Tööõiguse materjal (0)

1 Hindamata

Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www. kutsekoda .ee
www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht )
EKSAM – 20 küsimust (mõned valikvastused)
Tööleping

Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu.
Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes.
TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu , küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus.
Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirjastamist.

Töölepingu vorminõuded.

TLS paragrahv 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult
Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud
Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.
Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest
Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist.
TLS paragrahv 4 ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja kaudu.
TLS paragrahv 4 lg 3 kohaselt on töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud tingimus, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus) tühine. TLS välistab siinkohal võimaluse kokkuleppida ebamõislikes, töötajat kahjustavates tingimustes.
TLS ei nõua töölepingu sõlmimisel kirjaliku vorminõude järgimist, kui töölepingu kests ei ületa kahte nädalat.

Kirjalikus töölepingus peavad olema paragrahv 5 lg 1

Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registikood, elu- või asukoht; Töötajal on õigus kõik oma tööga seotud ettepanekud ja kaebused saata nimetatud aadressil

Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg. Tevitamiskohus on vajalik, kuna lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg võivad erineda.

Tööülesannete kirjeldus. Teiste sõnadega, mida töötaja hakkab tegema, mida temalt oodatakse .

Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Eelkõige on nimetatud õiguslikuks tagajärjeks soodustingimustel vanaduspensionile või väljateenitud aastate pensionile

Töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), selle arvutamise viis ja palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

Töölepingus tuleb näidata ka muud hüved, mille andmises on kokku lepitud. (mobiiltelefoni , auto kasutamine)

Tööaeg. Tööaeg on aeg tööpäevas või mingis ajavahemikus , millal töötaja täidab tööülesandeid, samuti see, kas töötatakse ühes või mitmes vahetuses, kas tööaega arvestatakse päeviti või summeeritult teatud ajavahemiku, nt4 kuu kohta, kas tööaja kestus on aastaringselt ühesugune või periooditi erinev.

Töökoht ehk koht, kus töötaja oma kokkulepitud tööülesandeid täidab. Eelkõige märgitakse töökohana omavalitsusüksus, kus ettevõte või selle osa asub.

Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Igaaastase põhipuhkuse pikkus on 28 kalendripäeva.

Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele.

Tööandja poolt kehtestatud reeglid töökorrale ehk töökorralduse põhisätted või viide vastavale dokumendile. (töö algusaeg , lõuna jne)

Viide kollektiivlepingu(te)le, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
Tööandja peab ülaltoodud andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Andmete esitamata jätmisel on tööinspektoril õigus algatada tööandja suhtes väärteomenetlus ning karistada rahatrahviga.
Töötaja teavitamine töötingimuste erijuhtudel.

Siin on kirjas kokkulepped, mida iga tööleping eelduslikult ei sisalda

Nimetatud kokkulepeteks on:

Seaduses sätestatust erineva pikkusega katseaja kohaldamine; Kui töölepingus ei ole eraldi kokkulepet katseaja pikkuse kohta, kohaldatakse hindamisperioodina seadusest tulenevalt 4 kuud. Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste jne vastavust tasemele , mis on nõutav töö tegemisel.
Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (töötaja haiguslehel, ajateenistuses jne) peatub katseaeg . Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik töötaja sobivust hinnata.
Töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldava tulemuste tõttu peab olema katseaja eesmärgiga kooskõlas.
Töölepingu võib katseajal üles öelda ka katseaja viimasel päeval.
Seadus võimaldab kokku leppida katseajas, mis on lühem kui 4 kuud või jätta üldse kohaldamata. Kuid see eeldab kirjalikku fikseerimist.

Tähtajaline tööleping

Eeldatakse, et tööleping on sõlmitud tähtajatult.
TLS paragrahv 6 lg 2 kohaselt tuleb tähtajalise töölepingu sõlmimiselt kirjalikult fikseerida tähtajalise töölepingu kestus ja selle sõlmimise põhjus.
Tähtajalist töölepingut võib sõlmida kuni viieks aastaks ja leping lõpeb tähtaja saabumisel.

Põhjused ja kestus:

TLS ei sätesta kinnist loetelu tähtajalisele töölepingu sõlmimise põhjustest.
Seadusandja on lähtunud põhimõttest, et tähtajalise töölepingu sõlmimise aluseks saavad olla ainult töö ajutsisest tähtajalisest iseloomust tingitud mõjuvad põhjused.

TLS paragrahv 23 järgi võtab konkurentsipiirangu kokkuleppega töötaja endale kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Peab olema töölepingus kirjalikult fikseeritud (või selle Lisas )

Eristada tuleb konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamist, annab TLS paragrahv 26 lg 1 võimaluse kokku leppida leppetrahvi kohaldamises.
Leppetrahvi kohaldamine ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud .
Leppetrahvi kohaldamise üldpõhimõtted sätestav VÕS paragrahv 158jj ja TLS ei sätesta erisusi.
Sellest tulenevalt:
tööandja võib nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata, mis tähendab, et tööandja ei pea leppetrahvi nõudmiseks tõendama kahju tekkimist;
tööandja võib nõuda kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud;
lisaks leppetrahvile võib tööandja nõuda kohustuse täitmist.
Tööandja nõudel on töötaja kohustatud andma informatsiooni oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta (TLS $ 27)

Saladuse hoidmise kohustuse sisu.

Saladuse hoimise kohustus tuleneb VÕS paragrahv 625
Selle kohaselt peab töötaja hoidma saladuses talle seoses tööga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma tööandja tootmis- või ärisaladust.
Saladuse hoidmise kohustus ei eelda poolet kokkulepet, sest selline kohusts tuleneb seadusest. Küll aga pea töötaja teadma, mille saladuses hoidmisest on tööandjal õigustatud huvi.
TLS paragrahv 22 lg 1 sätestab, et tööandja peab määratlema selgelt ja arusaadavalt selle teabe, mille kohta töötajal on tootmis- ja ärisaladuse hoidmise kohustus.
TLS paragrahv 6 lg 3 sätestab, et kui tööandja on määranud saladuses hoidva teabe, siis ta peab selle sisu töölepingu sõlmimisel töötajale teatavaks tegema ehk esitama töölepingu kirjalikus vormis.
Töötajale teatavaks tehtud tööandja tootmis- ja ärisaladuse hoidmise kohustus kehtib töötaja jaoks nii töösuhte ajal kui ka pärast töölepingu lõppemist ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks.
Selle eest ei ole kohustust maksta täiendavat tasu.
TLS paragrahv 22 lg 2 näeb ette, et töötaja ja tööandja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustse rikkumise korral leppetrahvi.

Kaugtöö

TLS paragrahv 6 lg 4 sätestab kaugtöö mõiste, mille kohaselt loetakse kaugtööks töö tegemine, kui töötaja ja tööandja lepidvad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas.
Kaugtöö kohaldamise võimaluse üle otsustab tööandja igal konkreetsel juhul eraldi ja tööandja peab töötajaga selles kokku leppima. Selline kokkulepe peab leidma kajastamist ka töölepingu kirjalikus dokumendis.

Renditöö

TLS paragrahv 6 lg 5 kohaselt loetakse renditööks töö tegemine, kui töötaja ja tööandja on kokkuleppinud, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile .
Renditöö puhul on tööandja näol tegemist tööjõu vahendajaga.
Renditööjõu vahendaja võib olla eraõiguslik juriidiline isik, kes on registreeritud tööjõurendi vahendajana majandustegevuse registris.
Renditöö puhul on tegemist kolmepoolse töösuhtega.
Renditöö puhul ei piisa ainult töötajaga töölepingu sõlmimisest, tööandjal peab olema sõlmitud ka võlaõiguslik leping kasutajaettevõtjaga. Selles võlaõiguslikus lepingus peavad leidma reguleerimist kõik olulised kasutajaettevõtja ja tööandja vahelised suhted ja samuti kasutajaettevõtja ja töötaja (renditöö tegija ) vahelised suhted.
TLS paragrahv 17 lg 5 sätestab, et kui kasutajaettevõtja korraldused lähevad vastuollu tööandja korraldustega, täidab renditöötaja tööandja korraldusi.

Summeeritud tööaeg

TLS paragrahv 6 lg 6 sätestab summeeritud tööaja mõiste, mille kohaselt on summeeritud tööajaga tegemist, kui tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt.

Töötajale töö tegemisel tekkinud kulutuste hüvitamine

TLS paragrahv 6 lg 7 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste ja korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja teatama töötajale töölepingus selle kokkuleppe sisu.
TLS ei anna loetelu hüvitamisele kuuluvatest kuludest . Kui puudub kokkulepe selle kohta, millised kulud, millises ulatuses ja mis korras kuuluvad hüvitamisele.

Üle ühe kuu välisriigis töötamise kokkulepe

TLS $ 21
TLS $ 6 lg 8

Töölepingu sõlmimine alaealisega

Alaealiste töösuhte regulatsioon erineb oluliselt täiskasvanute töösuhete regulatsioonist ja on tingitud vajadusest kaitsta alaealisi.
Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätestatud TLS $-des 7 ja 8.
Alla 15-aastast kast ei tohi töölepinguga tööle sõlmida.

Töölepingu muutmine

Töölepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel
Ühepoolselt võib lepingu tingimusi muuta üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Näiteks töötasu vähendamine töö mitteandmise korral.

Töölepingu tühistamise erisused

Tehingute tühisuse ja tühistamise regulatsioon on sätestatud TsÜS $84-101 ja see laieneb kõigile võlaõiguslikele lepingutele.
TsüS sätestab, millise tehingud on tühised:
1) heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.
2) seadusest tuleneva keelgua vastuolus olev tehing on tühine.
3) näilik tehing on tühine

Töölepingu vorminõuded

Tingimused, mis peavad töölepingus olema
Tingimused, millised poolte kokkuleppel võidakse võimalusel töölepingusse võtta. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kokkulepe mõlemat liiki tingimustes.

TLS paragrahv 5
Kirjalikus töölepingus peavad olema:

Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registikood, elu- või asukoht; Töötajal on õigus kõik oma tööga seotud ettepanekud ja kaebused saata nimetatud aadressil

Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg. Tevitamiskohus on vajalik, kuna lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg võivad erineda.

Tööülesannete kirjeldus. Teiste sõnadega, mida töötaja hakkab tegema, mida temalt oodatakse.

Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Eelkõige on nimetatud õiguslikuks tagajärjeks soodustingimustel vanaduspensionile või väljateenitud aastate pensionile

Töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), selle arvutamise viis ja palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

Töölepingus tuleb näidata ka muud hüved, mille andmises on kokku lepitud. (mobiiltelefoni , auto kasutamine)

Tööaeg. Tööaeg on aeg tööpäevas või mingis ajavahemikus, millal töötaja täidab tööülesandeid, samuti see, kas töötatakse ühes või mitmes vahetuses, kas tööaega arvestatakse päeviti või summeeritult teatud ajavahemiku, nt4 kuu kohta, kas tööaja kestus on aastaringselt ühesugune või periooditi erinev.

Töökoht ehk koht, kus töötaja oma kokkulepitud tööülesandeid täidab. Eelkõige märgitakse töökohana omavalitsusüksus, kus ettevõte või selle osa asub.

Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Igaaastase põhipuhkuse pikkus on 28 kalendripäeva.

Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele.

Tööandja poolt kehtestatud reeglid töökorrale ehk töökorralduse põhisätted või viide vastavale dokumendile. (töö algusaeg, lõuna jne)

Viide kollektiivlepingu(te)le, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
Tüüptingimused töölepingus

Tüüptingimus on lepingutingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või tingimus, mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimuse rakendaja kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole võimeline seepärast mõjuatama tingimuse sisu.
Eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud.

Tüüptingimuse tunnused:

Tingimus on eelnevalt välja töötatud kavatsusega kasutada seda tulevikus sõlmitavates lepingutes;
Lepingupooled pole seda tingimust muul põhjusel eraldi läbi rääkinud;

Tüüptingimuse tühisus (VÕS $ 42)

Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult.
Riigikohus on VÕS-i mõtte võrdsustanud töötaja tarbijaga.
Näited: nähakse ette ebamõistlikult suur leppetrahv; õigus muuta ühepoolselt lepingutingimusi jne.

Töötaja kohustused

Töötaja põhikohustused on sätestatud TLS $-s 15, need tulenevad eelkõige töölepingu mõistest, mille kohaselt töötaja teeb töötandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile.
Põhikohustuste sätestamine seaduses on oluline seetõttu, et töötaja poolt põhikohustuste täitmata jätmine võib olla aluseks...
Sageli on kirjutatud töölepingussse ümber, kõik seadusest tulenevad kohustused, selleks puudub tegelik vajadus, sest töötaja peab täitma igal juhul seadusest tulenevaid kohustusi.
Töölepingusse tuleks kirjutada täiendavad kohustused, mis tulevad küll seaduse mõttest, kuid ei ole otseselt seaduses sätestamist leidnud. Näiteks: töötaja on kohustatud täitma ettevõttesiseseid akte , käituma viisakalt, kandma vormirõivast jne.

Lojaalsuskohustus

TLS $ 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt st ustavalt ja usaldavalt, vastavalt om teadmistele ja oskustele tööandja huvisid arvestades.
Lojaalsuskohustusega määratakse üldpõhimõte kõikide kohustuste täitmiseks, see tähendab, et kõiki seadusest, kollektiivlepingust või töölepingust...

Hea usu põhimõte

Tegutsetakse seaduslikult
Üldised moraalinormid ja väärtushinnangud
Heas usus käitub inimene, kes käitub ausalt , õiglaselt, arvestab teise poole huvidega , teeb koostööd, on lojaalne.

Mõistlikkuse põhimõte

...tähendab, et töötaja kui ka tööandja peavad oma kohustuste täitmisel tegutsema ratsionaalselt, tõhusalt ja arukalt töösuhetes või tööandja tegevusalal või töötaja enda kutsealal kehtiva tava ja praktika järgi.
Mõistlik on selline käitumine, mida eeldatakse samas olukorras heas usus tegutsevatelt isikutelt.

Kohustus teha kokkulepitud tööd

TLS $ 15 lg 2 p1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Tegemist on töötaja põhikohustusega, töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd.
Kokkulepitud töö määratakse kindlaks töölepingus või töölepingu kirjalikus dokumendis tööülesannete kirjeldusega.
Tööülesannete kirjeldus tuleks sõnastada võimalikult täpselt ja töötajale arusaadavalt. Samas ei saa minna liiga detailseks. Selleks on ka töölepingu seaduses sätestatud töötaja kohustus täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi.
VÕS $ 76 lg 2 kohaselt kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
Tööandja ei saa kohustada töötajat tegema lisatööd
Lisatööst keeldumist ei saa lugeda töökohustuste rikkumiseks , sellest lähtuvalt ei saa töölepingut erakorraliselt üles öelda.

Kohustus teha tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal

TLS $ 15 lg 2 p2 alusel peab töötaja tegema tööd

Kohustus täita tööandja seaduslikke korraldusi

TLS $15 lg 2 p3 kohaselt on töötaja kohustatud täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi.
Töötaja kohustus täita tööandja seaduslikke korraldusi tuleneb eelkõige töölepingu mõistest (TLS $1 lg1), mille alusel töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile.

Koolitustel osalemise kohustus

TLS $ 15 lg 2 p4 kohaselt on töötaja kohustatud osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitustel
TLS $ 28 lg 2 p 5 sätestab tööandja kohustuse tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuvalt koolitusi.
Sellise koolituse puhul kannab tööandja kõik koolituskulud ja maksab koolituse ajal keskmist töötasu
Koolitusvajadus võib tuleneda töötaja soovist enesetäiendamise teel säilitada konkurentsivõime.
Töötaja soov ennast täiendada peaks eelkõige tulenema asjaolust, et ta oleks võimeline täitma endale töölepinguga võetud kohustusi.
TLS $ 88 lg 1 p 2 järgi võib tööandja töölepingu töötajaga erakorraliselt üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu
Töötajal on õigus saada kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaastas. Seejuures tasemekoolituse ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal maksma töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest
Tööandja ei ole kohustatud hüvitama koolituskulusid kui koolitusel osalemise otsus tuleneb töötajalt.
Võib sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkuleppe.

Kohustus hoiduda tööd takistavatest ja muudest kahjulikest tegudes

Töötaja on kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervit või vara
Säte sisaldab kohustust töötajal järgida erinevaid ohutusnõudeid tööülesannete täitmisel.
Kohustus täita töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid

Kohustus teha koostööd teiste töötajatega

TLS $ 15 lg 2 p5 sätestab töötaja kohustuse thea tööülesannet täitmiseks koostööd teiste töötajatega.
Koostöö tegemiseks saab töötaja kohustada siiki vaid juhul, kui seda nõuab töö iseloom
Koostöökohustuse näol on tegemist kohustusega, mis ei pea laienema kõigile töötajatele ja millest võivad pooled ka kokkuleppeliselt loobuda.

Kohustus teatada töötakistusest

TLS $ 15 lg 2 p 7 kohaselt on töötaja kohustatud teatama tööandjale viivitamata töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldama erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu.
Sätte eesmärk on kindlustada tööandja ettevõte sujuv ja takistusteta töökorraldus ja vältida kahjude tekkimine tööandjale.
Töötakistusest teatamise kohustus on otseselt seotud töötaja lojaalsuskohustusega.
Töötaja peab arvestama tööandja huvidega ja tegema endast kõik, et vältida tööandjale kahjude tekkimist.

Kohustus hoiduda tööandja mainet kahjustavatest tegudest

TLS $ 15 lg 2 p 9 kohaselt on täätaja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või parnerite usaldamatust tööandja vastu.

Töötaja kohustus teavitada ajutisest töövõimetusest

TLS $ 15 lg 2 p 10 alusel peab töötaja teatama tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.

Töötaja hoolsuse määr

TLS $ 16 lg 1 määrab töökohustuste täitmise hindamise üldpõhimõtted, mille alusel peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega

Konkreetse töötaja hoolsuse määra kindlaksmääramisel võetakse arvesse:

Tööandja tegevusega teotud tavalisi riske,
Töötaja tööga seotud tavalisi riske
Töötaja väljaõpet
Ametialaseid teadmisi , mis on nõutavadtöö tegemiseks,
Töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või pidi teadma

Tööandja korrladuste sisu (TLS $17)

Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesannetega
Tööandja korraldused peavad olema kooskõlas töölepingu, kollektiivlepingu ja seadustega
Korralduse andmisel peab tööandja mõislikult arvestama töötaja huve ja õigusi
Tööandja korraldus ei tohi olla vastuolus hea usu ja mõislikkuse põhimõttega
Kui tööandja korraldus ei vasta vähemalt ühele eeltoodud kriteeriumidest, on see korraldus tühine algusest peale. Tööandja tühiseid korraldusi ei pea töötaja täitma.
Renditöötaja peab tööandja töökorraldusereeglite kõrval kinni pidama ka kasutajaettevõtte töökorralduse reeglitest, hoidma ärisaladust, kui see on talle teatavaks tehtud jne.
TLS $ 17 lg 5 sätestab, et kui kasutajaettevõtja korraldused lähevad vastuollu tööandja korraldustega, täidab renditöötaja tööandja korraldusi.

ERAND (TLS $ 17 lg 4)

Tööandja korraldus, mis ei ole seotud töölepinguga, kollektiivlepinguga ega seadusega on kehtiv ja töötajale täitmiseks kohustuslik juhul , kui tööandja korraldus tulenes hädavajadusest.
Hädavajadus on eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu olukord. Hädavajadus on suhteline mõiste.
Tööandja peab töötajale, kes hädavajadusest tuleneva korralduse alusel täidavad muid, mitte töölepinguga ettenähtud ülesaindeid, maksma selle eest töötasu (TLS $ 36)

Töötaja õigus keelduda töö tegemisest järgmistel juhtudel (TLS$ 19)

Töötaja kasutab puhkust;
Töötaja on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses
Töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid
Töötaja osaleb streigis
Töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemistel
Töötajal on muud töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjustel.
Tegemist ei ole kinnise loeteluga, sest töölepingu, kollektiivlepingu või seadusega võib ette näha muid aluseid , mil töötaja võib keelduda töö tegemisest.
Töötaja õigus keelduda töö tegemisest ei vabasta teda kõigist töölepingust tulenevatest kohustustest. Töötaja on kohustatud tööst keeldumise perioodil täitma saladuse ja konkurentsipiirangu kokkulepet.

Töölähetus

TLS $21 lg 1 järgi on tööandjal õigus lähetada töötajat tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta
Tegemist on tääandja seadusliku korraldusega, mida töötaja on kohustatud täitma ( TLS $ 15 lg 2 p 3)
Töölähetuse mõiste on otseselt seotud töölepingus kokkulepitud töö tegemise koha määratlusega.

Tööandja kohustused

TLS $ 28 koondab endasse kõik tööandja põhikohustused
Tööandja peamised kohustused tulenevad töölepingu mõistest, mille järgi töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
Tööandja poolt oma põhikohustuste rikkumine on aluseks töötajale töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Lojaalsuskohustus

Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt (TLS $28 lg 1) . Lojaalsuskohustus on tööandja ja töötaja vastastikune kohustus.
Tööandja kui töölepingu potentsiaalselt tugevam pool peab oma kohustuste täitmisel eelkõige arvestama hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.

Tööandja põhikohustused

Kohustus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi (TLS $ 28 lg 2 p 1).
Tööga kindlustamine tähendab eelkõige seda , et tööandja peab tagama töötajale pideva töö.
Tööandja peab töötajat kindlustama kokkulepitud tööga , seega ei tohi ta nõuda täiendavat tööd ja lisatööd.
Selged ja õigeaegsed korraldused puudutavad nii otseselt tehtavat tööd kui ka töökorraldust.

Kohustus maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal

Tööandja on kohutatud maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal
Töötasu maksmise kohustus tuleneb otseselt töölepingu mõistest
Töötajal on õigus nõuda viivist, kui töötasuga on oluliselt viivitatud.

Kohustus anda puhkust ja maksta pukusetasu

Vastavalt TLS $ 28 lg 2 p 3 on tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu
Puhkuse mõiste alla ei kuulu üksnes põhipukus, vaid ka vanemapuhkused ja õppepukus.

Kohustus tagada kokkulepitud töö ja puhkeaeg

TLS $28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust .
Tööandja kohustus tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg tuleneb sarnaselt puhkuse andmise kohustusega ainult töösuetest ja on töölepingu eristamise aluseks teistest võlaõiguslikest töötegemise lepingutest.

Tööandja peab tagama vaid sellise koolituse, mis on vajalik tööandja ettevõtte huvidest lähtuvalt.
Kohustus tagada töötervushoiu ja tööohustuse nõuetele vastavad töötingimused

TLS $ 28 lg 2 p 6 järgi on tööandja kohustatud tagama töötervushoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab nõuded töötingimustele.
Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilise, bioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid .

Töötajatele nõuete ja reegilite tutvustamine

TLS $ 28 lg 2 p 7 kohaselt on tööandja kohustatud tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervihoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid.
Tööandja kehtestatud reeglid peavad töökorraldusele sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis.

Kollektiivlepingu tingimuste tutvustamine

Tööandja on kohustatud tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi ( TLS $ 28 lg 2 p 9)

Töötaja teavitamine vabadest töökohtadest.

TLS $ 28 lg 2 p 9 kohaselt on tööandja kohustatud teavitama tähtajalise töölepingu töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping

Kohustus austada töötaja privaatsust

Tööandja on kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi (TLS $28 lg 2 p 11)
Privaatsust rikkuvaks on tööandja sekkumine töötaja eraellu, õigustamata huvi töötaja usuliste või poliitiliste veendumuste vastu.
Põhiõigusteks on näiteks õigus posti või telefoni teel edestatava sõnumite saladusele.

Kohustus anda töötajale andmied töötasu kohta või muid teatisi

TLS $ 28 lg 2 p 12 järgi on tööandja kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohtu ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi.
Ülaltoodud kohustus tekib juhul, kui töötaja nõuab andmeid või teatisi.

Kohustus mitte avaldada andmeid töötaja töötasu kohta

Tööandja on kohustatud mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
Tööandja kohus on tagada, et töötajate töötasu andmed ei saaks avalikuks.
Tööandja peab määratlema ärisaladusena töötajate töötasud nende isikute töölepingutes, kes puutuvad oma töökohustuste tõttu kokku töötajate töötasude andmetega ja selgitama neile saladuse hoidmise kohutust.

Haigushüvitise maksmise kohustus

Tööandja kohustus maksta töötajale teatud perioodi eest haigushüvitist kehtestati alates 01.07.2009 ja kord on järgmine:

Haigushüvitist ei maksta töötajale haigestumise või vigastuse esimese kolme päeva eest;
Haigestumise või vigastuse 4. Päevast kui 8. Päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust;
Alates haigestumise või vigastuse 9. Päevast maksab haigushüvitist haigekassa 70% töötaja eelmise kaldriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.

Tööandja ei maksa haigushüvitist:

Raseda haigestumise puhul;
Sünnituslehe, lapsenduslehe, hoolduslehe alusel;
Haiguslehtede puhul, kus töövabastuse põhjuseks on kutsehaigsu, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tühistus, vigastus riigi või ühiskonna huvi kaitsmisel või kuriteo tõkestamisel.
Haiguslehe puhul põhjusega „terviseseisundile vastava töö andmine“ vastavalt TLS $ 18 lg-le 2.

Töötasu

TLS $ 5 lg 1 p 5 järgi peab tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis esitama andmed töö eest makstava tasu kohta, milles pooled on kokku leppinud ehk töötasu.
Töölepingu alusel töö tegemine eeldab tasu maksmist
Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid.

Töötasu suurus

Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasu on kokku lepitud
Kokkulepitud töötasu peab olema vastavuses töölepingus kokkulepitud tööga.
Töötajale arvutatakse kokkulepitud töötasu brutosummana. Brutosummast arvestatakse maha seaduses töötasult ettenähtud maksud ja maksed.

Majandustulemuselt makstav tasu

Kui töölepingus on kokku lepitud, et töötajal on õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, siis eeldadatke, et töötaja osa arvestamisel võetaks aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaastaaruanne
Seaduses on eeldatud, et töötajale makstakse tasu majandustulemuste alusel majandusaasta eest.
Seadus lubab kokku leppida tasu maksmise mingi muu majandusaasta perioodi eest.

Tehingutelt makstav tasu

Kui töötajal on töölepingu alusel õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse VÕS $ 679-582 sötteud

Kokkulepe töötasu kasutamise kohta

TLS $ 32 kohaselt on kokkulepe, mille alusel töötaja on kohustatud töötasu ja muid hüvesid kasutama teatud eesmärgil, tühine.
Selle sätte puul tuleb mõista töötasu kitsamas tähenduses.
Tasud , mis makstakse koolituseks või enesetäiendamiseks ei kuulu antud sätte alla
Kui vara on töötajae antud vaid tööülesannete täitmiseks, siis ei ole tegemist hüvega.

Töötasu maksmise aeg, koht ja viis

Tööandja maksab töötajale tasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat aega
TLS $ 5 lg 1 p 5 järgi tuleb töölepingus ära näidata palgapäev
TLS $ 33 lg 2 kohaselt, kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelnenud tööpäeval.
Seadus sätestab tööandja kohustuse kanda töötaja töötasu ja muud tasud töötaja määratud pangakontole.
Töötajal on õigus nõuda tööandjalt viivist töötasu maksimisega viivitamise eest.

Töötasu maksmine töö mitteandmisel

Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

MAKSTUSTAMINE
2012. aastal on tulumaksuvaba summa 144€kuus ( 1728 € aastas)

Palgasumma, mis ületab 144€kuus maksustatakse tulumaksuga. 2012 aastal on tulumaksumäär 21%.
Tööandja peab töötaja palgalt kinni pidama ka töötuskindlustusmakse (2.8% palgast)
Kohustusliku kogumispensioni makse (2% palgast)
2012 on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 290€ ja töötasu alammääraks tunnis 1.80€.

Töötaja brutopalk on 300€, siis:

Töötuskindlustusmakse: 300 x 2.8% = 8,4€
Kogumispensioni makse: 300 x 2% = 6€
Tulumaksuga maksustatakse: 300 – 8,4 – 6 – 144 = 141,6€
Tulumaks : 141,6 x 21% = 29,74€
Netopalk on 255,86€ (300 – 8,4 – 6 – 29,74)

Vaba aja andmine

Töötaja arvelt peab tööandja töötajale andma vaba aega:

Kui töötaja on teinud ületunnitööd ja pooled ei ole kokku leppinud ületunnitöö hüvitamist rahas
Ööajal ja riigipühal tehtud töö hüvitamiseks, kui pooled on nii kokku leppinud .
TLS $38 näev ette, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõisliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tüttu tekkinud põhjustel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval pühjusel.
See säte ei eelda mingit kokkulepet töötaja ja tööandja vahel.
Sätte kohaselt on tööandja kohustatud maksma keskmist töötasu mõistliku aja eest.

Ületunnitöö mõiste ja rakendamine

Ületunnitöö on töötamine üle töölepingus kokkulepitud tööaja
Kui töötaja töötab osalise tööajaga, siis on töötamine üle temaga kokkulepitud tööaja samuti ületunnitöö
Ületunnitööle on seadusandja kehtestanud ajalised piirangud ehk lubatud on ületunnitöö vaid teatud mahus arvestusperioodi kohta.
Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja
Ületunnitööd saab teha vaid poolte kokkuleppel
Ületunnitöö kokkulepet ei saa sõlmida töölepingus, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud ja selles ei saa abstraktselt kokku leppida.
Ületunnitööle on keelatud rakendada alaealist ja töötajat, kes puutub töökeskkonnas kokku ohutegutiga ja kelle tööaeg on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud
Teatud juhtudel on tööandjal õigus nõuda töötajalt ületunnitöö tegemist.
TLS $44 lg 4 sätestab, et tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõtteu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
Tööandja ei saa nõuda ettenägematute asjaolude ilmnemisel ületunnitöö tegemist siiski alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus - ja sünnituspuhkusele.
Tööaja piirangute kehtestamise eesmärgiks on kaitsta töötaja tervist ja tagada ohutus.
Seadusandja näeb eelkõige ületunnitöö hüvitamisena ette töötajale vaba aja andmise ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses

Töö tegemise aja piirangud

Tööaja arvestust peetakse teatud arvestusperioodi alusel. Tavaliselt on arvestusperioodiks üks kuu, kuid seadus lubab ka kuni neli kuud.
Seadusega võib teatud tegevusvaldkonnas kehtestada ka pikema arvestusperioodi.
Tervishoiu- , hoolekande- , põllumajandus- ja turismitöötajatele on seadusandja võimaldanud kollektiivlepinguga pikendada arvestusperioodi kuni 12 kuuni.

Ületunnitöö ajalised piirangud

TLS $46 lg 1 järgi on üldiseks tööaja piirmääraks koos ületunnitööga keskmiselt 48 tundi seitsmepäevases ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul
Maksimaalselt võib kokku leppida kuni 12 tundi nädalas.

Öötöö ja riigipühal tehtav töö

Kui töötamine langeb ööajale, ajavahemik kella 22.00 kuni 06.00, tegemist öötööga (TLS $45 lg 1)
Kui töötaja töötab ööajal, maksab tööandja töö eest 1,25 kordset töötasu
Tööandja maksab töö eest kahekordset töötasu kui tööaeg langeb riigipühale

Öötöö piirang

Töötaja, kes töötab ööajal ( ajavahemikust 22.00 kuni 06.00) vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast on öötöötaja. (TLS$50 lg1)
TLS $ 50 lg 1 kehtestab öötöötaja tööaja üldise piirangu, mis leiab eelkõige kohaldamist summeeritud tööaja arvestuse puhul.
Selle kohaselt ei või öötöötaja töötada keskmiselt rohkem kui 8 tundi 24 tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta.

Tööaja korraldus

Tööaja korraldus tähendab töö tegemise ajavahemike kindlakmääramist. Eelkõige hõlmab tööaja korraldus tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu
Tööaja korralduse kinlaksmääramise õigus on tööandjal ühepoolselt.
Töökorralduse reeglite väljatöötamisel, kehtestamisel ja muutmisel peab arvesse võtma töötajate arvamust.
TLS $ 47 lg 1 sätestab, et töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes tavalisel ajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Töötaja korraldusega tuleb reguleerida ka tööpäevasiseste vaheaegade andmine. Töötajal on õigus tööpäevasisesele vaheajale, kui tööpäev on pikem kui 6 tundi. Tööpäevasisene vaheaeg peab olema vähemalt 30 minutit.
Tööandjal ei ole õigus kehtestada lühemaid vaheaegu kuni 30 minutit, küll aga võib ta kehtestada pikema vaheaja
Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvutatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal (TLS $ 47 lg 2)

Igapäevane puhkeaeg

Kokkulepe , mille kohaselt töötajale jääb 24 tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisti.
Kui töötaja töötab 24 tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tndi, ei või tema järgmine töövahetus alata enne, kui on möödunud seadusega ettenähtud igapäevane järjestikune puhkeaeg 11 tundi, millele lisandub 13 tunni töötatud aeg

Tööaja lühendamine

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval päeval on õigus saada lühendatud tööpäev.

Alaealise põhipuhkus

Eeldatakse, et alaealiste põhipuhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud pikema põhipuhkusega

Töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus

Töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AhJi Õppematerjali autor

töötaja tööandja tööleping töötasu sätesta töölepingus ületunnitöö kokkulepitud töö

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Tööõiguse õppematerjal TLÜ õigusakadeemia

Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. - Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirja

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööleping

Tööõigus

180

pptx

Töölepingu seadus / tööõigus

TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem  Tõõigus- erinevad definitsioonid  Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tö?

Tööõigus

docx

Tööseadusandluse praktiline rakendamine 2017

Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõ

Tööseadusandluse alused

Töösuhe ja selle reguleerimine-Töökorraldus ettevõttes

118

doc

Töösuhe ja selle reguleerimine. Töökorraldus ettevõttes

1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandja

Logistika

doc

Tööõiguse eksamiteemad

Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seadus

Õigus

108

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus.

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUS

2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus.

Tööõigus

Rohkem sarnaseid