Ühiskonna eksami konspekt (1)

NÜÜDISÜHISKOND
TUNNUSED – ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine
ÜHISKOND – suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis
INDUSTRIAALÜHISKOND – keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine
POSTINDUSTRIAALNE – kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ( keskklass ), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine
INFOÜHISKOND – IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand
TEADMUSÜHISKOND – maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus , teadlased, ülikoolid olulised
SIIRDEÜHISKOND – üleminekufaasis totalitaarselt režiimilt demokraatlikule. Algab dem valimistega, lõpeb dem põhimõtete juurdumisega. Revolutsioon : algatajaks dissidendid , osalevad massid , etteaimamatu, vägivaldne, võimu- ja valitsussuhted muutuvad. Reformid : algatajaks valitsev partei, osalevad poliitikud ja ametnikud, planeeritud, rahumeelsed. Ohud: vana korra kukutajad kehtestavad oma diktatuuri (nt Valgevenes, Kuuba ), tundub liiga aeglane ja rahvas eelistab autokraatiat (Venemaa, pärast I MS Itaalia, Eesti, SM), põhirõhk maj ja sotsküsimused jäävad tahaplaanile (Eesti 90ndad ), uue juhtkonna võhiklikkus viib maj languseni (Moldova), rahvuskonfliktid (Eesti, Serbia , B&H), moraalilangus
VÕIM MAJANDUSES – eduka firma/kompanii mõjusus, sõltub äriedust. See aga muutub kiiremini kui seaduslik riigivõimukorraldus. Võimukeskustel pigem sümboolne kui kohustav tähendus. Nt Wall Street.
RIIGIVÕIM – monopoolsete tunnuste poolest ülemuslik teiste suhtes: kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, otsused on kohustusikud, õigus esindada riiki rv suhtlemises, korraldada igapäevaelu, hierarhiline jaotus. Komponendid: asutused ja institutsioonid (nende kaudu teostatakse), bürokraatia, kirjalikud õigusnormid (reguleerivad suhteid)
VÕIM INIMSUHETES – inimese või grupi suutlikkus mõjutada teisi ning ellu viia oma huve. Ebavõrdne jaotumine. Ressursid ainelised (omand ja kapital ) või vaimsed ( teadmised ja kogemused) või sotsiaalsed (suhted, usaldus)
VÕIMU TEOSTAMINE – autoriteetne ( veendumus , et võimu nõudmised on õigustatud), traditsioonid (dünastiad), karismaatiline liider (autoriteet tänu juhioskustele, Churchill , Gandhi, Lenin ), mõistuslik kaalutlus , sund
DEMOKRAATIA – Põhinõuded: konkurents , hääleõigus, kodanikuõigused. Tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, võimude lahusus , kohtusüsteemide ja teiste organite poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandus , vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees.
SEADUSED – Põhiseadus eelkõige vajalik võimu teostamiseks ja selle piiramiseks. Ettekirjutus, millel on kõrgeim õigusjõud.
ÕIGUSNORM – õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud käitumisnorm, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga
RIIK – võimu- ja valitesmisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ja teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Tunnused: kontroll kindla territooriumi üle, elanikkond, võõrriikide poolne tunnustus, avalikud institutsioonid, otsused vormistatakse õigusnormidena
ÕIGUSRIIK – seaduste võim on maksimaalne ja inimeste roll minimaalne. Tunnused: võimude lahusus, põhiõiguste garanteerimine, täidesaatva võimu seaduslikkus jt. Näited: USA, (tööohutusseadus, karistustabel, riigihanked , diskrimineerimine (õigused muutunud pealesurumisvahendiks), Eestis kuvariga töötamise eeskirjad jpm. Kaasneb tohutu bürokraatia.
HALDUS – objekti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine
AVALIK SEKTOR – põhiülesanne: valitsemine ja haldus (et ellu viia eesmärke, korraldavad vastavad institutsioonid), riigi ülesanded laiaulatuslikud. Riiklikud asutused nt maksuamet , politsei). Avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad tööd iseseisvalt; säilib riigi kontroll, eraldades neile raha ja tellides teenuseid (raviasutused, ülikoolid, ringhääling).
ERASEKTOR – Tunnused: kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete ja seal hõivatud tööjõu hulga järgi. Riik sekkub maksude ja õigusnormidega.
KODANIKUÜHISKOND – Eesmärgiks pole valitseda või teenia kasumit. Seltsid jm kaasavad rahvast riigi otsustamisse. MTÜ, SA, seltsingud. Põhimõtted: mitmekesisuse hoidja (võimaldab eri huvide realiseerimist, lahknemisi tasakaalustada. Väldib võimu monopliseerumist ja tasakaalustab ühiskonda.), täiendab parteide tegevust (ei lase neil domineerida), osaleb seadusloomes , kasvatab dem vajalikke väärtusi (koostöö), toetav riik pälvib poolehoiu
SOTS STRUKTUUR – ühiskonna jagunemine suurteks gruppideks mingit sotsiaalsete omaduste (maj ressursid, haridus , päritolu) alusel. Sots mobiilsus – ühest grupist teise vertikaalselt/ horisontaalselt . Hierarhilisus. Omistatud ja saavutatud staatus. Pakub uudseid arenguteid. Võib tekitada vastasleere.
PLURALISM – arvukate huvigruppide konflikt, kompromiss ja kokkumäng. Oskamatu poliitika viib kriisini või relvakonfliktini
SOTSIAALSED PROBLEEMID – Tõrjutus. Töötus: parandamiseks täiendkoolitused, ümberõpped, tööandjate julgustamine. Vaesus . Kuritegevus. Piirkondlikud erinevused. Sotsiaalpoliitika .
HEAOLURIIK – Püüab vähendada indiviidi riske ja parandada toimetuekuvõimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse. Haridus, tervishoid, perepoliitika . Ühishüved. Ressursside ülekandmine.
JÄTKUSUUTLIKKUS – rahuldab praeguse plvk vajadused ja püüdlsued, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Rahvastikutaaste probleemid (vananeb ja väheneb-> võõrtööjõud, et tõsta maksulaekumust). Rahvastiku kvaliteet (tööpotentsiaal, kaasatus ). Põhimõtted: keskkonnakaitse , elukvaliteet , lõhede vähendamine regioonide ja sots klasside vahel, kultuur- mitmekesisus , erinevate seisukohtade kuuldavus poliitikas. Võimu legitiimsus (rahvaga sama väärtuste jagamine). ÜRO "Agenda 21" üleilmne keskkonnastrateegia
MAJANDAMINE
MAJANDUSRESSURSID- tootmistegurid : maa (kliima, maavarad), inimkapital , kapital (reaalkapital, finantskapital)
MAJ ARENGU PLANEERIMINE - Eesmärgid: täistööhõive, hindade stabiilsus, õiglane tulude ümberjaotamine, kõrge ja püsiv maj kasv
RAHAPOLIITIKA – raha stabiilsuse tagamine. Keskpanga ül madala inflatsiooni hoidmine. Reguleerib raha pakkumist (käibel oleva raha hulka) või raha hinda (intresse, määrab investeeringute mahu. Madalate korral võtavad ettevõtted meelsasti laenu, et tegevust laiendada). Maj poliitiliste eesmärkide hierarhia : 1) hindade stabiilsus 2) maj areng
VALUUTAKOMITEE SÜSTEEM- Rahapoliitika aluseks. Fikseeritud rahakurss ankurvaluuta suhtes, käibelolev raha tagatud välisvaluutaga, raha võimalik vabalt vahetada igal ajahektel välisvaluuta vastu. Riigi keskpanga võimalust teostada rahapoliitikat (raha hulga maj määrab välisvaluutareserv)
FISKAALPOLIITIKA- Riik püüab toetada maj arengust ja vähendada tööpuudust. Vahendid eelarvelised kulutused ja maksud .
TURUMAJ TOIMIMINE -
MAKSUKOORMUS- maksude osatähtsus riigi maj elus, väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-s
RIIKLIKUD MAKSUD- juriidlise isiku tulumaks (21%), füüsilise isiku tulumaks (21%), käibemaks (20%), sots maks (33%), aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks , raskeveokimaks, maamaks (laekub kohaliku ov arvele).Vajalik rahaliste vahendite olemasoluks või sots/maj poliitika kujundamiseks.
- MIINIMUMPALK - 278.02 eurot kuus
-TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKS- kindlustatul 2,8 %, tööandjal 1,4 %
-Kohustuslik pensionikogumismakse määr- 2%
-Alates 01. jaanuarist ei ole enam maksuarvestuses kinnipeetud elatist. Elatist ei loeta enam elatise saaja maksustatavaks tuluks ning elatise maksja töötasult kinnipeetud elatist ei tohi tulumaksu kinnipidamisel maksustatavast tulust maha arvata.
KOHALIKUD MAKSUD- Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, parkimistasu, loomapidamismaks , lõbustusmaks, teede/tänavate sulgemise maks,
OTSESED MAKSUD – Makstakse vahetult riigile tuludelt. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks
KAUDSED MAKSUD- Lisanduvad kaupade/teenuste hindadele. Nt käibemaks, aktsiisid , tollimaks
DIVIDEND - ettevõtte omanikule makstud kasumiosa, mille riik on maksustanud
PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM- kõigil ühesuguse maksumääraga
EELARVELISED KULUTUSED- ergutab tarbimist -> tootmismahu suurenemine -> nõudlus tööjõu järele -> tööpuuduse vähenemine. Samas suurendab inflatsiooni. Eesmärk Eestis: soodsate tingimuste loomine ettevõtlus- ja investeerimiskliima arenguks. Vastutab rahandusministeerium ja RK.
DEPRESSIOON- 1) riik võiks suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut müüa ja palgata töölisi 2) suurendada raha pakkumist, intressid langevad ja saab odavamalt laenada ja investeerida. Võib ka vähendada piiranguid.
ÜLEKUUMENEMINE- Põhjuseks liialdane nõudlus, kõrge inflatsioon , kiire tootmise kasv. 1) Tuleks piirata tarbimist– tõsta maksumäärasid, vähendada riiklikke kulutusi või raha pakkumist, siis tõuseb kapitali hind e intress . 2) Soodustada hoiustamist
EUROOPA VABAKAUBANDUSPRK- Island , Norra, Šveits, Lichtenstein
TÖÖTURG- Tööealine rahvastik 15-74. Maj aktiivne rahvastik ehk tööjõud (sh töötud), maj passiivne rahvastik (eii soovi või pole võimelised töötama, nt koduperenaised tudengid, haiged, heitunud). Hõivatud saavad töö eest tasu,
TÖÖTUS- struktuurne = kvalifikatsioonipõhine. Siin oluline hariduspoliitika. Kahju: tootmata jäänud töödang, sots kahju (oskuste ja teadmiste kaotamine, psüühika – pinged – kodutus , kuritegevus ja must äri), kasvavad riigi kulutused (töötu abiraha , väiksem maksutulu, tarbimine väheneb)
HÕIVEPOLIITIKA- maj ja sots pingete vältimiseks tööhõive suurendamine . Passiivne tööturu poliitika: tagajärgede leevendamine (töötu abiraha motiveerib uut tööd otsima ). Aktiivne: ennetamine, nt uute töökohtade loomine või ümberõppevõimaluse pakkumine.
EL HÕIVEPOLIITIKA- 4 sammast: uus ettevõtluskultuur (soodustada ettevõtlikkust, toetada in püüdlusi ettevõtte rajamisel- vähendada bürokraatiat; riskikapitalituru arendamine, et leitaks nvestoreid tegevuse rahastaiseks), töölerakendamise uus kultuur (ümber- ja täiendõppe arendamine), uute tingiustega kohanemine (kohanemine tehn arengu ja muutuva turusituatsiooniga), võrdsete võimaluste loomine (vähendab soolist diskrimineerimist, töö-ja pereelu ühitamine)
SOTSIAALPOLIITIKA- Eesmärk: tagada in sots turvalisus teenuste ja rahaliste väljamaksete kaudu.
SOTS KINDLUSTUS- hüvitise saaja kaasamine rahaliste ressursside kogumisse. Hüvitis vaid neile, kes on teinud sissemakseid. Mida rohkem maksnud, seda suurem hüvitis. Tervisekindlustuse puhul solidaarsuspõhimõte: teenuseid pakutakse võrdselt. Pensionisüsteem: jooksva finantseerimise süsteem (jooksvatest maksulaekumistest) ja kogumispensioni süsteem (töötaja maksab sihtotstarbelist maksu pensionifondi ), solidaarne riiklik pension (Els 40% lihttöölise kuupalgast), rahvapensioni printsiip (igal vanuril õigus pensionile, olenemata eelnenud palgast, tööstaažist)
HARIDUSPLOIITIKA- mõõteks õppurite osakaal rahvastikus, UNESCO haridustasemed. Probleemid: kvaliteet, kartus kaotada konkurentsivõime (vajadus suurendada reaal - ja loodusteaduste osakaalu ), elukestva õppe juurutamine (mitu kõrgharidust ja täiendamine), koolide juhtimine (efektiivsus, paindlikkus , osapoolte kaasatus)
VÄLISMAJ POLIITIKA- Väliskaubandus: kaupade ja teenuste eksport ja import . Importimiseks on vaja välisvaluutat, mida saab eksportides. Piirangud: tollimaksud (Els 14%) ja kvoodid (mahuline piirang), mittetollilised piirangud (standardid). Põhjus: tollimaks kui tuluallikas, tärkava tööstusharu argument
WTO- Minimaalsed kaubandsbarjäärid. On alandatud tollimakse, kaotatud tööstustoodete eksporditoetused.
RV FINANTSTURG- Börsid: eesmärk raha vajajad ja pakkujad kokku viia, toimub kapitali ost ja müük. Jaguneb: rahaturgudeks (kaubeldakse kõikvõimalike valuutadega), väärtpaberiturgudeks (kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega). Võlakirja müües laenab ettevõte raha ning võtab kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Väärtpaberi ostmisel omandatakse osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel. Aktsia väärtus sõltub ettevõtte edukusest.
IMF- Eesmärk: soodustada rv rahanduskoostööd ja valuutakursside stabiilsust, et toetada stabiilset majkeskkonda. Teostab järelvalvet riikide maj poliitika üle, pakub vajadusel abi maj probleemide lahendamisel
EL ÜHTNE MAJ RUUM- Eesmärgiks ühtsetel reeglitel toimiva EL siseturuloomine. 4 vabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine
EURO- Al 2002 sularahana. Eurotsoon: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland , Iirimaa , Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, SM, Slovakkia, Sloveenia , Soome. Hea: ei pea valuutat vahetama ega pidevalt ümber arvutama , väiksem inflatsioon, madalamad intressimäärad, suurem stabiilsus, mahukamad investeeringud , paremad kaubandusnäitajad, läbipaistvamad hinnad, selgem konkurents.
MAASTRICHTI KRITEERIUMID- 1) tarbijahinna inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5% kolme parima hinnastabiilsusega liikmesriigi keskmist 2) eelarvepuudujääk kuni 3% SKT-st 3) valitsussektori võlakoormus kuni 60% SKT-st 3) pikaajaline inflmäär ei tohi ületada 2%... 4) osalemine Euroopa vahetuskursimehhanismis 2 a
EKP – Põhiül hoida inflatsioon madal. Rahapoliitika üle otsustab EKP nõukogu (EKP juhatus + eurotsooni keskpanga juhid)
RKP- Kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtus
SKP- Riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus. Koosneb: eratarbimine (üle poole), investeeringud (kulutused tehastele, tootmisliinidele jms; üle 25%), valitsuse lõpptarbimine (kulutused haridusele, kaitsekulutused , teedeehitus, ministeeriumide halduskulud; u 20%), puhasekport (ekspordist lahutatakse import)
NOMINAALNE e JOOKSVATES HINDADES- antud aastal kehtinud hindades, sisaldab kõiki turuhinnamuutusi
REAALNE e PÜSIVHINDADES- muutumatutes baasperioodi hindades, keskendub reaalkasvule
LISANDVÄÄRTUS- kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv
INFLATSIOON- Mõõtühikuks olev inflatisoonimäär on keskmise hinnataseme % muutus baasperioodiga võrreldes. Mõõdetakse hinnaindeksite abil: THI (tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus; aluseks indikatiivne ostukorv), tööstustoodangu tootjaindeks (Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus, ilma käibemaksu ja aktsiisita), EXHI (eksportkaupade hindade areng), IHI. Mõju tarbijale: pangalaenu tagasimakse on soodsam, hoiused kaotvad selle võrra väärtust, raha väärtuse e ostujõu langus. Põhjused: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (siis kui pangad annavad lihtsalt laenu); tootmiskulude kasv (nt nafta hinna tõus
SUBSIIDIUM - riigi rahaline abi ettevõttele, et muuda tema toodang kunstlikult odavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Nt uue maj haru rajamisel, kriisiolukorra leevendamiseks. Varjatud vormis kaitsetollid , madalaintressilised laenud, maksudest vabastamine jne
DUMPING - ettevõtete rajamine odavama tööjõuga maadesse või loodust kahjustavate ettevõtete rajamine nõrgemate keskkonna regluatsioonidega maadesse.
MONETARISM - Eesmärgiks inflatsiooni stabiilsus, isereguleeruvad hinnad. Kapitalistlik maj ebastabiilne. Enamik maj probleem seotud mitteküllaldase pakkumisega. Nõudlust ei tohi mõjutada, sest see rikub maj iseregulatsiooni. Maj tsükleid põhjustab rahamassi kõikumine. Ivesteeringute kasvu tagab rahamassi kasv.
KEINSIONISM- Kap maj on ebastabiilne. Probleemid seotud mitteküllaldase nõudmisega. Eesmärk täistööhõive. Nõudlust tuleb reguleerida, et tõsta tööhõivet. Tsükleid põhjustavad tarbimise ja investeerimise kõikumised, investeeringute kasvu tagab intressimäärade reguleerimine.
VALITSEMINE
DEMOKRAATIA- Hea: kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadustega piiratud. Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust, kuna kõigil on õigus osaleda otsustamisel . Edendab ühist ja individuaalset heaolu eeldusel , et valitsuse poliitika esindab rahvahulkade huve. Tagab poliit stabiilsuse. Halb: Kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib valimisõigus tuua võimule harimatu massi. Enamuspõhimõte võib põhjustada vähemuste huvide tõrjumise. Kollekiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu.
PRESIDENTALISM- Nt Mehhiko , Argentiina, Egiptus , Gruusia, USA. President nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvas valib presidendi. Valitsuse koosseis muutub pr valimise järel, mitte parlamendi. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Pr nim ja tagandab valitsuse. Hea: valitsused on pikaajalised. Halb: vastastikkuse tegevuse pärssimine või blokeerimine
POOLPRESIDENTALISM- Nt Prm, Island, Portugal, Leedu, Venemaa. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nim ametisse peaministri, kellega koos juhib valitsust. Parlament hääletab ametisse ja tagandab valitsuse.
PARLAMENTALISM- Nt It, SM, Šveits, Iirimaa. Esindusdemokraatia . Rahvas valib parlamendi, mis valib presidendi. Parlament hääletab ametisse ja tagandab valitsuse, kes annab aru Rkgle. Hea: üksmeel kiirendab otsustusprotsessi. Halb: konflikt viib võmukriisini.
VALIMISED- Funktsioon: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmisi; rahva usalduse indikaator ; hariv. Põhimõtted: üldisus (valijate võimalus teostada hääletamist formaalselt võrdsel viisil; vanuse- ja kodakonsuspiirang), vaba konkurents (vabadus kandideerida ja hääletada isiklike veendumuse järgi), ühetaolisus e võrdsus (võrdsed võimalused propageerimiseks; kõik hääled kaalult võrdsed, igaühel ainult 1 hääl)
MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM- ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik, kes saab enim hääli). Lihthäälteenamus: saadikuks saab teistest rohkem hääli saanud. Absoluutne häälteenamus: 50%+ häält. Hea: selgus ja lihtsus. Halb: annab eelised juhtivale suurparteile, diskrimineerib väiksemaid; kaotsiläinud hääled, ei peegelda täpselt valijaskonna eelistusi.
PROPORTSIONAALNE- Jagab saadikukohad parlamendis võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (tuleb eelistada üht või teist erakonda). Avatud (reastatakse ümber pärast tulemusi; sõltub valija toetusest) või suletud nimekiri (kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu kandidaati parlamenti pääseb; sõltub erakonnast). Halb: keerukus, erakondade suur mõju, kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Hea: tänu häälte ülekandmisele ei lähe need kaduma; parteide võrdsemad šansid saada esindatud, tagab pluralismi.
HÜBRIIDNE- Igal valijal 2 häält: majoritaarselt ringkonna kandidaadile, proportsionaalselt üleriigilisele. Nt Venemaa, SM, Itaalia, Leedu, Ungari. Hea: erakondlikud ja regionaalsed huvid paremini tasakaalus.
VALIMISED EESTIS- Mitmemandaadilised valimisringkonnad: mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kvoot: vajalik häälte arv saamaks esindatud, ülejääk kantakse üle teistele nimekirjas. Valimiskünnis: parlamenti pääsevad need erakonnad , kes on saanud vähematl 5% häältest üle Eesti; väldib Rkg killustumist väikesteks fraktsioonideks.
ERAKONNAD- Programm: nägemus kõigi ühisk valdkondade ja poliitikate arendamisest.
VASAKPARTEID- astmeline tulumaks, eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine, ühihüvis, toetused ja sots teenused
PAREMPARTEID- turumaj, riigi vähene sekkumine, vaba konkurents
POPULISM - "kõigi" huvide esindamine , bürokraatia materdamine
SURVEGRUPP - Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. Eesmärk mõjutada poliitikat. Sihtgrupp võimueliit. Lobism . Erinevad liigid
KATEGOORIAKAITSE GRUPID- kindla sots kategooria huvie kaitse. Huvituvad enese elu- või äritingimuste parandamisest. Nt ametiühingud, tarbijate liidud.
EDENDAMISGRUPID - Nt muinsuskaitseorg, keskkonnakaitseorg. Tugineb vabatahtlikkusele. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale.
KAUDNE SURVE- Avaliku arvamuse kujundamine massimeedia , -aktsioonide kaudu. Koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Nt Ametiühingute Keskliit ja SDE.
OTSENE SURVE- Mõjutatakse Rkg saadikuid, ministreid või tippametnikke. Äriühingud
SOTS LIIKUMISED- Killustunud võrgustikud, toetajaskond muutuv, probleemipõhised, tegevus edendab ideid või väärtusi, otsesed aktsioonid lobismi asemel. Nt nais -, gei-, rahu-, keskkonnaliikumised.
SEADUSANDLIK VÕIM- Kahekojaline: Alamkoda otseste valimiste teel, ülemkoda seisulik (UK) või regionaalsetel huvidel põhinev. Nt SM, Prm, It, Tšehhi, Norra, Poola, Venemaa. Ühekojaline: Skandinaavia. Formaalõiguslik struktuur: spiiker (juhib igapäevatööd, tagada istungite korrakohane kulg); komisjonid/komiteed (võrdelised ministeeriumitega). Poliitiline struktuur: koalitsioon (kuuluvad valitsusse), opositsioon (kritiseerib valitsuse tegevust, pakub alternatiive); fraktsioonid e saadikurühmad (aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus). Funktsioon: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi; erinevate huvide esindamine ja nende viimine seadustesse (kaasneb lobism); järelvalve valitsuse üle (otsene ja kaudne kontroll)
SEADUSEELNÕU MENETLEMINE - Algatada võib: valitsus, fraktsioon, komisjon , üksiksaadik. 1) Eelnõu antakse Rkg juhatusele 2) Juhatus määrab juhtivkomisjoni valdkonna järgi 3) Esimesel lugemisel kuulatakse ettekanne ja otsustatakse jätkamine. Vahe võib olla kuni 3 kuud. 4) Teisel lugemisel peamised vaidlused, muudatusettepanekute hääletamine. Kolmandal lugemisel enam üksiksaadikud sõna võtta ei saa. 5) President kuulutab välja
TÄIDESAATEV VÕIM- Enamusvalitsusel on vähemalt pooled saadikukohad parlamendis. Vähemusvalitsusel puudub parlamendi enamuse toetus.
BÜROKRAATIA- Ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega e avaliku haldusega. Püsivus- töökogemus ja professionaalsus . Arvukus. Süsteemi stabiliseerija ja vahekotunik. Järelvalve: sisekontroll (eetikanormid), poliitiline (varaline järelvalve, kontroll kõrgemate ametikohtade protsetuuride täitmise üle), õiguslik (tagab haldussuutlikkuse, väldib korruptsiooni; kohtusüsteemi või ombudsmani abil)
KOHTUVÕIM- Kohtusüsteemid: Anglo-Ameerika (ühtne, tipneb ülemkohtuga, puudub konstitutsioonikohus, kohtunikud valitakse) ja Mandri-Euroopa (mitmeharuline spetsialiseerunud; tipneb konstitutsioonikohtuga; kohtunikud nim valitsus). Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Funktsioonid: seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve; erinevate võimuasutuste tasakaalustaja; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabailiseerimine.
EUROOPA LIIT
MINISTRITE NÕUKOGU- Seadusandlik. Igat liikmesriiki esindab 1 minister. Koosseis sõltub, mis küsimust arutatakse. Eesistujariik. Otsused hääletamise teel. Ministril häälte arv vastavalt riigi rahvaarvule. Eestil 4 häält. Vastuvõetakse 258 poolthääle korral. Erineva kohustusikkuse astmega aktid: määrus (kõikidele täitmiseks); direktiiv (ise õigus otsustada, kuidas täita nõuded); otsus ja arvamusavaldus (kellelegi konkreetsele). Ungari praegu
EUROOPA KOMISJON- Täidesaatev. Algatab uusi õigusakte ja kontrollib, et liikmesriigid järgiksid reegleid ja täidaksid EL õigusakte, haldab EL eelarvet , esindab Eli rv org's. 27 volinikku, kelle kanditatuurid nim liikmesriikide valitsuste poolt, ametisse hääletab europarlament. Lähtub EL, mitte koduriigi huvidest. Juhib president Barosso. Allüksusteks peadirektoriaadid.
EUROOPA PARLAMENT- Liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee. Vetoõigus. Valimised iga 5 aasta järel, otsesed. Saadikumandaadid vastavalt rahvaarvule. Eestist: Kelam, Savisaar , Padar, Ojuland, Oviir, Tarand . Ideoloogiafraktsioonid.
EUROOPA KOHUS- Iga EL kodanikul õigus paluda abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma kohustusi, mis tulenevad EL seadusandlusest. Valvab ühendust huvide arvestatust. EL'i õigusakt ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes. 27 kohtunikku.
EUROOPA ÜLEMKOGU- Poliitiline juhtimine. Liikmesriikide presidendid või peaministrid. Suunatakse üldist arengut ja tegevust. Juhib president (2,5 a) Rompuy
EUROOPA KONTROLLIKODA- EL eelarve täitmise õigsus. Koostab igaaastase aruande.
TÄNAPÄEVA MAAILM
ÜLEILMASTUMINE- majanduslik (tekivad rv korporatsioonid, ettevõtted), kultuuriline (ühised kult sümbolid, ühtlustuvad kult tarbimine ja väärtused), poliitiline (tugevnevad rv org'd, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades rahvusriikide rolli)
RISKIÜHISKOND- Jagatakse riske ja probleeme
INTERNATSIONALISEERUMINE- tihedam läbikäimine riikide ja rahvaste vahel (majandus, haridus)
NEOKOLONIALISM - välisriikide mõju sotsiaal-majanduslikult
RV JULGEOLEK- sõltub: muutustest mõnes suurriigis, suhetest suurriikide vahel, tehn. Avastustest sõjatööstuses
G7: It, Jaapan, Kanada , Prm, Sm, UK, USA + Venemaa
ARENGUABI- Raha, kaupade, spetsialistide lähetamine, soodne laen. Humanitaarabi
ÜRO- Eesmärk: vältida sõdu, tugevdada rv julgeolekut, kaitsta dem, edendada kõigekülgset koostööd. Peaassamblee peasekretär Ban Ki- Moon .
UNICEF- lastega seotud probleemid
UNESCO- edendab haridust ja kultuuri
ÜRO JULGEOLEKUNÕUKOGU- lahendab riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetab ja surub maha agressioone, tagab rahu. 5 alalist liiget: Hiina, Prm, Venemaa, UK, USA. Otsused kõigile liikmetele kohustuslikud
NATO - Kriiside ohjamine, rahuvalve, rahastab kult pärandi kaitseprogramme ja teadusuuringuid. Kollektiivse enesekaitse põhimõte. Rasmussen
OSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Org. 55 liiget. Püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata konfliktijärgsele sots taastustööle, sh inimõiguste tagamisele. Missioonid nt Serbias, Eestis.
INIMÕIGUSED- Põhilised, poliitilised, sots-maj, kultuurilised. Põhidokumendid: ÜRO Inimõiguste deklaratsioon (Haagi rv kohus), EL EL põhiseaduse leping (Euroopa Kohus), Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste konventsioon ja Euroopa sotsiaalharta (E inimõiguste kohus)