Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valitsemine: Demokraatlik ühiskond (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
VALITSEMINE
Demokraatlik ühiskond
Demokraatia jaguneb:
  • Otsene e. osalusdemokraatia – riigi tasemel peamiselt referendumid , kodanikualgatused, streigid , kampaaniad jne.
  • Esindusdemokraatia – rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad
  • Eliitdemokraatia – võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte
    Demokraatia võimalused:
    • Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust
    • Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises
    • Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve
    • Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse

    Demokraatia kriitika:
    • Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse
    • Suhteliselt kesine valimisosalus
    • Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile
    • Populismi vohamine -jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadusi
    • Sundparteistamine-võimule pääsemiseks tuleb liituda mõne erakonnaga

    Survegrupp :
    • Teatud põhimõtete toetajate ühendused
    • Piiritlemata liikmeskonnaga
    • Probleemipõhised-tekivad ja hääbuvad vastavalt vajadusele
    • Eelistatakse otseseid sanktsioone
    • Tuntuimad on naisliikumised, gei- ja lesbiliikumised jne

    Ideoloogiad
    Ideoloogia on ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
    Poliitilised ideoloogiad jagunevad:
    Parempoolsus
    • Riigi vähene sekkumine
    • Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju
    • Panustatakse rohkem erasektorisse
    • Sotsiaalsed erinevused

  • Konservatism
    • Alalhoidlikkus, vanameelsus
    • Eelistatakse tasast arengut ilma järskude muutusteta
    • Kollektiiv ja kogukond on üksikisikust tähtsamad
    • Väärtustatakse traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali

  • Sotsiaalliberalism

  • Kristlikud demokraadid
    • Konservatiivide mõõdukas haru
    • Pooldavad mõõdukat heaoluriiki ja korralikku sotsiaalpoliitikat

    Vasakpoolsus e. sotsialism
    • Eesmärgiks sotsiaalne võrdsus
    • Levinuim vool sotsiaaldemokraatia
    • Kõigile võrdsed võimalused
    • Tugev sotsiaalkindlustussüsteem e. panustamine avalikku sektorisse
    • Tulude ja kulude ümberjaotamine e. rikkamad peavad maksma kõrgemaid makse, et vaesematele tagada toetused
    • Segamajandus
    • Palju riigiettevõtteid

    Äärmusideoloogiad
    • Kindlate põhimõtete pealesurumine kõigile ühiskonnaliikmetele
    • Riigi jõuline sekkumine kuni täieliku kontrollini välja
    • 20 . sajandi mõjukaimad natsism , fašism, kommunism

    Valimised
    Demokraatlike valimiste peamised tunnused:
    • vaba konkurents -kandidaatidel võrdsed võimalused
    • ühetaolisus-kõigi häältel on võrdne kaal
    • üldisus-hääletusõigus on suurel osal ühiskonnal
    • otsesus-valimistulemusel on võimalikult suur kaal

    Valijatüübid:
  • parteiaktiivne-kindla erakonna või ideoloogia toetaja
  • rutiinne-valib alati sama erakonda, sõltumata programmist
  • jooksik -valib erakonna, mis kõige paremaid asju lubab
  • passiivne valija- satub valimistele juhuslikult ja hääletab suvalise kandidaadi
    Valimissüsteemid:
  • Majoritaarne e. enamusvalimised
    • Riik on jagatud ühemandaadilisteks ringkondadeks-ringkonnas osutub valituks kandidaat, kes kogus kõige rohkem hääli; ülejäänud hääled lähevad kaotsi
    • Eelisteks on lihtsus ja selgus
    • Tavaliselt domineerivad 2-3 suuremat erakonda
    • Kasutusel Suurbritannias

  • Proportsionaalne
    • Riik on vastavalt hääletajate arvule jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks
    • Erakond ei saa kunagi absoluutset enamust
    • Võimaldab parlamenti pääseda suuremal arvul erakondadel
    • Selleks, et parlameti ei pääseks liiga palju erakondi, on kehtestatud valimiskünnis ( Eestis 5% koguhäältest)
    • Jaguneb kaheks:
      • Nimekirjavalimised (kasutusel Eestis)
        • Avatud nimekiri – suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole ning saab suurema tõenäosusega parlamenti
        • Suletud nimekiri – hääle saab anda kõigile nimekirjas olevatele kandidaatidele, kuid parlamenti pääseb see, kes on erakonnas paigutatud nimekirja etteotsa

      • Üksiku ülekantava hääle meetod
        • valija annab hääle üksikule kandidaadile, kuid tema häält on võimalik vajadusel ka üle kanda kandidaadile, kes märgiti valija poolt teiseks eelistuseks

    Valimised Eestis
    Kolme tüüpi regulaarseid valimisi:
  • Riigikogu valimised
    • Iga 4 aasta tagant
    • Valida saavad üle 18-aastased (k.a.) EV kodanikud
    • Kandideerida saavad vähemalt 21-aastased EV kodanikud

  • Kohalike omavalitsuste valimised
    • Iga 4 aasta tagant
    • Valitakse linnade ja valdade volikogusid
    • Valida saavad vähemalt 18-aastased EV ja siin alaliselt elavad EL kodanikud ning välismaalased
    • Kandideerida saavad vähemalt 18-aastased EV ja EL kodanikud

  • Euroopa Parlamendi valimised
    • Iga 5 aasta tagant
    • Eestil on 6 saadikukohta
    • Hääletada saavad vähemalt 18-aastased kodanikud k.a. ka teiste EL riikide kodanikud
    • Kandideerida saavad vähemalt 18-aastased EV kodanikud

    Valimiste etapid
  • väljakuulutamine presidendi poolt
  • ettevalmistus-tehniline pool ja kandidaatide ülesseadmine
  • valimiskampaania e. propaganda häälte võitmiseks
  • eelhääletus-neile, kes ei saa/taha hääletada valimispäeval; toimuvad mõned päevad enne valimispäeva, hääletada saab jaoskonnas ja e-hääletusel
  • valimispäev-hääletus toimub ainult jaoskondades
  • häälte kokkulugemine, algab kohe peale valimisjaoskondade sulgemist
  • tulemuste väljakuulutamine- ametlikud tulemused mõned päevad peale valimisi
    Seadusandlik võim e. parlament
  • Ühekojaline
    • Moodustatakse regulaarsete üldvalimiste kaudu
    • Balti riigid, Skandinaaviamaad

  • Kahekojaline
    • Saksamaa, Suurbritannia
    • Alamkoda moodustatakse regulaarsete üldvalimiste kaudu
    • Ülemkojal on nõuandev roll; kinnitatakse alamkoja otsuseid
    • Ülemkoja moodustamiseks on kaks võimalust:

  • Tsensuslik printsiip- õiguse kuuluda annab teatud seisus või ametikoht
  • Territoriaalne printsiip-igast piirkonnast kuulub teatud arv esindajaid
    • Näiteks USAs igast osariigist 2 esindajat Senatisse

    Parlamendi töökorraldus
    Peamised ülesanded:
  • Seaduste algatamine ja vastuvõtmine
  • Seaduste menetlemine (sh lugemine ja hääletamine)
  • Järelvalve valitsuse üle
    Riigikogu töö
    Riigikogu valitakse proportsionaalsuse ja suletud nimekirja alusel. Eesti on jagatud vastavalt hääletajate arvule 12-ks 4-12 mandaadilisteks piirkondadeks. Lisaks koostab iga erakond üleriigilise nimekirja(pingerea), mis on aluseks kompensatsiooni-mandaatide jagamisel.Valimistulemused tehakse esialgselt kindlaks ringkonnatasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Selleks jagatakse häälte arv mandaatide arvuga. Isik, kes kogus lihtkvoodiga võrdselt või sellest rohkem hääli, saab riigikokku (isikumandaat). Hääled, mis koguti üle lihtkvoodi, lähevad erakonnakaaslastele. Saadikukohad , mis jäid jagamata, jaotatakse erakondade vahel nimekirja alusel kompensatsioonimandaatitena. Riigikogu liige ei ole oma mandaadiga seotud.
    NB! Riigikokku pääsemiseks peab erakond saama vähemalt 5% koguhäältest ehk ületama valimiskünnise
    Riigikogu struktuur
  • Juhatus, kuhu kuuluvad esimees ja 2 aseesimeest. Valitakse igal aastal uuesti
  • Fraktsioonid – erakondade saadikurühmad
    • peab kuuluma vähemalt viis liiget
    • ei pea kuuluma , võib olla ka sõltumatu

  • Kantselei – ametnikud, kes tagavad Riigikogu töö laabumise
  • Opositsioon – poliitiline vasturind ehk erakonnad , mis valitsusse ei kuulu
  • Koalitsioon – erakonnad, mis moodustavad valitsuse
  • Komisjonid : alalised, mis haldavad mingid kindlat valdkonda (nt maaelu ; välis-;kultuuri- jne) ja erikomisjonid, mis moodustatakse mingi probleemi lahendamiseks.
  • Parlamendirühmad-koostöö arendamine teiste riikide parlamentidega
  • Delegatsioonid- parlamendisaadikute lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide juures
  • Ühendused- väljendavad saadikute seisukohti erinevate valdkondade küsimustes
    Seaduste algatamise õigus on:
    • Riigikogu liikmetel
    • Fraktsioonidel
    • Komisjonidel
    • valitsusel

    Eelnõu - loomisjärgus seadus
    Lugemine – arutelu seaduse setete ja parandusettepanekute üle, millele järgneb lõpphääletus
    Seaduste vastuvõtmine
    Lihtseaduse vastuvõtmiseks piisab poolthäälte enamusest, osad seadused vajavad vähemalt 51 poolthäält (nt valimisseadus)
    Seejärel läheb seadus väljakuulutamiseks presidendile
      • Tal on vetoõigus, ehk võimalus jätta seadus väljakuulutamata
      • Kui Riigikogu sama seaduse muutmata kujul vastu võtab, siis peab president seaduse välja kuulutama või pöörduma kohtusse
      • Riigikohus võib tühistada põhiseadusega vastuolus olevad seadused

    Väljakuulutatatud seadus jõustub peale avaldamist Riigi Teatajas.
    Seaduste täpsustamiseks ja elluviimiseks antakse välja määrusi (valitsus või omavalitsused ), korraldusi, otsuseid, käskkirju ja ettekirjutisi.
    • Kui Riigikogu koguneda ei saa, siis võib president koos peaministri ja Riigikogu esimehega välja anda seadusi (v.a. 51 pooltäälega)

    Täidesaatev võim e. valitsus
    Valitsus viib ellu sise- ja välispoliitikat. Valitsust juhib parlamentaarses riigis peaminister või presidentaalses riigis riigipea . Valitsusse kuuluvad eri valdkondi haldavad ministrid , kes on tavaliselt tegevpoliitikud.
    Valitsuse moodustamine:
  • Presidentaalne riik
    • Rahva poolt valitud president nimetab ametisse uue valitsuse koosseisu, mille kinnitab parlament
    • Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi ka valitsuse juht
    • President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada

  • Parlamentaarne riik
    • Valitsus moodustatakse koalitsiooni kuuluvate erakondade läbirääkimiste tulemusena

  • Enamusvalitsus – kahe või rohkema erakonna võimuliit, millele kuulub üle poolte saadikukohtadest
  • Vähemusvalitsus – puudub parlamendis enamus. Tekib tavaliselt siis, kui mõni erakond võimuliidust lahkub või valitse moodustamisel osaleda ei soovi
    • Tavaliselt teeb president valimised võitnud erakonna juhile ettepaneku peaministriks hakata
    • Riigikogult volitused saanud peaminister paneb kokku valitsuse, mille nimetab ametisse president
    • Valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik

    Valitsuse struktuur
  • Peaminister – juhib ja koordineerib valitsuse tööd
  • Ministrid – juhivad ministeeriumi tööd; annavad välja seadustele tuginevaid määrusi ja käskkirju
  • Ministeerium – mingi kindla valdkonna haldamiseks
    • Igapäevase töö kõrgeim juht on kantsler
    • Võib luua ka abiministri ja asekantslerite ametikohad

  • Riigikantsler- korraldab peaministri ja valitsuse igapäevast tööd ja dokumendihaldust
    Valitsuse otsuste vastuvõtmine
    Otsused tehakse enamast kord nädalas toimuval valitsuse istungil . Eestis toimub see teisipäeviti Stenbocki majas. Istungit juhib peaminister, osalevad kõik ministrid. Osalevad ka riigisekretär, riigikontrolör jt tähtsad isikud. Otsused võetakse vastu konsuensuslikult.
    Valitsuse volituste lõpetamine
    • Uue Riigikogu koosseisu ametisse asumisel
    • Peaministri tagasiastumise või surma korral
    • Kui Riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust

    Piirkondlik tasand
    Eesti on jagatud 15 maakonnaks, mille juhtorganiks on maavalitsus . Seda juhib maavanem, kes on valitsuse poolt ametisse nimetatud 5-ks aastaks. Olulisim ülesanne on järelvalve teostaminepiirkondlike omavalitsuste üle.
    Kohalik omavalitsus – kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus
  • Ühetasandiline-suurem sõltuvus riigi keskvalitsusest
  • Mitmetasandiline – lisaks kohalikule ka piirkondlikud omavalitsused; väiksem sõltuvus riigi keskvalitsusest

    Valla või linna juhtorganiks on volikogu , mis teeb kõik olulisemad kohalikku elu puudutavad otsused
    • Volikogu ei istu pidevalt koos, vaid koguneb vajadusel
    • Volikogu liikme amet pole palgaline, saab vaid hüvitist
    • Palgaline on osades omavalitsustes vaid volikogu esimehe amet
    • Tähtsaimaks ülesandeks on vallavanema või linnapea ametisse nimetamine, kes komplekteerib oma meeskonna
    • Reguleerib omavalitsuse rahade kasutamist

    Põhilised tuluartiklid:
  • Osa üksikisiku tulumaksust
  • Maamaks
  • Riigitoetus
  • Kohalikud maksud (nt müügi-, paadi-,reklaami- jt maksud)
  • Laenud (teistelt omavalitsustelt)
  • Laekumised teistel omavalitsustelt
  • Projektipõhised laekumised
    Peamised kuluartiklid:
  • Hariduskulud
  • Sotsiaalhoolekanne (nt toetused)
  • Valitsemiskulutused (ruumide rent, ametiautod jne)
    Ombudsman – sõltumatu lepitaja , kelle eesmärk on lahendada kodaniku ja riigiametniku vahelisi konflikte ning kontrollida, kas ametnik tegutseb seaduste kohaselt. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler.
    7
  • Vasakule Paremale
    Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #1 Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #2 Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #3 Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #4 Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #5 Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #6 Valitsemine-Demokraatlik ühiskond #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Valimised
    10
    docx

    Valimised

    3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõigusli

    Ühiskond
    Ühiskonnaõpetus
    8
    doc

    Ühiskonnaõpetus

    Reiljan, E. Tuiksoo, J. Marrandi, K. Rüütli o 2010 A. Sirendi, J. Aare, Andrus Blok · + Treial, Sild, Närska, Sakjas, Tölp, Miljand, Pöör, Sarv, Kaldjärv, Liblikmann, Kõrve · Liikmeid üle 9 000? · Väärtustavad Eesti küla, Eesti põllumajanduse kestmist Erakond Eestimaa Rohelised (2006) · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman + Trapido, Veber, Laane, Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel · Liikmeid üle 1 500 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord ­ põhiseaduslikkus, konstitutsionalism o Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga o Kui suur on võimuharude iseseisvus Presidentalism ­ USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia · President on ühtlasi valitsusjuht ja koostab valitsuse

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna valitsemine
    23
    pdf

    Ühiskonna valitsemine

    valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus

    Ühiskonnaõpetus
    DEMOKRAATLIK VALITSEMINE
    7
    docx

    DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

    Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus." Paragrahv 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Paragrahv 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna valitsemine
    9
    doc

    Ühiskonna valitsemine

    tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel ­ vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna kordamisküsimused-demokraatlik ühiskond
    14
    docx

    Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

    Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND  Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga  Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik  Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa  Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises  Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate  Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused.

    Ühiskonnaõpetus
    Ühindkonna eksami kordamine
    42
    doc

    Ühindkonna eksami kordamine

    1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid

    Ühiskond
    Ühiskonna eksami konspekt
    21
    doc

    Ühiskonna eksami konspekt

    1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (1)

    gerdaolen profiilipilt
    gerdaolen: Asjalik materjal.
    15:44 16-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun