Referaat "Saksamaa majandus" (0)

Sissejuhatus
Saksamaa majandus on Euroopas üks kiiremini ning paremini edenev majandus. Riik on rikastatud mitmete maavarade poolest, mis annab võimaluse tegutseda ka erinevate tööstusarudega. Soodne geograafiline asend ning kliima soodustavad nii põllumajanduse kui ka elektrienergja toodangut. Ekspordi suurus on võtmeks Saksamaa stabiilsele olekule.
Majandus
Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 20% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika , keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor .
Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi
Tegevusala
Osakaal SKPst % (2010. a andmed)
Teenused
71
Tööstus
28
sh töötlev tööstus
21
Põllumajandus
1
Tööstus ja selle paiknemine
Saksamaa liidumaad on majanduse struktuuri ja majandusarengu poolest erinevad. Nii Lõuna- kui Lääne-Saksamaa on valdavalt majanduslikult hästi arenenud ja tugeva tööstuse osakaaluga. Majanduslikult kõige tugevamad regioonid asuvad Müncheni, Stuttgarti, Frankfurti ja Mannheimi ümbruses. Frankfurt on eelkõige tuntud kui finantskeskus . Ka sadamalinn Hamburg koos ümbruskonnaga Põhja-Saksamaal kuulub majanduslikult heal järjel olevate regioonide hulka. Majanduslikult nõrgad regioonid asuvad eelkõige Saksamaa uute liidumaade põhja- ja idaosas.
Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki . Saksamaal esineb nii kerge- kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma – Volkswagen ja Daimler AG on ühed suurimad autotootjad terves maailmas. Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel (tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks
Saksamaa majanduspoliitika lähtub sotsiaalse turumajanduse põhimõtetest. Sotsiaalset turumajandust iseloomustab üheltpoolt vaba ja avatud konkurentsiga turg ning teiselt poolt sotsiaalne tasakaal ühiskonnas. Läbi erinevate valitsuste on sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonis olnud suurem rõhuasetus küll turumajanduslikul, küll sotsiaalsel aspektil.
Saksamaa peamised majandusharud
Hamburg-keemiatööstus, masina- ja laevaehitus
Ruhr- elektroonika -, auto- ja keemiatööstus ning masinaehitus
Frankfurt Maini ääres- teadusuuringud- ja arendus, elektroonika-, auto- ja keemiatööstus.
Stuttgart- teadusuuringud- ja arendus, elektroonika- ja autotööstus, masinaehitus
München- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus, masinaehitus ja optikatööstus.
Nürnberg- teadusuuringud ja arendus, elektroonika- ja keemiatööstus, masinaehitus
Dresden - elektroonika-, keemia- ja optikatööstus
Berliin- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus, masinaehitus
Kiel- laevaehitus
Energiamajandus
Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid: 1 inimese kohta kulutatakse 5,9 t tingkütust (2002). Energiakandjaist tarbitakse vedelkütuseid 38%, maagaasi 22%, kivisütt 13%, tuumaenergiat13% ja pruunsütt 12%. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 mln.t). Elektrienergiat toodetakse 607 miljardit kWh, sellest 27% tuumajaamades ning 26% pruun- ja 23% kivisöest. Tuumajaamu on 17 (koguvõimsus 20 303 MW).
Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta , 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia , 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu ( Rein , Elbe , Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale.
Põllumajandus
Riigis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega kuna igalpool pole sobivaid tingimusi, kuid jahe vihmane ilmastik on samas soodus põllumajandusele.
Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus.
Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus , äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus . Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks.4,6% põllumajandusmaast majandatakse ökoloogiliselt.
Looduslikud eeldused: Viljakad mullad ,parasvöötme kliima.,niisked suved ,troopilised tuuled.Majanduslikud eelised: Hästi arenenud majanduspoliitika,arengutaseme näitajad on kõrged,koostöö teiste riikidega,tehnika arendamine.
Majandusareng
Saksa majandus arenes selle sajandi algusest kuni 2004. aastani aeglustuvas või langevas tempos . Alles 2004. aastast võib väita, et majandus sai langusfaasist üle kuni 2008/2009. aasta üleilmse majanduskriisini, mis tabas Saksamaa ülejäänud maailmaga tihedalt põimunud majandust tugevalt. Majandus kukkus 2009. aastal enneolematud 4,7%. Peale sügavat langust tõusis Saksamaa 2010. aastal nagu fööniks tuhast tänu tugevale ekspordisuunitlusele ja maailmamajanduse kiirele arengule. Lisaks maailmamajanduse positiivsetele väljavaadetele, millest võidab Saksamaa eksport , aga ka tema kaubanduspartnerid, peitub Saksamaa majandusime taga Saksa ettevõtete konkurentsivõime maailmaturul. Seda iseloomustab kõrge tootlikkus ja tööjõukulude tagasihoidlik kasv viimastel aastatel.
Hoolimata asjaolust, et tugev ekspordile suunatus mõjutab maailmamajanduse languse korral kogu Saksamaa majandust, on ekspordi suurel osakaalul ka oma positiivne mõju. Saksamaa majandus on just tänu tugevale ja geograafiliselt mitmekülgsele ekspordile väljunud langusest ühena esimeste seas, tõmmates omakorda tõusule ka teisi Euroopa majandusi.Positiivne trend majanduses jätkub ka 2011. aastal, kuigi mitte enam nii lennukalt. Suuremat tuge majanduskasvule loodetakse ikka enam ja enam suurenevast sisenõudlusest. Samuti on tuleviku majandusarengu osas määrava tähtsusega valitsuse tõhusus reformide läbiviimisel ja konservatiivne lähenemine eelarvepoliitikale.
SKP kasv 2006-2011
Aasta
2006
2007
2008
2009
2010
2011*
SKP kasv %
3,4
2,7
1
-4,7
3,6
2,3
Tööturg
Tööhõive suurendamine ja töötute arvu vähendamine on olnud püha eesmärk läbi erinevate Saksa valitsuste. Kui 2005. aasta talveks kasvas töötute arv 5 miljonini, moodustas valitsus probleemi lahendamiseks nn Hartzi-komisjoni, mis töötas välja Hartz IV nimelise reformipaketi, mis rakendus 1. jaanuarist 2005. Mitme muutuse üheks olulisemaks aspektiks oli sotsiaalabi - ja töötuabiraha ühendamine ning ka jaotusmehhanismide lihtsustamine. Alates 2006. aasta algusest hakkas töötute arv alanema, jõudes alla 3 miljoni piiri enne üleilmset majanduskriisi. Kriis küll suurendas mõnevõrra töötute arvu, ent üldiselt pidas tööturg rasketele majandusoludele hästi vastu. Tugeva majanduslangusega ei kaasnenud massilisi koondamisi. Ettevõtted tegid kõik selleks, et säilitada kvalifitseeritud tööjõud.
Väliskaubandus
Saksamaa väliskaubandus püsis aastaid maailmas teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina, mille tulemusena on Saksamaa kukkunud väliskaubanduse koguarvestuses kolmandale kohale USA ja Hiina järel. Samuti on Saksamaa olnud sunnitud loovutama alates 2009. aastast ekspordi maailmameistri tiitli ei kellelegi muule kui Hiinale.
Saksamaa majandusmudeli oluline komponent ja kasvumootor on eksport , mis moodustab 40% riigi majandusest. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 60% kaubast . Kasvanud on eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tšehhi ja Ungari. Kokku toimub umbes 70–75 % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega. Tähtsuselt teine regionaalne eksporditurg on Aasia osakaaluga 14% ning kolmandal kohal on Ameerika ligi 10%-ga. Saksamaa on üks suurema väliskaubanduse ülejäägiga riike maailmas, st teisel kohal peale Hiinat.
Saksamaa ekspordib suures ulatuses valmistoodangut: sõidukeid ja nende osi, masinaid ja seadmeid, keemiatööstuse tooteid, elektroonikakaupu. Oluline on tehnoloogia väljavedu.
Suur osa Saksamaa kaubandustegevusest toimub samade majandusharude piires. See tähendab, et sõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed ning keemiatööstuse tooted kuuluvad ka oluliste importkaupade hulka. Kõige tähtsamad impordikaubad on siiski toorained (sh naftasaadused ja maagaas).
Saksamaa peamised ekspordipartnerid on Prantsusmaa, USA, Suurbritannia , Holland , Itaalia, Austria, Belgia, Hiina, Šveits ja Hispaania . Peamised impordipartnerid on Hiina, Holland, Prantsusmaa, USA, Itaalia, Suurbritannia, Šveits, Belgia, Austria ja Venemaa.
Väliskaubandus (mln eurot, %)
 
2005
2006
2007
2008
2009
2010
Eksport
786 266
893 042
965 236
984 140
803 312
951 900
Ekspordi kasv
7,5
13,6
8,1
2,0
-18,4
18,5
Import
628 087
733 994
769 887
805 842
664 615
797 600
Impordi kasv
9,1
16,9
4,9
4,7
-17,5
20,0
Transpordi geograafiline asend
Teedevõrk on hästi arenenud. Raudteede kogupikkus on liinide sulgemise tõttu vähenenud, 2006.a alguses oli see 38 000 km. Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk. Riigimaanteid on 231 500 km, peale nende üle 429 000 km vallateid ning linna- ja külatänavaid (2005). Kiirteede kogupikkus on 11 400 km. Peamised laevatatavad jõed on Rein, Weser, Elbe, Oder ja Doonau, mis on omavahel kanalitega ühendatud. Põhja- ja Läänemerd ühendab elava laevaliiklusega Kieli kanal. Suurimad meresadamad on Hamburgis, Wilhelmshavenis ja Bremenis. Suurima kaubakäivega sadamad on Duisburgis ja Kölnis.
Saksamaal on 554 lennujaama (2006), sealhulgas 13 rahvusvahelist lennujaama; 332-l on kõvakattelised lennurajad. Euroopa suurimate lennujaamade hulka kuuluvad Frankfurdi ja Müncheni lennujaam.
Turism Saksamaal
Saksamaad arvestatakse üheks ohutumaks reisimise sihtkohaks Euroopas. Saksamaa on ka 3. kõige suurema külastatavusega riik Euroopas. Saksamaa turismikeskus viis läbi küsitluse, kus turistide käest küsiti, miks nad Saksamaale reisivad ja mis neile selle maa juures meeldib.
Põhjused Saksamaal puhkamiseks
* Kultuur (75%),
* Ilus maastik ja loodis (59%),
* Linnad (59%),
* Puhtuse (47%),
* Turvalisus (41%),
* Modernsus (36%),
* Head hotellid (35%),
* Hea kokakunst / köök (34%)
* Hea juurdepääs (30%),
* Kosmopoliitsus / hotellindus (27%),
* Head ostuvõimalused (21%),
* Ööelu (17% )
* Hea hinna / kvaliteedi suhe (10%)
Vaatamisväärsused
Mitmel pool ehivad Saksamaa maastikku keskaegsed linnused , mis on ka turismimagnetiks. Paljud neist on varemetes, teised hoolikalt ennistatud, olles tänaseni selle omal ajal rajanud aadliperekonna käsutuses. Enamik losse asub Moseli ja Reini keskjooksu kallastel, kuid ka Münsteri piirkonnas on säilinud palju Põhja- Saksamaale tüüpilisi vallikraaviga ümbritsetud kindluslosse. Mitmed nendest on muudetud luksushotellideks
Marburgi loss on paremini sälinud kindluslosse Hessenis. See rajati 12. sajandil, kuid omandas praeguse kuju alles ümberehituse käigus 15.- 16. sajandil.
Heidelbergi lossist on järel üksnes võimsad varemed. Kunagise hilisgooti ja renessansi stiilis rajatise säilmed elavdavad Heidelbergi linnapanoraami.
Burg Hohenzollern Hohenzollernite kunagise valitsejaperekonna linnus, asub Švaabi Juura mägedes Hechingenis ja ehitati 13. sajandil. Hiljem on seda korduvalt muudetud. Praegune keskaega matkiv stiil on pärit ümberehitusest aastatel 1850- 67.
Schwerini loss paikneb saarekesel. Loss pärineb aastaist 1843- 57, selle kabel on 16. sajandist. Praegusel kujul matkib see Loire 'i oru losside stiil
Lichtensteini loss on kuulus tänu Wilhelm Hauffi samanimelisele romaanile. Ehitis demonstreerib ilmekalt 1840. aastate romantilist stiili.
Branderburgi värav 1791. aastal linna läänepiirile ehitatud Brandenburgi värav on ainus tänini säilinud sissepääs. Omal ajal peeti siin hulgaliselt sõjaväeparaade, tänapäeval aga tuntakse seda väravat pigem kui Berliini müüri langemisega seotud ärevate sündmuste tausta . Kuulus Quadriga – neljahobusevankris kihutava võitja kuju – on koopia; originaal hävitati II maailmasõja ajal.
Brandenburgi värava stiil järgis Propüleesid, Ateena Akropolise suurt sissepääsu, ja tema nimi oli algul Rahu värav – Friedenstor.
Värava ida- ja lääneküljel on laiad läbikäigud. Preisi valitsejad rajasid siia Muuseumisaareni ulatuva Unter den Lindeni allee (Pärnaallee) – kõige väärikama tänava, mida ääristavad imposantsed neoklassitsistlikud ehitised. Selle ääres seisavad teineteise vastas Riigiooper ja Humboldti ülikool, veidi lõuna poole jääb Gendarmenmarkt (Sandarmiturg), hiilgav arhitektuuriansambel, kuhu kuuluvad ka Prantsuse ja Saksa katedraal .
Brandenburgi värava lääneosa juurest algab Strasse des 17. Juni (17. juuni tänav), mis suundub läbi loomaaia (Tiergarten) ning avara ja vaimustava pargi , mis omal ajal oli kuninglik jahimets.
Inimarengu indeks ja SKP
2011. aastal oli Saksamaa inimarengu indeksi järgi 9.- dal kohal. Esimestel kohtadel olid, Norra, Austria ja madalmaad. Saksamaas tahapoole jäid aga Rootsi, Šveits, Jaapan jne. Eeesti oli 34.-dal kohal. Eestist tahapoole jäid aga sellised riigid, nagu näiteks Läti, Slovakkia , Malta ja Portugal .
2010. aasta seisuga oli Saksamaal SKP ühe inimese kohta 118, mis oli täpselt sama, mis Belgial. Selle tulemusega jagasid nad Euroopas 4 ja 5 kohta. Ettepoole jäid veel Holland, Taani ja Rootsi. Eesti SKP oli 64, mis on suhteliselt madal ja jääb alla Portugalile ja Kreekale . Eesti on aga kõrgemal lõunanaabritest Lätist ja Leedust ning ka suurriigist Poolast.
Kokkuvõte
Saksamaa majandus on Euroopas valitsevaid majandusi. Paljud teised Euroopa riigid sõltuvad Saksamaa toodangust ja ekspordist. Pidevalt kiiresti arenev majandus ning suutlikus probleemidega toime tulla on Saksamaa eduvõtmeks majanduses. Samas hakkab Saksamaa majanuds alla jääma nagu näiteks Hiinale, sest paljud maavarad on juba otsakorral, millega konkureerida ning Saksamaa ei suuda konkureerida Hiinaga, kus on odav tööjõud.
Kasutatud kirjandus

http://www.vm.ee/?q=node/11062

http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa#T.C3.B6.C3.B6stus

„Maailma atlas 2005“, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Viies täientatud trükk, 2005

http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Germany

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_Human_Development_Index

Berlitz Reisijuht Saksamaa, 2007

EE 15 „Maailma maad“, 2007

http://www.ki.ee/wordpress/wp-content/uploads/2011/09/Turismikonverentsi-ettekanne1.pdf