Facebook Like
Küsitlus


Vaba aja sotsioloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tekitatakse vaba aega ?
  • Kuidas tunnetatakse seda ?
  • Kui olemise seisund. Platon Aristoteles. Vabaolu, miks seda peaks omama ?
  • Midagi kõrgemat ?
  • Mis mingis perioodis midagi mõjutab ?
  • Midagi individuaalne ?
  • Kuidas eristutakse teistest ?
  • Mida tähendab idenititeet sotsiaalsest vaatenurgast ?
 
Säutsu twitteris
11
Vaba aja sotsioloogia
Joe Noormets
23. 09
iseseisev töö – lonegumärkmed kirja panna. Õpipäevik – loengupäevik ja lugemispäevik.
5. jaaanuariks hiljemalt tuleb saata.
Leisure science ” ajakiri.
Vaba aja määratlused
Erinevad terminid:
Vaba aeg – free time (leisure?) see mis jääb üle tööajast jne
Ülearune/ülejääv aeg – spare time
Ajaviide – pastime
Tühi / kasutu aeg – idle time. Antiigis ei peetud vabale kodanikule sobivaks , ei tegele mõttetööga ega üldse tee midagi. Väga halvustav sõna. Kes laseb aega mööda. 19. Sajandil oli see sõimusõna tärkavale keskklassile. Rantjeed.
Kontiinumis on idle time ühes otsas ja work teises otsas, leisure on vahepeal.
Sisustamata aeg – unoccupied time. Mida pole kasutusele võtnud.
Jõudeaeg /jõudeolek – leisure. See vastab leisure’ile, kuid eesti keeles on negatiivse konnotatsiooniga.
Vabaolu – leisure. Olemine, mis on vaba.
See on see, mida leisure’I all tegelikult mõeldakse. Vaba välisest survest ja vaba end arendama. Osutab seisundile. Seda väljendit soovitab Joe kasutada. Vabaolu on täidetud sisukalt, see täidetakse eneseaerndamise või kasulik olemsisega ühiskonnale.
Kolm põhikäsitlust:
Vaba aeg kui aeg – aega on alati olemas
Vaba aeg kui tegevus – rekreatsiooni kõige lihtsam käsitlus. Rekreatiivsed tegevused
Vaba aeg kui olemise seisund
Esimesed kaks on kvantitatiivsed kategooriad.
Viimane on kvalitatiivsesse kategooriasse kuuluv.
Vaba aeg kui AEG. Võtta ajaühik ja leida see aeg. Nt 24 h. lahutada ajaperioodid, mis kuluvad…
Eksistentsile – asjad, mida on vaja teha elus püsimiseks) Kuigi mõnda asja saab ühildada. (8 h nt)
Subsistentsile (asjad, mida on vaja teha elatusvahendite hankimiseks). Palgatöö nt 8h päevas
Ja see 8h mis jääb üle, on residuaalne aeg ehk vaba aeg.
Mis tegevusi sel ajal tehakse.
Kitsamalt või laiemalt.
Kui sel ajal tegeletakse kohustustega, siis ei ole vaba aeg.
Peale selle on perekondlikud kohustused.
Ühiskondlikud kohustused
Selles on vaja tuvastada “diskretsionaarne aeg”, mida kasutatakse vastavalt omaenda äranägemisele ja valikule.
Poolvaba aeg – semileisure – ise olen valinud, kuid kohustuse element on sees. Võetud kohustusena, kuid tajun leisure’ina.
Kuidas tekitatakse vaba aega?
Läbi:
Majandusliku kindlustatuse
Tehnoloogiliste edusammude jne. Marx ja Mills. Masinate revolutsioon .
Põhjapoolkeral on keerulisem elada külm jne – tõsised kultuurid, lõunas lõbusamad, muretumad kultuurid. Ka rahvatraditsiooni pidusid on meil rohkem talvel, lõunas läbi aasta.
Kohustuste edasilükkamine.
Piirangute või sunnitud tegevusetuse – haigused, vangla jms
Pensionile jäämine.
Kriitika:
Mis on aeg?
Mungad hakkasid esimesena kellaaja järgi aega arvestama. Hiljem vabrikuvile jne.
Sõna “vaba”ei allu füüsilisele ega moraalsele kitsendusele jne
Vaba aeg on ideal , kas seda üldse on olemas?
Vaba aeg säilib nii kaua kui kaua säilib võimalus seda endale meelepäraselt sisustada.
Kui vabad me üldse oleme. Kui palju mõjutab ühiskond, sõbrad jne
Vaba aja piirangud. Nt motivatsioon – oskused - tahan klaverit mängida aga ei oska nt.sotsiaalsed ootused. Teadmised – ei ole informeeritud võimalustest. Võimalused – kas spordihall on avatud, lumi maas jne.
Vaba aeg – kas see omab väärtust. Kuidas tunnetatakse seda? Needus või õnnistus. Tegevused annavad ajale väärtuse.
Nash – püramiid. Kas inimene oskab aega sisustada või mitte.
Vaba aeg kui tegevus.
Inimene osaleb vabal tahtel.
90ndatel lisandus põgenemine. Vaba aega määratletakse sellena kui erinev on see tavapärasest rutiinist – seltskonna või koha vms vahetus. Aeg iseendale .
Inimesed tajuvad erinevates situatsioonides vaba aja tegevusi erinevalt.
Kas on vabalt valitud?
Vaba aeg kui olemise seisund. Platon Aristoteles. Vabaolu, miks seda peaks omama? Kas see on midagi kõrgemat? Seisund, mille kaudu spirituaalse jne arenguni jõuab. Vabaolu – elamise viis, mis viib enesetäiustuseni. Paikneb väljaspool tavalist inimeksistentsi sfääri.
Ei ole võimalik päriselus. Antiigis tegid töö ära orjad ja see oli võimalik.
De Grazia: igaühel on vaba aeg, kuid vabaolu pole kõigile kättesaadav. Vabaolu on ideal, mida võiks eesmärgiks seada. Vabaolu on seisund, milleni vähesed jõuavad.
J. Pieper: religioosse nurga alt vaatab. Vaimne hoiak ja hinge seisund. Mitte olla hõivatud, vaid lasta asjadel juhtuda.
Neulinger:
Vabaolu on seotud suhtumise ja tajuga.
Vabalt valitud tegevus.. Tajutud vabadus, sisemine motivatsioon, mitteinstrumentaalne – teha asja asja enda pärast.
Vabaolu ristlõige – vabaolu tuum.
Muutused vaba aja kasutamisel lääne ühiskonnas
Antiikaeg . Vabaolu oli primaarne ja töö oli sekundaarne . Ühiskondlik kohustus oli juures.
Vana Testament : töö kui needus pärispatu tagajärel.
Keskaeg – töö religioosne vääristamine. Töö kui vahend teha end sõltumatuks. Võimaldab heategevust. Tööd hakati nägema positiivsena. Reformatsioon lõi antiigi ja varase keskaja arusaamad tagurpidi.
Luther ja Calvin
Calvinil jõudeolek surmapatt.
2. loeng
7.10
Lutherist ja reformatisoonist.
Luther – Jumal ei soovi, et me kõik elaskime kontemplatiivset elu, vaid täidaksime oma kohustusi ametis, mis maailm on meile andnud. Jumala teenimine töötagemise ja alandlikkuse kaudu.
Tunne ära oma kutsumus – kutseeetika.
Tööd nähti luastuse vahenina. See määras töö taja identiteedi. Kuidas sa seda tööd teed. Tööarmastus.
Calvin – põhimõiste ettemääratus. Kõik ei saa lunastuse. Ei tohi kõhklema hakata. Teed hästi tööd – mark vist oled väljavalitud. Jälgida teisi, ega nad ometi laisad ei ole. Inimese väärtus. Calvin vabastas töö raamistusest. Kui olen kingsepa poeg, siis ei pea tööd üle võtma, iga inimene tundku ära, milleks ta on ilma tulnud ja tehku seda. Tarbimisest sai võimalus liikuda sotsiaalses hierarhias ülespoole. Alles jäi moraalne piirang. “ Tundekasvatus ”. Ei tohi elada priiskavamalt kui amet lubab.
Protestantismi paradoks – Töötada rängalt kuid samas mitte lubada enesekasu. Tekkis keskklass . Samas jäi moraalne eluviis.
Töötegemine voorus, jõudolek – pahe.
Vaba aeg, mis ei tulene tööst või on sellest lahutatud, on pahaendeline. Laste mäng keelati hiljem 19. Sajandil.
Vaba aeg tuleb välja teenida.
Töölisklassile kirjutati ette, et nad veetku vaba aega kasinalt ja kainelt.
“Protestantlik eetika
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Vaba aja sotsioloogia #1 Vaba aja sotsioloogia #2 Vaba aja sotsioloogia #3 Vaba aja sotsioloogia #4 Vaba aja sotsioloogia #5 Vaba aja sotsioloogia #6 Vaba aja sotsioloogia #7 Vaba aja sotsioloogia #8 Vaba aja sotsioloogia #9 Vaba aja sotsioloogia #10 Vaba aja sotsioloogia #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merike Merike Metsala-Niglas Õppematerjali autor

Märksõnad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

96
pdf
Tarbimissotsioloogia
83
doc
Õiguse sotsioloogia
46
docx
Sissejuhatus sotsioloogiasse
25
docx
Sissejuhatus sotsioloogiasse
14
docx
Sotsioloogia eksam
20
docx
Sotsioloogia Eksam
10
docx
Sotsioloogia Eksam
24
docx
Sotsioloogia





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun