Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; õigusega reguleeritud. Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Õigussuhtel on kolm elementi: 1. Subjekt isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse poolteks pooled. Õigussuhtes on alati kaks subjekti. Ühel poolel saab olla mitu isikut. Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik, nt kogu ülejäänud maailm on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool on alati kohustatud subjekt. Alati on nii, et kellegi õigusele vastab kellegi kohustus!!
Mis juhtub kui õigusnormid välja jätta? Ei tohi jätta, sest sellega me rõhutame, et tegemist on õigusliku regulatsiooniga.(olla võivad ka sõbrasuhted jne). 85. Miks ühiskondlik suhe? Sest väljaspool ühiskonda võib ka suhteid olla. 86. Mis on tsiviilõiguslik suhe? Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigussubjektide vaheliste õiguste ja kohustuste seos 87. Nimeta tsiviilõigusushte 3 elementi? 2subjekti, objekt ja sisu 88. kes on subjekt? Isik, võib olla nii õigustatud kui kohustatud.Üks subjekt võib olla samaaegselt nii õigustatud kui kohustatud. 89. Mis on objekt? See, millele õigussuhe on suunatud.objekte võib olla mitu. 90. Mis vahe on subjektil ja objektil? Objektil puudub õigusvõime. 91. Mis on sisuks? Õigussuhtest tekkivad õigused ja kohustused 92. Mis on subjektiivne õigus? Konkreetsele subjektile kuuluv õigus 93. Objektiivne õigus?
võivad ka sõbrasuhted, moraalisuhted jne. Mitteõiguslikud suhted: Väga raske on leida mitte õiguslikke suhteid. Mis on õigusuhe: õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid:2; objekt;sisu. ÕIGUSUHTE ELEMENDID Subjekt- ISIK. Igas õigussuhtes on vähemalt kaks subjekti, aga alati kaks poolt. Ühel poolel võib olla mitu subjekti. Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi) Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus. Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu- müügi puhul objektiks kaup ja raha).puudub õigusvõime
olukorras rakendatakse ning kohaldatakse mõnda sobivat sellest seadusest tulenevat üldpõhimõtet (ratio legis). Tuleb teha selgeks, kumb on üldnorm, kumb erinorm. § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Need asjaolud, mille mõjul tsiviilõigused ja -kohustused tekivad, muutuvad ja lõppevad, ongi tsiviilõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusteks. Nimetatud asjaoludeks võivad olla kas sündmused, õiguspärased või õigusvastased teod. Õiguspärased teod omakorda on kas tehingud või muud õigustoimingud. Soovitakse rääkida vaid õigustest, mis tekivad seoses tsiviilisikutega. Kohustused puudutavad samuti vaid ühe õigusharu (tsiviilõiguse) kohustusi.. Mis on tehing
.2124 8. Tehingu kehtetus..............................................................................................2527 9. Tingimuslik tehing............................................................................................2728 10. Esindamine......................................................................................................2932 11. Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33 12. Hagi aegumine.................................................................................................3435 2 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE _____________________________________________________________________________________ EKSAMI küsimus: mis on tsiviilõigus?
Kas see olukord on üldse õiguslikult lahendatav. Kui situatsioon ei ole õiguslikult reguleeritav, pole tegu analoogiaga, vastasel juhul on seaduses auk ja siis on küll analoogia. Sel juhul peaks sarnased situatsioonid olema õiguslikult reguleeritud. Tsiviilõigussuhe Mõiste: Subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuste seos; objektiivse õiguse alusel tekkinud isikutevaheline subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste seos. Alused: 1. Sündmused- tegelikkuse asjaolud, mille kulgemine või tekkimine ei sõltu inimtahtest (nt looduskatastroofid, sünd, surm), ainult subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine muudab sündmused õiguslikuks (nt sündides õigusvõime tekkimine). 2. Teod- jagunevad tehinguteks (otseselt suunatud õiguslike tagajärgede saavutmiseks. Jagunevad veel ühepoolseteks ja mitmepoolseteks lepinguteks) ja toiminguteks 3
a.). Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks. 2. Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning korda. 3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt. · Tsiviilõiguse allikad (TsÜS § 2 lg 1): 1. Seadus. Siseriiklik õigus (õiguse üldaktid-põhiseadus, seadus, määrus), rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid (välislepingud, konventsioonid), Euroopa
eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (nt maatükil olev hoone). Mitteoluline osa saab asjast eraldada, ilma et asi või eraldatav osa oluliselt muutuks või kui asi ja selle osa on eri isikute omandis. Sellised osad, mis paistavad kinnisasja või ehitise oluliste osadena, tegelikult seda aga ei ole, on näilised osad. 17. Mida mõistetakse tehingu all? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne – vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne – vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19. Milliseid tehinguid eristatakse õiguslike tagajärgede alusel? Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks?
Siis alati abstraktne printsiip! Otsida tekstist tingimusi. 2. TSIVIILÕIGUSSUHE 2.1. Õigussuhte mõiste Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe (nt liikluseeskiri, kommunaalsuhe). Õigusnormid ehk seadused, nende täitmist tagavad riiklikud institutsioonid (politsei, kohus, ministeeriumid jne.) Õigussuhe pole nt sõprus ja religiooniga seotud suhe (samas kui pere, abielu on). Õigussuhtel on kolm elementi: 1) Subjekt iskud, kes õigussuhtes osalevad. Õigussuhtes osalevad subjektid on pooled. (Alati 2 subjekti!) Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt ja teine pool kohustatud subjekt. Kellegi õigusele vastab alati kohustus. Ühekülgne või mitmekülgne. Ühekülgne kohustatud isik on ükspool (nt laenusuhe võlgnikul on kohustus võlausaldajale). Mitmekülgne kohustatud isikud mõlemal pool (nt ost-müük).
võivad ka sõbrasuhted, moraalisuhted jne. Mitteõiguslikud suhted: Väga raske on leida mitte õiguslikke suhteid. Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid - vähemalt 2; objekt ja sisu. ÕIGUSUHTE ELEMENDID Subjekt- ISIK. Igas õigussuhtes on vähemalt kaks subjekti, aga alati kaks poolt. Ühel poolel võib olla mitu subjekti. Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi) Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus. Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu-müügi lepingus on objektiks kaup ja raha) Sisu - Õigusuhtes tekkivad õigused ja kohustused.
tegu Tehing – testament, ühepoolne, mitmepoolne, ühekülgne, mitmekülgne Leping – ostu-müügi leping, vähemalt kahepoolne Tehing – tahteavaldusega toiming, leping, testament. Tehingut ja toimingut eristab see, et tehingu puhul on tahteavaldus, aga toimingu puhul ei pruugi seda olla. Lepingu ja tehingu erinevus on see, et lepingu puhul on vaja kahte osapoolt 2. Loeng Tsiviilõigussuhte subjektid Õiguses on subjektid ja objektid. Isikul on õigused ja kohustused, asjal need puuduvad. Loomad ei ole subjektid (neil on õigused, aga puuduvad kohustused). Õigustatud ja kohustatud subjekt. Kaks poolt. Subjekt (isik) – õiguste ja kohustuste kandja. Subjektist teeb subjekti õigus ja teovõime.
tsiviilõiguses on nad koheldakse neid põhimõtteliselt võrdselt. 1.6.2 Tsiviilõiguse rakendamine Kohaldamine või elluviimine teiste sõnadega. Selle all tuleb mõelda tsiviilõiguse normides sisalduvate reeglite elluviimist või realiseerimist. Rakendamisel on oluline eristada kolme staadiumit: 1) tuleb leida õige norm, mis vastab elulisele situatsioonile 2) selgitada, kas tegelikkuses on olemas normi koosseisu tunnused ehk faktilised asjaolud, mis võimaldavad seda normi kohaldada 3) välja selgitada õiguslik tagajärg seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajärg kokku viia. 1.6.3 Tsiviilõiguse tõlgendamine Seaduse mõtte välja selgitamine. Tõlgendada võib mitmel viisil: 1) grammatiline tõlgendamine kirjapandud normi sisu väljaselgitamine 2) süstemaatiline tõlgendamine normi tuleb tõlgendada koos teiste normide või teiste seadustega
TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Selgita "tehingu" mõistet Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades. Tehingut võib teha mistahes vormis. Tehing on alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing. Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus. Tehingu liigid: 1. Ühepoolne; n: testament, lepingust taganemine, tasaarvestus (vaja läheb ühte tahteavaldust). Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe
Puutumatus välisriigi õigusega – olukord, kus tsiviilõigussuhtes osalejad või selle objekt omab puutumatust välismaise õigusega. Kollisiooninorm – normid, mille abil tehakse kindlaks tsiviilõigussuhtele kohaldatav õigus. Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele. Rakendamise käik: 1) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine); 2) kontrollimine, kas elulised asjaolud vastavad normi koosseisule; 3) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine SEADUSE TÕLEGENDAMISE MEETODID: 1) Grammatiline – uuritakse seaduse sõnastust ja sõnade mõtet, lähtudes kas sõna üldsises või spetsiaalsest juriidilisest tähenduest ja grammatikareeglitest; sõna võimalikud tähendused määrava tõlgendamise piirid (kus algab lünkade täitmine ja õiguse edasiarendamine)
Hea usu põhimõte- võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma nagu õiglased ja ausad inimesed. Mõistlikuse PM- võlasuhtes loetakse mõitslikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Eseme mõiste Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. · Erista mõisteid objektiivne õigus, subjektiivne õigus ja õiguse subjekt ja objekt · Õiguse objekt õiguse subjektile allutatud õiguse objekt* Õigused esemena (mõned näited) · Nõudeõigused · Aktsiad ja osad · Muu ... Muud hüved esemena (mõned näited) · juurdepääs soojusenergiale, elektrienergiale jms · arvutiprogrammid · oskusteave (know-how) · Muu ... Asja mõiste Asi on kehaline ese. Asi on kehaline st meeltaga tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav (st "käegakatsutav") Kinnisasi ja vallasasi
õigusest. Teine oluline otsus – meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa – üldosa normid, TsÜS – 1. september 1994 → 1. juuli 2002; võime eristada: ∙ isikud ∙ esemed ∙ tehingud ∙ esindus ∙ hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus – 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: ∙ abielu ∙ perekond ∙ eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus – 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: ∙ üldsätted ∙ omand (kinnisomand, vallasomand) ∙ piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus – 1. jaanuar 1997 → 1. jaanuar 2009 ∙ pärimise alused
süsteemiga ja mõjutatud eelkõige Germaani õigusest. Teine oluline otsus meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa üldosa normid, TsÜS 1. september 1994 1. juuli 2002; võime eristada: · isikud · esemed · tehingud · esindus · hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: · abielu · perekond · eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: · üldsätted · omand (kinnisomand, vallasomand) · piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus 1. jaanuar 1997 1. jaanuar 2009 · pärimise alused · pärimise käik
Tõlgendamise erinevad viisid: ajalooline, süstemaatiline, grammatiline, teleoloogiline Eksamiküsimus: § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastasest tegudest. Tehing - toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (ühe või mitmepoolne). toiming - õigusliku tähendusega õiguspärane tegu (autoriõiguste tekkimine) Seadus - riigikogu poolt vastuvõetud õigusakt Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (testament) Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud (ostu-müügi leping). NB! SARNASED MÕISTED ÜHEKÜLGNE TEHING - KOHUSTATUD ON 1 POOL (LAENULEPING)
Hea usu põhimõte Dispositiivsuse põhimõte õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud. 2. Abstraktsiooniprintsiip SISSEJUHATUS ERAÕGUSESSE 3. Dispositiivsuse põhimõite Tsivillõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum,mis reguleerivad isikute vahelisi varalisid ja iaikute suhteid poolte 4. Mõistlikkuse põhimõte võrdsuse põhimõtted. 5. Spetsiaalsuse põhimõte Tsiviilõiguse süsteemid: 6. Lepingute siduvuse põhimõte 1
dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009. Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik. Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: ÜLDOSA TsÜs 1-07.2002. Isikud Esemed Tehingud Esindus Hagi aegumine PEREKONNAÕIGUS PerS 1. 01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse) Kinnisomand ,,pahanduse tekitaja" vallasomand Piiratud asjaõigus. PÄRIMISÕIGUS PärS 1.01 1997 1.01.2009 Pärimise alused (mille alusel päritakse jne) Pärimise käik VÕLAÕIGUS VÕS 1. 07.2002 (muudatustega) Üldsätted
dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 – tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009. Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik. Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: ÜLDOSA – TsÜs 1-07.2002. Isikud Esemed Tehingud Esindus Hagi aegumine PEREKONNAÕIGUS– PerS 1. 01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS – Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse) Kinnisomand – „pahanduse tekitaja“ vallasomand Piiratud asjaõigus. PÄRIMISÕIGUS – PärS 1.01 1997 1.01.2009 Pärimise alused (mille alusel päritakse jne) Pärimise käik VÕLAÕIGUS – VÕS 1. 07.2002 (muudatustega) Üldsätted Lepingud
eraõigusele ja annab käitumispõhimõtted. Tsiviilõiguse põhimõtted : a) Osaliste võrdus(võrdsus laiemas tähenduses), b)omandi kaitse(omand on eriline subjektiivne õigus, see on kõige suurem jõud, seda ei määratle miski), c) lepinguvabadus (seotud dispositiivsusega), d) tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip, e) hea usu põhimõte- käiuda ausalt ja õiglaselt kohustus teha koostööd jne, f) mõistlikuse põhimõte(asja konkreetset hinda, turuhind) Tsiviilõiguse subjekt on isik ning isikud jagunevad: Füüsiliseks(õigusvõime, ja teovõime) ja juriidilised(registrikanne) Füüsilisel isikul on elukoht(alaliselt või peamiselt elab), tegevuskoht (isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus-või kutsetegevuse koht). Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (nt maatükil olev hoone). Mitteoluline osa saab asjast eraldada, ilma et asi või eraldatav osa oluliselt muutuks või kui asi ja selle osa on eri isikute omandis. Sellised osad, mis paistavad kinnisasja või ehitise oluliste osadena, tegelikult seda aga ei ole, on näilised osad. 17. Mida mõistetakse tehingu all? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19. Milliseid tehinguid eristatakse õiguslike tagajärgede alusel? Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks?
· Õpetatakse teed, kuidas on võimalik jõuda õiglase otsuseni. Selle jaoks lahendatakse kaasusi. Common law puhul kujundab inimese juristiks alles konkreetne töö erialal. Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode
Täisühing; usaldusühing; osaühing; aktsiaselts; ühistu; sihtasutus ja mittetulundusühing. 5. Tsiviilõigused ja - kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 6. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolsed või mitmepoolsed tehingud. 7. Tühine on heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olev tehing. Tühine on seadusega vasuolus olev tehing ehk seadusega keelatud tehing. Tühine on näilik tehing. Tehing on tühine, kui jäetakse järgimata kohustuslikku või kokkulepitud vormi. 8. Tehingu vormivabadus seisneb selles, et tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud tehingu skohustuslikku vormi. 9
TÄHTIS ON MÕISTE....ALGUS...LÕPP a) Füüsiline isik on inimene b) Füüsilise isiku õigusvõime- on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. c) Füüsilise isiku teovõime- on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. 1 Eraõigus
enamusega). Täidesaatvat ehk eksekutiivvôimu teostavad riigipea ja valitsus. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Õigusemôistmist teostavad demokraatlikes ôigusriikides sôltumatud kohtud. Kohtunikud on objektiivselt ja isikuliselt sôltumatud ja nad alluvad ainult seadusele. Sôltumatute kohtute tegevus peab garanteerima rahva tahte elluviimise ka igal üksikjuhul. Õigusriigile on iga inimene ôiguse subjekt. Kodanikel peab ôigusriigis olema vôimalus pöörduda ôiguslike vaidluste lahendamiseks kohtu poole. Õigusriigis tagab kohtunike isikliku sôltumatuse asjaolu, et nad ei ole tagandatavad. Nad ei allu ametiisikutele ega riigiasutustele. Kohtute seaduse sätestab kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus ja kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusmõitmisesse.
............................................................................................................................ 96 Esindamine. (Slaid 17) ............................................................................................................................................. 98 Tähtaeg ja tähtpäev. (Slaid 18) .......................................................................................................................... 100 Aegumine. (Slaid 19) .............................................................................................................................................. 102 Tsiviilõiguste teostamine. (Slaid 20) ............................................................................................................... 104 Õigusaktid ................................................................................................................................................
1. Millal loetakse tahteavaldus jõustunuks, kuidas on võimalik tahteavaldust teha ja kellele võib tahteavalduse teha? Tahteavalduse põhiküsimused on reguleeritud TsÜS § 68-75 , mis hõlmavad nii tahteavalduse erinevaid liike, tahteavalduse tegemist, jõustumist, tagasivõtmist kui ja tõlgendamist. Oferdi (pakkumus) ja aktsepti , kui lepingu sõlmimisel tehtavad tahteavaldused on täiendavalt reguleeritud VÕS i lepingu sätteid reguleerivas jaos. Tahteavaldus koosneb kahest olulisest elemendist, selleks on 1) isiku subjektiive tahe 2) tahte väljendamine. Need on kaks komponenti mis reeglina vaid koos moodustavad terviku ja on suunatud õiguslikke tagajärgi kaasa toovale tahteavaldusele. Tahteavaldus võib liigitada järgnevalt : 1) Otsene tahteavaldus see on tahteavaldus, mis sisaldab sõnaselget tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sellisel juhul teeb üks pool teeb teisele konkreetse ettepaneku astuda
Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal- Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2
tsiviilõiguse süsteem. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, (näit: riik kehtestab maksud, kriminaalkorras karistamine). ja eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. (näit pärimine). 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega; lähtutakse privaatautonoomia põhimõttest (ise oma asju otsustada , pooled on vabad oma otsuseid ise tegema). 3
Avalikõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidilise isiku teovõime võime teha kehtivaid tehinguid, võime oma tegevusega omandada õigusi ja kohustusi. Õigusvõimega on automaatselt ka teovõime. Piiratud teovõimet ei eksisteeri. Ainuke piirang on §25(4) Avalikõiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : Õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.) Teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid
Ei ole suunatud karistuse kohaldamisele. Esmane eesmärk on suhte loomine, mitte kaitsmine.) (Õigusnorm koosneb : 1) faktiline koosseis eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud, käsitud. 2) õiguslik tagajärg lubamine, käsk, keeld.) 22. Tutvusta hüpoteesi mõistet ja hüpoteeside liike. Hüpotees on asjaolude esitus. Hüpoteesis on fikseeritud tegu ja/või sündmus, objekt, millele tegu/sündmuson suuantud ja vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud. Hüpoteeside liigid: lihtsad, keerulised ja alternatiivsed. Või Täielikult e. absoluutsel määratletud ja osaliselt määratletud Või Otsesed ja viitavad (otseviitavad ja banketsed) 23. Tutvusta dispositsiooni mõistet ja dispositsioonide liike. Dispositsioon on õiguspärase käitumise esitus Dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
