Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Mutatsioonid – geneetilise muutlikkuse peamine allikas (enamasti kahjulikud) *geenmutatsioonid –uued alleelid, geenid *kromosoommutatsioonid – uued geenid, muutused avaldumises *genoommutatsioonid – uute geenide eristumise võimalus Mutatsioonide ... *tagajärg annab evolutsiooniks lähtematerjali *sagedus väike *iseloom – enamus ei avaldu fenotüübis, enamus kahjulikud! *sagedust tõstab populatsioonide geenide koguarv ja isendite arv populatsioonis
Mutatsioone on kahjulikud Uute geenide teke(kasulikud muutused tekivad ka, kuid neid tekib vähem) • Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel( mood suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikkusest) • Geenisiire- erinevate populatsioonide isendiste ristumine • Geenitriiv- juhuslikud muutused pop geneetilises strukutuuris(suurem mõju väikestes populatsioonides)
Mutatsioonide detektsiooniks - Odav (1/5 mikrokiibi hinnast) -Testi ajal viiakse ülekandjad lahusesse, mis sisaldab fluorokroomidega ühendatud DNA- d. Pärast hübridisatsiooni proovid ergastatakse laseriga, mis põhjustab omakorda raadiosignaali tekke ja ülekandja identiteedi tuvastamise 11.Valgukiibid Genoomika lähendused (DNA mikrokiibid) tihedalt seotud proteoomikaga (valgukiibid). Tehniliselt sarnased.
Mutatsioon - ja 5’-deletsioonanalüüsi. 7. Regulatoorsete elementide tuvastamise meetodid: 5’ deletsioon analüüs – 5’ otsast hakatakse deletsioone tegema ja linker skaneeriv mutatsioonanalüüs – analüüsitakse kattuvate mutatsioonidega geeni promootor-reporter konstruktide rühma mõõtes rakus reportergeeni ekspressioonitaset või teatud kindla mRNA sünteesi taset.
Mutatsioon on indiviidi (raku, organelli, viiruse) geneetilise struktuuri (geeni, kromosoomi, genoomi) muutus, mis pärandub tütarrakkudele või ka järglaspõlvkonna indiviididele (va. dominantne letaalmutatsioon ja somaatiline mutatsioon mitte-vegetatiivselt sigivatel organismidel) ja põhjustab sageli muutunud fenotüübiga raku/indiviidi (mutandi) tekke.
Mutatsioon - muutub geenide või kromosoomide struktuure (Hugo de Vries- mutatsioonid) Geenmutatsioonid: muutused DNA nukleotiidses järjestuses(võivad tekkida uued alleelid) Geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis- kui nukleotiidi vahetumine teisega ei põhjusta aminohappe vahetust molekulis, (aminohappe vahetumisel ei muutu valgusüntees)(suhkrutõbi)
Mutatsiooniline muutlikkus on mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele.
Mutatsioon – päranduv geneetilise informatsiooni muutus Downi sündroom – kromosoomihäire, mille korral keharakkudes on kolm 21. Kromosoomi; põhjustab organismi arengu pidurdumist ja sageli ka vaimset alaarengut Healoomuline kasvaja – kasvaja, mis ei suuda levida organismi kudedesse ega tekitada siirdeid; nt sünnimärgid
Mutatsiooniteooria - (H. de Vries; T. Morgan; H. Muller) *mutatsioonid tekivad äkki; puuduvad nii ülemineku kui ka vahevormid *uued vormid on konstantsed *mutatsioonid kujutavad endast kvalitatiivseid muutusi *mitmesuunalised võivad ka tagasi muutuda *võivad olla liigile kasulikud kui ka kahjulikud.
Mutatsioonid ise on aga ikkagi juhusliku suunaga (enamus kahjulikud). Lihtsalt protsess aktiviseerub.) Mutatsioonide juhuslikkus ei tähenda seda, et kõik positsioonid ja muutuste kombinatsioonid ACGT vahel oleksid võrdväärselt tõenäosed (e.g. transitsioonid/transversioonid, metüleeritud CG - TG)
Mutatsiooniks on albinism, karvkatte ja hammaste puudumine veisel ja koeral, jalgade puudumine lambal ja seal, saba puudumine lindudel ja hiirtel jne. Homosügootses olekus on amorfne mutatsioon sageli letaalne ja sellega on seletatav suur embrüote hukkumine.
Mutatsioonide kandjaid nimetatakse mutantideks, kusjuures sinna alla kuuluvad indiviidid kellel mutatsioonid avalduvad või esinevad varjatult (europiidse rassi esindajandel on igal indiviidil 4-8 mutatsiooni, mis on heterosügootses olekus allasurutud).
Mutatsioonid on toormaterjal evolutsiooniks, kuid mõningail juhtudel annab liikidevaheline hübridisatisioon evolutsiooniks lisavõimalusi, põhjustades laiaulatuslikke muutusi genoomi struktuuris ja geenivahetust lähedaste liikide vahel.
Mutatsioon – juhuslik muutus a) kromosoomide arvus (genomutatsioon) ; b) kromosoomide struktuuris (geen- ja kromosoommutatsioon) Mutatsiooni kandev isend on mutant, sõltumata sellest, kas mutatsioon avaldub tunnusena või mitte.
Mutatsioone pcm - 1 geenis on seostatud kilpnäärmevähiga, skisofreeniaga (orbitofrontaalse koore hallaine mahu vähenemisega), mutatsioone PCNT geenis mikrotsefaalse osteodüsplastilise primordiaalse kääbuskasvuga.
Mutatsiooniline muutlikkus - on muutus väline (fenotüübiline) 4. Kombinatiivne muutlikus – tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel ristsiirdena ja viljastumisel, kui ühinevad kahe organismi geenid.
Mutatsioon - raku geneetilise materjali muutus, mis toimub DNA-s. kui mutatsioon tekib sugurakus, siis kandub see edasi ühelt põlvkonnalt teisele (muutus võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka neutraalne).
Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - Genoommutatsioonid (muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordsus)
Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuuri muutumisest tulenev genotüübi muu tu s ( muut us geneetilises materjalis). Organismivälised tegurid (mutageenid) põhjustavad mutatsioonide teket.
Mutatsioonide tekkepõhjuseid on erinevaid. On olemas spontaansed mutatsioonid, mis on tekkinud keskkonna toimel ja on olemas indutseeritud mutatsioonid, mis on esile kutsutud mutageenide toimel.
Mutatsioon - muutus pärilikus aines 36. mutageen- mutasioone põhjustav tegur, kantserogeen- vähitekitaja 37. geenifon- populatsiooni kõikide geenide ja alleelide kogum.
Mutatsioon – Mutatsiooniga on tegemist siis, kui juhuslikult, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide
Mutatsioon on harulda,e sageli ei avaldu Bioloogiline isol-ajaline barjäär(õitsemisaeg) fenotüübis. Kui avaldub, siis on kas kasulik, kahjulik või neutraalne.
Mutatsioon - Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid).Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud.
Mutatsioonid on alati juhuslikud! Geenmutatsioonide tüübid koodi lugemise suhtes (ORF): Missense mutatsioonid - aluse asendumine viib uuele aminohappele valgus.
Mutatsioonid - Esinevad madala sagedusega, põhjustavad väikeseid muutuseid ja suurendavad pärilikku varieerumist; tasakaalustatakse LV ja geenitriiviga.
Mutatsioonid on muutused organismi genoomse DNA nukleotiidses järjestuses, mis kinnituvad ja millega võivad kaasneda vaadeldava kogumi tunnuste muutused.
Mutatsioon –  juhuslikud muutused genotüübis, kromosoomide ja geenide struktuur/arv muutub.  Geen­, kromosoom­ ja genoommutatsioonid.
Mutatsioon – muutus raku geneetilises materjalis - geneetilise muutlikkuse allikas (kasulikud ja kahjulikud) – tekivad uued geenid või alleelid.
Mutatsioonid - muutus pärilikus materjalis(Dna-s). Tekib: keskkonna mõjul, Eristatakase: Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid.
Mutatsioone populatsioonis on retsessiivsed, sest dominantseid kahjulikke mutatsioone sisaldavad alleelid kõrvaldatakse loodusliku valiku teel tunduvalt kiiremini.
Mutatsioonisiire - geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid; suunatud mutagenees, s.t. rikutud struktuuriga geeni siirdamine raku normaalse geeni asemele.
Mutatsioonid – muudavad fenotüüpi; dominantsed mutatsioonid avalduvad ka heterosügootses olekus, retsessiivsed vaid homosügootses olekus.
Mutatsioon - Juhuslik muutus kromosoomide ehituses või arvus, sõltuvalt rakutüübist võib see järglastele edasi kanduda või mitte.
Mutatsiooni tekkepõhjuseks on esitus, mille on esile kutsunud välised või sisemised mõjurid. Ka pärilikud haigused võivad olla juhuse tekitatud.
Mutatsioonid –  geen (muutus DNA­s), kromosoom (muutus kromosoomis), genoom­ühe raku kogu  DNA (kromos arvu muutused)
Mutatsioonid on päritavad muutused geneetilises materjalis, mis võimaldavad organismide populatsioonisisest geneetilist varieeruvust.
Mutatsioonid on kas neutraalsed (sel juhul ei muuda nad fenotüüpi) või on neil fenotüübile kas positiivne või negatiivne efekt.
Mutatsioonid on geenide muutumise põhjus. Puhtstatistilistel põhjuste võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas
Mutatsioon – muutus raku kromosoomide või paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, geenide struktuuris või arvus.
Mutatsioonid on loodusliku valiku algmaterjal, pakkudes muutusi, mis aitavad kõikidel organismidel kohaneda uute keskkondadega.
Mutatsioonid – vaid vegetatiivse paljunemise teel  Kombinatiivne muutlikkus (meioos või viljastumine) o Modifikatsioonid
Mutatsiooni tõttu on kõhunäärmepuudulikkus tavaliselt kliinilise häiritud kloriidiooni , seedehäired pildi ja higi transport.
Mutatsioone nim. indutseeritud mutatsioonideks, vastandatuna normaaltingimustes tekkivatele spontaansetele mutatsioonidele.
Mutatsioonid on tekkinud päriliku materjali muutumisel, s.t päriliku info muutumisest ja selle väärast edasiandmisest.
Mutatsiooniline muutlikkus on see, kui organismil on tekkinud juhuslik, täiesti uus omadus, tunnus, mida ei ole esinenud tema vanemail.
Mutatsioonid dna - s, mille tõttu ei ole enam bakterite endonukleaasid võimelised degradeerima faagi DNA-d (Carlton, 1999).
Mutatsiooniline muutlikus – geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb muutustest kromosoomide või geenide struktuuris.
Mutatsioon - juhuslik muutus kromosoomide ehituses (geen- ja kromosoommutatsioonid) või arvus (genoommutatsioonid).
Mutatsioon - on muutused raku geneetilises materjalis,võivad toimuda DNAga, geenidega või tervete kromosoomidega.
Mutatsioon - muutus raku geneetilises materjalis Mutatsioone esile kutsuvaid tegureid nimetatakse mutageenideks.
Mutatsioon - geneetilise info pärilikk muutus; muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus.
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Mutatsioonid on spontaansed või indutseeritud päritavad muutused kromosoomi nukleotiidide järjestuses.
Mutatsioon on organismi pärilikkuse materiaalsete kandjate muutustest tingitud pärilik muutlikkus.
Mutatsioonide tagajärjeks on surm või suutmatus saada elujõulisi järglasi ning ei kesta üle ühe põlvkonna.
Mutatsioonid on toimunud σS C- terminuses, regioonis, mis võiks interakteeruda promootoralaga.
Mutatsioon – s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus.
Mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud.
Mutatsioonide puhul on tegemist juhusliku sündmusega, kuid see aitab paremini kohaneda keskkonnaga.
Mutatsiooniks nimetatakse mistahes muutust DNA järjestuses võrreldes esialgse järjestusega.
Mutatsioon – geeni muutumine DNA-ahela lämmastikaluste kadumise või asendamise tõttu.
Mutatsioon x - kromosoomis (retsessiivne). Sagedus 1:3500 meestel, mehed elavad kuni 20. a.
Mutatsioonid on oma loomult vead, ja tõonäosus, et need vead on kasulikud on väga madal.
Mutatsioonaretus - seemneid töödeldaxe, külvataxe maha (LD50 polletaalne doos) vt. Ka praxi
Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuuri muutumisest tulenev genotüübi muutus.
Mutatsioon – juhuslik muutus geenide, kromosoomide või kromosoomide arvu tasandil.
Mutatsioonid - geenmutatsioonid, genoommutatsioonid, kromosoom Kombinatiivne muutlikus.
Mutatsioon nimetatakse mutandiks. Mutantidel on muutus väline (fenotüübiline).
Mutatsioone on retsessiivsed, siis on väga raske kõiki mutatsioone kokku lugeda.
Mutatsioon dna - s/pärilikus materjalis, mis tekib või on tekkinud keskkonna moel.
Mutatsioone on kahjulikud, kuid samas on nad evolutsiooni liikumapanevaks jõuks.
Mutatsioonikiiruse hindamisel on oluline arvestada ka replikatsioonide arvu, mille lookus läbib.
Mutatsiooniline muutlikkus — muutus pärilikkusaines(dna-s)mis on tekkinud keskkonna toimel.
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja püsivad, edasikanduvad muutused.
Mutatsioonid on pärilukkusekandja (DNA, RNA) püsivad edasikanduvad muutused.
Mutatsioonid – ei võimalda mutatsiooni kandvatel isenditel järglasi saada.
Mutatsioonid on juhuslikud ja muutumise suund on määratud vaid valiku poolt
Mutatsiooniline muutlikus on muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus.
Mutatsiooniks nimetatakse organismi geneetilise struktuuri püsiva iseloomuga
Mutatsiooniteooria – geenides võivad tekkida ootamatud ja päranduvad muutused.
Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus
Mutatsioon - muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomi arvu
Mutatsioonid on somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed.
Mutatsioonides on duplikatsioonide fenotüübiline efekt suhteliselt nõrk.
Mutatsioone - puutume kokku - sõjanduses kasutatavate mürkkemikaalid.
Mutatsioonide sagedused on erinevad: varieeruvad nii lookuste kui ka liikide vahel.
Mutatsiooniline muutlikkus - uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel.
Mutatsioon –  Muutused kromosoomide v geenide struktuuris.
Mutatsioonid ef - Tu’s annavad resistentsuse kirromütsiini suhtes.
Mutatsiooniline muutlikkus – juhuslikud muutused raku geneetilises materjalis.
Mutatsioonide fikseerumine on aga valdavalt seletatav geneetilise triivi kaudu.
Mutatsiooniline muutlikkus on tingitud muutustest raku geneetilises materjalis.
Mutatsioon - juhuslik muutus kromosoomide ehituses või arvus.
Mutatsiooniline – muutused toimuvad raku geneetilises materjalis.
Mutatsioon – Tekib kas iseenesest või mutageenide mõjul.
Mutatsioon on tähenduslik ainult konkreetsele indiviidile.
Mutatsioon – päranduv geneetilise informatsiooni muutus
Mutatsioonid on geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks.
Mutatsiooniline muutlikkus – seotud DNA primaar struktuur muutlikkusega.
Mutatsioon - Vead replikatsioonis tekitavad mutatsioone.
Mutatsiooni aluseks on DNA koodi muutus mikroorganismi genoomis.
Mutatsioonid on asendunud uute kahjulike mutatsioonidega.
Mutatsioon on harulda,e sageli ei avaldu fenotüübis.
Mutatsiooniline muutlikkus – muutused raku geneetilises materialis.
Mutatsioonid on alati olnud ja nad jäävad alatiseks.
Mutatsioonid – muutused raku geneetilises materjalis
Mutatsiooni hotspotid on mutatsiooni-vastuvõtlikud regioonid.
Mutatsiooniks on tavaliselt muutus nukleotiidipaariga.
Mutatsioon - muutused raku geneetilises materjalis
Mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus.
Mutatsioon - muutus DNA-s/ pärilikkus materjalis
Mutatsioon - muutus kromosoomides või geenides
Mutatsioonid on organismide elu ühed mõjutajad.
Mutatsioonid on muutused geneetilises materjalis.
Mutatsioonid – ei arene elujõulist organismi.
Mutatsioonid 3 - tähelised, vastavat AH ei muuda.
Mutatsioonid on alusmaterjaliks evolutsioonile.
Mutatsioonist on saadud loomulik permutatsioon.
Mutatsioonid on juhuslikud kohasuse suhtes!
Mutatsioonid on ühed olulisemad neist.
Mutatsioon - muutus pärilikkusaines



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun