KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS (0)

KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS

ÜHISKOND – suurte inimhulkade kooselu

• ühiskondlik e sotsiaalne
  
• mitteühiskondlik e asotsiaalne
  

ÜHISKOND JA SELLE ARENG
SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID
Rahvastik

• Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass , võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus
  
• Sotsiaalsed erinevused: haridus , jõukus , maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus
  

Elatusallikad: palk, toetused, pension , aktsiad , pärandus, laen
SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON – inimeste jagamine rühmadesse.
HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA
2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus.
SOTSIAALNE MOBIILSUS – inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise, liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne.
RAHVUSVÄHEMUSED, VÄHEMUSRAHVUSED

• rahvus e natsioon – ajalooline ühtekuuluvusvorm
  
• natsionalism e rahvuslus
  
• rahvusriik – põlisrahvus, riigipiir kattub rahvuse asualaga
  
• paljurahvuseline riik – riigi piires elab palju erinevaid rahvusi
  

EESTI
rahvaarv: 1 315 635 inimest
vähemusrahvused: venelased , ukrainlased, valgevenelased
Religioosne mitmekesisius

• usuleige
  
• kindel usk ¼ Eesti elanikkonnast
  
• 90 erinevat usuvoolu
  
• religiooniõpetus koolis
  
• usuvabadus
  
• Eestit võib pidada kristlikuks/protestantlikuks
  

NÜÜDISÜHISKONNA TUNNUSED:

• ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seos (avalik sektor , erasektor ja mittetulundussektor)
  
• tööstuslik kaubatootmine
  
• rahva osalemine elukorralduses
  
• vabameelsus
  
• INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE
  

• majandus → teadmusriik
  
• sotsiaalne → heaoluriik
  
• poliitiline areng → polüarhia
  
• õiguslik areng → õigusriik
  

SOTSIAALSE ÕIGLUSE all mõistetakse olukorda, milles kõigil ühiskonnaliikmetel on võrdsed võimalused ja poliitilised õigused ja puuduvad majanduslik ebavõrdsus ning ebavõrdsed eesõigused, nii et kõikidel on eeldused täisväärtuslikuks eluks.
Kõige üldisemalt tähendab SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS sotsiaalsete gruppide erinevusi — kellelgi on midagi rohkem kui teistel. See miski võib olla töö, vaba aeg, raha, teadmised, head sõbrad või ükskõik mis muu. Oluliste ressursside ebavõrdne jaotumine seostub tihti ebaõigluse ideega, mis erinevalt ebavõrdsusest on hinnanguline mõiste.
VAESUS on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus.
VAESUSE ENNETAMISE MEETMED:

• toimetulekutoestuste maksmine
  
• vaesuse ennetamine hariduse, perepoliitika , majanduspoliitika kaudu
  

SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID:

• Perekond – inimeste kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine
  
• Riik – ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure.
  
• Turg
  
• Meedia - informatsioonikandjate ühine nimetus
  

ÜHISKONNAMUDELID
põllumajandusühiskond
maa eraomandus
17.-18. saj
tööstusühiskond
tööstuslik pööre, aurumasin
18. saj lõpul, Eestis 19. saj lõpul
teenindus- ja infoühiskond
arvutitehnika
20. saj keskpaik , Eestis hiljem
Põllumajandus
Tööstus
Teenindus
Maailm
37,5 %
22,1%
40,4%
Euroopa Liit
5,6%
27,7%
66,7%
Eesti
2,8%
22,7%
74,5%
TÖÖSTUSÜHISKOND – tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives, töötaja ehk hõivatu – palgatööline, ettevõtja või vabakutseline, kes saab oma töö eest tasu.
POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND tekkis tootmispõhise ühiskonnakorralduse üleminekul teenustepõhiseks.
INFOÜHISKOND on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ( hankiv , tootev, talletav, levitav) ühiskond.
TEADMUSÜHISKOND (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele.
SIIRDEÜHISKOND ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega.
HEAOLUÜHISKOND on ühiskond, kus on saavutatud kõrge elatustase ja kodanike sotsiaalne turvalisus.
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS

• Looduskeskkonna jätkusuutlikkus
  

probleem: kliima soojenemine, vihmametsade hävimine, liigilise mitmekesisuse vähenemine, kõrbestumine, veepuudus, reostus , saastus
lahendus: prügi sorteerimine, elektriautod , filtrid, taastuvenergia

• Valitsemise jätkusuutlikkus
  

legitiimsus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas
efektiivsus - eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine
läbipaistev ja kaasav

• Sotsiaalne jätkusuutlikkus
  

- ühiskonna kvaliteedinäitaja
arstide rahastamine → pikad järjekorrad, alkoholi tarbimine, vähem mehi ülikoolis, virtuaalmaailmas elamine, stereotüübid , vägivald, vaesus

• Demograafiline jätkusuutlikkus
  

- ühiskonna kvantiteedinäitaja
suur välja ränne, iibe vähenemine, suremus , rahvastiku vananemine

• Majanduse jätkusuutlikkus
  

tööjõu probleemid, toetused, ületootmine, raiskamine
DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA VALITSEMINE JA KODANIKUOSALUS
RIIK JA RIIGI VORMID
RIIK – võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abil hallatakse ühiskonda./Organiseeritud inimeste kogu, kes elab maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga.
RIIGI HALDUSLIKU KORRALDUSE VORMID:

• Lihtriik e unitaarriik – ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu)
  
• Föderatsioon – liitriik , mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa)
  
• Konföderatsioon – riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus . (nt Euroopa Liit)
  

RIIGIVALITSEMISE VORMID

• Monarhia -absoluutne monarhia, -piiratud monarhia (parlamentaarne)
  
• Vabariik -parlamentaarne, -presidentaalne
  

RIIGIVALITSEMISE VIISID (kuidas valitsetakse?)

• Demokraatia → liberaalne riik
  

kõrgema võimu kandja on rahvas

sõnavabadus

õigusriik, toimetatakse seaduse järgi

valimised

• Diktatuur – autoritaarne või totalitaarne
  

EESTI
SOOME
LÄTI
ROOTSI
VENEMAA
Riigikorralduse vorm
unitaarriik
unitaarriik
unitaarriik
unitaarriik
föderatsioon
Riigivalitsemise vorm
vabariik
vabariik
vabariik
piiratud monarhia
vabariik
Riigivalitsemise viis
liberaalne demokraatlik
liberaalne demokraatlik
liberaalne demokraatlik
liberaalne demokraatlik
juhitud demokraatia
DEMOKRAATIA OHUD
Defektne demokraatia – ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud.
Tunnused: ebaõiglane valimissüsteem ; juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne; ebademokraatlikud organisatsioonid (nt. armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või kontrolli riigivõimu üle; võimude lahususe printsiibi rakendamine on ebajärjekindel; üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud.
Vastuolu demokraatias
Demokraatial on kaks põhiprintsiipi: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. → Kerkib küsimus: miks peaks enamus valitsema vähemuse üle, kui rahva enamus võib heaks kiita ka suurima ülekohtu ning ühiskondlik eliit on läbi aegade moodustanud vähemuse?
nt. Saksamaal kehtestus 1930. aastate alguseks totalitaarne natsirežiim demokraatlike valimiste kaudu.
ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS
TUNNUSED:

• põhiseadus
  
• ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtudes
  
• seaduste universaalne kehtimine kõigi suhtes
  
• võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim )
  
• õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada
  
• kodanikuõiguste tagamine
  
• eraomandi kaitse riigivõimu omavoli eest
  
• „Seadus on kuningas“
  

LAHUSUS
TASAKAAL
§63, §64, §99
§140, §107
PARLAMENT (IV peatükk põhiseaduses)
STRUKTUUR:

• juhatus
  
• koalitsioon ja opositsioon
  
• fraktsioonid – erakonnapõhised töörühmad
  
• komisjonid (alalised ja ajutised )
  
• parlamendirühmad
  
• delegatsioonid
  
• ühendused
  
• Riigikogu Kantselei
  

OPOSITSIOON (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu.
KOALITSIOON on erakondade ajutine liit.
ÜLESANDED:

• rahva esindamine
  
• seadusloome/seaduste ümbertegemine
  
• valitsuse tasakaalustaja ja kontrollija
  
• kontrollasutuste juhtide nimetamine (nt riigikontrolör)
  

VALITSUS (VI peatükk põhiseaduses)

• kõrgem täidesaatev võim
  

VALITSUSE ÜLESANDED (§ 87):

• viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
  
• suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
  
• korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
  
• esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
  
• koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
  
• annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
  
• korraldab suhtlemist teiste riikidega;
  
• kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
  
• täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
  

VALITSUSE MOODUSTAMINE (§ 89)
ENAMUSVALITSUS – kahe või rohkema erkonna võimuliit, millele kuulub üle poolte saadikukohtadest.
VÄHEMUSVALITSUS – valitsus, mida aktiivselt toetab alla poole parlamendist.
Peaminister - valitsusjuht (Jüri Ratas)
Ministrid – ministeeriumi poliitikud , kesjuhivad riigihalduse mõnd konkreetset valdkonda.
Haridus- ja teadusminister – Mailis Reps
Rahandusminister – Toomas Tõniste
Kultuuriminister – Indrek Saar
RIIGIPEA
RIIGIPEA ROLL:

• Presidentaalse vaöitsemiskorra puhul
  

• RIIGIPEA ON POLIITIKAS JUHTIV KUJU
  
• Juhib valitsuse tegevust
  
• Juhib riiklikke tseremooniaid
  
• Parlamentaarse valitsemiskorra puhul
  

• RIIGIPEA ON ESINDUSFUNKTSIOONIGA
  
• Teeb visiite teistesse riikidesse
  
• Pöördub lõnega rahva poole
  
• Annab riiklikke autasusid
  

KOHTUVÕIM
RIIGIKOHUS (asukoht Tartu, esimees Priit Pikamäe)
RINGKONNAKOHTUD
↑ ↑
MAAKOHTUD HALDUSKOHTUD
ÕIGUSVAHEMEES (kasutatakse ka sõna "ombudsman") on riigiamet , mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle.
ÕIGUSKANTSLER (hetkel Ülle Madise ) – sõltumatu ametiisik , kes nimetatakse ametisse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul 7 aastaks. Tagandada saab kohtuotsusega.
EUROOPA LIIDU KOHUS tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühesugune kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides, ning lahendab õigusvaidlusi liikmesriikide valitsuste ja ELi institutsioonide vahel.
EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist.
AVALIK TEENISTUS on töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis.
BÜROKRAATIA - ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus, keskklass - kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria ühishüve - kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad ilma turu vahenduseta.
RIIGIKONTROLL on Eesti riigiorgan , mis teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle.
KOHALIK OMAVALITSUS - vahetult legitimeeritud – rahva poolt otse valitud – kõige olulisem põhiseaduslik institutsioon • demokraatia üks alustalasid • võimaldab võimu hajutada ja tuua rahvale lähemale • KOV-d: vallad , linnad • KOV organid : Volikogu – valitakse iga 4 aasta tagant, hääleõiguslikud on selle piirkonna piires, kohaliku tasandi seadusandlik võim
POLIITILISED IDEOLOOGIAD
IDEOLOOGIA
LIBERALISM
KONSERVATISM
SOTSIAALDEMOKRAATIA
KESKENE VÄÄRTUS
indiviidi vabadus
kollektiiv + traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal
võrdead võimalused kõigile
RIIGI ROLL
vabaduse kindlustamine seadustega
turvalisuse tagamine, kohtusüsteem
turukonkurentsi mõju pehmendamine
MAJANDUSLIKUD TAOTLUSED
vabaturumajandus, minimaalne riigi sekkumine
minimaalne riigi sekkumine, rahvuslik kapital
kõrged maksud , segamajandus , suur riiklik sektor
SOTSIAALSED TAOTLUSED
„igaüks on oma õnne sepp “, kõik peaksid töötama
kollektiiv peab tagama toimetuleku, riik toetab ainult abivajajaid, ei tohi tekitada abitust
võrdsus
PAREMPOOLSUS : konservatiivsus ja traditsioonilisus, erasektor
VASAKPOOLSUS : uuendusmeelsus, võrdsus ühiskonnas, avalik sektor
ÄÄRMUSIDEOLOOGIAD
kommunism , natsism , fašism ja maoism

• pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele
  
• toetavad jõulist riigi sekkumist
  
• ühe rahvuse ülistamine (natsism, fašism)
  

ISLAMI FUNDAMENTALISM

• Islami fundamentalismi põhiidee on see, et tuleb tagasi pöörduda usulätete juurde. Tuleb tagasi pöörduda puhta usu juurde, mille viimane inimkonnale saadetud prohvet - prohvet Muhammad - 7. sajandil inimkonnale tõi. Ja islami fundamentalismi kaks peaküsimust on järgnevalt:
  

• 1. Kes on tõeline moslem?
  

• 2. Milline peab olema see ideaalne ühiskond ja riik ning kes peaks seda valitsema?
  

KOMMUNISM
Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse (teooria, mis üritab leida vastuseid võrdsuse ja võrdsustamisega seotud küsimustele inimühiskonnas) ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele.
FAŠISM
Poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele ja kultuurilistele tunnustele tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist, mille peamine ülesanne on viia läbi riiklik taassünd. Fašistlikus riigis kuulub kogu võim riigile ja selle juhile, nagu autoritarismis. Fašistlikus riigis on suur rõhk peatada kõik dekadentsi ehk ühiskondliku allakäigu nähud, luues repressiivne ja sotsiaaldarvinistlik keskkond, kus nõrkust ei taluta ning eri ühiskonnaklasse tihti ahistatakse. Fašistlikeks põhiväärtusteks on, nagu need olid kirjas Vichy Prantsusmaa rahvusembleemil: töö ehk kohustused, perekondlikud väärtused ja isamaa.
VALIMISED
DEMOKRAATLIKUD VALIMISED

• inimeste vaba valik
  
• iseseisev otsuste langetamine
  
• ei pea avalikustama oma otsust
  
• kõigil kandidaatidel on õigus oma vaateid propageerida
  
• kandidaate võib olla palju
  
• regulaarsed valimised ( Riigikogu 4 aastata tagant)
  
• hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse
  
• universaalsus – ainult vähestel täiskasvanutel pole valimisõigust, kodakondsuseta inimesed
  
• valimised on ühetaolised – kõigil on üks hääl
  
• valimised on salajased
  

RIIGIKOGU VALIMISED. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.
KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU VALIMISED. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel ja on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas vallas või linnas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.
EUROOPA PARLAMENDI VALIMISED. Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Valimistulemused tehti kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse ja kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.
E-HÄÄLETAMINE. Elektrooniline hääletamine (e-hääletamine) on üks võimalus teiste hääletamisviiside kõrval. E-hääletamine tähendab siinkohal kaughääletamist Interneti teel.
ERAKONNAD JA KODANIKUÜHENDUSED
ERAKOND – sarnaste maailmavaadetega inimeste ühendus.

• Erakonnaseadus
  
• Parteiline paljusus
  
• Eristamine:
  

• parempoolne/vasakpoolne
  
• koalitsiooni-/opositsioonierakond
  

Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda.
HUVIRÜHM ehk huvigrupp ehk sidusrühm ehk survegrupp on ühiskonnas füüsiline isik, füüsiliste isikute kogum, juriidiline isik või mitteformaalne ühendus, kellel on selgelt väljendatud huvid otsustatavas valdkonnas, keda kavandatav otsus võib mõjutada või kes osaleb otsuse rakendamisel.
Avalikus sektoris peame KAASAMISEGA silmas partnerlust kaasatavate osapooltega/huvigruppidega strateegiliste dokumentide (näit. eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel. Õigusloomevallas toimuv kaasamine või kaasamata jätmine mõjutab meid ja meie igapäevaelu läbi parlamendis vastuvõetud seaduste, valitsuse määruste ja korralduste .