Bioloogia tasemetöö materjal (0)

Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus , konkurents .
Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp.
Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep , riis.
Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes .
Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad .
Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu.
Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm . Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik .
Konkurents -kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast).
Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu).
Herbivooria -taimtoidulisus, taimtoidulise loomaliigi ja  taimeliigi  vaheline toitumissuhe (põder, männikoor). Herbivoor- taimtoiduline , toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest.
Kisklus-ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ilves, jänes).
Parasitism - suhe, mis on vaid ühele osalejale kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit saab toitained peremeesorganismilt.
Obligatoorne parasiit-parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Parasiitne eluvormi, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga ( laiuss ,  paeluss , solkmed).
Fakultatiivne parasiit-parasiit on võimeline elama ja paljunema ka ilma peremeesorganismita.
Endoparasiidid-siseparasiidid. Laiuss, paeluss.
Eksoparasiidid-välisparasiidid. Parm , hallsääsk.
Konsumendid (tarbijad)- heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise.
Produtsendid(tootjad)- autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides. Kõige tähtsamad produtsendid on rohelised taimed, nad toodavad looduses esmast orgaanilist ainet.
Destruendid- surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid ( bakterid , seened, selgrootud loomad). Lagundamine toimub ensüümide toimel.
Füüsikaline evolutsioon -ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.
Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.
Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal. Esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni.
Sotsiaalne evolutsioon-inimkonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.
Evolutsioon- teadusharu , mis uurib organismide ajaloolist arengut. 4 põhivormi: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon.
Paleontoloogia -teadusharu, mis uurib fossiile.
Fossiil -kivistis, leidub maakihtides (mida sügavamas kihis, seda vanem organism).
Makroevolutsioon -liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass).
Mikroevolutsioon -evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uue liigi tekkele.
Erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid.
Sarnasused: toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine ); aluseks on muutused pärilikus infos ; mitmekesistumine .
Populatsioon-väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm.
Populatsiooni geenifondi moodustavad populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid .
Populatsiooni geneetiline struktuur-erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe.
Suunav valik-elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine .
Stabiliseeriv valik-keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad, kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine.
Lõhestav valik-levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad, kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine, mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi paljunemist tütarliikideks.
LOODUSLIK VALIK seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest.
OLELUSVÕITLUS-ellujäämise ja paljunemise sõltuvus neid takistavatest asjaoludest( Darwin ). Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, mürkidele jms).
KOHASTUMINE-loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmade kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumused on pärilikud (nt. Kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks). Siseehituses: ujupõis. Välisehituses: varje -ja hoiatusvärvus. Füsioloogias: talveuni . Käitumises: ränne. Paljunemises: innaaeg.
Kombinatiivne muutlikkus-alleelide kombineerimine sugulisel paljunemisel. Meioosis-kromosoomide ristsiire ; viljastumisel-alleelide kombineerumine.
Mutatsiooniline muutlikkus-uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad, on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone.
Geenitriiv -juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult (nt. Looduskatastroofid : tulekahju, üleujutus, reostus jms).
Geenivool -erinevate populatsioonide isendite ristamine . Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon (tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jms).
Ellujäämist ja paljunemist piiravad liigikaaslased (konkurents), teiste liikide isendid (konkurents, toitumine), eluta looduse tegurid (ebasoodne temp, niiskus, soolsus , valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse jms).
PROGRESS (täiustamine)-uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke, uute kudede ja organite teke. (nt. Ainuraksed -› hulkraksed ).
DIVERGENTS (mitmekesistumine)-erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (nt. päristuumsed -› seened, taimed, loomad).
KONVERGENTS ( sarnastumine )-erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. (nt. vaalal ja kalal voolujoonelised kehad).