seleta mõiste jätkusuutlik areng Õ lk 23 24 Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. IMF, Maailmapank ja ,,kulutused sotsiaalpoliitikale pole koorem, vaid investeering" - põhjenda, miks on riigile kasulik ,kui ta kannab oma elanike eest hoolt. Kirjelda, millised probleemid kaasnevad rahvastikutaaste küsimusega Õ lk 26 - 28 · Rahvastik vananeb ja väheneb - riik on sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ja maksulaekumisi. · Sündimus jääb alla suremusele sektorid Õ lk 29 - 30 · I ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) · II ehk erasektor (eraettevõtted) AS, OÜ · III ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused ) SA, MTÜ
Eesti rahvaarv küündib miljoni lähedusse. Venemaa rahvaarv ulatub aga 140 miljonini. Meiesuguse väikerahva jaoks pole miski muu olulisem, kui meie rahva püsimajäämine esivanemate maal. Öeldake, et lahenduseks sellele on Eestis jätkusuutlikkuse arendamine. Eestit saab mitmeti jagada kaheks- vanad ja noored, rikkad ja vaesed. Kuid kas neid aspekte vaadeldes leiame siiski,et Eesti on jätkusuutlik? Eesti üheks suureks mureks on saanud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik aina vananeb ja väheneb. Arvestame siinkohal ka demograafide arvamust, mis seisneb selles, et kui sündivus Eestis ei tõuse lähemate aastate jooksul ligi kaks korda, sureme rahvusena lihtsalt välja. Jätkusuutlikuks peetakse riiki, kus üle 65-aastased moodustavad kogurahvastikust 7 või vähem protsenti. Eestis on see protsent aga 16,3. Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides on vanurite osakaal rahvastikus väga suur. Ning nende osakaal suureneb pidevalt madala
2. Lisaks legitiimsusele peab hea valitsemine olema ka efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. 3. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt näiteks oli pärast majanduskriisi meie valitsuse peamiseks eesmärgiks majanduse kasv, kuid selline strateegia viis sotsiaalse võrdsusetuseni ja mõjutas keskkonda. 4. Eesti rahvastikutaaste probleemideks on rahvastiku vananemine ja vähenemine, sündivus jääb alla suremusele. 5. Rahvaarvu kõrval on oluline ka rahvastiku kvaliteet sellepärast, et inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal ja kaasatus ühiskonda määravad ära inimarengu ja need näitajad annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. 6. Ühiskonna jätkusuutlikkuse arendamise põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus on tagatud? Jätkusuutlikkus on areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Üheks olulisemaks jätkusuutlikkuse tagajaks on peale majandusliku heaolu ka rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on selle lahendamiseks sundinud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Eesti rahvastiku olukord on keeruline- sündimus jääb alla suremusele, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond. Sellise ühiskonna on tekitanud just 1940.- 1950.aastatel Nõukogude Liidust sisse toodud võõrtööjõud, kes nüüd on jõudnud pensioniikka
Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvk. vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvk. samasuguseid huve. Tänapäeval: ühendada majanduskasvu ja keskkonnahoidu. Milline on? 1)efektiivne, huvide rahuldamine tasakaalustatult 2)läbipaistev, kodanikku kaasev 3)õiguspärane(võimulolijatel rahvaga samad väärtused) Kulud sots.pol'ile pole koorem vaid investeering. Probleemid: alkoholism,narko,kuritegevus,vaesus.. Demograafiline jätkusuutlikus arenenud riikides probleemiks rahvastikutaaste prob. Lisaks rahvaarvule tähtis rahvastiku kvaliteet haridustase, tervis, töö poten., kaasatus. Ühiskonna mõiste 1)avalik sektor(riigi ja omavalitusasut.) 2)erasektor(eraettevõtted) 3)MT sektor(organisats.) Sektorite eraldatus ja läbipõimumine: Erasektor Avalik sektor 1)Tulundussektor: 1)eraettevõtted 1)riigiettevõtted 2)MT sektor: 2)kodaniku org. 2)riiklikud avalikõiguslikud
valdkondades juurdunud ning probleemidest, näiteks majanduskriis, on üle saadud. 14. Ühiskonna jätkusuutlikku arendamise 2 põhimõtet: Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Esikohal on ühiskonna, kui terviku areng 15. Hea valitsemine on legitiimne ehk õiguspärane, efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Rahvas peab samu väärtusi mida väärtustavad ka võimulolijad. 16. Demograafilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse probleemid: * rahvastikutaaste probleem ehk rahvas vananeb ja väheneb - Iga järgnev põlv peab olema arvukam. * Rahvastiku kvaliteet- iga järgnev põlv peab olema targem ja tervem. 17. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb planeerida arengut pikema perioodi peale. Loodud on: Ülemaailmne keskkonnastrateegia ,,Agenda 21'', rahvuslik arengustrateegia, valdkonnastrateegia nagu näiteks Eestis Lastekaitse strateegia aastani 2015 ja eelnevalt on olnud ka näiteks narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012.
Eesti Rahvastiku Areng Eesti maa ja rahva arengus on esimene suur probleemirühm seotud Eesti ja eestluse taastearengu kindlustamisega XXI sajandi geopoliitilises keskkonnas, teine niisuguste rahvastikutrendidega, mis Eestit käesoleval ajal Euroopast eemale kannavad. Mõlema probleemirühma lahendus sõltub sellest, kuivõrd ja kui kiiresti ning kas üldse hakkavad riigikorralduses seas tooni andma riigimehelikult mõtlevad juhid. Eesti rahvastikutaaste hälbed Eesti maa ja rahva taastearengu kindlustamisküsimuse kõrval nõuab rahvastikuteaduslik lähenemine veel nende demograafiliste arengutrendide väljatoomist, mis kuidagi ei soodusta Eesti liikumist Euroopa integratsiooni suunas, pigem vastupidi, väljaöeldud soovide ja mõneti ka vastava toimetamise kiuste nihutavad meid koguni Euroopast eemale. Eesti rahvastikuprotsesse on vaadeldud nende rahvaste ja riikide kontekstis, kellega oleme demograafilise arengu ajastuselt võrreldavad
Loo Keskkool EESTI RAHVASTIKU ARENG Referaat Autor: Aleks Aasaru Klass: 11 Loo 2008 Loo Keskkool Eesti rahvastikutaaste hälbed Eesti maa ja rahva taastearengu kindlustamisküsimuse kõrval nõuab rahvastikuteaduslik lähenemine veel nende demograafiliste arengutrendide väljatoomist, mis kuidagi ei soodusta Eesti liikumist Euroopa integratsiooni suunas, pigem vastupidi, väljaöeldud soovide ja mõneti ka vastava toimetamise kiuste nihutavad meid koguni Euroopast eemale. Kõnealused probleemid peaksid valmistama riigijuhtides muret, kuid tegelikult mitte. Riigikorralduslikud reformid on aga hädavajalikud
süsteemi terviklikust. Võimendatud liikumine ühe eesmärgi suunas, pärsib teise saavutamist. ( Valitsemine: võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas, valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Tagamine: Ülemaailne keskkonna strateegia, rahvuslik aregustrateegia, valdkonnastrateegia, tegevuskava mida ellu viia. Rahvas: Majanduslikust heaolust on tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Sama oluline kui rahvaarv on ka rahvastikukvaliteet.)
majanduse arengut maailmas, loodi 1944.a Maailmapank arengu-või üleminekumajandusega riikide maj.arengute jälgimine ja nende järeleaitamine laenude, nõustamise, tehtnilist abi ning kogemuste jagamise toel. Riigile on see kasulik seepärast, et siis jäävad inimesed Eestisse, on oma riigiga rahul, maksavad ilusasti makse ning neil on siin hea ja turvaline elada. 14. Kirjelda, millised probleemid kaasnevad rahvastikutaaste küsimusega Õ lk 26 28 Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu. 15. sektorid Õ lk 29 - 30 Esimene ehk avalik sektor(riigi-ja omavalitsusasutused Tallinna Ülikool), teine ehk erasektor(eraettevõtted AS Regio, OÜ), kolmas ehk mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid SA,MTÜ). 16. iseloomusta põhjalikult avalikku sektorit Õ lk 31 - 33 Tuumaks on riik. Iseseisev kohus, seadusandlik ja täidesaatev võim on eraldiseisvad
Nüüdisühiskond: Infoühiskond - ID-kaardi olemasolu (võimalik siseneda internetipanka), e-valimine, e- retseptid (haigekassa süsteem), Siirdeühiskond - riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale (nt Eesti Vabariigi algusaastatel). Teadmusühiskond - ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadusuuringute tulemusi st teadlaste abi. Demograafiline jätkusuutlikkus - ehk rahvastikutaaste probleemid, iseloomustab rahvastiku kogust (kui suur on iive, väljaränne jne). Sotsiaalne jätkusuutlikkus - eesmärgiks ühiskonna sidusus ja elanike heaolu tõstmine (nt arstiabi kättesaadavus kõigile, haridus) Majanduslik jätkusuutlikkus - Maakera ressursse ei kasutata kiiremini kui loodus neid taastab, riik piirab seadustega maakera ressursside kasutamist. Valitsemise jätkusuutlikkus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas ning
Ühiskonna töö materjal 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiuti...
Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust, struktuuri/koosseisu ja arengut/muutusi, keskendub ajadimensioonile ning küsimustele palju on? Kes on? Kuidas ajas muutuvad? Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia,...
arvelt jne) 4. Läbipaistev valitsemine 5. Kodanikke kaasav valitsemine Heaolu kasv 1. Riigi sekkumine majandusse 2. Sotsiaalsed investeeringud 3. Kulutused sotsiaalpoliitikale ei ole koorem, vaid investeering, nt tööandjad toetavad haritud tööjõu taastootmist 4. Vaatame lk 25 Eesti ühiskonnakihtide (5) hinnangud erinevates eluvaldkondades toimunud muutuste kohta 2004. aastal Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus 1. Rahvastikutaaste probleemid 2. Rahvastik vananeb ja väheneb pensionäride osakaalu suurenemine 3. Võõrtööjõu osatähtsuse suurenemine 4. Eesti rahvastiku olukord sündimus jääb alla suremusele 2003 a. pensionärid 27 % rahvastikust 5. On vaja suurendada sündivust toetusprogrammid 6. Oluline on ka rahvastiku kvaliteet haridus, tervis, kaasatus ühiskonda, tööpotentsiaal jne) 7. Inimarengu uuringud vangide arv, vägivaldsed surmad, töötus,
REFORMIERAKOND 1. SUHTUMINE MAJANDUSSE Reformierakonna majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustasemetõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimelinemajandusstruktuur - just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus,teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus.Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas - Eestistehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks jakonkurentsivõimelisemaks. Töö tootlikkus ja hind peab kasvama - vaidsellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks onjust inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigija kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse.Nende eesmärkide saavutamiseks viib Reformierakond läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid. 2. SUHTUMINE RIIKI/INDIVIIDI ROLLI, RIIGI JA INDIVIIDI VABADUSTESSE ...
sotsiaaltoetuste eraldamine abivajajatele. Ka leibkondade majanduslik elujärg on oluline. Nii Eestis kui Euroopa riikides läbi viidud uuringud kinnitavad, et majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab rohkem avalikke institutsioone ja näeb ühiskonna arengut helgemas valguses. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikidele on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. 1960. aastail oli Euroopas keskmiselt 0,5 vanurit ühe töötava inimese kohta, siis praegu on see suhtarv 1,2. Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga on Eesti, kus 2003. aastal moodustasid pensionärid 27% rahvastikust. Prognoosi kohaselt on keskmine eestlane 2050
partnerlussuhted; võrgustikuvalitsemine vastandub olemuselt jäigale hierarhilisele bürokraatlikule valitsemisele. Ülekandeühiskond nimetatakse heaoluriigi ühte tunnust, kus ressursse kantakse üle ühest valdkonnast teise (Nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Ülekande ulatus on riigiti erinev ning on üheks aluseks, millest lähtudes tuuakse välja heaoluriigi mudeli. Demograafiline jätkusuutlikkus ehk rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. See on paljusid riike sundinud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Selle tagamiseks tuleb suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu. 4 Rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda
Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav. Jätkusuutlikkuse põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine, kõrge elukvaliteet, 1 erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine, kohustused tulevaste põlvkondade ees, keskkonnakaitse. Arenenud riikide puhul on probleemiks rahvastikutaaste. Rahvaarvuga sama oluline on rahvastiku kvaliteet (inimeste haridustase, tervis jms). ÜHISKONNA SIDUSUS (Õ. LK. 29-59) 1. Ühiskonna struktuur jaguneb kolmeks: esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitusasutused, avalik-õiguslikud asutused), teine e erasektor (eraettevõtted) ja kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Riigisektori tunnused: võim on ülimuslik,
Töötus: parandamiseks täiendkoolitused, ümberõpped, tööandjate julgustamine. Vaesus. Kuritegevus. Piirkondlikud erinevused. Sotsiaalpoliitika. HEAOLURIIK Püüab vähendada indiviidi riske ja parandada toimetuekuvõimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse. Haridus, tervishoid, perepoliitika. Ühishüved. Ressursside ülekandmine. JÄTKUSUUTLIKKUS rahuldab praeguse plvk vajadused ja püüdlsued, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Rahvastikutaaste probleemid (vananeb ja väheneb-> võõrtööjõud, et tõsta maksulaekumust). Rahvastiku kvaliteet (tööpotentsiaal, kaasatus). Põhimõtted: keskkonnakaitse, elukvaliteet, lõhede vähendamine regioonide ja sots klasside vahel, kultuur- mitmekesisus, erinevate seisukohtade kuuldavus poliitikas. Võimu legitiimsus (rahvaga sama väärtuste jagamine). ÜRO "Agenda 21" üleilmne keskkonnastrateegia MAJANDAMINE MAJANDUSRESSURSID- tootmistegurid: maa (kliima, maavarad), inimkapital, kapital
majandusliku kindlustatuse küsimus. 4.3 Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Majandusliku heaolu kasvust tähtsam on küsimus, kuidas jaotub see heaolu inimeste vahel. Prantsuse valgustusfilosoof Charles de Montesqieu rõhutas, et demokraatlikuks ei tee ühiskonda mitte see, palju riigil rikkust on, vaid see, kuidas riik rikkust ühiskonnaliikmete vahel jagab. Arenenud riikidele on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. See on paljusid riike sundinud võtma vastu võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Kui 1960. aastail oli Euroopas keskmiselt 0,5 vanurit ühe töötava inimese kohta, siis praegu on selleks suhtarvuks kujunenud 1,2. Pensionärid moodustavad Euroopa Liidu maades umbes 20 protsenti rahvastikust, nende osakaal suureneb pidevalt madala sündimuse ja keskmise eluea pikenemise tõttu.
Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Jätkusuutlikkuse põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine, kõrge elukvaliteet, erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine, kohustused tulevaste põlvkondade ees, keskkonnakaitse. Arenenud riikide puhul on probleemiks rahvastikutaaste. Rahvaarvuga sama oluline on rahvastiku kvaliteet (inimeste haridustase, tervis jms). Iibega seotud probleemid. b) Jätkusuutlik valitsemine, hea valitsemine Jätkusuutlik valitsemine: legitiimsus- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas; efektiivsus- eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine ehk suutlikkus otsuseid ellu viia; läbipaistev ja kaasav Hea valitsemine: legitiimne e. Õiguspärane, efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
2007. aastal sündis eesti peredes 11 195 , mitteeesti peredes 4573 last, suri 11372 eestlast ja 5757 mitteeestlast. Niisiis on mitteeestlaste loomulik iive ikkagi veel negatiivsem kui eestlastel. On karta, et kumbki rahvastik ei saavuta nullkasvu ja Eesti rahvaarv jätkab aeglast kahanemist ka kaugemas tulevikus. Üheks tagajärjeks on muide vanuselise koosseisu kiire halvenemine, vanurite suhtarvu plahvatuslik tõus, mis omakorda hoiab suremusnäitajad kõrgel. Rahvastikutaaste seisukohalt on Eesti olukord seega üpris kurb ega saagi lähemas tulevikus paraneda. Eesti rahvastik kahaneb ka väljarände tõttu. 2008. aasta algul elas Eestis 1 341 000 inimest, millest umbes 1,1 miljonit on põlis- või põlistunud rahvastik. Praegusoludes on Eesti tõenäoline rahvaarv 2020. aastaks langenud 1,2 miljonile ja peaks sellel tasemel püsima jääma, kusjuures siis loodetavasti pole enam tarvis eristada põlis- ja tulnukrahvastikku. Ent
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
