Evolutsioon II (0)

Evolutsioon II
Evolutsioon toimub ainult organismirühmades, üksikindiviid ei evolutsuioneeru.
Väiksem evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon ( ühte liiki kuuluvad organismid ühel maa-alal)
Geenil võib olla üks, kaks või mitu alleeli. Võimalike genotüüpde arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust. Tavaliselt on osad alleelid tavalised , teised mitte. Seega on osad genotüüpid sagedasemad kui teised.
Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus
Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad:
- Mutatsioonid
- Kombinatiivne muutus
- Geenivool =Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise
- Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone)
Mutatsioonid
- Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid)
- Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses)
- Genoommutatsioonid (muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordsus)
Kui mutatsioonid avaluvad, võivad nad olla kahjulikud, neutraalsed või kasulikud. Kui mutatsioon pole totaalne , siis pärandub põlvest põlve ja moodustuvad koos teiste mutatsioonidega Mutatsioonilise muutlikuse varu.
Kombinatiivne muutlikus
Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel.
- Meioosis- Kromosoomide ristsiire
- Viljastumisel- Alleelide kombineerumine
Geenisiire/Geenivool
Teisest populatsioonist tulevad geenid(isendid)
Geenitriiv
Juhuslik isendite arvu muutus populatsioonis ja seega ka geneetilise struktuuri muutus. Tavaliselt näiteks mõni keskkonnategur , toimub väiksemate populatsioonidega. Näiteks alguses on kõvasti ülekaalus hallid jänesed, siis toimub suur maavärin ja nüüd on halle ja valgeid jäneseid võrdselt.
Looduslik valik
Geneetiline mutlikus ei veel evolutsiooniline muutus, sest nendel muutustel puudub suund. Suuna annab olelusvõitlus.
Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest(pärilik muutlikus) ja elutingimuste piisavast toimest (olelusvõitlus).
Piisavad keskkonnategurid :
1) Biootilised- konkurents , kisklus, parasitism , taimtoitlus.
2) Abiootilised - valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur
Looduslikus valikus ellujääja- Need kellel on kõige rohkem järglasi, võitjate geene on järgmises põlvkonnas rohkem. Võitsid sest neil oli antud keskkonnas kasulik omadus(värv, lennuvõime vms). Kui see omadus on määratud geenidega , siis järglastel on neid geene rohkem, seega on muutunud populatsiooni geneetiline struktuur.
- Populatsioonigeneetilise stuktuuri pidev muutus viib evolutsioonilse muutuseni.
Loodusliku valiku vormid:
1) Stabiliseeriv valik- säilitab liigid, kohastumused süvenevad, keskkond peab olema stabiilne
2) Suunav valik- eelistatud keskmisest erinevad tunnused, toimub muutlikus keskkonnas, näiteks bakterite resitentsus antibiotikumide suhtes.
3) Lõhestav valik- liigi levila kas väga suur, või tekib geograafiline isolatsioon. Võivad põhjustada ka sessoonsed muutused.
Kohastumused e adaptsioonid- organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonna tingimuste ja eluviisiga. Kohastumised on kõige väiksemad evolutsioonilised muutused. Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumisi. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. (Kõrbetaimedel sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred vee kogumiseks. Lindudel eesjäsemete arenemine tiibadeks, kerged toruluud, sulestik - veelindudel on nö ’’veekindel’’ sulestik. Paljudel loomadel on varjevärvus, või varjekuju- muudavad keskkonna taustal märkamatuks- näiteks valgejänes, rabakana )
Kohanemine- kui indiviid oma elu jooksul sobitub elutingimuste muutustega.
Kohastumine- Organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel.
Liigiteke
Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila (Harilik mänd, Punane kärbseseen, valge kärbseseen, harilik kärnkonn, rohukonn jms)
Liigiteke- omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsima jäämine looduskeskkonnas.
Isolatsiooni mehhanism (Peab välja kujunema iseseisva genofondi tagamiseks)
1) Erinev paljunemisperiood (aeg-kuu/ aastaaeg )
2) Käitumine paaritumisperioodil (lõhnaained, pulmatantsud)
3) Erisugused suguelundid (ka õieehituse erinevused)
4) Sugurakkude biokeemiline sobimatus
5) Hübriidide eluvõimetus (viljatus, alakohastus, seda sageli taimedel)
Liikide vahelised järeltulijad on hübriidid. Tavaliselt nad hukuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest.
Geograafiline isolatsioon- liigid püsivad ka tänu geograafilisele eraldatusele (veekogud, mäed, kõrbed jms)
Liigitekke peamised tegurid:
1) Mutatsioon
2) geenitriiv
3) Looduslik valik
Püsimajäämise eeldused:
1) Arvukuse tõus
2) Levila laienemine
3) Ristumisbarjääri teke
4) Geograafiline eraldatus
Liigiteke viisid
- geograafiline ehk erimaine
- Sümpatriline ehk samamaine - esineb rohkem taimeriigis, teke ühise levila piires, kui levila on ökoloogiliselt liigendatud.
Makroevolutsioon
Mikro - evolutsioonilised muutused liigi sees
Makro- Liigist kõrgemate organismirühmade teke (perekond, sugukond , selts, klass, hõimkond, riik)
Sarnasused (Makro- ja mikroevolutsioonis)
1) Toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine)
2) Aluseks muutused pärilikus infos
3) Mitmekesistumine
Erinevused
1) Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid
Makroevolutsioon jaguneb:
1) Progress(täiustumine)- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp- oskab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku, vähendada sõltumist keskkonna teguritest. Ainuraksed - hulkraksed , prokarüoodid-ekuarüoodid
2) Divergents (mitmekesistumine)- erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Õistaimed- erinevad õiekujud, lehekujud. Imetajate kohastumine eluks vees, puudel, maaall jms. Sõltub- elupaikade mitmekesisusest, organismitüübi arenguvõimest. (jäsemete mitmekesisus imetajatel, hammaste mitmekesisus)
3) Konvergents( sarnastumine )- erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes. Põhitunnused säilivad, tunnuste muutumine piirdub väliste väheoluliste tunnuste muutustega. ( vaalal ja kalal voolujooneline keha, lindudel ja putukatel tiivad)
Liikide väljasuremine sõltub:
1) Elutingimustest
2) organismide omadustest
Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike, ühegi liigi genofond ei võimalda lõplikult ümberkohastuda.