleme. Kui palju mõjutab ühiskond, sõbrad jne
Vaba aja piirangud. Nt motivatsioon – oskused - tahan klaverit mängida aga ei oska nt.sotsiaalsed ootused. Teadmised – ei ole informeeritud võimalustest. Võimalused – kas spordihall on avatud, lumi maas jne.
Vaba aeg – kas see omab väärtust. Kuidas tunnetatakse seda? Needus või õnnistus. Tegevused annavad ajale väärtuse.
Nash – püramiid. Kas inimene oskab aega sisustada või mitte.
Vaba aeg kui tegevus.
Inimene osaleb vabal tahtel.
90ndatel lisandus põgenemine. Vaba aega määratletakse sellena kui erinev on see tavapärasest rutiinist – seltskonna või koha vms vahetus. Aeg iseendale .
Inimesed tajuvad erinevates situatsioonides vaba aja tegevusi erinevalt.
Kas on vabalt valitud?
Vaba aeg kui olemise seisund. Platon Aristoteles. Vabaolu, miks seda peaks omama? Kas see on midagi kõrgemat? Seisund, mille kaudu spirituaalse jne arenguni jõuab. Vabaolu – elamise viis, mis viib enesetäiustuseni. Paikneb väljaspool tavalist inimeksistentsi sfääri.
Ei ole võimalik päriselus. Antiigis tegid töö ära orjad ja see oli võimalik.
De Grazia: igaühel on vaba aeg, kuid vabaolu pole kõigile kättesaadav. Vabaolu on ideal, mida võiks eesmärgiks seada. Vabaolu on seisund, milleni vähesed jõuavad.
J. Pieper: religioosse nurga alt vaatab. Vaimne hoiak ja hinge seisund. Mitte olla hõivatud, vaid lasta asjadel juhtuda.
Neulinger:
Vabaolu on seotud suhtumise ja tajuga.
Vabalt valitud tegevus.. Tajutud vabadus, sisemine motivatsioon, mitteinstrumentaalne – teha asja asja enda pärast.
Vabaolu ristlõige – vabaolu tuum.
Muutused vaba aja kasutamisel lääne ühiskonnas
Antiikaeg . Vabaolu oli primaarne ja töö oli sekundaarne . Ühiskondlik kohustus oli juures.
Vana Testament : töö kui needus pärispatu tagajärel.
Keskaeg – töö religioosne vääristamine. Töö kui vahend teha end sõltumatuks. Võimaldab heategevust. Tööd hakati nägema positiivsena. Reformatsioon lõi antiigi ja varase keskaja arusaamad tagurpidi.
Luther ja Calvin
Calvinil jõudeolek surmapatt.
2. loeng
7.10
Lutherist ja reformatisoonist.
Luther – Jumal ei soovi, et me kõik elaskime kontemplatiivset elu, vaid täidaksime oma kohustusi ametis, mis maailm on meile andnud. Jumala teenimine töötagemise ja alandlikkuse kaudu.
Tunne ära oma kutsumus – kutseeetika.
Tööd nähti luastuse vahenina. See määras töö taja identiteedi. Kuidas sa seda tööd teed. Tööarmastus.
Calvin – põhimõiste ettemääratus. Kõik ei saa lunastuse. Ei tohi kõhklema hakata. Teed hästi tööd – mark vist oled väljavalitud. Jälgida teisi, ega nad ometi laisad ei ole. Inimese väärtus. Calvin vabastas töö raamistusest. Kui olen kingsepa poeg, siis ei pea tööd üle võtma, iga inimene tundku ära, milleks ta on ilma tulnud ja tehku seda. Tarbimisest sai võimalus liikuda sotsiaalses hierarhias ülespoole. Alles jäi moraalne piirang. “ Tundekasvatus ”. Ei tohi elada priiskavamalt kui amet lubab.
Protestantismi paradoks – Töötada rängalt kuid samas mitte lubada enesekasu. Tekkis keskklass . Samas jäi moraalne eluviis.
Töötegemine voorus, jõudolek – pahe.
Vaba aeg, mis ei tulene tööst või on sellest lahutatud, on pahaendeline. Laste mäng keelati hiljem 19. Sajandil.
Vaba aeg tuleb välja teenida.
Töölisklassile kirjutati ette, et nad veetku vaba aega kasinalt ja kainelt.
“Protestantlik eetika ” Weber
1993 (8-12) - 1994 (1-3) Akdadeemia!
Industrilisatsioon.
Töö ja vaba aja eristumine.
Vabrikuvile suunab elu. Töö – koht, kuhu minnakse.
Vaba aeg residuaalne töö suhtes.
Vaba aeg kui rekreatsioon -- taastumine tööst.
Oodati , et vabal aeg on mõttestud, veedetud viisakalt pere seltsis .
Max Weber “inimühiskondi ei saa uurida loodusteaduslike meetoditega, inimühiskonda tuleb üritada mõista.”
Kapitalismi vaim – raha teeb raha. Elu eesmärk on raha soetamine.. ka aeg on raha. Kui ei kasuta aega produktiivselt või nii, et vähendab järgmise päeva produktiivsust, siis on see halb, raha kaotamine, mida olkes võinud teenida. Iga raisatud hetk on raisatud raha. Usaldus on raha. Kellegi teise raha hoidmine – näita end töötamas ja mitte mängimas.
Utilitaarne eetika. Jokk-skeem. Ausus ja voorus on head, kuna ärile head.
Kapitalism teenib inimkonda, pakkudes talle kaupu ja kindlustades töökohtadega. 19.-18 sajandil tähendas vaba aeg seisvat majandust. Vaba aeg – patu tee. Töölisklassi kaitsti patuteelt. Ei antud liiga palju vaba aega.
Naudinguid otsiv vaba aeg ohtlik.
Tootlikkus – vaba aega vaja, et tööst taastuda, töötaja tingimused halvad – haigused -- teeb viletsat tööd. Uue töötaja koolitamine – madal tõhusus. Thorstein Veblen “Theory of the Leisure Class” 1899. Kirjtatud ameerika kontekstis. 19. Saj. Teise poole uusrikaste kohta. Tahtsid end ersile tõsta silmatorkava tarbimise ja vabaaja toodete tarbimisega.
Töölisklassil oli vaba aega vähe. Pühapäev. Kõrtsis. Hasartmängud. Joomine.
“Püha esmaspäev” laupäeva lühendamine.
Töötingimused olid rasked, linnad ülerahvasttus, vähene ruum, pead-jalad koos, võõrandumine
Tootlikkus vähenes, aristokraadid ja maa aadelkond ja linna keskklass tundsid muret.
Tajuti ohtu avalikule korrale. Masside distsipliin .
Repressiivsed seadused. Et saavutada sotsiaalne kontroll ja kord. Töödistsipliin. Vaba aja “õige” sisustamine . Mõju ei avaldanud.
Positiivsed võrsed. Victoria. Ameerikas ametiühingud.
Sotsiaalsed reformed. Meditsiini areng. Hügieen. Naiste ja laste tööaja vähendamine.
20. sajandi I pool. Peale II MS mõlemad tööl. Linna elama. 60-70 jälle äärelinna. Ennem pargid keskklassile või kõrgklassile. Saunad ja pesumajad. Ujumine – hügieen. Igamehe õigus – pargid, veekogud.
Viktoriaanlik eetos . Saadi aru, et repressiivsete seadustega kusagile ei jõua. Haridus – pühapäevakoolid. Valgustuse tulekuga õhtukoolid. Rikas keskklass – ratsionaalne rekreatiivne liikumine.
Tehnoloogia arenguga ületati aja ja ruumi piirangud.
Valgustuse sotsiaalne mõju
Turvaline liikuda – kohad kuhu minna.
20. sajand tarbimisühiskond ja massikultuuri mõjud vaba aja käitumisele.Tarbijaliku vaba aja teke. Sissetuleku kasv – vaba aja tööstuse teke.
Suur depression Ameerikas.
Vähema töötatud tundide eest sai rohkem raha ja seda sai kasutada rohkem oma otstarbeks. Kui raha ja aega – vaba aja teenindus ja tööstus.
Perekesksus ja individuaalse edu aspektid säilisid, kohandati uue ümbruskonnaga.
Äärelinnas tuli kõik teenused majja sisse osta. Auto.
Vaba aja kultuur põimiti filmi, radio ja televisiooniga. Naudingu tarbimine, tööeetika murenes. Pastorite ja pere mõju järjest vähenes. Reklaam.
Muutused perekonnas ja hoiakutes.
Väiksemad pered. Vanematel rohkem aega.
Kujunes vaba aja tarbijate klassitu ühiskond. Vaba aja harjumuste osas kõik võrdsed.
Töö muutus vahendiks privaatse naudingu ostmiseks. Töö eetiline tähendus kadus . Alguses religioosne väärtus, siis airline, nüüd kadus igasugune eetiline tähendus.
Vaba aeg demokratiseerus
Kõrgklass või kõrgem keskklass liigub vaba aja tegevustes edasi sinna, kus pole nii palju rahvast.
Ajaliselt töötunnid kahanesid.
Kaheksa tundi tööle, kaheksa tundi puhkuseks, kaheksa tundi oma tahte järgi.
Thomas More Morus “Utoopa” nägi ette, et kuus tundi päevas piisab töötamiseks ja on isegi ülearu. Oluline, et muidusööjad tööle panna. Campanella nägi ette, et 4 tundi piisab ja igaüks teeb meelepärast tööd.
Inimesed hakkasid tajuma oma aega teistmoodi. MINU aeg. Oma maja äärelinnas, roheluses.tasutud puhkepäevad, puhkus. 19. Sajandil juba tekkis arusaam nädalavahetusest kui ühikust. Puhkepäevad hakkasid teatud ametkondades tasustatud saama. Ka puhkus. Töö aeg ja oma/pere aeg ja ruum. Modernse vaba aja algus. 20. Sajandil erinevates riikidel erineval ajal. Vaba aeg kui inimõigus.
Tehnologiapõhine vaba aeg.
Kino , radio ja television tõid kaasa nii vaba aja õhetaolistumise kui ka privatiseerumise.
Ühtlustumine. Massidele suunatud vaba aja teenuste turg . Kiriku ja kõrtsi ümber kujundatud vaba aeg taandus.
Tehnoloogia – meelelahutus , mida nauditi üksi. Sotsiallsed kontaktid kaovad. Üksinda keeglisaalis. Bowling along Putnam.
Kino 1920-30ndail popim meelelahutus.
Kõikidele. Monopoliseerimine – suur viisik . Moraalsed ettekijrutused USAs.
Raadio samuti popp . Kommertsialiseerus, kasvas meelelahutuslik sisu ja vahel ohtralt reklaame. Radio aitas siduda vaba aega ja töö tegemist. Töökohtades kuulati raadiot . Televisioon BBC juba 1936. Elu keskpunkt. Vaba aja veetmise domineerija. Ideal – maja äärelinnas ja televisioonühtlustas vaba aega.
Poolelei Kubei ja Czikszentmihaly.
3. loeng, 21. oktoober
Töö, mittetöö (palgatöö väline aeg) ja vabaolu (tegevustega, mida ma ise heaks arvan.)
Kas kõikide inimeste jaoks on elukese töö? Töökeskmest lähtuvalt. Eluruum ja komponendid.
Mis on “töö”?
Employment /job, labour , work. Employment, job – palgatöö, töölolek. Töö, mis tuleb ära teha. Ajakeskne või tükitöö. Sotsiaalne suhe- leping tööandja ja palgatöölise vahel. Ollakse kellegi teise teenistuses. See pole tema enda aeg. Tänapäeval on see kõik keerulisem – piirid ei ole väga selged.
Iga töö ei ole palgatöö. Iga palgatöö tähedab teatavat tööd.
Palgatöö toob tulu. Labour – elamise vaev . Töö – eesmärgistatud, kestev, sotsiaalne, bioloogiline.
Palgatöö (work) on tulutoov.
Mittepalgatöö (nonwork) – palgatööväline
Vabaolu (leisure)
Vaidlus, kas lastekasvatamine on töö.
Labour on kõige laiem.
Töö sõna on eksitav. Vaba aeg võib olla täidetud meelepäraste töödega.
Mittetöö alla kuuluvad ka magamine , soöömine ja muu vajalik, nt pere, kuid kõik, mis ei liigitu vabaolu alla. Kõik, millel on kohustuslik element.
Kuidas eristada töö ja vaba aeg – kaks dimensiooni on:
Tegevuste valik – diskretsionaarsus. Ei ole sunduslik.
Tööga seotus – määrab töövälise aja ja tegevuste iseloomu.
Osaleja ise hindab oma tegevuste tähendust ja otsustab, kuidas ta end neis tunneb.

• vabadus /piirangud
  
• nauding /kohustus. Nt lastega koosolemine
  
• tegeuvste kontekst
  

enamus vaba aja käsitlusi psühholoogilised.
Töö ja vabaolu lihtsustatud paradigma . John Kelly
Diskretsionaalruss – kas on ise valitud või määratletud väliste tegurite poolt.
Kooskõlastatud – kui võtta ametid, siis see on pigem valgekraelistele töölistele omane.
Täiendav – mis rollis olete, mis ametit peate. Nt golfimängimine võib potentsiaalselt avada taetud uksed või võin sela kohata pontentsiaalseid äri partnereid. Ühiskondlikust positsioonist sõltuv.
Kosumine ja ettevalmistus – seotud valdavalt sinikraeliste tööga. Füüsilisest kurnatusest taastumine.
Tingimusteta vabaolu
Toga kooskõlaline mittetöine aeg ja tegevused jne. Table
Eluruum (life-space)
Inimeste tegevuste ja kasutuses oleva aja kogusumma . Üks loomulik ajaühik. Ööpäev.
Olemas on erinevad eluruumi komponentide jaotused . Nt ärimehed näevad, et siin pole teenuse osutamise kohta. Tahtmine on, küsimus – kui palju inimesei sellest huvitatud oleks? Kas inimesed leiavad selle jaoks aega? Et suunata teenus nendele, kellel on potentsiaalselt vaba aega selle jaoks.
Eluruumi komponendid: töö – palgatöö aeg
Töökohustused – aeg, mis seotud palgatööga, nt transport
Füsioloogilised vajadused nt uni.
Mittetöised (perekondlikud) kohustused – (kohustuse elemendid)
Vaba aeg (vabaolu)
Parker, S 83 Leisure and Work
Tööaja kahkordne tähendus. Palgatöö on ainus, mis toob sisse, teised nuõuavad. Kui miski võtab rohkem aega – siis kust seda näpistada.
Parkeri kahemõõtmeline skeem.
Sund ja vabadus
Kui üks eluruumi komponent ära kukub , siis mõjutab see mitmeid teisi. Nt palgatööd pole, siis selles skeemis ülemine korus kohe kaob.
Töö ja vabaolu konflikt. Tekib kui oleme palju võtnud töövöliseid kohustusi. Konflikt töö ja pere vahel (ajapõhine, pingutusepõhine, käitumise (ootusete)põhine (rolliootustepühine, nt kas vastad telefonile). see on kahesuunaline. Kumb on rohkem kurnav, kas pere või töö. St kuus töö-pere konflikti ulatust.. Võivad olla aja, pinge või ootuste suhtes need konfliktid. Greenhaus/Beutell
Töö-vabaolu konflikt (Tsaur 2012) kasutas sama skeemi siin.
Kuidas ühildada tööd ja mingeid vaba-ajategevusi
Kuus potentsiaalset konflikti allikat. Vt tabelit.
Välja on töötatud küsimustikud. Kuus väidet, millele vastata, siis selgub konflikti allikas. 5x6 väidet küsimustikus.
Töö-vabaolu seosed.
Kompenseerimine
Kui ei saanud miskit töö ajal, siis kompenseerin seda vabal ajal. Nt lähen koju ja puhkan. Või vaimset tööd siseruumis kompenseerin väljas suheldes.
Ülekandumine – töö kandub üle vaba aega. Kui teen tööd siseruumis üksi, siis lähengi koju telekat vaatama ja krõpse sööma.
Või nt puutöömees, kes teeb lauajalgu nikerdab vabal ajal barokseid kappe. Sisuliselt on vaba aeg ja töö sama, kuid
Segmentatsioon – (Parker) töö ja vaba aeg on eristuvad. Kell viis panen ukse kinni. Kuid vabal ajal ei tegele sellega. Töökaaslased on küll toredad, kuid vaba aega ei taha nendega veeta.
Indiviidi tasandid . Vaatles muutujaid, mis töö ja vaba aja jures teatud ametites välaj tulevad.
4.11. 2017
Mõisted
Elukaar – life-span
Elukulg , elutee, elukäik (life- course )
Elutsükkel (life- cycle )
Elukaar – vaba aja tegevused võivad mõjutada seda, kui kaua me elukaares aktiivsed oleme, kui pikk on, kas on lauge , kas kõrghetk kestab kaua.
Elukäik – kuhu tee viib? Valikud mõjutavad, kuhu suunda tee viib.
Elutsükkel
Elukulg – tegevuste jada ning sündmused inimese elus – sündimine, töö, abiellumine jne. Elukulg on individuaalse elu rakendamine sotsiaalsetessse struktuuridesse, sealhulgas ka sotsiaalsete rollide omandamine.
Elutspkkel on elu etappide kindlasuunaline tsükliline järgnevus.
Üleminekuriitused
Elu kolm tasandit – töö, perekond, vaba aeg.
Individuaalne elukulg viitab muutuste ja arengu protsessidele, mida enamus inimesi kogeb komnbineeritult oma elu kolmel tasandil. Siit võivad tekkida konfliktid.
Elutsükli võtmesiirded. (Rapoport & Rapoport 1975) Kui võtta töö ja perekond, siis on kindlassti tööle asumine, abiellumine, lapsevanemaks saamine.
Need on kõige olulisemad momendid vaba aja huvide ja tegevuste osas, kuna nendega koos meie igapäevaelu mjstrid kalduvad muutuma ja nõuavad rekonstrueerimist.
Psühhobioloogilised “eelseadistused” nt sugu, etnilisus ja kultuur, sotsiaalne klass, rass, perekonna jõukus, mida me sobitame, kohandame ja muudame elu kestel sunniest surmani.
Mis mingis perioodis midagi mõjutab?
Eluetapipde tinglik vanuseline jaogus.
Lapsepõlv ja noorus 0 -22
Varane täisiga 23-40
Keskiga 41-60
Hiline täisiga 61-75
Vanadus 76-90
Pikaealisus 91+
Eelseadistused eluetappides – noored 10-18 põlvkondade vaheline konflikt
Noored täiskasvanud 17-25 eelneva faasi peegeldus ja vabaduse otsing. Vanemate mõjusfäärist väljatulek.
Väljakujunenud 23-55 – suurenevad vastutused ja teatud rollide võtmine
Hilisemad aastad 55+ tervis ja piisav majanduslik stabiilsus.
Eluiga vähendavad valikud.
Eluiga pikendavad valikud
Eluviis, elujärgud ja sugupõlved. Iga ja vanus – raske määratleda neid mõsiteid. Elujärkude määratlused on lainenud. Nooruse ja keskea ning keskea ja vanaduse piirid on ähmastunud. Sotsiaalne iga. Lapseiga on lühenenud. “samaealiste kultuur”
Huvi mingi asja vastu – vanus ei mängi rolli.
Sugupõlv – vanuserühm – teatud aastal või ajaperioodil sündinud. Bioloogiline sugupõlv 25-30 a. ühiskondlik sugupõlv tavaliselt lühem
Dilthey 1800 lõpul: sugupõlv on rühm, kelle ühtekuuluvustunne tekib nooruses läbielatud ühiste kogemuste kaudu.
K. Mannheim: nooruse tähtsus sugupõlve tüüpiliste tunnuste moodustumisel, võtmekogemused “aktualiseerivad” sugupõlve.
T:Ziehe: “kollektiivne teadlikkus”, “kollektiivsed eksitused”.
Või nt kollektiivne süü – nt saksamaal.
Vaba aja muutused ja järjepidevus läbi elukulu.
Uuringud on keskendunud muutustele ja järjepidevusele – tegvuste tüüides, tegevustes osalemise sageduses, vaba aja ajnedites.
Kui mngi tegevus on, siis regulaarsus kasvab vanusega.
Eelnev osealemine mingis tegevuses ei taga, kuid teeb selle tõenäolisemaks.
Eestis on ka tehtud põlvkonnauuringuid.
Vaba aja tegevustes osalemisel läbi elukaare on nii “põhi” kui “muutuv” osa. Teatud tegevused jäävad, teatud tegevused muuutvad. Mõned põhitegevused jäävad püsima, sest on odavad, kergelt kättesaadavad, nauditavad.
Põhitegevus – lugemine, pere ja sõpradega rääkimine, telekavaatamine.
Muutuvad tegevused – seotud rollide, vastutuste, aja, vahendite, võimaluste, võimete, normide ja huvide muutumisega.

detsember
Pierre Bourdieu
Sotsiaalen kapital . Kuidas inimesed kujundavad sotsiaalseid võrgustikke vaba aja tegevuste kaudu. Kui palju sümboolset kapitali võrgustikus on.
Sotsiaalne ruum kuidas inimesed jagunevad sotsiaalsed rühmad, klasside vahel võitlus, kes hakkab kirjutama ette eluviisi ja tarbimisharjumusi. Torsten Weber – silmatorkav tarbimine. Hooplev tarbimine mingis tekstis, Joe arvab , et see pole täpne tõlge. Maitseeelistused ja eluviis väljendub tarbimisharjumustes.
Elulaad (võiks olla laiem)– way of life; eluviis, elustiil – livestyle, tarbimisharjumus – consumption style väljendab elustiili ja on elulaadi osa. Sünonüümina käsitletakse.
Eluviisi määratlus – mitu mõõdet:

• tegevused/käitumine
  
• Väärtused ja suhtumised
  
• Üksikud vs grupid
  
• Interaktsioonid grupis
  
• Sidusus
  
• Äratuntavus
  
• Valik
  

Kas eluviis saab olla midagi individuaalne? Üksikisikud võivad kuuluda mitmesse gruppi ja need grupid võivad ka põrkuda.
Eristumine – distinction (Bourdieul) kuidas eristutakse teistest?
Refereeringud – (Rosengren 1997), (Freysinger &Kelly 2004) – eluviisist.
Eluviisi määratlemine:
*klassikaslised (sh marksistlikud)teooriad – töö ja klaasikuuluvus eluviisi määratlejana võtavad aluseks. Jagatakse kaheks – kapitali omavad ja ilmajäetud klass. Tänapäeva mõistes liiga üldised ja lihtsustatud.
* kriitilised teooriad (sh Horkheimer, Adorno) – kultuur eluviisi määtatlejana
* strutkuralistlikud teooriad (sh Bourdieu) eluviisid peegeldavad ja reprodutseerivad sotsiaalset positsiooni. Kodune kasvatus määrab kultuurilise kapitali, laps täiskasvanuna taastoodab sedasama. Struktuur määrab inimese eluviisi või abituse. Ja taastoodab. Inimene on stsiaalselt determineeritud, sotsiaalne agent , võib seda muutma , kuid kipub seda taastootma. Aga kontekst võib muutuda, nii et ei saa taastoota. Konflikt on sisse kirjutatud ka põlvkondlikult.
*postmodernsed teooriad (sh Giddens ) eluviisid on indiviidi identiteedi ehituseaines. Identiteet , eluviis ja märgietooria. Iga tarbimisaktiga taastoodame identiteeti.
*Globaliseerimis- ja tarbimiskriitilised teooriad (sh Ritzer, Bryman, Klein ) nt Disney’seerimine vms globaalsed brändid eluviisi määratlejana. Luuakse tarbimisharjumused, mis kujundavad eluviisi.
Eluviis ja tarbimisharjumused
*eluviisi all mõistetakse asageli inimese identiteedi materiaalset ilmingut.
A. Giddens: eluviis on teatud teadlikult valitud tegevusste summa, mille eesmärgiks on luau isiku elust koherentne narratiiv .
M. Feathersoten: Postmodernsed eluviisid on libisedvad, eesmärgiks ei ole luau teadlikku järjestust, vaid soov kogeda jätkuvalt midagi uut. Elu jutustus õnne poole liikumisest. Mida teeme, mida tarbime, sobitame nii, et see oleks meile endale arusaadavad.
Ei kasva üks välja teisest vaid võib minna uuele üle, kuida see võib tähistada nt ka ühe etapi lõppu, teise algust, sellega võib ka narratiivi luau.
D.Holt: eluviiside moodustumine on teadvustamatu, need on nö kollektiiviteedid. Vajadus tekib ka tihti võrdluse põhjal. Teleka ees tavaliselt ei genereerita eluviisi.
A.Giddens: eluviis on praktiline ja diskursiivne teadlikkus. Inimesed loovad jutustuse ja põhjendused, miks ta seda teeb. Ta suudab seda kirjeldada selle põhjal, et mismoodi ta seda genereerib, mille põhjal. Realiseerib seda praktilise tarbimise kaudu.
Gehrard Schultze: kultuur, eluamusühiskond ja sotsiaalsed positsioonid. *elamusühiskonna sotsiaalse muutuse teooria: muutus on mitmetasandiline kogu ühiskonda läbiv muutumise protsess. 1960ndate põlvkond leidis, et see, mida nende vanemad lõid, pole nende jaoks. Vastasseis – pop- ja rockmuusika . Kõik see kerkis esile konfrontatsioonidest. Tekkis palju gruppe, ei olnud homogeenne . Kõigepealt tulid hipid, kus kadusid maskuliinne ja feminiinne – sellele vastandusid skinheadid. Siis punkarid jen iga muusikastiili järgi eluviis.
Selle käigus tekkis tarbimisühiskond. Vaba aja ja töösuhetes mingid töövormid hakkasid kaduma. Kolmene mudel – kahese asemel. Kõik see omavahel seotud. Eluviisi valikud laienesid. “elamusratsionaalsus”, kogemusühiskond. Praeguse hetke paradigmaatiline eeskuju on “valikute langetaja”, kes nõjatub “elamusratsionaalsusele”. Neid eluviise on väga palju, võivad kattuda. Välised tingimsued struktureeritakse eesmärgiga saada võimalikult häid siseseid mõjusid… hea ilus elu.
Elamusühiskonna teooria – kolm esteetilist skeemi ehk eluviis tüüpi: Kõrgkultuuri skeem – klassikaline muuskka, muuseumid , hea kirjandus, konteplatsioon, antibarbaarsus (rahulikkus), täisuslikkus; triviaalne skeem – kodumaised lood, TV-mängud, “naistekad”, ajaviide, antieksnetrilisus (tavapärasus), harmoonia ; pinge skeem – rockmuuska, pünevusfilmid, kino, ööklubid pubid, põnevus, antikonventsionaalsus ( uudsus ), nartsitsissm.
Bourdieu – keskklass püüab kaasa joosta. Kui keegi ütleb kõrgklassist, et on hea, siis joostakse kaasa.
Elamuste suunudumste miljöö- (või maitseklassi) spetsiifilised muutujad. Skeem. Nagu maslow püramiid, teises järjekorras.
Kultuur, eluviis ja identiteet.
Mida tähendab idenititeet sotsiaalsest vaatenurgast? Martin Ehala “Signs of identity . The anatomy of belonging”
*personaalse psühhoajaloo tulem?
Sotsiaalne konstruktisoon?
Meelelahutus- ja liikmeksolemise peegledus?
Identiteet ei ole olemuslik vaid protsessuaalne. Identiteetid on võimalik luau vaid sotsiaalselt, teiste indiviidide abil. Ainult kontekstis. Heideger – sünnime kellekski ja kusagile, maailm on juba loodud, hakatakse meid sinna sobitama, sotsialiseerumise kaudu. Ainult teistega koosolles saame end reflekteerida.
Eluviis sotsioloogilistes teooriates.
Pierre Bourdieu (1984 Distinction): habitus , dispositsioonid ja kapitalid. Eluviis määratleb ja uuendab sotsiaalset positsiooni.
Habitus.

• eelsoodumuste kogum teatud viisil tegutseda, mõelda, hinnata, tunda; indiviidi inkorporeeritud ajalugu, kehastunud sotsiaalne mälu. Üks vorm on kehastunud kapital . Midagi mida ei saa teistele anda või võtta. Nt viisakus , maitseeelistused jne. Selle põhjal saan kujundada järgnevat põlvkonda. Kodu ja kasvatuse käigus kujundatud. Esimese seitsme eluaastal saadud. Bourdieu püüdis ka aidata kõrvalejääjaid. Et struktuur ei lase nende olukorda parandada.
  
• Struktureeritud (sotsiaalse keskkonna poolt kujundatud) ja struktureerivate (olles esmalt keskkonna kujundatud, hakkab habitus koraastama tajusid ja ettekujutusi sellest keskkonnast ja suunama selles tegevusi) dispositsioonide süsteem. Klassivahesid taastoodetakse. Prantsuse näide.
  
• Struktureeritud struktuuri funktsioneerimine struktureeriva struktuurina (vt skeem)
  

Joe ütleb, et sellest skeemist ma ei hakka rääkima ja siis hakkab just sellest skeemist rääkima.
Bourdieu 1999 “The Lofic of Practice” Cambridge : polity Press.
Bourdieu ressursid = kapitalid. Ühelt poolt see, mis meid määratleb, teiselt see, milleks me tahame saada, mida me tahame saada.

• kapital on Bourdieule empiiriliselt avatud mõiste, mida kasutatakse vajaduse kohaselt kõige selle kohta, mis mingi välja võitlustes võib olla panuseks.
  
• Kapital onmis tahes ressursid, mida väljal peetakse väärtuslikuks: raha, omand, koolitus, hinded, päritolu, maine, teadmine, stiil, füüsiline jõud, jne
  
• Bourdieu kapitalid: majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline (lisaks ka sümbliine, keeleline , tehniline, informatisooniline, poiitiline, funktsionaalne jms) kapital.
  
• Kapitalid on konverteeritavad tieseks.
  

Haridus, diplomid on ka institutsionaaliseeritud kapital. Võitlus. Miks – kuna võimaldab kusagile end positsioneerida, parandada positsiooni.
Majanduslik kapital – võrreldav osalt Marxi kapitaliga mis taandus ainuüksi majanduslikuks kapitaliks, mis võrdsustus sotsiaalse suhtega kapitali ja töölise vahel. Bourdieu jaoks on see kapital kõikvõimalike materiaalsete ressursside kogum. Eelõige rahalised ressursid, kui da muu, nt kinnisvara aktsiad, mida on võimalik koheselt ja otseselt rahaks vahetada.
Kõik, mida mingi grupi poolt väärtustatakse, et saab transformeerida rahaks.
Mis kasvatab väärtust.
Kultuuriline kapital
Võib esineda kolmes seisundis:

• kehastatud: indiviidi ja tema elulaaadi juurde kuuluvad oskused, teadmised, vilumused; keelepruuk , tarbimismaneer jm ‘kutuurilised oskused, ‘ mida ei saa edasi anda ega kinkida (=habitus). Keelepruuk, õsnavara, keeleoskus jne. etikett
  
• Objektiveeritud: Kultuuriobjektid (raamtaud, kunstiteosed jms), mis on edasiantavad . Muusikariistad, noodikirjad, kollektsioonidj (neil ka materiaalne väärtus, neid võib konverteerida ka rahaks)
  
• Institutsionaliseeritud: indiviidi kvalifikatsiooni, kompetentsi tõendavad tõendid, tunnistused, diplomid, (au)nimetused, mis tagavad ametliku tunnustuse ja loovad kunstlikult kultuurilist ja sotsiaalset erinevust inimeste vahel. Võib olla suhteliselt sõltumatu omaniku kehastatud kapitalist. Need, mis tagavad kultuuris või ühiskonnas tunnustust ja loovad kunstlikke erisusi gruppide ja inimeste vahel. Üks muidugi ei taga teist. Külafilosoof. See avab teatud võimalused.
  

Sotsiaalne kapital:

• tegelike ja potentsiaalsete ressursside kogusumma, mis tuleneb vastastikusel tunnustusel rajanevastttutvuste püsivast võrgustikust. Keegi teine annab selle.
  
• Seotud agendi võimalustega suhelda ringkondadega /osaleda teatud grupis, kus jagatakse tunnustust või kus on võimlaik saada tutvusi nende ringkondadega, kus ühiskondlikut tunnustust jagatakse.
  
• = sotsiaalsed sidemeed /suhted /ligipääs kollektiivsele kapitalile
  
• indiviidi omatav sotsiaalse kapitali hulk sõltub suhtevõrgustiku suurusest ja kapitali (ma, ku, sü) hulgast, mida valdavad võrgustikus osalejad elraldi võetuna.
  
• Sotsiaalse kapitali taastootmine nõuab pidevat pingutust.
  

Sümboolne kapital

• võib olla ka mistahes muu kapital, kui sotsiaalsed agendid seda tajuvad, st tunnevad ära, tunnustavad, väärtustavad, konkreetse kapitali jaotusstruktuuri sissekijrutatud tajukategooria joatustes (nt tugev-nõrk, rikas-vaene, haritud-harimatu, ilus-inetu jne).
  
• Indiviidides kujundatakse tajukategooriad, mis võtavad kapitalide abavõrdset jaotust loomulikuna.
  

KUltuur, miatse ja eluviis.
Pierre Bourdieu : Distinction
*ühiskonna klasside sümboolne võitlus võimu nimel jne. Vt Joe esitlust .