Majandus 12. klass / spikker (0)

sotsiaalhoolekanne -vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, sotsiaalmaks -rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne -inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti-ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik-protektsionistlikku maj viljelev riik,kus suur osa maj on riigi kontrolli all,vohavad riigiettevõtlus ning bürokraatia ja riik sekkub mitmetasandiliselt kodaniku igapäevaellu. Tootmistegurid jagunevad: Maa( loodusressursid ,kliima,maa), Kapital (reaalkapital,finantskapital), Inimkapital (tööjõud,ettevõttlikus). SKP koosneb:eratarbimine, investeeringud ,valitsuse lõpptarbimine,puhaseksport( eksport -import, kui on neg, siis->osa SKP-st kasutatakse väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks ).ALTERNATIIVKULU-ühe hüvitise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest /tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu.LÕPPTARBIMINE-kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. VAHETARBIMINE -kaubad ja teenuse, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmistel.LISANDVÄÄRTUS-igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba vääruse kasv. INFLATSIOON -riigi keskmise hinnataseme ätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.DEFLATSIOON-üldise hinnataseme jätkuv alanemine. RAHAPOLIITIKA -makromaj poliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega. VALUUTAKOMITEE -rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. FISKAALPOLIITIKA -makromaj poliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutaa majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil.INFLATSIOONIMÄÄR-keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasiperioodiga (eelmine aasta, kuu) võrreldes.TARBIJAINDEKS- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinade muutust.TÖÖSTUSTOODANGU TOOTJAHINNAINDEKS -indeks, mis isel Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita.EKSPORIHINNAINDEKS- hinnaindeks , mis isel Eestist väljaveetavate ehk eksportkaupade hindade arengut. IMPORIHINNAINDEKS-hinnaindeks, mis isel Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut.Inflatsiooni pidurdamisvõimalused: kõrged intressid laenudele , tootmise ja tarbimise piiramine.Inflatsiooni põhjus: sularaha liigne käibele laskmine, laenuraha sissevool riiki, kaubavarude mõttetu soetamine, hindade tõstmine. Majanduspoliitika eesmärgid:võitlus tööpuudusega, võitlus inflatsiooniga , kõrge ja püsiv maj kasv, õiglane sissetulekute jaotus.Eesti rahapoliitika baseerum valuutakommitee süsteemil: fikseeritud vahetuskurss akurvaluuta suhtes,kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega, valuuta on täielikult konvereteeritav nii jooksev - kui ka kapitalikonto tehinguteks.
maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki, aktsiisimaks . k.a kohustuslikud kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet . Riiklikest maksudes on otsesed maksud(makstakse vahetult tuludel (fitulumaks,ettevõtte tulumax,sotsiaalmax(k.a kohustuslikud kindlustusmaksud)) Kaudsed maksud:käibemaks, aktsiisid , tollimaks . Tulumaks -fi maksavad tulumaksu kogu tulult.maksuperiood aasta. Maksuvaba tulu on 2012.a 14.4€kuus.tulumaksumäär 21%. Äriühingud maksavad kasumi jaotamisel. Kui kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki.Äriühingul tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali vähendamisel ja aktsiate osade tagasiostmisel. Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, mis tähendab, et tulud maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks(k.a kohustusliku kohumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tuli saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksumäär on 33%(13% ravikindlustuseks)Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad.(FIE maksab ise oma ettevõtlustuludelt) Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100%ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksistamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksumäär on üldjuhul 0,1-2,5% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu .Maamaksu maksab maa omanik(k.a riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks-sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu korraldaja. Tarbimismaksu eriliik(asendab selles valdkonnas käibemaksu) Käibemaks on tarbimismaks, millega maksustatakse kaupade ja teenuste tarbimist. See on kaudne maks, mis sisaldub toote hinnas . Käibemaksu standardmäär on Eestis 18%, kauba või teenuste maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9%(raamatud, töövihikud,ravimid jne)määra.Tollimaks.Euroopa Ühenduse lepind keelab impordi-ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ning näeb ette ühisde tollitariifisiku vastuvõtmise suhtes kolmandate riikidega, luues seega aluse tolliliidu moodustamiseks liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikida suhtes kehtestatakse õhised tollimaksumäärad.Aktsiisid. Tarbimismakse võib tinglikult liigitada üldisteks(N käibemaks) ja erimaksudeks(aktsiisid).Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule. Aktsiisidel on tarbimiseks piirav ja turgu reguleeriv iseloom. Nende kaudu saab riik müjutada tarbijate eelistusi. Aktsiisid on kaudsed maksud. Maksukoormust kannab lõpptarbija. Alkoholi-,tubaka-,pakendi-,elektri- ja kütuseaktsiis. Raskeveokimaks-maksustatakse Eesti liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoautosid või autoronge.Maksu maksav veoki omanik. Riiklik maks. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Maksud laekuvad kohalikku eelarvesse.(müügimaks,paadimaks,reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks,loomapidamismaks,lõbustusmaks,parkimistasu.) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumäärusega sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ül on anda üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Töötuskindlustusmaks-töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse.See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingu ja teenistussuhete ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Maksavad: kindlustatu(2,8%), tööandja(1,4%). Kindlustatud isik ei ole:FIE, notar ,kohtutäitur,vandetõlk,vabakutseline loovisik,vanaduspensioniikka jõudnud isik jne.Kogumispensioni liigid: 1)kohustuslik kogumispension(maksavad kohustuslikus korras liitujad ja vabatahtlikult liitujad)2)täiendav kogumispension. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983.a.Enne 1983. aasta 1.jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohtus maksta makset, kui nad on esitanud vastava avalduse(vabatahtlikud liitujad). Kogumispensioniga liitunud isik maksab 2% maksustatavatelt tuludelt, riik lisab 4% makstava sotsuaalmaksu arvelt. Maksumäärad võivad aasta jooksul muutuda! Praegune majanduslik olukord nõuab, et kõik maksukohuslased tasuksid vajalikud maksud. juba üle aasta korraldab Maksu-ja Tolliamet ümbrikupalga-vastast kampaaniat. Maksupettused halvendavad nii riigi haldamist kui mõjutavad ka palgasaaja heaolu(sõltub pension ,haigusraha, puhkusetasu ,emapalk jne). majanduse põhitegurid-edukas majandustegevus eeldab üksikisiku, ettevõtte ja riigi tasandil majanduskeskkonna tundmist ja majanduskäitumise kavandamist,majanduse plaanerimisel tuleb alati lähtuda eeldusest, et ühiskonna ja indiviidi kasutatada olevad ressursid on piiratud; tootmisressursid e –tegurid-loodusressursid, inimressursid e tööjõud, kapital(investeeringud jne), ettevõtlikkus(oskus 3 esimest tegurit kasulikult kombineerida);majanduse põhiküs-mida/kui palju/kuidas/kellele toota;majandussüsteemid:naturaalmaj-kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise,raha ei kasutata või on vähetähtis,tööjaotus on vähearenenud,töömeetodid ja toomisvahendid on algelised,vähene kaubavahetus,teadmiste ja oskuste parandamine põlvest põlve toimub traditsioonide järgi;turumaj-nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul määrab ressursside kasutamise, vaba konkurents ressursside kasutamise eesmärgil, riigivõimu vähene sekkumine majandusse;käsumaj-riik otsustab mida,kuidas ja kellele toota,tootmisressursid ja turustamine on riigi käes, eraomandus puudub või on piiratud,majanduse korraldamine lähtub ideoloogilistest eesmärkidest;praktikas on majandussüsteemid omavahel segunenud,igas riigis on tooteid/teenuseid,mille nõudmist ja pakkumist reguleerib riik;maj põhinäitajad-rahamaj koguprodukt (RKP)-a jooksul riigi kodanike/riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades ,mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete maj aktiivsust;sisemaj koguprodukt(SKP)-a jooksul riigis toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades,mõõdab riigi maj tegevuse tulemusi;SKP per capita -SKP ühe elaniku kohta,mis saadakse kui SKP absoluutsuurus jagatakse riigi rahvaarvuga ;SKP-d kasutatakse: eratarbimiseks,investeeringuteks, avaliku sektori rahastamiseks,ühishüvede pakkumiseks;maj poliitika:riigi ül on kaasa aidata maj tsüklilisest arengust tulenevate riskite maandamisele ning stabiilselt areneva maj.keskkonna loomisele;riikliku maj.tegevuse eesmärgid:ühishüvede pakkumine, riigi vara eest hoolitsemine, majandusliku tulu õiglane jaotamine ühiskonnaliikmete vahel, keskkonna säästlik kasutamine,tarbimise ja tootmise mõjutamine läbi maksupoliitika ;riikide koostööd on koostatud 21. saj globaalse säästva arengu tegevuskava aastani 2030-Agenda 21 EV eelarve 3 suurimat kuluartiklit: Sots kaitse 32,8%,maj 15,5%, tervisehoid 13%. 2012 tulud 6,1 mld, kulud 6,57 mld. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Õiglase maksusüs põhimõtted: lihtsus(üheselt tõlgendatav), võrdsus ehk neutraalsus (võrdselt kõigile kehtivad maksud), suunatus ehk maksustamine võimaldab suunata turumaj toimimist.;Eelarvepoliitika- selle kaudu planeeritakse riigi kulutusi ja oodatavaid tulusid,eemärk:tagada maj stabiilne ja jätkusuutlik areng, riigieelarve tasakaal-tulud ja kulud on võrdsed,eelarve puudujäägi korral ülevatavad kulud tulusid;raha ja pangandus- raha:a)maksevahend,mille abil on võimalik teostada kaupade ja teenuste vahetustehinguid,b)arvestusühik,mille abil on võimalik ühtsetel alustal arvutada ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust,c)väärtuste kogumise vahend,mille abil on võimalik hoida ja koguda vara;raha liigid- kaupraha -sularaha, kasutatav väärismetall või muu materiaalne ese; sularaha-paber-ja metallraha,mis on käibele lastud ja tagatud riigivõimude poolt; deposiitraha -kommertspankde poolt laenu andes saadud raha;elektrooniline raha-virtuaalne arveldusraha;väärtpaber-rahalist kohustust tõendav dokument; inflatsioon -keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev rahaostujõu tõus; intress -raha hind,mis tasutakse protsendina laenusummalt selle kasutamise eest;teaduspõhine maj-põhineb haritud inimressursil ja oskusel teadus uuringutest leida ideid tootmise kasutamiseks;maj on läbi teinud 3 arenguetappi: ressursipõhine,investeeringutepõhine,teadmistepõhine;tähtis on uuendustegevus e innovatsioon , mis tähendab uute teadussaavutuste ja olemasolevate teadmiste ühendmist(Nt: probiootilised bakterid ,õuesõpe,rahvuslike mustritega tennised/kummikud);maj sfääris on innovatsiooni peaeesmärk suurendada toote/teenuse paremaks muutmise ja täiustamise kaudu ettevõtte kasumit; interneti levikuga on tekkinud uus maj.nähtus,mille kohta kasutatakse mõisteid e-maj,digitaalmaj, virtuaalmaj,e-kaubandus(nt:kaugtöö,loomemaj);tööturg-rahaliselt mõõdetavate väärtuste loomiseks ja tarbimiseks tuleb oma oskusi, teadmisi ja kogemusi müüa;ühiskond jaguneb tööjõuks ja ülalpeetavateks ehk maj aktiivseteks ja mitteaktiivseteks inimesteks; EL-is loetakse tööealiseks elanikkonnaks inimesi vanuses 15-64a. tööealine elanikkond jaguneb:maj aktiivsed e tööjõud(töötajad,tööotsijad),maj mitteaktiivsed e ülalpeetavad;heitunud-need,kes on kaotanud usu leida tööd;tööpuudus-olukord,kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus;tööjõupuudus-olukord,kus tööjõu nudlus on suurem kui tööjõu pakkumine;eestis on struktuurne tööjõupuudus-olemasolev tööjõud ei vasta ettevõtete maj.olukorra nõudmistele;tööpuudusega kaasnevad nähtused:kasvavad riigi kulutused,vähenevad maksutulud kohaliku-ja riigieelarvesse,väheneb tarbimine ja seetõttu ka tootmine,suureneb kuritegevus ,tekib elanikkonna väljaränne,süvenevad sotsiaalsed probleemid;riik sekkub tööturu toimimisse tööhõivepoliitika kaudu-eemärgiks on tööpuuduse ennetamine ja selle tagajärgede likvideerimine;tööpuudusevastased meetmed:töökohtade loomine,koolitusprogrammid, hädaabitööd,sotsiaaltoetused;sotsiaalne turvalisus-ühiskonna terviklik heaolu e elukvaliteet, mis väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühiskonnaliikmete vahel, hästi korraldadatud tervishoiusüsteemis ja haridussüsteemis;riigi sotsiaalset ja maj olukorda iseloomustavad näitajad:oodatav keskmine eluiga, haridus (isel täiskavanute kirjaoskus ja erinevatel tasemetel õppijate vanus),elujärg( mõõdetakse SKP per capita-ga);