Evolutsioonimehhanismid (0)

5 VÄGA HEA

KÜSIMUSI

J-B Lamarcki ja C. Darwini seisukohtade kokkulangevused ja erinevused
Lamarck arvab , et elu omandatud tunnused päranduvad edasi aga Darwin arvas teistpidi . Lamarck ei arvestanud looduslikku valikut. Lamarck arvas, et liigid on püsivad, aga Darwin ütles, et liigid tekivad üksteisest ja ka kaovad(looduslik valik). Lamarck väitis,et liigid evolutsoneeruvad eesmärgipäraselt-pm evolutsioon on eesmärgiks, tglt toimub evolutsioon kuna keskkond muutub ja olen peab kohaneme, et ellu jääda/püsida konkurentsivõimelisena ja sellest tulenevad muutused põhjustavad evolutsiooni.

looduslik valik
Loodusliku valiku teooria esitas esimesena C. Darwin. Tema raamat „ The origin of species“ ilmus 1859 . aastal ja müüdi välja esimese päevaga. Raamatu sisu täienes tänu Wallace ’ile ja ilmus kiiresti tänu Darwini tuntusele tollases ühiskonnas.
Def: Sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu, et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas.
Looduslik valik on sünteetilise evolutsiooniteooria keskne mõiste( neodarvinism ). Tänapäeval kattub populatsioonigeneetika teooria loodusliku valiku teooriaga.
Loodusliku valiku kaudu toimub kohanemine ning on seega samuti mehhanism läbi mille toimub evolutsioon. Tähtis on aru saada, kus toimus muudatus ja siis lõpuks selgitada, millisel tasemel toimuvad muudatused, mis väljenduvad paremas kohanemises.
Suunavvalik, stabiliseerivvalik ja lõhestavvalik

C. Darwin – ideede allikad, panus evolutsiooniõpetuse rajamisse
Charles Darvini huvi looduse vastu tärkas, kui ta õppis kirikuõpetajaks väikses maakohas Inglismal. 1832 -1836 reisis ta Beagle’il ümbermaakera. Esimese asjana tagasi tulles kirjutas ta geoloogia vaatevinklist olulise elemente. Galapagose saarelt täheldas ta seoseid linnu nokakuju ja toidulauaga. Darwin oli suhteliselt lohaks oma töös. Veel mõtteis sai ta koostööd tehes Wallace’iga. Darwin uuris ka varasemaid kirjatükke, nt Malthuse kirjutis, kus ta kirjeldab toiuduhulga piiratuse ja järglaste andmise võime vahelist seost. Siit tuli järeldus, et liigi siseselt peab toimuma võistlus-evolutsiooni toimimiseks vajalik mehhanism. Samuti vaatles ta kodutuvisid ja tegi nendega katseid ning kontakteerus spetsialistitega.
Tema tähtsim panus on loodusliku valiku mõiste, mis pani aluse evolutsiooniteooriale. Tema evolutsiooniteooria põhineb viiel tähelepanekul:
*Liikidel on suur viljakus, seega neil on järglasi rohkem kui täiskasvanuks saab
*Populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikseste kõikumistega.
*Toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt suure konstantse suurusega
=>sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõituls
*Suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev. Varieerumine on suur.
*Suur osa sellest varieerumisest on pärilik,
seega maailmas, kus populatsioondi on stabiilsed ja iga isend peab oma olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on „paremad“ tunnused ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele(Miinuseks on siis sõna „paremad“, mis kirjeldab tunnust ebatäpselt)

liigi mõiste – mis on liik? Liigitekke mehhanismid
Liik: organismide populatsioon, mille liikmed looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimalisi järglasi/ning ei paardu organismidega teistest populatsioonidest.
Kuigi inimese evolutsiooni uurides ja fossiilidele põhinedes on väga raske liigi määramisel järgida antud/tuntud liigivdefinitsiooni.
Liigitekkel on kaks peamist tüüpi: allopatriline ja sümpatriline. Allopatrilise liigitekke puhul esineb geograafiline isoleeritus lähteliigist. Sümpatriline liigiteke seisneb ühe liigi jagunemisel kaheks või enemaksliigiks, ilma geograafilise barjäärita.(spetsialiseeruvad –nt parasitism-väga kindlad peremehed)
Liigitekke peamisteks teguriteks on :mutatsioonid, geenitriiv , looduslik valik, geograafiline isolatsioon . Liigi teke on suhteliselt harvaesinevnähtus.

neodarvinism e. sünteetiline evolutsiooniteooria: mille süntees? ND põhipostulaadid
Neodarvinism on evolutsiooniõpetus, mis põhineb ühel osalt C. Darwini evolutsioonikäsitlusel. Rõhtuab juhuslikkem utatsioone ja loodusliku valiku määravat või koguni ainurolli adaptiivses evolutsioonis .

evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju
Elu tekkis 3,5 miljartit aastat tagasi, eükrüoodid tekkisid 1,8 miljardit aastat tagasi. Hulkraksed said alguse 1,2 miljardit aastat tagasi ja imetajad 220 miljonit aastat tagasi(laialdasem levik pärast dinosauruste väljasuremist kriidi ajastu lõpus).
Umbes 25 miljonit aastat tagasi lahknes alamselts antropoidid kaheks ülemsugukonnaks: inimahvid ja ahvid . Fossiilide eristamisel on tähtis küünarliiges(esineb vaid inimahvidel).Arvatakse, et inimeste ja šimpansite ühine eellane elas 5 miljonit aastat tagasi. Homo sapiensi varaseimad leiud on 194 000 aastat vanad.
Pleistotseenis(1,8 miljonit aastat tagasi-10 tuhat aastat tagasi) toimus korduvate „jääaegade“ vaheldumine , mis tõi kaasa õhuniiskuse kõikumised, mis omakorda tõid kaasa erinevaid muutusi, nt õhuniiskus vähenes ja Sahara hakkas kõrbestuma. Samaaegselt toimusid tektoonilised protsessid, mille käigus tekkis nt Aafrika vulkaaniline vööde, mis muutsid globaalset kliimat ning põhjustasid suuri lokaalseid muudatusi, mis olid tihtipeale väga tähtsad inimese evolutsioonis. Nimelt muutused kliimaga kas soodustasid või töötasid vastu loomade ja taimede levikule, mis on otseses seoses inimese arvukuse ja globaalse paiknemisega. Näiteks temperatuuri langemisega kaasnes lehtmetsade piiri taandumine lõunasse ja tõusmisel liikus tasapisi taas põhjapoole. Tektooniliste protsesside tagajärjel tekkis u 15 miljonit aastat tagasi otsene ühendus Aafrika ja Euroopa vahel, tänu millele sai alguse inimahvide levik Euraasias.
Holotseenis( viimased 10 000 aastat) oli Sahara kõrb veel kitsas ja regioonis oli arvukalt järvesid. Kliima oli soe ja niiske.

adaptatsioon e. kohanemine: fitness e. kohanemus; koadaptatsioon
fitness suhtearv, mis näitab, kui edukas on olnud isend (või ka mingi subpopulatsioon tervikuna ) reproduktiivses mõttes võrreldes populatsiooniga ( liigiga ) tervikuna. Tavaliselt loetakse kokku isendi (subpopulatsiooni) suguvõimelisse ikka jõudnud järglaste arv (subpopulatsiooni puhul isendi kohta, n.ö per capita ) ja jagatakse populatsiooni (liigi) vastava keskmisega.
Vaata villemsi konspektist!
inimene on selles mõttes eriti plastiline olend , kuivõrd ta suudab, paremini kui ükski teine loom, kohaneda muutuva ümbrusega põhjusel, et ta suudab aktiivselt kohandada ümbrust vastavalt oma vajadustele.

sooline valik: mõiste tähendus ja võimalikud põhjused

inimese evolutsiooni põhijooned alates lahknemisest meie ja šimpanside ühisest esivanemast
Ühisel eellasel pidi esinema bipeadalism, õige kuklamulgu paigutus koljul, reieluu ehitus,(meie vaagnaluu on laiem kui inimahvidel), põlveliigese ehitus, reieluud on paralleelsed(meil on reieluud sissepoole suunatud).
Puude otsas elamisega seotud adaptsioonid kadusid väga aeglaselt. Ka miljon aastat bipedalismi ei muutnud oluliselt üldpilti. Säilusid inimahvidele omased pikad käed ja suhteliselt lühikesed jalad ning rindkere .
Tuntuim australopiteek on Australopithecus afarensis, sest üks leidusest hüüdnimega Lucy moodustas peaaegu täieliku skeleti. Tõestuseks,et nad käisid juba kahel jala, on üks eriline leid Tansaaniast. Kivistunud vulkaanilisele tuhale on jäädvustatud kõndiva olevuse jäljed, mis on umbes 3,6 miljonit aastat vanad. Vulkaanilist tuhka on võimalik dateerida suhteliselt täpselt.
Aja vahemik, kust otsida inimese otsest eellast on 3-2 miljonit aastat tagasi. Esimeseks isendiks ülemliigi Homo alla on paigutatud Homo habilis , kuigi tema kladistilise(fülogeneetilise) analüüs järgi võib pidada teda ka australopiteegiks. Selline paigutus on tingitud faktist, et samaaegselt ilmusid arheoloogilisse leidu esimesed kivist tööriistad, kuigi pole tõendeid, et neid valmistas Homo habilis(sellest ka tema nimi-osav inimene). Tänapäevase ettevaatliku lähenemisviisi kohaselt öeldakse, et 2,5-1,8 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas rida ligikaudu samaarenenud kuid selgesti eristuvaid populatsioone -Homo habilis, Homo rudolfensis jne, kes igaüks võiks kuuluda ülemliigi Homo alla.
Siit maalt algab aju ennakkasv, mis on pöördeliseks sündmuseks. Aju ennakkasv suurenes pöördeliselt 2,5 miljonit aastat tagasi. Aju teatav ennakkasv võrreldes kehakaaluga on olnud iseloomulik evolutsioonile kümneid miljoneid aastaid. Esines ka karnivooride ja teiste kõrgemate taksonite evolutsioonis. Tõsine ennakkasv algas just selles liinis, mille ainsateks allesjäänud esindajateks oleme meie.
Homo erectus ilmus ca 2 miljonit aastat tagasi. Püstise kehahoiakuga. Õigem on Aafrikas pärit isendi kohta öelda Homo ergaster ja Aasiast leitud kohta öelda Homo erectus. Homo erectuse varaseim leid on pärit Jaava saarelt Indoneesiast 19. sajandist. Leiu avastas hollandlane (Indoneesia oli hollandi koloonia)E. Dubois, kes läks sinna sihiteadlikkult otsima lüli inimese ja ahvi vahel. 1891 leidiski Dubois massiivse, võimsate kulmukaarte, madala otsmiku, ilma väljaulatuva lõuatsi ja alamõõdulise ajukoljumahugaa fossiilse kolju , mis ei kuulu ei orangutangile ega ka inimesele.ROBUSTNE KOLJU Tema leiu vanus tehti kindlaks 15 aasta tagasi: fossiilid on 1,6-1,8 miljonit aastat vanad. Homo erecruse eksisteeris eri paikades eri ajapikkusega. Aasiast kadus ta praeguste andmete kohaselt 200 000-300 000 aastat tagasi, Kagu-Aasiast aga alles paarikümne tuhande aasta eest. Tema aju kasvas kuni 1100 kuubikuni. Suure tõenäosusega oli Homo ergasteri liinist või tema sõsarliinist pärit Homo heidelbergensis.
. H. ergaster arenes edukalt edasi ka Aafrikas, kust on muide leitud (1984) ka selle liigi pea täielik, ca 1.5 MA vanune skelett – nn. Narikotome poiss – oma ea kohta pikk, sihvakas , kehakujult meile väga lähedane, kuid tüüpilise H. ergasteri (erectuse) koljuga fossiil. Tema oletatav täiskasvanust peast pikkus oleks olnud 180-185 cm või enamgi ja oli kehakujult ilmselt adapteerunud kuumas kuivas kliimas elamisele. Aafrika hilise ergasteri (alla 1 MAT) fossiile on leitud rohkelt ka Atlase mägede alalt – Loode-Aafrikast.
Homo sapiens- Linne poolt pandud nimi( 1758 ). Kaasaegse inimese vanim kolju on 200 000 aaastat vana(anatoomiliselt moodne inimene). Modenseerumist on juba märgata 300 000 aaasta vanustel fossiilidel.Kromanjoonlane on Euroopas levinud Homo sapiens.(varajased suuremad).Enne viimase jääaja eelsed sapiensid olid turskemad. Ajumaht oli 10% suurem. Kromanjoonlastel puudusid külma kliimaga kohastumuse tüüpilised tunnused. Euroopas tekkis põllumajandus 9000 aastat tagasi. Esimene suur esivanemate väljaränne toimus ajaliselt kohakuti gibbonloste ja hominiidide lahknemisega. Osa esivanemaid jõudis tagasi Aafrikasse ja toimus inimese ja šimpansi esivanemate lahknemine ning pärast seda arenesid nad jällegi Aafrikas.
Floresiensis -93-14ooo aastat tagasi

geneetiline triiv , selle mõju evolutsioonile. GT ja neutraalne evol. Teooria
Geneetiline triiv on geeni alleelide sageduste juhuslikud muutused populatsiooni järjestike põlvkondades juhuvaliku tõttu.
Järglase alleelide kombinatsioon on vanematelt juhuslikul moel pärandudnud. Selle juhslikkuse tõttu sõltub järglse ellujäämine juhusest. Geneetilise triivi tõttu võib osa alleele kadud ja geneetiline mitmekesisus väheneb.
Geenitriivi mõju määr evolutsioonile on vaieldav, kuid ta on kindlasti tähtsal kohal molekulaarses evolutsioonis. Neutraalne evolutsiooniteooria eeldab, et pea kogu evolutsiooniline muudatus on neutraalne, kuid see ei tähenda, et enamus mutatsioone oleksid neutraalsed. Antud teooria kohaslet on looduslik valik selleks, et ellimineerida kahjulikke mutatsioone. Mittekahjulike mutatsioonide fikseerumine on aga valdavalt seletatav geneetilise triivi kaudu.
Neandertaallased
Homo neanderthalensis on esimene laialt tuntuks saanud fossiilne inimene(neanderi jõe järgi nimi. Kõige rohkem uuritud liik. Elas valdavalt Euroopas ja Euroopa on palju läbi uuritum kui muud alad ning nad elasid koobastes, kus luud säilisid hästi. Neandertaallaste ajumaht 1550 cm3. Nad olid keskmise kasvuga inimlased(165 cm-mehed).Massivsed luud-väga lihaselised( adaptsioon külmale kliimale). Sama inimtüüpi kuuluvad nt eskimod „tünnikujulised“. Selline kuju viib kehamassi ja pinna suhte võimalikult väikseks, mis minimeerib soojuskadu. Kolju massivne, kuid eristatav teistest-tugevalt arenenud kulmukaared, kolju eest madalam ja tagant pikem. Kõige spetsiifilisem tunnus on sisekõrva erinevus.
Eksisteerisid vahemikul 70 000-40 000 aastat tagasi. Varajased neandertaallased 250 000 -300 000 aastat tagasi. Neandertaallased on küll meile lähedane liik, kuid ei ole meie esivanemad nagu seda pikka aega arvati. Nad arenesid paralleelselt meie eellastega sadu tuhandeid aastaid. Meie ja nende eellased lahknesid ca 0,5 miljoni aasta eest(heidelbergi inimene). Nende ühiseks eellaseks on keegi isend Aafrika perioodist. On ka väiteid, et komanjoonlasedja neandertaalid võisid saada ühiseid järglasi(hübridiseeruda), kuid seda pole tõestatud. Elasid Euroopas enam kui ühe jääaja. Ei teata miks täpselt välja surid. Osaksid valmistada nahast rõivaid, olid profesionaalsed kütid, sõid mereande.
Homo sapiensi tulemine ja neandertaali väljasuremine on kokkulangevad sündmused, kuigi neandertaalid paistavas olevat paremini kohastunud ja füüsiliselt tugevamad piisas vaid fitnessi langusest,et aegapidi hääbuda.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miqu Õppematerjali autor

evolutsioon homo darwin isend evolutsiooniteooria Evolutsioonimehhanismid

Sarnased õppematerjalid

docx

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused

tõstma fitnessi st peab ületama reproduktiivsuselt egoistliku käitumise. grupivalik ei prevaleeri indiviidi tasemel valiku üle. sooline valik – isendi valik paarduda mingi tunnuse põhjal, mis otseselt fitnessi keskkonna suhtes ei suurenda. nt lindude ehissuled. sooline valik tüüpiliselt isaste vastasseis, ekstreemsed katsed oma fitnessi demostreerida, kiire teisaste sugutunnuste evolutsioon. 2. Juhuslik geneetiline triiv (random genetic drift) genetic drift (geneetiline triiv) – juhusest tingitud alleelisageduste muutus populatsioonis (st kaovad alleelid, mis ei oma negatiivset efekti, on selektiivselt neutraalsed). prevaleeriv väikestes populatsioonides. geneetiline triiv on kumulatiivse efektiga, juba väikestel kõrvalekalletel 50/50 tasakaalust hakkab efekt ainult süvenema.

Evolutsioonimehhanismid

docx

Inimese evolutsioon

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Inimese evolutsioon Koostas:Kreet Treiberg 9.b klass Juhendaja: Tiina Naissoo Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3 1.Evolutsioon.........................................................................4 1.1 Mõiste ,,evolutsioon''......................................................

Evolutsioon

doc

Evolutsioon

EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe

Bioloogia

doc

Evolutsioon

1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?

Bioloogia

doc

Evolutsioonimehhanismid

-ka simpans, vares oskavad riistu kasutada HOMO ERECTUS -hakkas liha sööma -suutis ületada ka merd, kus teine kallas näha ei olnud -siiski ei jõudnud Ameerikasse ega Austraaliasse -võttis kasutusele efektiivse kivikirve -võib-olla suri välja kõigest 30-50 KAT (Erectusest arenes ka selline loom nagu H. Floresiensis 80000-20000 a tagasi. 1m pikk, aju maht 300 cm3 EVOLUTSIOON ei pea alati olema progressiivne!!!) NEANDERTAALLANE -avastati 1856, Neandertal (Neanderi org), Saksamaa -tõenäoliselt ei olnud ristumisbarjääri inimesega -lahknemine inimese eellasest ca 600 KAT -suutis tõenäoliselt rääkida (anatoomia nagu lubaks) -tööriistad olid inimesega samad kuni ca 40-50 KAT -tegi ka kaelakeesid jms asju, aga augustas merekarpe oma tehnikaga erinev H. Sapiensist -pea täielikult lihasööjad

Kategoriseerimata

doc

Kordamine EVOLUTSIOON 2

tavaliselt on väikestes populatsioonides esindatud mitmed ekstreemsed geenikombinatsioonid ning väikses populatsioonis on suurem tõenäosus, et kõik isendid saavad just need kombinatsioonid. 2. enne populatsiooni kasvamist muudab geenitriiv juhuslikkuse alusel populatsiooni geenifondi (näiteks kinnistuvad mutatsioonid, põhjustades genotüübilist ja fenotüübilist erinevust esialgsest populatsioonist). 3. Loodusliku valiku põhjustatud evolutsioon võib väiksemas populatsioonis võtta täiesti uue suuna näiteks natuke erineva keskkonna tõttu. Loomulikult sureb enamik selliseid populatsioone lihtsalt välja, tõenäosus, et seal areneb uus liik, on ülimalt väike. Liigitekke parimateks laboriteks on saared (näiteks Galapagos ja Hawaii saarestik). 12. Makroevolutsioon ja selles eristatavad protsessid. Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad,

Bioloogia

doc

Evolutsiooni kokkuvõte

.....................6 4.4 Charles Robert Darwin 12.02.1809 19.04.1882.......................................................................................6 4.5 Neodarvinism.............................................................................................................................................. 6 5. Evolutsiooni algüksus ja materjal......................................................................................................................7 5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades...........................................................................................7 5.2 Geneetilise muutlikkuse allikad, mis on vajalikud evolutsiooniks:............................................................7 6. Evolutsiooni tegurid - mehhanismid ja protsessid............................................................................................ 8 6.1 Looduslik valik...................................................................

Bioloogia

docx

9. klassi bioloogia

Uusaegkond 65 miljonit aastat tagasi Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusorganismid tekkisid u 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased Üherakulised Tuumata Tsüanobakterid ehk sinikud olid fotosünteesivõimelised: Atmosfääri vabanes esmane hapnik Üherakulised organismid (2500 miljonit aastat tagasi) Esimesed tuumaga organismid Sarnanesid algloomadega Taimeriigi evolutsioon Hulkraksed organismid esimesed hulkraksed vetikad (1500 miljonit aastat tagasi) Vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga Esimesed maismaa taimed ürgraikad 450 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud eostaimed 350 miljonit aastat tagasi a) Pärisraikad (kollad) sigillaria, soomuspuu ehk lepidodendron b) Kidad (osjad) kalamiidi kida, karboni kida c) Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, lehed (fotosüntees), mulla teke

Bioloogia

Rohkem sarnaseid