50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TheLastMethbender
Õppematerjali autor
Erinevates tingimustes on kohasemad erinevad aine liigitekkeks. Resurssid on piiratud (toit, elukohavalik) ja suhteliselt püsivad pika aja kestel. 8. Mille poolest erines 19. sajandi lõpul enamlevinud arusaam evolutsioonist Darwini omast? Siis tunnistasid juba kõik, et liigid muutuvad, aga muutumise mehhanism jäi vaieldavaks. Oli kaks leeri saltatsionistid (Huxley, Haeckel, Bateson) ja biomeetrikud (Weldon, Galton, Pearson). Biomeetrikutele sobis looduslik valik, mis toimus populatsioonis pidevalt ja sammhaaval. Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on
lõpliku suurusega, inimestel 7 miljardit; kindlasti toimuvad mutatsioondie teke ja migratsioon inimpopulatsioonide vahel), sest erinevad eeldused, mis puuduvad, mingis mõttes nagu tasakaalustavad teineteist. Seetõttu tundub andmete järgi populatsioon H-W tasakaalus olevat. (Inimeste puhul võib öelda, et mutatsioonide mõju on VÄGA väike ja samuti enamikule lookustele ei mõju ka looduslik valik). 6. Mis on DNA profileerimine, kuidas see käib ja millised on raskuskohad/probleemid? DNA profileerimisel võrreldakse kuriteopaigalt leitud ja kahtlusaluse (või otsitakse andmebaasist) käest võetud DNA profiili. DNA profiil on mitme lookuse genotüüpide jada/muster või lihtsalt genotüüp. Kui profiilid on identsed, siis mis on tõenäosus, et selle põhjuseks on juhus? Arvutame, mis on selle profiili esinemissagedus populatsioonis
pigem eri liikidesse, hakkas ta (märts 1937) mõtlema "liikide transmutatsioonile". Darwini põhiline erinevus on selles, et ta hakkas ka kohe mõtlema põhjustele. 1838 sügisest, ilmselt Malthuse mõjul, hakkas ta arendama ideed looduslikust valikust. 1844 valmis tal esimene käsikiri, mis ei jõudnud kunagi trükki. Tegelikult - ideede selgest kirjapanekust esimese trükiseni läks tal 20 aastat! 1856 alustas ta tööd raamatu Loduslik Valik kallal - ka see jäi pooleli, sest tema kätte sattus noore loodusuurija Alfred Russel Wallace käsikiri "Variantide tendents pidevalt lahkneda algtüübist" - mis oli igati läbitöötatud idee looduslikust valikust. Alles siis tõi D. uuesti välja oma 1844 a. käsikirja ja andis mõlemad koos Linnee ühingule üle (1858 suvel) ja alustas uut raamatut: The Origin of Species by Means of Natural Selection, or the Preservation of Favoured Races in the Struggle for Life
Drosophila X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon isastel Juhul, kui geeni Sxl produkti rakus pole (isased), seondub teatav valkkompleks paljudesse kohtadesse X-kromosoomil ja võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset kaks korda. Kui rakus on ka Sxl geeni produkti piisavalt, takistab see valkkompleksi seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu. X-liiteliste geenide inaktivatsioon imetajatel Emastel on üks X kromosoomidest rakkudes inaktiivses olekus. Valik on juhuslik osadel juhtudel on inaktiivne isalt päritud X, osadel aga emalt saadud X kromosoom. Seega sisaldavad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke, olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel
Prokarüootide ja viiruste geneetika Nende genoom on haploidne. Kõik geenid, mis seal on, avalduvad vastavalt tingimustele otsekohe. Kui tekib mingi mutatsioon, siis seal pole kompenseerivat geeni ning see avaldub otsekohe. Keskkonnamuutuste kohapealt on nad väga paindlikud, sest iga geeni avaldumine nõuab energiat ning seetõttu toimuvad protsessid ja ümberlülitused väga kiiresti. Vajalik populatsiooni säilumiseks, toimub positiivne valik. Jagunemine on lihtne genoomi jagunemine ehk pooldumine. Mitoosi ei toimu, kuid samal ajal jaotub genoom suhteliselt võrdselt kuna DNA kahekordistumine toimub nagunii. Põhiprotsessid sarnanevad eukarüoodsete rakkude põhiprotsessidele (valgu süntees, geeniregulatsioon, ekspressioon jne). Erinevused tulenevad sellest kuidas geenid on genoomis organiseeritud. Geene reguleeritakse ühe koha pealt (operon) ja selle regulatsioon sõltub konkreetsest keskkonnast.
Geneetika 2 kordamisküsimused Lisaks tekstile ja õpikule vaadake kindlasti ka materjali slaididelt. 1. Võrrelge lüütilq aaise ja mõõduka bakteriofaagi paljunemistsüklit VIRULENTSED FAAGID – põhjustavad peremeesraku surma MÕÕDUKAD FAAGID – võivad püsida rakus ilma seda hävitamata o Lüütiline ja lüsogeenne fvgvb89htsükkel. Lüsogeenne tsükkel võib keskkonnatingimuste muutudes üle minna lüütiliseks tsükliks Lüütiline: kinnitub peremeesrakule antiretseptori vahendusel; genoom sisestatakse rakku, tehakse palju DNA/RNA koopiaid, viiruspartiklid pannakse kokku, rakk lüüsitakse Lüsogeenne: kinnitub peremeesrakule antiretseptori vahendusel; genoom sisestatakse rakku, genoom integreerub peremehe genoomi ja kandub kromosoomi koostisosana tütarrakkudesse. Keskkonnatingimuste muutudes võib lüsogeenne faag minna üle lüütilisse tsüklisse, mille käigus sünteesitakse viiruse partikleid ning pannakse need kokku. Lõpuks rakk lü
5. Komplekssete tunnuste päritavus. Tunnuste pidev muutlikkus ja Mendeli seadused. Mitmealleelsus. Erinevate lookuste ja keskkonna mõju tunnustele. Alternatiivsete fenotüüpide kompleksne päritavus. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: kvantitatiivsete väärtuste esinemissagedus; keskmine ja modaalklass; varieeruvus ja standardhälve; korrelatsioonikoefitsient; regressioon. Päritavus. Päritavuskoefitsient. Kunstlik valik. Inbriiding ja heteroos. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs. 6. Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad. Kromosoomide arv. Sugukromosoomid. Pärilikkuse kromosoomiteooria: eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et päritavus on seotud kromosoomidega; kromosoomide mitteraldumine raku jagunemisel Mendeli seadused lähtudes kromosoomiteooriast. Suguliitelised geenid inimesel: hemofiilia; värvipimedus; fragiilne X; Y kromosoomi-spetsiifilised geenid
Kloonitud embrüoid lasti areneda vaid väga varajase, blastotsüsti staadiumini. Seejärel katse peatati. Osadest blastotsüstidest õnnestus saada ka embrüonaalsete tüvirakkude liin. Geneetika väärkasutused Darwini loodusliku valiku ideed, mille alusel organismidele kahjulikud tunnused asendatakse evolutsiooni käigus kasulikemaga, leidsid edasiarendust Francis Galtoni poolt. Galton arvas, et ka inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on päritavad ning neile rakendub valik. Et inimsugu parandada, soovitas Galton rakendada kunstlikku valikut. Ta võttis kasutusele mõiste eugeenika, mille mõte seisnes selle, et heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada. Eelistud tunnused olid näiteks kõrge intelligentsus, loomingulisus, tugev tervis, kõrvaldatavad aga madal intelligentsus, vaimsed haigused, kriminaalne käitumine ja alkoholism. Eugeenikat on 20-nda sajandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid