Saksamaa (1)

Saksamaa
referaat
Sissejuhatus
Saksamaa on üks maailma jõukamaid riike. Pärast teist maailmasõda jagati Saksamaa kaheks osaks: Lääne-Saksamaaks (kus valitses lääneriikidele omane demokraatia) ja kommunistlikuks Ida-Saksamaaks. 1990. aastal ühinesid kaks Saksa riiki ühtseks Saksamaaks. Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik , Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid .
Saksamaa pealinn on Berliin
pindala: 356910 km2
rahvaarv: 80 300 000
Riigikeel : Saksa
Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 %
Riigikord : mitmeparteiline demokraatia
Geograafiline asukoht
Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega.
Tema asend on väga hea, sest Läänemeres on palju sadamaid, kuna rannajoon on hästi liigestatud. Ulatus põhjast lõunasse 800 km, läänest itta 650 km.
2
Kliima
Saksamaa kliima on enamuses mandriline , talved on soojad . Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm (vähem kui Eestis). Kesk- ja Lõuna- Saksamaal kasvatatakse viinamarju. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad . Päikese kiirgust on palju, mullad on viljakad, metsavarud on väikesed. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa asub parasvöötmes.
Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge  niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes.
Taimestik
Saksamaa taimestik on suhteliselt mitmekesine . Mets katab 30 % Saksamaa pinnast. Üle kolmandiku metsast kuulub riigile. Kõige rohkem kasvab metsades okaspuid, kuid on palju ka kase -, tamme- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. Metsas on eeskätt mägedes ( kuusk ja nulg ) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihmad . Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. Saksamaa loodeosas on palju rabasid ja nõmmi.
Loomastik
Saksamaa loomastik on vastupidiselt taimestikule vähem mitmekesine. Seal pole säilinud põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu näiteks metssiga, hirv , mäger, nirk , kobras, põder, hunt, metskits ja rebane . Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud.
3
Tähtsamad geograafilised objektid
Kõrgeimad mäed:

Zugspitze - 2962 m

Watzmaan - 2714 m

Mädelegabel- 2643 m
Pikimad jõed:
      1.    Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km)
      2.    Rein -  1326 km
4. Elbe - 1136 km
Rein
Ta algab Alpidest mitme lähtejõena. Peale nende ühinemist voolab ta mõnda aega Liechtensteini piiril ja suubub hiljem Bodeni järve. Seejärel murrab Rein läbi Juura mägede, ühinedes vasaku lisajõe Aarega ja moodustades Schaffhausenis joa. Reichenau juures laskub Rein tasandikule, keerab siis põhja ja voolab Prantsusmaa ja Saksamaa piiril. Seal suubub temasse mitmeid lisajõgesid, nagu Neckar ja Ill. Mainzi linnas ühineb Rein Maini jõega ja laskub Bingeni linnas kuristikku läbi Reini Kiltkivimäestikku. Koblenzis ühineb ta vasakpoolse lisajõe Moseliga. Bonnis väljub ta kuristikust ja läbib siis Kölni ja Ruhri. Edasi voolab Rein Hollandisse, kus hargneb. Harude seas on ms. Lek. Kõik harud suubuvad Põhjamerre. Rein on rahvusvaheline veetee.
4
Maavarad
Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud . Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli - vase- uraani- jmt. metalli maaki , naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi- Halle ja Kölni piirkonnas.
Inimesed
Saksamaal elab ligikaudu 82 milj. inimest (234 inimest / km²). Umbes 10% elanikest on välismaalased.
Saksamaa on üks suuremaid majandusriike maailmas. Tööstustoodang annab 33%, teenindussektor 35% aastasest kogutoodangust. Põllumajandus mängib väga piiratud rolli (1,1%). Juhtivateks tööstusharudeks on masina- ja sõidukiehitus, keemia, metallitööstus ja elektrotehnika . Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid (ca. 56%). Peamiselt eksporditakse sõidukeid, masinaid ja keemiatooteid. Ka imporditavate toodete nimekirja juhivad valmistooted. Saksa väliskaubanduspoliitika põhisuunad lähtuvad Euroopa Liidu otsustest. Põllumajandus, tekstiilitööstus ning osaliselt ka sõidukiehitus on sõltuv kõrgetest kaubanduspiirangutest. Saksamaa kuulub Euroopa Valuutaliitu.
Tööstus moodustab Saksamaa majanduse põhiosa. Rohkem kui 1000  töötajaga suurettevõtteid on 2.5%, vähem kui 100 töötajaga ettevõtteid umbes 60% käitiste üldarvust. Suurimad firmad on Daimler -Benz AG (autod, elektrotehnikatooted, lennukid ), volkswagen AG (autod), Siemens AG  (elektrotehnikatooted), Veba AG ( energeetika , keemiakaubad), RWE AG (energeetika, ehitus) ja Hoechst AG (keemiatööstus).
Keemiatööstus toetub tugevale rakendusteaduslikule alusele ning tarbib peatoormele sisseveetavat naftat ja kohalikku kivisoola. Tootetakse eeskätt plastmasse, ravimeid, värve ja väetisi; ettevõtted paiknevad peamiselt Ruhris, Kesk-Elbe piirkonnas, Frankfurdis ja Lõuna-Baieris. Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja.Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris.
5
Põllumajandus
Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit , suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus.
Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus.
Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus , äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus . Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks.
Transport ja väliskaubandus
Esikohal on autotransport , heal järjel on ka raudtee , torujuhtme - ja siseveetransport.
Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid ( Rotterdam , Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg . Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock . Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg.
Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid.
Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake . Väljaveos valdavad valmistooted (tööstuskaubad, masinad ja nende osad, kemikaalid , mootoriosad toiduained, kütused). Väljavedu ületab sisseveo .
6
Keskkond
Tänu roheliste partei edukale tegevusele on sakslased hästi kursis vajadusega kaitsta keskkonda. Kehtivad igati ranged saastepiirangud. Saksamaa oli teenäitajaks autode heitgaase neutraliseerivate katalüsaatorite väljatöötamisel pliivaba bensiini kasutuselevõtul. Enamikus majades on kolm prügikasti eri jäätmete jaoks, nii et majapidamises tekkinud prügi on võimalik uuesti ringlusse lasta.
7
Sisukord
Sissejuhatus lk............................................2
Geograafiline asukoht lk..............................2
Kliima, taimestik, loomastik lk.....................3
Tähtsamad geograafilised objektid lk............4
Maavarad lk.................................................5
Inimesed lk..................................................5
Põllumajandus lk.........................................6
Transport ja väliskaubandus lk....................6
Keskkond lk.................................................7