Ühiskonnaelu (1)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Ühiskonnaelu tasandid
Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis.
Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused, nende organid . Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse , avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine.
Erasektor – eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor – ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet.
Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus .
Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, suur maksukoormus.
Ühishüve – Ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. Majanduslik ühishüve: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur , sotsiaalkindlustussüsteem.
Anarhism – juhtimise ja valitsemise puudumine.

Ühiskonnaliikmed
Klassid : kõrgklass ehk eliit – omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks, tunnuseks juurdepääs riigivõimule ja mõjukus.
Keskklass – teatud elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga.
Alamklass – teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks.
Sotsiaalne mobiilsus – ühest ühiskonnakihist teise liikumine.
Sotsiaalset kihistumist mõjutab: haridustase: väheharitud inimesed kuuluvad madalasse klassi, ei tõusta õlespoole, peavad õppima ja ennast täiendama; vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamine: üldine arusaam inimeste sünnipärasest võrdsusestmuudab klassipiirid ületatavateks.
Lisaks klassikuuluvusele on inimestel ühiskonnas ka sotsiaalne staatus, mis on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline.
Sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses olevalt inimeselt .
Rollikonflikt - olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku

Ühiskonnamudelid
Agraarühiskond ehk põllumajanduslik: hõimud jäid pakseks, hakati tegelema karjakasvatuse ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus.
Industriaalühiskond ehk tööstuslik ühiskond- teaduse ja tehnika arend (nt aurumasina leiutamine ) ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevasest tööst tegid ära masinad . Kaasnes linnastumine .
Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond – kõrgtehnoloogia kasutamine ja vajatakse rohkem haritud spetsialiste.
Info- ehk teadmusühiskond – majandustegevus tugineb teadusuuringutele.
Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riiklik vorm, mille eesmärk on tagada jätkusuutliku ühiskonna poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik ei mõjuta turumajandust, kuid see-eest peab ta vähendama ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Samuti peab tagama inimeste loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdsed võimalused võtta osa Eesti arengust, mis tagaks nii meie rahva heaolu, turvalise tuleviku kui ka riigi väärika koha teiste riikide seas.

Riigivõim
Riik ja selle tunnused: Riik – sisemiselt korrastatud organisatsioon , mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tunnused: territoorium – maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi . Elanikkond – kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. Suveräänne (iseseisev)riigivõim – riigiorganite süsteem (k.a. sõjavägi ja päästeteenistus.)
Spetsiifilised jooned: riigivõimu otsus on kohustuslik; ainuõigus välja anda seadusi; õigus kasutada sunnivahendeid; koguda makse.
Tekkimine: varanduslik ebavõrdsus; tööjaotuse kujunemine; kirjaõiguse olemasolu.
Riigivalitsemise vormid: Monarhia – riigipea on päriliku võimuga monarh : kuningas, keiser , sultan, emiir . Konstitutsiooniline monarhia – Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament . Nt Suurbritannia ja Tai. Absoluutne monarhia – monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia , Vatikan. Vabariik – mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne vabariik – parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendivõimu ülimuslikkusel. Riigipea on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt. Mongoolia, Eesti. Presidentaarne vabariik – riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt. USA ja Indoneesia .
Riigikorralduse vormid: unitaarriik – sisemiselt korralduselt ühtne. Föderatsioon – koosneb autonoomsetest osariikidest (USA). Konföderatsioon – ühendus, mille liikmesriigid on säilitanud suveräänsuse. SRÜ (sõltumatute riikide ühendus)
Protektoraat – territoorium, mis on suveräänse riigi kaitse all. Monaco Vürstiriik (Prantsusmaa) , San Marino Vabariik (Itaalia).
Demokraatia: liberaalne riik – demokraatlik õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuõigusi. Nt. Iirimaa ja Eesti.
Diktatuur: Autoritaarne riik – isiku (monarh, diktaator ) või institutsiooni (partei, sõjavägi) ebademokraatlik valitsemine, sageli on autoritaarne diktatuur ajutise iseloomuga . Inim- ja kodanikuõighuste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest . Nt. Venemaa. Totalitaarne riik – isiku või institutsiooni hirmuvalitsus . Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõikide eluvaldkondade üle. Totalitaarne diktatuur on ühe ideoloogia keskne (nt. kommunism, natsism , islam ) ning äärmiselt agresiivne võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav. Nt. Põhja-Korea.

Ideoloogia
Ideoloogia – korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
Vasakpoolsed ideoloogiad: tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Parempoolsed ideoloogiad – pooldavad sotsiaalseid erisusi ja erasektoreid.
Liberalismi all mõeldakse üldistavat vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele majanduslikule ja poliitilisele vabadusele.
Sotsiaalliberaalid – rõhutavad erinevalt klassikalisest liberalismist riigivõimu suuremat panust: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks.
Konservatismi all mõeldakse üldistavalt alalhoidlikku ellusuhtumist , mis püüab säilitada juba saavutatut. Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade, mis eelistab järk-järgulist arengut järskudele muutustele. Kristlik demokraatia – eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil.
Sotsiaaldemokraatia – riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi , omandada elukutse ja leida tööd. Pooldatakse segamajandust.

Demokraatlik ühiskond
Otsedemokraatia – otsustamine on aeganõudev ja kallis ( referendumid ). Ei suudeta adekvaatselt reageerida muutunud oludele ja olukordadele.
Esindusdemokraatia – kodanikkkond võib oma esindjaid valida erinevalt, kuid sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. OTSE = OSALUSDEMOKRAATIA.
Eliitdemokraatia – ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. Poliitiline eliit tegutseb peamiselt grupihuvist lähtuvalt, see aga võib omakorda põhjustada mõjukatel kohtadel olevate inimeste rolli ületähtsustamist sealses poliitiliste otsuste tegemisega.
Demokraatia tunnused – vabad ja õiglased valimised; alternatiivsed teabeallikad; konkurents võimu nimel; poliitiku sõltuvus valijate eelistustest ; seaduste ülimuslikkus; seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest; kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle; vähemuse õigustega arvestav enamuse võim.

Mõisted
Argument – põhjendus, tõestusvahend
Elitaarne – tippklassi kuuluv
Etniline – rahvusliku kuuluvusega seoses olev
Globaliseerumine – ülemaailmseks muutumine
Hierarhia – allumissüsteem, järjestus, võimuredel
Infrastruktuur – majandusharusid teenindav ja nende toimimist ning arengut tagav rahvamajanduse allsüsteem, nt side, teed
Institutsiion – riiklik, majanduslik, kunstiline vm sotsiaalne asutus
Investeering – rahapaigutus kasumi teenimise eesmärgil
Kontseptsioon – käsitus, vaadete süsteem
Mandaat – volitus, volikiri , saadikukoht
Mobiilne – liikuv
Munitsipaalne – omavalitsuslik, omavalitsusele kuuluv
Naturaalmajandus – rahatu majandus. Süsteem, mis rahuldab oma vajadused ise
Postindustriaalne – tööstusühiskonnajärgne
Prestiiž – lugupeetavus, mõjukus, autoriteetsus
Sotsiaalne – ühiskondlik
Staatus – olukord, seisund; sotsiaalne seisund.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 198 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

198 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kitty Õppematerjali autor

Ühiskonnaelu tasandid, ühiskonnaliikmed, ühiskonnamudelid, riigivõim, ideoloogia, demokraatlik ühiskond, mõisted. 12. klassi Ühiskonna KT kordamisküsimuste vastused.

Sarnased õppematerjalid

docx

Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte

1.1. Sotsioloogia. Ühiskond Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrastruktuur (teed, tänavad), s

Ühiskond

docx

12.kl Ühiskonnaõpetus - Kontrolltöö nr.1

1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik,

Ühiskonnaõpetus

docx

ÜHISKOND: sotsioloogia

ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, raadio, ajalehed) Anarhism- 1

Ühiskond

docx

Ühiskonna kontrolltöö

võrdne kohtlemine. - Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Horistontaalne – ühest linnast teisse, ühest majandussfäärist teisse. Vertikaalne – lihttöölisest spetsialistiks. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. - Põllumajanduslik e agraarühiskond - naturaalmajandus: suurem osa toodangust jääb enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarvilike asjade vastu. Inimesed elavad maal, tegelevad põlluharimisega, rahamajandus tagaplaanil, peamine rikkus on põllumajanduslik maavaldus. - Tööstus- ehk industriaalühiskond – teaduse ja tehnika areng,

Ühiskond

docx

Ühiskonna uurimine

Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜÜSIOSAKONNALT TELLITUD UURIN

Ühiskonnaõpetus

pdf

U�hiskonnaõpetuse mo�isted

vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist, sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga seotud, pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimestele peab jääma võimalus otsustada, millele ta raha kulutab. Nüüdisühiskond - tänapäeva arenud ühiskond, mida iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus, vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Otsene demokraatia- rahva (kodanike) vahetu osalemine otsustamisel. Paks riik (sotsiaalriik)- riik sekkub riigikorraldusse palju, reguleerib turumajandust, kõrgemad maksud, samas on ka parema hoolekandesüsteemiga Parlamentaarne demokraatia- riigivalitsemise vorm, kus riigipeal on ainult

12. klassi ühiskond

docx

Ühiskonnaõpetuse mõisted 12. klass

Nt Konservatism- vaenulikkus uuenduste suhtes. Nt Konstitutsiooniline monarhia- valitsemisvorm mille puhul monarhi võim on piiratud põhiseadusega. Nt norra kuningriik Liberalism- majanduse, poliitika ja ideoloogia suund mis rõhutab isikuvabadust ja vaba võistlust ühiskonnas. Nt Nüüdisühiskond- iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnetamine. Nt Osalusdemokraatia- demokraatia vorm mille korral rahvast kaasatakse otsuste tegemise protsessi. Nt poliitiline meeleavaldus ühe v teise asja vastu. Otsene demokraatia- demokraatia vorm mille korral kodanikud osalevad vahetult poliitiliste otsuste vastuvõtmise protsessi. Paks riik- riik mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused. Nt

Ühiskonnaõpetus

doc

Nüüdisühiskond

NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid