Saksamaa (0)

Saksamaa
Üldandmed
Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa, Ukraina ,Prantsusmaa, Hispaania ja Rootsi.
Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa).
Riigikeeleks on saksa keel.
Pealinn on Berliin .
Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002.
Asend

Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Šveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Šveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau.

Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne.

Pinnaehitus Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid . Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze (2964m).
Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*.Juulis rannikul 16*, Ülem-Reini madalikul 20*, ida-osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes.
Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg ) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihmad . Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. Loodeosas on palju rabasid ja nõmmi.
Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud . Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli - vase- uraani- jmt. metalli maaki , naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi - Halle ja Kölni piirkonnas.

Rahvastik

Saksamaa elab üle 80 000 000 inimese. Umbes 92% moodustavad sakslased . Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga , nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. Hõredamalt elab rahvast mägedes ning Loode-Saksamaa rabade ja nõmmede alal. Pärast II maailmasõda asustati sund korras Ida-Euroopast Saksamaale umbes 8 mln. etnilist sakslast. Ümber asumine on jätkunud lainetena ka hiljem, praegu peamiselt Venemaalt. Palju on Saksamaale sisserännanud võõrtöölisi. Olulisem ränne on toimunud riigi idaosast lääneossa.
Saksamaal on 2/3 rahvastikust luterlased ja 1/3 katoliiklased.

Majandus

Saksamaa on majanduslikult Ameerika Ühendriikide ja Jaapani järel maailmas kolmandal kohal, väljaveomahult esikohal. Saksamaa majanduses on oluline USA kapital . Saksa kapitali välismahutused on suhtelised väikesed ega vasta riigi majandusvõimsusele, neid on tehtud peamiselt Lääne-Euroopasse ja ka Brasiiliasse. Tähtsaks peetakse teaduse uuringuid ja nende rakendamist. Põllumajanduses on tegev 6%, tööstuses 41% ja mujal (peamiselt teeninduses ) 53% tööhõivelisest rahvastikust. Tema SKT on ainult veidi väiksem kui Suurbritannial ja Prantsusmaal kokku. Keskse riigina Euroopas on Saksamaal kaubandussidemed paljude partneritega, eelkõige Prantsusmaa ja teiste arenenud Lääne-Euroopa riikidega. Kaubanduspartnerite mitmekesisust iseloomustab näiteks nafta importimine enam kui tosinast riigist. Saksamaa majanduskasv on viimasel ajal jäänud alla teistele Euroopa Liidu riikidele-palju ressursse on nõudnud endise Ida-Saksamaa järeleaitamine ja liiga kulukad sotsiaalprogrammid.
Tööstus Tööstus moodustab Saksamaa majanduse põhiosa. Rohkem kui 1000 töötajaga suurettevõtteid on 2.5%, vähem kui 100 töötajaga ettevõtteid umbes 60% käitiste üldarvust. Suurimad firmad on Daimler -Benz AG (autod, elektrotehnikatooted, lennukid ), Volkswagen AG (autod), Siemens AG (elektrotehnikatooted), Veba AG ( energeetika , keemiakaubad), RWE AG (energeetika, ehitus) ja Hoechst AG (keemiatööstus).
Masinatööstus
Masinatööstuse põhiharud on auto-, tööpingi-, lennuki-, elektrotehnika -, elektroonika - ja optikatööstus ning bürooseadmete tootmine. Masinatehaseid on kõikjal, suured masinatootjad on Köln, Frankfurt , Stuttgart, München ja Berliin.
Keemiatööstus
Keemiatööstus toetub tugevale rakendusteaduslikule alusele ning tarbib peatoormele sisseveetavat naftat ja kohalikku kivisoola. Tootetakse eeskätt plastmasse, ravimeid, värve ja väetisi; ettevõtted paiknevad peamiselt Ruhris, Kesk- Elbe piirkonnas, Frankfurdis ja Lõuna-Baieris. Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja. Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris.
Põllumajandus
Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus.
Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus.
Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal.
Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport , heal järjel on ka raudtee , torujuhtme - ja siseveetransport.
Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid ( Rotterdam , Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg , Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock . Tähtsaim siseveetee on Rein , selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg.
Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid.
Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake . Väljaveos valdavad valmistooted (tööstuskaubad, masinad ja nende osad, kemikaalid , mootoriosad toiduained, kütused). Väljavedu ületab sisseveo .