Saksamaa - referaat (4)

Üldandmed
Rahvaarv: 82 251 000 mln.
Pindala: 357 023 km²
Riigikord : parlamentaalne liitvabariik
Riigikeel: saksa keel
Rahaühik: euro
Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin(elanikke: 3 397 000), mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Geograafiline asukoht
Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega.
Tema asend on väga hea, sest Läänemeres on palju sadamaid, kuna rannajoon on hästi liigestatud. Ulatus põhjast lõunasse 800 km, läänest itta 650 km.
Kliima
Saksamaa kliima on enamuses mandriline , talved on soojad . Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm (vähem kui Eestis). Kesk- ja Lõuna- Saksamaal kasvatatakse viinamarju. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad . Päikese kiirgust on palju, mullad on viljakad , metsavarud on väikesed. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa asub parasvöötmes.
Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge  niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes.
Pinnamood
Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksamaa madalik, Kesk-Saksamaa keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid . Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk- Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tšehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Saksamaa pindalast on 55% põllumajandusmaa, metsa all on 30% protsenti ning liiklus - ja tööstuspiirkonnad hõlmavad 10% kogu pindalast.
Maavarad
Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola, vähem raua-, nikli-, vase-, uraani- jm. Metalli maaki. Kõige tähtsamad on kivisöe (pruunsöe), metalli kaevandus ja metallurgia tööstused, mis on Lääne- Euroopa võimsaim. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi.
Majandus
Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. Saksa majanduse arengut on pidurdanud uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused. Saksamaa on ADB,AfDB, Arctic Council ,Australia Group, BIS, BSEC, CBSS, CDB, CE, CERN , EAPC, EBRD, EIB, EMU, ESA, EU, FAO, G-20, G-5, G-7, G-8, G-10, IADB , IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, MIGA, NAM , NATO, NEA, NSG, OAS , OECD , OPCW, OSCE , Paris Club , PCA, Schengen Convention, SECI, ÜRO, UNCTAD, UNESCO , UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNMIL, UNMIS, UNOMIG, UNRWA, UNWTO , UPU, WADB, WCO, WEU, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC liige. Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake . Väljaveos valdavad valmistooted (tööstuskaubad, masinad ja nende osad, kemikaalid , mootoriosad toiduained, kütused). Väljavedu ületab sisseveo .
Tööstus
Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki . Saksamaal esineb nii kerge kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad, nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogudnud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma: on ju Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel.(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terase tootja ja eksportija . Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.
Rahvastik
Saksamaal kokku elab aga umbes 82 miljonit inimest, millega on ta rahvaarvult Venemaa järel teine Euroopas ning suurim riik Euroopa Liidus. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema , olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal elaniketihedus on 227 ininimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigi siseselt. Suurim on ta endiste/praguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured linnastud. Väiksem tihedus on Lõuna- Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast. Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju enda endiseid territoriaalseid valdusi. Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades.
Meeste keskmine vanus on 74,8 ja naistel 80 aastat. Vähemalt keskharidusega inimesi vanuses 25-64 on 83 protsenti. Elanikkonnast 92% moodustavad sakslased, umbes 2% türklased ja 6% muud välismaalased.
Linnaelanikke: 88 %
0-14 vanuseid - 13.7%
15-64 vanuseid - 66.1%
65 ja vanemad - 20.3%
Suurimad linnad.
Energiamajandus
Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja eksporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia , 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu ( Rein , Elbe , Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Minu arvates on Saksamaa eesmärk hea eeskuju ka teistele.
Põllumajandus
Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus.
Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus.
Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus , äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus . Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks.4,6% põllumajandusmaast majandatakse ökoloogiliselt.
Looduslikud eeldused:Viljakad mullad,parasvöötme kliima.,niisked suved ,troopilised tuuled.
Majanduslikud eelised:Hästi arenenud majanduspoliitika,arengutaseme näitajad on kõrged,koostöö teiste riikidega,tehnika arendamine.
Põllumajandus saaduste eksport :Eksporditakse vilja,kartulit, piimatooteid .
Metsamajandus
Metsa on Saksamaal 30% kogu territooriumist.Maa põhja osas on iseloomulik männimetsad,Kesk- ja Lõuna-Saksamaal aga pöögimets.Alpides madalamal pinnal kasvad ka kuuse-ja nulumetsi.
1600 meetrist kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit.
Metsatööstus on suurel hulgal hävitanud loodusliku taimkatet ja metsapinda on Saksamaaal vaid 30 % alles jäänud.
Transport
Esikohal on autotransport , heal järjel on ka raudtee, torujuhtme - ja siseveetransport.
Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid ( Rotterdam , Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg , Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock . Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg.
Teedevõrk on väga hästi arenenud.Raudtee kogupikkus on liinide sulgemise tõttu oluliselt vähenenud.2006.a alguses oli see 38000km.Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk.Riigimaanteid on 231500 km, peale nende üle 429000 km vallateid ning linna-ja külatänavaid. Kiirteede kogupikkus on 11400 km.
Saksamaal on 554 lennujaama ,sealhulgas 13 rahvusvahelis lennujaama:332-l on kõvakattelised lennurajad.Euroopa suurimate lennujaamade hulka kuuluvad Frankfurdi ja Müncheni lennujaam. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa.
Saksamaal on umbes 7300 km siseveetranspordi teid, millest umbes 75% on jõed ja 25% on kanalid. Samuti kasutatakse siseveetranspordiks 23000 ruutkilomeetrit järvi
Põhilised laevatatavad jõed on Rein koos oma lisajõgedega, Doonau, Weser ja Elbe.
Eestist on kõige mõttekam reisida Saksamaale lennukiga, sest see on kõige kiirem.
Lennuväljad
Sadamad
Turism
Turism moodustab umbes 8% Saksamaa SKP-st ja annab 2,8 miljonit töökohta(turism on suuruselt teine komponent teenindussektoris). 2006 toimunud jalgpalli MM aitas Saksamaa turismile väga palju kaasa, tuues igalt poolt üle maailma sadu tuhandeid fänne Saksamaale. Eestist pakutakse erinevate firmade poolt lennupileteid Saksamaale
Saksamaa vaatamisväärsused:
Brandenburgi väravad
Rohkem kui ükski teine koht on see Berliini sümbol Saksa ajaloo areeniks. 1989. aastal müüri langemise ajal tähistasid tuhanded ida- ja lääne-sakslased piiri avamist ja Saksamaa taasühendamist. Brandenburgi väravad on maagiliseks külgetõmbepunktiks kõikidele Berliini külalistele.
Kriidikalju
Jasmundi poolsaare valge särav kriidirannik on Rügeni saare sümbol. Võimsad kriidikihid langevad järsult mere poole ja moodustavad omapärase kontrasti roheliste pöögimetsade ja türkiisivärvi merega.
Ulmi katedraal
Gooti stiilis katedraal oma gigantse läänetorniga kõrgub linna südames ületades oma kõrgusega kõiki teisi hooneid . See on linna sümbol ja kogu maailmas tuntud kõige kõrgem kirikutorn
Niederwaldi mälestusmärk
Kõrgel Niederwaldi seljandikul Reini Kiltkivimäestikus kõrgub muljetavaldav Germania. Uhke kujuga mälestusmärk püstitati uue Saksa Riigi rajamise auks 1871. aastal.
Ajalooline Bremeni vanalinn
Bremeni vanalinn on rikas vaatamisväärsuste poolest: Maailmakuulus raekoda ja Roland turuplatsil, vendade Grimmide muinasjutust tuntud Bremeni linna moosekantide pronksskulptuur, kitsad tänavad ja väikesed majad kujundavad Schnoori linnaosa näo.
9 | Page