ARVUTITUND Riigi arengutaseme iseloomustus: AUSTRALIA 1. Inimarengu üldandmed. 1)Inimarengu indeks on Austraalial 0,937 2) Maailmas on see 1. kohal 3) Sarnase näitajaga on Iirimaa,Norra,Kanada 4) Kuulub arengu gruppi : arenenud riik Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa ARVUTITUND 2. Uuri leheküljel avanevaid graafikuid, tabeleid ja kaarti. http://hdr.undp.org/en/data/map/ 1) Kuulub religiooni Okeaania 2) Võrdle oma riigi ja regiooni inimarenguindeksi arengut. Näiteks Uus Meremaa HDI rank on 7 ja HDI value on 0,902 mis on väiksem kui Austraalias 3) Võrdle oma riigi ja Eesti riigi arengutaseme näitajaid. Eestis on HDI rank 38 ja HDI value 0,818 rank on kyll suurem aga value on väiksem 4) Võrdle oma riigi ja Eesti riigi väikelaste suremust (Under-five mortality) ja SKT 1...
Mehhiko Mehhiko SKT ehk sisemajanduse kogutoodang oli aastal 2016 2,315 trillionit dollarit (2,315 trillionit $). Maailma SKT pingereas oli Mehhiko 2016. aastal 12. kohal, edestades näiteks Itaaliat ja Türgit. Mehhiko SKT on 2014. ja 2015. aastal kasvanud 2,3 % ning aastal 2015 oli SKT kasv veidi suurem 2.7%. Oma sisemajanduse kogutoodangu kasvu poolest on Mehhiko 123. kohal. Samasugune kasvu tempo oli ka Leedul ja Ukrainal. SKT tõus on kiirem arengu maades, kuna nende majandus veel areneb ja nende SKT on veel võimalus kasvada. Põhja riigid on aga juba sellise arengu läbi teinud ja nende SKT ei kasva enam nii trastiliselt või ei muutu enam üldse. Põhja riikide SKT tõus jääb enamasti 2-3% juurde ehk maailma pingereas enam-vähem keskele. SKT langus on nii mõnesgi riigis, kõige suurem langus SKT on Venezuelas, kus SKT langes -18%. Langus toimus ka riikides nagu Valgevene (-3%) ja ...
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soo...
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4....
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
Riigi tunnused: 1)territoorium 2)valitsus 3)inimesed 4)sümbolid 5)riigipiir 6)suveräänsus. Riigi tunnustused dejure ja defekt +n: dejure-täielik tunnustamine- Eesti-Läti. Defakto- valitsuse tasemel ei tunnustata aga kaubandus toimub. Taiwan- Eesti.Nimeta riigita rahvaid : 1) kurdid 2)aborigeenid 3)baskid 4)tatarlased 5)mustlased.Nimeta tänapäevaseid sõltuvaid alasid (kolooniaid): 1)USA 2)Gröönimaa 3)Prantsuse4)Gibraltari 5)Tiibet.Monarhi.: 1)võim on ühe inimese käes. 2)absoluutne monarhia-riigijuhile kuulub piiravatu võim- Vatikan, Saudi Araabia, Katar.3)konstitutsiooniline monarhia- riigijuhil esindus funktsioon- Jaapan,Rootsi,Hispaania.Vabariik. Mõiste, liigid, näited: 1)võimu esindajaks on rahvas.2) parlamentaarne-otsustab parlament. Eesti, Saksamaa, Austria, Sveits, Iirimaa, Island. 3)Presidentaalne- president otsustab. USA, Mehhiko, Kolumbia .Tootmisviiside iseloomustus: korilus: korjataks loodusest, marju ja möllu+küttimine ja kal...
Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6 Looduslikud tingimused ...
ARVUTITUND Suurbritannia arengutaseme iseloomustus Anna Mari Tamm/11a 1. Inimarenguindeksi muutus 1980-2010. 1) Suurbritannia kuulub OECD regiooni. 2) Inimarengu indeks on viimase kolmekümne aastaga arenenud Suurbritannias 0.112, OECD riikides 0.13 ja maailmas 0.169 võrra. Seega maailma ja Suurbritannia IAI muutude vahe on 0.057, mida ei ole palju. Võib öelda, et maailm, OECD ja Suurbritannia arengud on olnud sarnased, nad on arenenud sama palju. 3) Joonis 1. IAI areng 1890 2010. Allikas: International Human Development Indicators. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendid Riik IAI indeksi IAI väärtus Oodatav Õpinguaastad RKT elaniku koht eluiga 2010 kohta (USD ...
Saudi Araabia arengutaseme iseloomustus 1. Inimarenguindeksi muutus 1975-2005. Regioon IAI muutus Kõrgelt arenenud riigid Inimarenguindeks on kõige kõrgem, 30 aasta jooksul on ikka tõus jätkuv. 0,824 - 0,924 Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli 90. Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenennud riikidega. 0,862 - 0,893 Ladina-Ameerika ja 0,703 - 0,818 Kariibia Ida-Aasia Kõige suurema tõusu teinud piirkond 30 aasta jooksul. 0,545 - 0,773 Araabiariigid Araabia riigid alustasid oma inimarenguindeksi märkimist 1990. Aastal 0,692 - 0,767 Lõuna-Aasia 0,433 - 0,616 Must-Aafrika Inimarenguindeks on kõi...
VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUM 11.b. TAANI Referaat Arelika Klimson 11. B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotu...
Riigi iseloomustus Hispaania Riigi geograafilise asendi iseloomustus: Hispaania on riik, mis asub Euraasia mandril ning Euroopa edelaosas.Hispaania asub Pürenee poolsaarel. Hispaania läänenaaber on Portugal, põhjapiiril on Prantsusmaa ning väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse ning Atlandi ookean lõunasse, läände ja põhja. Riigi kuju iseloomutus: Hispaania meenutab tagurpidi L tähte, mis on end paksuks söönud või number 7, mis on end samuti paksuks söönud. Samuti meenutab T tähte . Kordinaadid: Madridi geograafilised kordinaadid on 40° 23 N, 3° 43 W Hispaania geograafilised kordinaadid on 35°-45° N, 0°-9° W Pealinna kaugus Tallinnast ja kellaaja erinevus: Ajavahe on 1h.Vahemaa Madridist Tallinnasse on 3600 km. Inimeste arv riigis: Hispaanias elab 46 120 000 inimest. See on väikeriik. Rahvaarvu muutus Hispaanias ja selle iseloomustus: Hispaania rahvaarv on aastate jooksul sujuvalt kasvanud. Hispaania rahvaar...
Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel SAKSAMAA Astrit Karro 10b Kose2008/2009 Riigi üldiseloomustus 1.Üldandmed Deviis : Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn : Das Lied der Deutschen Pealinn : Berliin Pindala : 357 023 km² Riigikeel(ed) : saksa Rahvaarv : 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus : 230 in/km² Riigikord : parlamentaalne liitvabariik President : Horst Köhler Kantsler : Angela Merkel Iseseisvus : 843 SKT : 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta : 33 023 USD Rahaühik : euro Ajavöönd : Kesk-Euroopa aeg 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka kaart). Skasamaa asetseb Kesk-Euroopas ning piirneb põhjast Taaniga, idas Tsehhiga , kagust Austriaga,lõunast Sveitsiga,edelast Prantsusmaaga,läänest Luksemburgi ja Belgiaga ning loodest Hollandiga,kirdest Poolaga. Riigipiiri kogupikk...
Mongoolia arengutaseme iseloomustus 1. Riikide inimarenguindeksi ja selle osakomponentide võrdlus Riik IAI indeksi koht IAI väärtus Oodata Keskmine RKT (GNI) elaniku eluiga õpinguaastate arv kohta (USD PPP 2012) Rootsi 12 0,898 81,82 11,74 43201,35 Venemaa 57 0,778 67,98 11,83 22616,58 Indoneesia 108 0,684 70,83 7,51 8970,35 Mauritaania 161 0,487 61,55 3,74 2988,15 Mongoolia 103 0,698 67,5 8,31 8,465,76 Eesti 33 0,84 74,44 12,01 23387,24 Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendidAllikas. The 2014 Human Development Report. Mongoolia kuulub kesk...
Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS.........................................................................................................4 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS................................................................................5 3. RAHVASTIK....................................................................................................................................6 4. MAJANDUS....................................................................................................................................7 5. LINNASTUMINE ...........................................................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................
Saksamaa arengutaseme iseloomustus 1. Inimarenguindeksi muutus 1980-2011. Saksamaa kuulub väga kõrge HDI rühma. Ta on 187 riigist 9.kohal, mis näitab riigis head elukvaliteeti. Saksamaa on tõusnud 1980-2011 aastaga 0.75-lt 0.905-le, mis on päris suur hüpe 31 aastaga. 20.saj lõpus oli Saksamaa veidi madalamal kui väga kõrge HDI piir. Selle põhjuseks võis olla see, et Saksamaa oli algul jaotatud kaheks osaks. Ida pool oli vaesem ning Saksamaa ühendamisel ei olnud elatustase terves riigis ühtlane, mis võis selle HDI madalamale viia. Praeguseks on Saksamaa tõusnud kõrgemale kui väga kõrge HDI alampiir. Kuid maailmaga võrreldes oli saksamaa inimarenguindeks 0.172 võrra kõrgemal 1980.aastal. Praeguseks on see vahe suurenenud 0.223-le. Järgnevalt jooniselt on näha, et Saksamaal on kõige kõrgem indeks tervises. Oodatav eluiga on 80.4 aastat. Teisel kohal on haridus, mille indeksiks on 0.928. Veidi madalam on sissetuleku indeks. Kuid üldvaate...
SISUKORD: RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 1 Üldandmed:......................................................................................................................1 Geograafiline asend:........................................................................................................ 2 Ülevaade looduslikest tingimustest:................................................................................ 2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...................................................................4 Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:..................... 4 RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE...................................5 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:........................................................5 Rahvusvahelised firmad:..................................
Riigi arengutaseme iseloomustus Egiptus Egiptuse inimarengu indeks on 0,620 (2010). Egiptus on sellega maailmas 101. kohal. Sarnaste näitajatega riik on veel Araabia, millel on inimarengu indeks 0,590. Egiptus on sellega maailmamastaabis napilt üle keskmise. Seega on Egiptus vähem arenenud riik. (1) Vt. tabel 1. Tabel 1. Riigi arengutaseme näitajad: Egiptus Eesti IAI 0,620 0.812 SKT $5840 $18355 Imikusuremus 23 6 Allikas: http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ Egiptus kuulub Araabia ühendemiraatide piirkonda. Egiptus on Aafrikas üks kõrgema inimarengu indeksiga riikidest, kuid jääb siiski veel alla Tuneesiale, Liibüale, Alzeeriale ja Gabonile. Aafrika keskmine inimarengu indeks on madal, ...
Kose Gümnaasium Uurimistöö küsimustiku alusel Kose 2009/2010 BRASIILI A 2 | Page Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik) Pindala: 8 547 404 km2 Rahvaarv: 192 272 890 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 1 822 000 Keel: portugali keel Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka riigi kaart) Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argen...
1. Turu- ja elatusmajanduse võrdlus. Turumajandus-Tehnoloogia nõuab suurte inimhulkade koostööd. Toodetakse turule, sõltutakse ise turust. Elatusmajandus-Olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks. Saak jagatakse tootjate vahel, tarbitakse nende enese poolt. 2. Traditsiooniliste tootmisviiside iseloomustus. 1)Ülejääke mida müüa ei teki 2)Esineda võib vahetuskaubandust 3)Kasutati tööriistu 4)Tööloomi ei kasutatud 5)Osa toodangust säilitati põuatagavarana. 6)Tagavarade kaitseks loodi vastavad organisatsioonid. 7)Tekib riigi alge. 3. Tehnoloogilised murangud. 1) Esimesed rahvusvahelised ettevõttedolid Euroopa kaubanduskompaniid. Ostisd kokku ülemeremaadest nt. vürtse ja karusnahku. Need ettevõtted sõltusid päritolumaa valitsusest. 2) Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid . 3) Kolmas põlvkond RVE-sid arenes välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide...
Sisukord Sissejuhatus 1. Rahvastik. 1) Rahvaarv ja selle muutumine. 2) Loomulik iive. 3) Keskmine eluiga 4) Rahvastikupüramiid 2. Asustus. 1) Rahvastiku tihedus ja paiknemine. 2) Linnastumine 3) Linnastumisega kaasnevad probleemid 3. Majandus. 1) Riigi majandusstruktuur 2) Rahvusvahelised ettevõtted 4. Turism. 1) Kohad mida näha 5. Riigi areng. 1) Globaliseerumine 2) Riigi arengutaseme iseloomustus 6. Kokkuvõtte. 7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest. Saudi...
Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ....................................................................................12-17 Põllumajandu...
Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass KANADA Uurimustöö juhendaja õpetaja: TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Riigi iseloomustus............................................................................................................................5 1.1 Üldandmed (Lisa 1)...................................................................................................................5 1.1.1 Hümni sõnad......................................................................................................................5 1.2 Riigi geograafiline asend (Lisa 1)..............................................................................................6 1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1).............
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult ...
Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Venemaa lipp ja vapp............................................................................................. 2 1. Rahvastik............................................................................................................ 3 1.1 Riigi rahvaarv................................................................................................... 3 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................... 4 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................... 5 1.5 Tööjõud............................................................................................................. 5 2. ASUSTUS...........................................................................................................
Brasiilia Küsimused lk 16 Riigi arengutaseme iseloomustamine 1 ja 2 Arengutaseme näitaja Brasiilia SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 8800 Sündimus %% 21 Suremus%% 6 Imikusuremus 27 Keskmine eluiga(N/M) 76/68 Kirjaoskus % 88,6 Hõive põllumajanduses% 8 Kuuluvus riikide rühma Uustööstusmaa Brasiilia on uustööstusmaade rühmas. Seda rühma iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmiselt jõukamad riigid. (Tabel on koostatud 2007 aasta näitude põhjal) Küsimused lk 20 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1.Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni. MERCOSUR on 1991 aastal loodud Lõuna-Ameerika ühisturg. 2.Brasiilia...
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM UNGARI VABARIIK Riigitöö Lemme-Liis Madiste 10-1 Juhendaja:Sirje kaljula Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 RIIGI ARENG......................................................................................................... 5 1.1 GLOBALISEERUMINE...................................................................................... 5 1.2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS..........................................................6 2 MAJANDUS........................................................................................................... 8 2.1 TURISM................................................................................................
BRASIILIA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Asub Lõuna-Ameerika mandril · Täisnimi: Brasiilia Föderatiivne Vabariik · Pealinn Brasilia · Keel portugali · Pindala 8 511 965 km² · Rahvastiku tihedus 22 in./km² · Rahaühik riaal (BRL) · Sademeid aastas 1500-23000 mm · Keskmine õhutemperatuur 22-28 °C · Uustööstusmaa keskmiselt jõukam riik RAHVAARV JA SELLE SOOLIS - VANUSELIS ISELOOM · Rahvaarv (2007) - 190 011 000 inimest · Kõige rohkem inimesi vanuses 25-29 · Väga vähe inimesi vanuses 70-90 · Meeste keskmine eluiga 68 a. · Naiste keskmine eluiga 76 a. · Tööealised inimesed 66,7% · Üle 65 aastased 6,4% · 0-14 aastased: 26.7% (meessoost 27,092,880/naissoost 26,062,244) · 15-64 aastased: 66.8% (meessoost 65,804,108/naissoost 67,047,725) · 65 aastased ja üle: 6.4% (meessoost 5,374,230/naissoost 7,358,082) (2009) RÄNNE · Üle 95% rahvastikust moodustavad portugali ...
BRASIILIA Referaat Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Pindala: 8 547 404 km2 · Rahvaarv: 200 883 123 (21.05.2013) · Pealinn: Brasília · Pealinna elanike arv: 3.789 miljonit (2009) · Keel: portugali keel · Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart). Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Surina...
RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTAMINE · Arengutaseme näitaja Türgi SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 9000 Sündimus 19 Suremus 6 Imikusuremus 25 Keskmine eluiga (N/M) 74/69 Kirjaoskus % 87,4 Hõive põllumajanduses % 11,2 · Türgi on tööstusriik. TÜRGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE · Türgi on järgnevate organisatsioonide asutajaliige: * Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) * Islami Konverentsi Organisatsioon * Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsioon * Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Järgnevate organisatsioonide liikmesriik: * Euroopa Nõukogu1 * NATO 2 ...
SISUKORD Sissejuhatus 1. Üldiseloomustus.....................................................................................lk 4 1.1. Üldandmed......................................................................................lk 4 1.2. Geograafiline asend............................................................................lk 5 1.3. Looduslikud tingimused.......................................................................lk 5 2. Arengutase............................................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.......
Uurimus Argentiinast Küsimustiku alusel Koostaja: Janno Kertsman Juhendaja: Epp Tähe 2010 Riigi üldiseloomustus. Argentiina riigi pindala on 2,780,400 km², rahvaarv on 40,913,584 ning pealinnaks on Buenos Aires. Pealinnas elab 3,050,728 inimest ja rahvuskeeleks on neil Hismaapnia, rahaühikuks Argentina peso. Pinnamood : Argentina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua (6960 m), madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Geograafilise asendi iseloomustus : Lõuna-Ameerika lõuna osas, piirneb Atlandi ookeani lõunaosaga. Omab ühist riigipiiri Boliiviaga (832 km), Brasiiliaga (1,261 km), Tsiiliga (5,308 km), Paraguaiga (1,880 km) ja Uruguaiga (580 km)....
Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika................
Võru Kesklinna Gümnaasium Brasiilia Geograafia uurimuslik referaat Autor: Triin Martinson 11.b Juhendaja: Külli Kärson Võru 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................2 1.1 Geograafiline asend.....................................................................................................2 1.2 Üldandmed........................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse....................................................
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE a) Agraar-, industriaal- ja infoühiskonnale iseloomulikud jooned: b) Riikide arenguastet isel. näitajad: Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid ja keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 ...
Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad......................................................................................................................................
Uus-Meremaa REFERAAT Antsla2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................4 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine.......................................................................................6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse......................................................................7 4.Rahvastik..................................................................................................................................7 5.Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis....................................................................................8 6.Energiamajandus ..............................................................................................
Sisukord Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikela...
TARTU MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM 10.KLASS NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Kadri Kiiker Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 1 Sisukord Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3 Kuulumine suurregiooni.......................................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................................... 5 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................. 5 Rahvastik..............................................................................................
KOOL NIMI 10A klass Prantsusmaa Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Linn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................4 1.1.Üldandmed............................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend+kaart....................................................................................................5 1.3.Kliima ..................................................................................................................................6 1.4.Pinnamood ...........................................
Miina Härma Gümnaasium SOOME VABARIIK Referaat Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4 1. SOOME GEOGRAAFILINE ASEND..........................................................................5 1.1. Lühike Soome asendi iseloomustus ......................................................................5 1.2. Maahaldusjaotus ...................................................................................................5 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE ..................................................................................7 2.1. Paiknemine maailma pingeridades ..............................................................
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgu...
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid.............................
Miina Härma Gümnaasium BRASIILIA Richard Bossenko Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Riigikeel: portugali Rahvaarv: 197,597,678 Pindala: 8 511 970 km2 Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud ning kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas ...
« » (P2NC.00.729) : . « ». 1. . : · - . 2. : · ; · ; · : , , , , , , , ; · : , ; - ; , ; ; ; ; · - , . 3. , . · . · 4 . , , . 4. . 1. . 2. . 3. « ». 4. ( , , , « », , -); 5. . 6. . 7. - . - , . 8. . (-), (. ); ; ; ; - . 5. . 5.1 . · . · - , , . · . · -, , . · , . 5.2 - . · . · , , 6 , . · , , , . · , , ...
Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid ...
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Valitud riigiks on Argentiina Argentiinas on loodusvöönditest esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. (Miksike, 2015). Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 C ja juulis +10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Arengutaseme poolest kuulub Argentiina kõrgelt arenenud riikide hulka, ehk siis riik kuulub Põhja riikide hulka. Kuigi põllumajanduse osa SKT-s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest (Wikipedia, 2015). Argentiina...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue...........................................................................
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
