arvamust siiski täielikult ignoreerida, sest terrori abil on tänapäevamaailmas üha keerulisem võimul püsida. Siit järeldades peab võim korraldama valitsemist sedamoodi, et rahvas võimu tunnustaks ning võimuga kaasatulevaid reegleid ja seadusi jälgiks. Teistmoodi öeldes peab võim olema õiguspärane. Rahvas peab võimu seaduspäraseks siis, kui võimulolijad tunnustavad samu väärtusi, mida rahvas. Populaarse arvamise kohaselt on majanduse areng ja selle ehitatud heaolukasv kõige effektiivsem siis, kui riik ei sekku turumajandusse. Taolisi ideid edendasid juba 19. sajandi poliitökonomistid. Majandusse mittesekkuva riigi edulisuse näitena tuuakse ka Kagu-Aasia riikide 20. sajandi teise poole majandusedu. Tõepoolest, liigne bürokraatia takistab ettevõttlust ning vähendab välisinvesteeringuid. Mõningad vabaturumajandust toetavad organisatsioonid, nagu näiteks Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond rõhutavad, et
Inimesed on riigile väga olulised. Tuleb suurendada ja soosida sündimust. Samas ka soosida sisserännet. Seisneb ka hariduses, inimeste ühiskonda kaasatuses. Sotsiaalne jätkusuutlikus- Eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sotsiaalpoliitikale(pole mitte koorem vaid investeering) Hõlmab tööhõive abil vaesuse vastu võitlemist, piisavaid toimetulekutoetusi, mitte-diskrimineerivat tööd ja sotsiaalkindlustust kõigile. Eesti- Ei saa öelda, et heaolukasv ja ühiskonna sidusus on 100 %-liselt tagatud, aga positiivne areng toimub kindlasti. Vaeste inimeste osakaal on vähenemas. Kaasatakse erasektorit ühiskonnale vajalikesse toimingutesse. Näiteks riik toetab mobiilsidevõrgu firmasid, tagamaks üle terve riigilise interneti kättesaadavuse kõigile. See aga on oluline ühiskonna sidususe koha pealt.
Eestis riigis poliitilise poolepealt toimib jätkusuutlik areng väga hästi. Sellepärast, et rahvas usaldab oma valitsust täielikult ning ei vaidlusta ühtegi riigipoolt tehtud otsust. Näiteks, kui tõsteti tööiga kuni kuuekümne viienda eluaastani Eestis keegi ei öelnud midagi, samal ajal aga kui Prantsusmaal taheti tõsta töö iga kuni kuuekümne kolmanda eluaastani, tehti sellest suur lärm. Üldlevinud arvamuse kohaselt on majanduse areng ja sellele ehitatud heaolukasv kõige kiirem, kui riik ei sekku turumajandusse. Tõepoolest, liigne bürokraatia pärsib ettevõtlust ja vähendab investeeringuid. Enamasti kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad. Toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Rikkus annab võimalusi ühiskonna investeerida mitmetesse valdkondadesse- arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut
3) Taastumatuid loodusvarasid korduvkasutada 4) Jäätmetega ei tohi kasutada ökusüsteemide funksioneerimist 5) Looduse mitmekesisuse vähenemine on vaja peatada Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel Globaalprobleem Põhjused Tagajärg,lahendus Rahvaarvu suurenemine, Suremuse langus, teaduse Loodusvarade vähenemine, AIDS, vaesus,näljahädad areng, heaolukasv vee ja keskkonnareostus. Lah: pereplaneerimine Jäätmeprobleemid Rahvastiku kasv, tarbimise Prügilate suurenemine, suurenemine pinnase,õhu ja veesaaste. Lah:korduvkasutamine, kogumispunktid
AJALUGU 1. HEAOLUÜHISKOND Heaolukasv 1950.a keskpaiku hakkasid arenenud lääneriigid nn heoluühiskonnani jõudma. Elatustase ebavõrdne. Heaoluühiskond: a) tähendas sotsiaalse turvatunde b) lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu c) inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi ja aega meelelahutuste jaoks Ajastu sümboliks kuj perekondlik väljasõit isikliku autoga, mis muutus nüüd tarbeesemeks. Sotsiaalse õigluse nõue heaolu peaks laienema ka ülejäänutele, mitte vaid rikastele ja keskklassile läbis lääneriikide 1960.a maj- ja sotsiaalpoliitikat. Eriti jõulisel käis selle välja USA president Lyndon Johnson, kes seadis 1964.a eesmärgiks rajada nn suur ühiskond(võrratu ühiskond) Sots.õigluse tagamiseks pidi maj.ellu otsustavalt sekkuma riik John Maynard Keynes, Inglise majandusteadlane, nõudis sama aastakümnete eest. 1960-70 domineerisid maailmas Keynsi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolud...
mittetulundussektori ja kodanike vahel. Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks ? Eesti elatustase ei ole veel võrreldav Skandinaaviamaade heaoluriikidega. Küündib selleni ja seega ei ole veel heaoluriik. Milline ühiskond on jätkusuutlik? Ühiskond mis suudab rahuldada praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tasakaalus peab olema kultuuri elujõulisus, heaolukasv, ühiskonna sidusus ja ököloogiline tasakaalustatus. Milline valitsemine on jätkusuutlik? Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja tulemuslik.Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas.Peab olema eelkõige legitiivne-seaduspärane. Kuidas jätkusuutlikkust ühiskonnas tagada? *Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele
objektideks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. 1. Põlevkivi energiaks muutmine leiukoha lähedal. 2. Puidu töötlemine metsa/raiekoha lähedal. 26. Kuna aluskivimid on erinevad. 27. Rändkarjakasvatus soodustab kõrbestumist. 28. Igaüheõigus seisneb kõigis seotud kohustustes ja õigustes inimese ning looduse vahel. Nt. metsas jalutamine, lõkke tegemine, puude langetamine jne. 29. Heaolukasv on vastuolus ökoloogilise tasakaaluga. 30. CO2 = säästev transport, säästev tööstus 31. 1. Prügivedu/prügi sorteerimine 2. Õhu saastumine/õhu saastamine 32. 1. Patareide kogumiskastid 2. Tuled vahetunni ajaks või toast lahkudes kustutada 3. Prügi viimine õigesse kohta (prügikasti) ning selle sorteerimine Evolutsioon Kujunemine
Kontroll ja kaitse: politsei Poliitilise, õigusliku ja majandusliku keskkonna loomine 2) Erasektor- eraettevõtted. Erasektori eesmärgiks kasumi taotlemine ja eraomandus Struktuur: Eraõiguslikud juriidilised isikud: OÜ, AS, FIE, UÜ, TÜ Seos avaliku sektoriga: Maksude maksmine riigikassasse Innovatsioon, ühiskonna arendamine Keskkonna arengu suunamine Seos kodanikuühiskonnaga: Hüvede loomine Heaolukasv: tehnoloogia arendamine Töökohtade loomine 3) Kodanikuühiskond- kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Eesmärgiks kõrvaldada avaliku ja erasektori puudujäägid. Struktuur: Professionaalsed ning ametlikud organisatsioonid: MTÜ, SA Mitteprofessionaalsed ning -ametlikud ühendused. Seos avaliku sektoriga: Tööjõu pakkumine Teadmiste ning oskuste rakendamine Maksude maksmine
IV. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) 1 2.) Ärisektor Peamine eesmärk: teenida tulu Sinna kuuluvad: · EÕJI Eraõiguslikud juriidilised isikud o OÜ, AS, FIE, UÜ, TÜ o Riigi ettevõtted nt. Tallinn Sadam, Eesti Energia, Estonian Air, Eesti Loto Seos avaliku sektoriga: I. Maksutulu II. Innovatsioon III. Sisepoliitika ärisektor sunnab keskkonna arengut IV. Teadmised Seos kodanikuühiskonnaga: I. Hüved II. Heaolukasv tehnoloogia areng.. III. Töökohad 3.) Kodanikuühiskond Peamine eesmärk: kõrvaldada avaliku ja ärisektori puudujäägid Sinna kuuluvad: · Professionaalsed MTÜ, SA · Mitteprofessionaalsed mitteametlik tegevus ühise eesmärgi nimel Seos avaliku sektoriga: I. Tööjõud II. Teadmised, oskused III. Maksutulu Seos ärisektoriga: I. Tööjõud II. Teadmised, oskused III. Müügitulu 1. Riik kui avaliku võimu organisatsioon
IV. Keskkond (poliitiline, õ iguslik, majanduslik) 2.) Ac risektor Peamine eesmä rk: teenida tulu Sinna kuuluvad: • EON JI – Eraõ iguslikud juriidilised isikud o OUc , AS, FIE, UUc , TUc o Riigi ettevõ tted – nt. Tallinn Sadam, Eesti Energia, Estonian Air, Eesti Loto Seos avaliku sektoriga: I. Maksutulu II. Innovatsioon III. Sisepoliitika – ä risektor sunnab keskkonna arengut IV. Teadmised Seos kodanikuü hiskonnaga: I. Hü ved II. Heaolukasv – tehnoloogia areng.. III. Tö ö kohad 3.) Kodanikuü hiskond Peamine eesmä rk: kõ rvaldada avaliku ja ä risektori puudujä ä gid Sinna kuuluvad: • Professionaalsed – MTUc , SA • Mitteprofessionaalsed – mitteametlik tegevus ü hise eesmä rgi nimel Seos avaliku sektoriga: I. Tö ö jõ ud II. Teadmised, oskused III. Maksutulu Seos ä risektoriga: I. Tö ö jõ ud II. Teadmised, oskused III. Mü ü gitulu Kes teostab halduse kontrolli?
otsuste tegemisse muudab nad kaasvastutajaks, mis tavaliselt vähendab nende nõudmiste käremeelsust ning võimaldab sündmustelareneda rahumeelselt. Näitena tuuakse siin sageli Euroopa roheliste parteid, kes pärast rahvusparlamentidesse jõudmist on oma keskkonnapoliitilised nõudmised ümber hinnanud, nii et neid saab rakendada riigi majanduspotentsiaali oluliselt kahjustamata. 4.2 Heaolu kasv Üldlevinud arvamuse kohaselt on majandusareng ja sellele ehitatud heaolukasv kõige kiirem, kui riik ei sekku turumajandusse. Niisuguseid ideid propageerisid juba 19. sajandi poliitökonomistid; majandusse mittesekkuva riigi edulisuse näitena tuuakse ka Kagu-Aasia riikide 20. sajandi teise poole majandusedu. Tõepoolest, liigne bürokraatia pärsib ettevõtlust ja vähendab välisinvesteeringuid. Samas on viimasel kümnendil hakatud teisiti suhtuma ka nn sotsiaalsetesse investeeringutesse. Täna rõhutavad isegi mitmed vabaturumajandust pooldavad
27.Milline roll on ühiskonna kultuuritavadel ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemises? Rändkarjakasvatus soodustab kõrbestumist. 28.Milles seisneb igaüheõigus? Tooge näiteid kodukohast. Igaüheõigus seisneb kõigis seotud kohustustes ja õigustes inimese ning looduse vahel. Nt. metsas jalutamine, lõkke tegemine, puude langetamine jne. 29.Selgitage riikliku strateegia Säästev Eesti 21 eesmärkide vastasmõjusid joonise 1.53 alusel. Heaolukasv on vastuolus ökoloogilise tasakaaluga. 30.Selgitage säästva arengu idee seost ökoloogiliste globaalprobleemide leevendamisega. CO2 = säästev transport, säästev tööstus 31.Tooge näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest, mille lahendamiseks on rahvusvahelisi kokkuleppeid, ning probleemidest, mille puhul piisab Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse tasandist. 1. Prügivedu/prügi sorteerimine 2. Õhu saastumine/õhu saastamine 32
annaabi.ee 
