valitsemine ja avalik haldus (3)

Parlamentalism - kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond , kohtunikud ). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia , Itaalia, Saksamaa, šveits, Iirimaa
Presidentalism - president on keskne poliitiline figuur , täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täidesaatev kõige tähtsam. USA- kahekojaline parlament e Kongress . Seadusi algatavad parlamendisaadikud, president avaldab seadusloomele tugevat mõju- vetoõigus. Valitsus vahetub koos presidendi valimistega. Pres. Riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim. USA, Mehhiko , Argentiina, Egiptus
Poolpresidentalism- president peab parlamendiga rohkem arvestama, valitsusjuhi rolli jagab peaministriga. Osaleb valitsuse tööd, valituses töö eest vastutab peaminister . Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse. President nimetab ametisse peaministri, kes juhib valitsust. Suhtes parlamendiga on presidendil mitmeid võimalusi oma tahet peale suruda – vetoõigus. Parlamendivalimised ei mõjuta otseselt valitsuse koosseisu. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes küllaltki suur, tugevam positsioon täidesaatval võimul. Pr, Island , Portugal , Austria, Venemaa, Leedu.
Ühe- ja kahekojalisus- kahekojalised on näiteks SB, Saks, Pr, It, Vene, ühekojalised Skandinaavia(va Norra), Balti riigid. Nim. Ülem- ja alamkoda . Kodade erinevus: 1)komplekteerimise viisid- alamkojad valitakse otsestel valimistel. 2) töövaldkondade jaotus (maj.- ja finantsküsimused alati alamkojas). SB ülemkoda erandlik, sest seal on ajalooline tööjaotus. Ülemkoda regionaalsete huvide esindamiseks- USA 2 senaatorit igast osariigist, kes esindavad. SB kujutab ülemkoda seisuslikku esindusorganit. Valimised puuduvad. Sinna pääseb omandatud tiitliga- Lordid.
Seadusandlikvõim (parlament)
Eesti parlament- Riigikogu, valitakse iga 4 aasta järel. Struktuur- (formaalõiguslik) tuleneb seadustest

• Parlamenti juhib juhatus- esimees Ene Ergma , I aseesimees- Kristiina Ojuland, II aseesimees- Jüri Ratas.
  
• Komisjonid (tööorganid)- esimehed nim. parlamendi juhatuse esimees
  
• Alatised komisjonid (kattuvad ministeeriumide tegevusvaldkondadega)
  
• Ajutised komisjonid
  

2. Poliitiline struktuur-

• Fraktsioonid e saadikute rühmad, aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus. Eesti Keskerakonna fraktsioon - esimees Vilja Savisaar, Reformierakonna frak.- esimees Keit Pentus, Rohelised- Valdur Lahtvee, Rahvaliit- Karel Rüütli, IRL-Mart Laar, Sots- Eiki Nestor .
  
• Koalitsioon (võimul olev) ja opositsioon ( pole kaasatud valitsusse)
  

Parlamendi ülesanded:

• Algatada, menetleda, vastu võtta seadusi
  

Algatab- parlament ja valitsus.
Menetleb- juhtivkomisjon. 2-3 lugemist.

• Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse- valijate huvide esindamine- lobism.
  
• Järelevalve valitsuse tegevuse üle
  
  • Otsene kontroll- õigus määrata valitsuse ametisoleku kestus, parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel, seaduste vastuvõtmine- kohustuslik valitsusele, riigieelarve vastuvõtmine, ministrite kutsumine aruandmiseks.
    
  • Kaudne kontroll- poliitilise distsipliini nõudmine, valija huvisid esindab rohkem parlament, kui valitsus.
    

Seaduse sünd- seaduse lugemine, paranduste tegemine, uus lugemine kus võidakse vastu võtta. Kolmanda lugemisega võetakse vastu raskemad seadused.
Täidesaatev võim(valitsus)- peaks ellu viima parlamendi poolt vastuvõetud seadusi. Täidesaatev võim on astmeline. 1) vabariigi valitsus, 2) regionaalne, 3) omavalitsus.
Eestis on 2. astmeline- keskvalitsus ja omavalitsus.

• Miks on täidesaatev võim tugevnenud?
  
  • Tugev aparaat , rohkem funktsioone
    
  • Kiirem otsustamine
    
  • Võimsad mõjutusvahendid
    
• Ministeerium
  
  • Poliitiline figuur- minister
    
  • Professionaalne figuur- kantsler, ametnike juht. Ministeeriumi igapäevase töö korraldaja.
    

Siin on üks väga suur probleem haldussuutlikkus, me ei suuda neid seadusi toimima panna.

• Valitsuse moodustamine
  
  • Peaministri kandidaadi nim. riigipea. Kinnitab ka parlamendi
    
  • Peaminister moodustab valitsuse: enamusvalitsus , vähemusvalitsus, koalitsioonivalitsus .
    

Kohtuvõim-
Funktsioonid:

• Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse
  
• Konstitutsioonilised funktsioonid
  
  • Järelvalve seaduste vastavusele põhiseadusega
    
  • Võimude tasakaalustamine ( föderaalriik)
    
  • Kehtiva valitsussüsteemi toetamine , stabiliseerimine
    

Kohtusüsteemid

• Anglo Ameerika (USA)
  
  • Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga.
    
  • Kohtunik omab kultuuri suurt mõjuvõimu, eelkõige kodanike, mitte valitseva režiimi kaitsja
    
  • Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel
    
  • Ei nõuta juriidilist haridust
    
  • Rõhutab kohtuniku vabadust ja iseseisvust; kohtunik on uurija, kes võib lõpuks jõuda ka üpris valitsuskriitilistele seisukohtadele.
    
• Mandri-Euroopa
  
  • Iseloomulik on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal-, tsiviilkohtuteks, sageli ka halduskohtuteks
    
  • Kõrgeim aste- konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste ui ka eelnõude vastavust põhiseadusele.
    
  • Kohtunikud nimetab valitsus
    
  • Kohtunikul peab kindlasti olema õigusalane ülikooliharidus
    
  • Loomulikuks peetakse, et kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Seetõttu oluline roll kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal.
    
  • Kohtunik nim. ametisse eluajaks, tagandamine on keeruline
    

Eesti kohtuvõim-

• kõrgeim- Riigikohus ( Tartus). Ülesanneteks: kaitsta põhiseaduslikkust, võib kaevata ringkonnakohtu otsuseid.
  
• II aste- ringkonna kohus (Tallinn, Tartu, Viru) 46 kohtunikku. Ülesanneteks I astme kohtukaebuste läbi vaatamine
  
• I aste- 1) maakohtud( Harju, Viru, Tartu, Pärnu) 2) halduskohtud (Tartu, Tallinn). Ülesanded: tegelevad kõikide süüasjadega.
  

Maakohtutes asuvad maakinnistu ja ettevõtlus registrid .
Kohalikud omavalitsused – Eesti omavalitsustel on suur otsustamisvabadus, kuid nad sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldavatest raharessurssidest .

• Ülesanded:
  
  • Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel
    
  • Regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut
    
  • Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada kogu kohalik elu
    
  • Euroopa omavalitsuse harta, millega ka Eesti on ühinenud, sätestab kohustuse kaasata kohalik elanikkond neid puudutavate otsuste väljatöötamisse ning mitte reglementeerida kohalikku elu liigselt keskvalitsuse poolt.
    
• Põltsu linnavalitsus - juhib 17 liikmeline volikogu , kõik erakonnad esindatud.
  
  • Raha tuleb- (aluseks eelarve) maksudest, saastetasudest. Muud tulud- müüakse vara, mida pole vaja.
    
  • Kulud- suurim haridusele. Veel maamajandus, energia ja sooja, teede korrashoid, turism , keskkonnakaitse , jäätmekäitlus, haljastus , vaba aeg, kultuur, religioon .
    
  • Kõik kulud ~ 75 milli, tulud ~ 80 milli
    

Bürokraatia e ametnikkond

• bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks ellu viimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu.
  
• Kontseptsioonina ei ole bürokraatia hea ega halb - meie ühiskonnas sageli esinev negatiivne alatoon on pärit bürokraatliku mudeli rakendamisest organisatsioonides (eelkõige riigistruktuuridest) ning teatud nähtavatest puudujääkidest (vastutuse puudumine, aeglus , jooksutamine jne).
  
• Väga paljud tänapäeva suured organisatsioonid (nt sõjavägi, riigiasutused jne) on suuremal või vähemal määral ehitatud üles bürokraatlikke põhimõtteid järgides.
  

Avaliku sektori tööliste tööle võtmine:

• Astumine avalikku teenistusse on üks rangemalt reguleeritud hõivevaldkondi.
  
• Lisaks kodakondsusele nõutakse tavaliselt kõrgharidust määratud erialal, regulaarset enesetäiendamist ja üldist ametialast asjatundlikkust.
  
• Ametikoha täitmine toimub peamiselt avaliku konkursi korras, kus hinnatakse kandidaatide sobivust kutsestandardile ning saavutusi.
  

Riigiametniku elukutset hinnatakse rohkem seal, kus riigivõim on tugev ja pikkade traditsioonidega. Nt SB
Kontroll ametnike üle-

• Rahvas edastab oma nõudmised saadikute vahendusel poliitikasse, nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest. Seetõttu tuleb jälgida, et mis teostub oleks avalikkuse huvi, mitte ametnikkonna erahuvi.
  
• Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiremini hallatud.
  
• Vältida võimalikku korruptsiooni, mille oht on pidevalt olemas.
  

Kontrolli võib teostada kolmes vormis:

• Sisemises, e ametkondlikus- sisekontroll . põimuvad 2 aspekti- juriidiline ja psühholoogiline
  
• Poliitiline kontroll- kätkeb endas varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid.
  
• Õiguslik kontroll- peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Kasutatakse kas üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani(sõltumatu lepitaja ) institutsiooni