MIHKEL
HEINMAA 2013
1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013
Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske , Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas
4 (5) algainet:
maa,
vesi,
õhk,
tuli (neile lisab
Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt
2:
yin ja
yang. Aga tunti ka 5
algelementi: vesi, puit, tuli, maa,
metall . Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias).
2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (
Scala Naturae ) on
range hierarhiline astmestik kogu mateeria jaoks, mis
usuti jumala poolt määratud olevana.
Astmestiku
tipus asetseb Jumal ning riburada pidi järgnevatel astmetel
inglid , deemonid, tähed, kuud, mees (omakorda jagatud
hierarhiliselt), naine ... kuni mineraalideni.
3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Antiik-Kreeka teadusele on iseloomulik
teoreetilise poole tähtsustamine praktilise ees –
filosoofilisus (hüpoteeside ja teooriate
rohkus) ning
inimese kesksus. Üldiselt teadus üsna
ratsionaalne . Tekib terviklik looduskäsitlus. Tekivad erinevad
koolkonnad, kellel
on tihti asjadele sootuks erinevad vaated (ntks pidas
Pythagoras universumi võtmeks arve,
heliotsentriline maailmapilt ;
Platon idealist,
geotsentriline maailm.
Hippokrates loob kehamahlade teooria; Aristotelesel hingede teooria).
4. Nimetage ja iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi Thales – algaineks vesi, elementide teooria
Herakleitos – areng vastandite võitluse tulemusene. Algelemendiks tuli.
Empedokles – ka õhk on mateeria, loetleb neli ürgelementi.
Pythagoras – universumi võti on
arvud. Püüdis leida kosmoses geomeetriat,
heliotsentriline maailmapilt. Mõistete täpne
defineerimine .
Hippokrates – lõi
kehamahlade teooria. Inimene on mikrokosmos, kus algelemendid loovad
tasakaalu. Leidis, et tulele vastab
veri ,
õhule kollane
sapp ,
veele lümf ja maale must sapp.
Platon – idealist, kes püüdis luua ideaalset ühiskonda, kus on neli klassi, kuid klassidesse
kuulumine ei ole lõplik. Astroloog,
geotsentriline maailmapilt.
Aristoteles – keskendub loodusteadustele ning organiseerib teadustööd. Entsüklopedist. Rajab formaalse
loogika . Lisas neljale
algelemendile viienda – eetri. Hierarhiate pooldaja. Eitab ideede eraldiseismist tajutavatest asjadest. Asjade „
loomus“ annab neile
algpõhjuse ja eesmärgi. Süstematiseerib loomi. Loob kolme hinge teooria
Galenos (roomlane) – vivisektsioon, tööd anatoomiast, füsioloogiast, neuroloogiast.
5. Nimetage 4 kehaehituse tüüpi ja neile vastavad kehamahlad Maailma neljale elemendile põhines neli kehaehituse tüüpi ja sellele omakorda toetus humoraalpatoloogia:
Õhk – Sangviinik – Veri
Tuli – Koleerik – Kollane sapp
Vesi –
Flegmaatik – Lümf
Maa –
Melanhoolik – Must sapp
6. Nimetage araabia /islami teaduse olulisi suundi Araabia maailm säilitas antiik-Kreeka teadust, kuid ei lisanud ise kuigi palju. Kuni ristisõdadeni üsna teaduslembene ühiskond.
Peamised suunad on keemia, mehhaanika ning arstiteadus ja
astronoomia . Populariseerivad araabia (india)
numbrid .
Eksperimenteerimine ja katsete dokumenteerimine. Oluline aparaadiehitus.
7. Miks (loodus) teadused keskaja Euroopas kiratsesid? Keskajal polnud
loodusteadused populaarsed, kuna tulenevalt
kristlusest ei nähtud looduses Jumalat. Pärast Rooma riigi lõppu
kadus järjepidevus ja teadmised kadusid.
Kirik ei soosinud „jumala mängimist“.
MIHKEL HEINMAA 2013
2 BIOLOOGIA AJALUGU 8. Nimetage Renessanssi sünni tegureid, mis mõjutasid ka (loodus)teaduste arengut Toimus kiire
urbaniseerumine ja kriis katoliku kirikus viis kiire ilmalikustamiseni. Uute ideede levikut soodustas trükimasina
leiutamine . Kaovad
autoriteedi kartus ja
dogmad . Kiriku mõju vähenemisele andis suure tõuke
katkuepideemia , mis tõi kaasa ka
ladina keele tähtsuse vähenemise ning linnastumise.
9. Võrrelege varase füüsika ja keemia mõju loodusteaduste arengule Paracelsus (iatrokeemilise koolkonna rajaja) loob õpetuse elementidest kui keha algtegurites – püütakse hakata meditsiinilisi
protsesse
seletama keemia kaudu. Põlemise hapnikuteooria lükkab ümber flogistonide teooria, kui näidatakse, et ka
hingamine on
oksüdatsiooniprotsess.
Inimest hakatakse vaatlema kui füüsikalist masinat. Keha ehituses hakkab domineerima põhjus-tagajärg seos. Energia jäävuse
seaduse sõnastamine lükkab lõplikult ümber hingede teooria.
Optika areng viib mikromaailma uurimiseni.
10. Kirjeldage William Harvey avastusi William
Harvey loob adekvaatse
vereringeteooria, kus verd pumpab kehasse süda. Pakub võimaluse imetaja muna(raku) olemasoluks
(peetakse embrüoloogia rajajaks). Loote tekkeks on vaja muna- ja seemneraku ühinemine. Arvas, et pärandumine toimub tänu
magnetilistele jõududele. Harvey õpetus hakkab õõnestama preformatsiooni teooriaid.
11. Kirjeldage Karl Linne tähtsust Süstemaatik, kelle loodud
binaarne nomenklatuur kehtib tänaseni. Näitab taimede ja loomade
sarnasust sugulises arengus. Tema
loodud taksonoomia, mis tänaseni käibel põhineb Olemise
Ahelal : riigist kuni liigini. Klassifitseeris ka inimesi,
andes omapoolse panus
rassismiteooria väljakujunemiseks.
12. Nimetage alapunkte Claude Bernardi sõnumist Bernard oli
silmapaistev vivisektsionist. Avastas pankreasenõre tähtsuse lipiidide seedmisel ja maksa tähtsuse süsivesikute
ainevahetuses. Rõhutas organite toimimise koherentsust.
Füsioloogia on teaduslik baas, millele rajaneb kogu arstiteadus.
Koed ja
organid töötavad integreeritult, eesmärgiga tagada organismi sisemine tasakaal.
Teadlane on see, kes tungib tundmatuse maailma.
Autoriteedid peavad taganema faktide ees.
Induktiivne ja deduktiivne meetod peavad olema katseliselt tõestatud.
Põhjuse ja tagajärje
vahekord peab vabanema empiirikast.
Teooria on tõestamist leidnud hüpotees.
Teadlane peab olema veendunud oma teooria ümberlükkamatuses – st ta peab kõigepealt ise püüdma seda ümber lükata.
Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees.
13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Herman von
Helmholtz – sõnastas energia jäävuse seaduse. Mõõtis erutuse kiirust närvikoes. Tegeles nii nägemis- kui
kuulmismeeltega.
Franz Joseph
Gall – frenoloogiale kaudselt alusepanija – aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone.
Paul
Broca – kõnekeskus, füüsilise
antropoloogia esiletõus.
Cesare
Lombroso – kriminaal-antropoloogia.
Ivan Mihailovitš
Setšenov – elektrofüsioloogia. Seletab aju ja närvisüsteemi tööd materialistlikult.
Ivan
Pavlov – näitab, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga.
Charles
Sherrington – võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames
Otto Loewi).
Camillo
Golgi – loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks. Teeb valesid järeldusi neuronite morfoloogiast.
Santiago Ramón
y
Cajal – Ta oli esimene, kes uuris aju struktuure mikroskoopilisel tasandil, mistõttu peetakse teda kaasaegse
neuroteaduse loojaks.
Henry Dale – eraldas esimese neurotransmitteri, atsetüülkoliini.
14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Prantslased
pidasid haigustekitajaks mikroorganismi ennast,
sakslased bakterite elutegevuse produkte (keemiline olukord). Prantsuse
koolkonnas vaktsineeriti (bakteri)massiga – haigustekitajaid ründavad fagotsüüdid. Immunsus on organismi võime kiiresti
mobiliseerida fagotsüüte. Saksa koolkonnas luuakse n.ö rakuvaba vaktsiin.
Immuunsus seega kui organismis leiduv vastumürk.
15. Nimetage evolutsiooniõpetusse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Georges
Cuvier – liigid muutumatud, katastroofide teooria. Eristab neli iseseisvat organisatsioonitüüpi (selgroogsed, lülijalgsed,
limused, kiiresed).
MIHKEL HEINMAA 2013
3 BIOLOOGIA AJALUGU Erasmus Darwin – eeldas, et elu Maal on vanem kui seni arvatud ning tekkinud nn protoplasmast, millel arenemisjõud. Muundumist
põhjustanuks kolm tungi: toitumine,
sigimine , enesekaitse.
Tungid väljenduksid käitumises, mis omakorda arendaks vastavaid
organeid.
Jean Baptiste
Lamarck – „
Zooloogia filosoofia“ (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Elu on ise tekkinud.
Järkjärgulised üleminekud.
Eluvormid muutuvad,
tingituna varieeruvusest, mis on põhjustatud keskkonnast. „Soovide“ kontekstis
kujundavad organismid
tarvete kompleksi, mis avaldub liigutustes ning resulteerub morfoloogias. Mõne organi mittekasutamine
avaldub selle kadumises. Elu jooksul omandatu pärandub edasi. Võtab kasutusele „arengu puu“ kujundi.
Charles
Darwin – „Liikide
tekkest “ (1859). Süstematiseerib senised tööd. Põlvnemisõpetus, loodusliku valiku õpetus. Organismil on
kaks põhiomadust: muutlikkus ja pärilikkus.
Elusloodus on kohastunud olemasolevatele tingimustele. 1871 avaldab töö inimese
põlvnemisest ja
sugulisest valikust. Pärilikkuses pangeneesi teooria.
Herbert
Spencer – kaldub lamarkismi. Sotsiaaldarvinismi sõnastaja – inimühiskonnas toimuvad
loodusseadused , st darvinistlik
printsiip.
Francis
Galton – statistik, egeenika, biomeetrilise
geneetika ja inimesegeneetika looja. Loob õpetuse
strip’dest (pärilikkusühikud).
Thomas Henry
Huxley – käsitleb inimese kohta loomariigis.
Ernst
Haeckel – mõiste ´morfogeenia´ (jaguneb ´ontogeeniaks´ja ´fülogeeniaks´) biogeneetiline reegel. Monism – käsitleb kõiki elu ja
mateeria osakesi hingestatuina, lisaks arengut eesmärgipärastatuna. Solidarism.
16. Kirjeldage eelmisel sajandivahetusel esinenud väärkäsitlusi pärilikkusteoorias Omandatud tunnuste päritavuse hüpotees – keskkonnatingimuste toimel või eluviisi mõjul tekkinud muutused on päritavad.
Pangeneesi hüpotees – pärilikkusaine tekib kogu kehas ja liigub suguelunditesse.
Liit- e segapärilikkuse hüpotees – hübridiseerimisel tekib uus hübriidne pärilikkusaine, mis põhjustab uute vahepealsete tunnustee
teket.
Vitalism – elusloodusele on omane elujõud. Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke – mida rohkem, seda isa-sarnasem.
Telegoonia – loomade ristamisel jäävad isaseemne pärilikud
alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi,
kes on saadud paaritusest hoopis teiste isastega.
17. Nimetage ja iseloomustage geneetika ajalukku panustanud teadlasi Joseph Gotlieb
Kölreuter – katsed tubakaga, nägi, et hübriidid on lähteliikide vahepealsed, vanemtunnused on kas liitunud või
segunenud. Hübriidide järglaste juures ilmnes ülekaalukalt ühe lähteliigi tunnuseid.
Thomas A.
Knight – katsed hernestega. Nägi, et hübriidide tunnused on tavaliselt sarnasemad ühele vanemvormile. Esinevad
minimaalsed tunnused, mis ei lahkne lihtsamateks tunnusteks.
Augustin
Sageret – katsed kõrvitsaga. Jälgis üksikute tunnuste lahknemist hübriididel ja nende järglastel. Kirjeldas tunnuste
domineerimist hübriidide I põlvkonnas ja lahknemist järgmistes põlvkondades.
Charles
Naudin – katsed ogaõuntega. Formuleeris selgelt hübriidide I põlvkonna ühetaolisuse reegli.
Greogor
Mendel – katsed hernestega. Sõnastas ühetaolisuse ja lahknemisseaduse. Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine.
Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutusele võtt. Diskreetsete ja püsivate pärilikkustegurite avastamine.
(Ühetaolisuse seadus – ristates kahte homosügootset isendit on esimese järglaspõlvkonna järglased geneetiliselt samased.
Lahknemisseadus – erinevate heterosügootide ristamisel tekib järglaspõlvkonnas tunnuste lahknemine genotüübiliselt ja
fenotüübiliselt kindla seaduspära alusel).
Francis
Galton – biomeetrilise geneetika, inimesegeneetika ja eugeneetika looja. Kvantitatiivse statistika edasiarendaja, kaksikute ja
sõrmejälgede meetodi looja.
Hugo de
Vries – eitas gemmulate teket kogu kehas. Tunnuseid määravad pangeenid asetsevad inaktiivsena tuumas.
August Weisman – omandatud tunnused ei pärandu. Pakkus välja omapoolse iduplasma struktuuri.
18. Nimetage märksõnu 20. sajandi geneetiakst Geeniteooria (al 1909) – organismi pärilikud tunnused ja reaktsioonid keskkonnale on määratud diskreetsete ja püsivate geneetiliste
elementide poolt, milledel esinevad alternatiivsed variandid – alleelid.
Geenid esinevad keharakkudes paariliselt.
Koromosoomiteooria – geenid on kromosoomidee koostiselemendid, nad paiknevad kromosoomis lineaarselt. Lähestikku paiknevad
geenid on
aheldunud ning kalduvad päranduma koos (rikkudes lahknemisseadust). Rekombinatsioon toimub piiratud sagedusega
meiootilise
ristsiirde kaudu.
Mutatsiooniteooria – geenides võivad tekkida ootamatud ja päranduvad muutused.
Mutatsioone võivad indutseerida mitmed
mutageenid (kiirgus, kemikaalid, temperatuur). Eristati spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone.
Populatsioonigeneetika teooria – suures isoleeritud ja vabalt ristuvas populatsioonis, millele ei toimi
evolutsioonitegurid , säilivad
alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatutena, kusjuures genotüüpide
sagedused on määratud alleelisagedustest
ruutseose kaudu (
Hardy- Weinbergi seadus). Nende seaduspärasuste alusel sai ühendada mendelliku geneetika darvinistliku
evolutsiooniteooriaga ja tekkis geneetiliselt mõtestatud
evolutsiooniteooria – sünteetiline evolutsiooniteooria.
MIHKEL HEINMAA 2013
4 BIOLOOGIA AJALUGU 19. Millised teadusteooriad on kujundanud rassismi/ eugeenika Paljudele oli endiselt sobilik
Olemise Suur Ahel, mida mingi hetk hakkas võimendama ka
darvinistlik evolutsiooniteooria. Rassismi
rõhutavad koljuuringu ja muud anatoomilised erinevused
rasside vahel.
Degeneratsiooniteooria põhjal, mis väidab, et kui ei toimu
ristamist
tervete liinidega, siis nelja põlvkonna vältel
sureb see tunnus välja, viima läbi eugeneetilisi
programme vaimuhaiguste,
alkoholismi jmt väljajuurimiseks. Arvati, et segarassides kõrgema rassi tunnused ei suuda tekkinud madalam vorm edasi kanda.
20. Iseloomustage märksõnadega nõukogude nn agrobioloogiat Nõukogude
agraarpoliitika oli pärilikkust-eitav, kus eeldati, et kõike on võimalik ümberkasvatada. Mitšuurinliku meetodi alus oli
mõjutada keskkonna tingimustega mingeid tunnuseid domeineerima
kalduma (dominantsus ja retsessiivsus pole fikseeritud
fenomen). Lõssenko definitsiooni kohaselt ei iseloomusta organisme mitte pärilikkus vaid
soodumus reageerida keskkonnamõjudele –
loomus. Lepešinskaja püüdis ümber lükata Vichowi rakuteooriat. Silmapaistva mullateadlase Viljamsi tegevus võimendas nn
ruutpesitsi istutamise/külvamise
ideoloogiat . Geneetika rehabiliteeritakse Stalini surma järel.
21. Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet) Karl Ernst von Baer (1792-1876). Noorena huvitus botaanikast oma koduõpetaja kaudu. Käib Tallinna toomkoolis. Erihuviks
embrüoloogilised raamatud ja Venemaa geograafilised kirjeldused. 1810 astub Tartu Ülikooli arstiks õppima. Doktoritöö eestlaste
endeemilistest haigustest. Täiendab ennast
Viinis , kus pole üldse õppekvaliteet parem.
Austrias hakkab tegelema võrdlema
anatoomiaga. Aastast 1816 alustab tööd Königsbergi ülikooli juures. Jääb sinna 1834. aastani.
Esmalt erakorralni zoloogiaprofessor,
siis korraline zoloogiaprofessor ning alates
1826 korraline võrdleva anatoomia
professor .Tegevus seal: boraanilised, geograafilised ja
antropoloogilised uurimused. Põhiline embrüoloogilised uurimused. Imetaja muna avastamine 1827. 1834 liigub Peterburi Teaduste
Akadeemiasse. 1845-46 uurib merisiilikute embrüoloogiat. Peterburis enam embrüoloogiaga nii aktiivselt ei tegelenud. Tegeleb
pigem rakenduslike uurimistega: füüsiline geograafia (
polaaralad ), etnograafia, kalabioloogia, antropoloogia.
1837 teeb
ekspeditsiooni Novaja Zemljale. 1861 asutab Vene Entomoloogiaselts. Alates 1867 aastast liigub Tartusse tagasi, kus tegeleb
geograafia
ajalooga , loodusteaduste ja religiooni vahekorraga.
W. Johann Wiedemann.
Filoloog , hobibotaanik – esimene õistaimede ülevaade meie alade kohta.
Hermann Martin Asmuss. Asmuss kogus ulatusliku kollektsiooni Aruküla koobastest pärit
devoni rüükalade
kivistisi ning kirjutas neist
monograafia, mis tõi Aruküla leidudele ülemaailmse tuntuse.
Gustav von Bunge . Tema tööst sai alguse neovitalistlik suund bioloogias, mille peamiseks
esindajaks kujunes Hans Driesch, ning millel
oli märgatav mõju teoreetilises bioloogias kuni 1930. aastateni.
Martin Heinrich Rathke. Kirjutas põhjapanevaid uurimusi loomaembrüoloogia ja võrdleva anatoomia alalt; avastas lindudel ja
imetajatel lõpusepilud.
22. Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet) Teodor Lippmaa. Uuris Eesti taimekoosluste ökoloogiat ja struktuuri ning geobotaanikat.
Juhan Aul. Antropoloogilise uurimissuuna rajaja Eestis ja mongoloidsuse teooria ümberlükkaja.
Harald Habermann. Rajas Eestis entomoloogiakoolkonna ning putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise.
Heinrich Riikoja. Koostas Eesti järvede nimestiku ja ülevaate kaladest, eestikeelse zooloogia sõnavara looja.
Hugo Kaho . Taimefüüsika laboratooriumi rajaja, uuris raku elusosa –
protoplasma kolloidstruktuuri.
Kõik kommentaarid