BIOLOOGIA AJALUGU (0)

MIHKEL  HEINMAA  2013 
1 
BIOLOOGIA  AJALUGU 
 
BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 
KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 
 
Ver. 1.1 
Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske , Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 
1.  Tooge näiteid algainetest 
Antiikkultuur  tunnistas 4 (5)  algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab  Aristoteles  eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 
algelementi: vesi, puit, tuli, maa,  metall .  Jaapanis:  maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 
 
2.  Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? 
Olemise Suur ahel (Scala  Naturae ) on range  hierarhiline  astmestik kogu  mateeria  jaoks, mis  usuti  jumala poolt määratud olevana. 
Astmestiku   tipus   asetseb  Jumal  ning  riburada  pidi  järgnevatel  astmetel   inglid ,  deemonid,  tähed,  kuud,  mees  (omakorda  jagatud 
hierarhiliselt), naine ... kuni mineraalideni. 
 
3.  Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned 
Antiik-Kreeka  teadusele  on  iseloomulik   teoreetilise   poole  tähtsustamine  praktilise  ees  –  filosoofilisus  (hüpoteeside  ja  teooriate 
rohkus) ning inimese kesksus. Üldiselt teadus üsna  ratsionaalne . Tekib terviklik looduskäsitlus. Tekivad erinevad koolkonnad, kellel 
on  tihti  asjadele  sootuks  erinevad  vaated  (ntks  pidas   Pythagoras   universumi  võtmeks  arve,   heliotsentriline    maailmapilt ;   Platon  
idealist, geotsentriline  maailm.  Hippokrates  loob kehamahlade teooria; Aristotelesel hingede teooria). 
 
4.  Nimetage ja  iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi 
Thales  – algaineks vesi, elementide teooria 
Herakleitos – areng vastandite võitluse tulemusene. Algelemendiks tuli. 
Empedokles  – ka õhk on mateeria, loetleb neli ürgelementi. 
Pythagoras  –  universumi  võti  on  arvud.  Püüdis  leida  kosmoses  geomeetriat,  heliotsentriline  maailmapilt.  Mõistete  täpne 
defineerimine . 
Hippokrates – lõi kehamahlade teooria. Inimene on mikrokosmos,  kus algelemendid loovad tasakaalu. Leidis, et tulele vastab  veri , 
õhule kollane  sapp ,  veele  lümf ja maale must sapp. 
Platon  –  idealist,  kes  püüdis  luua  ideaalset  ühiskonda,  kus  on  neli  klassi,  kuid  klassidesse   kuulumine   ei  ole  lõplik.  Astroloog, 
geotsentriline maailmapilt. 
Aristoteles  –  keskendub  loodusteadustele  ning  organiseerib  teadustööd.  Entsüklopedist.  Rajab  formaalse   loogika .  Lisas  neljale 
algelemendile  viienda  –  eetri.  Hierarhiate  pooldaja.  Eitab  ideede  eraldiseismist  tajutavatest  asjadest.  Asjade  „loomus“  annab  neile 
algpõhjuse ja eesmärgi. Süstematiseerib loomi. Loob kolme hinge teooria 
 
Galenos  (roomlane) – vivisektsioon, tööd anatoomiast, füsioloogiast, neuroloogiast. 
 
5.  Nimetage 4  kehaehituse tüüpi ja neile vastavad kehamahlad 
Maailma neljale elemendile põhines neli kehaehituse tüüpi ja sellele omakorda toetus humoraalpatoloogia: 
Õhk – Sangviinik – Veri 
Tuli – Koleerik – Kollane sapp 
Vesi –  Flegmaatik  – Lümf 
Maa –  Melanhoolik  – Must sapp 
 
6.  Nimetage  araabia /islami teaduse olulisi suundi 
Araabia  maailm  säilitas  antiik-Kreeka  teadust,  kuid  ei  lisanud  ise  kuigi  palju.  Kuni  ristisõdadeni  üsna  teaduslembene  ühiskond. 
Peamised  suunad  on  keemia,  mehhaanika  ning  arstiteadus  ja   astronoomia .  Populariseerivad  araabia  (india)   numbrid . 
Eksperimenteerimine ja katsete dokumenteerimine. Oluline aparaadiehitus. 
 
7.  Miks (loodus) teadused  keskaja Euroopas kiratsesid? 
Keskajal polnud  loodusteadused  populaarsed, kuna tulenevalt  kristlusest  ei nähtud looduses Jumalat.  Pärast Rooma riigi lõppu  kadus  
järjepidevus ja teadmised kadusid. Kirik ei soosinud „jumala mängimist“. 
 
 
 
 
MIHKEL HEINMAA 2013 
2 
BIOLOOGIA AJALUGU 
 
8.  Nimetage Renessanssi sünni tegureid, mis mõjutasid ka (loodus)teaduste arengut 
Toimus  kiire   urbaniseerumine   ja  kriis  katoliku  kirikus  viis  kiire  ilmalikustamiseni.  Uute  ideede  levikut  soodustas  trükimasina 
leiutamine .  Kaovad   autoriteedi   kartus  ja   dogmad .  Kiriku  mõju  vähenemisele  andis  suure  tõuke   katkuepideemia ,  mis  tõi  kaasa  ka 
ladina keele tähtsuse vähenemise ning linnastumise. 
 
9.  Võrrelege varase füüsika ja keemia mõju loodusteaduste arengule 
Paracelsus  (iatrokeemilise  koolkonna  rajaja)  loob  õpetuse  elementidest  kui  keha  algtegurites  –  püütakse  hakata  meditsiinilisi 
protsesse  seletama  keemia kaudu. Põlemise hapnikuteooria lükkab ümber flogistonide  teooria, kui näidatakse, et ka  hingamine  on 
oksüdatsiooniprotsess. 
Inimest  hakatakse  vaatlema  kui  füüsikalist  masinat.  Keha  ehituses  hakkab  domineerima  põhjus-tagajärg  seos.  Energia  jäävuse 
seaduse sõnastamine lükkab lõplikult ümber hingede teooria.  Optika areng viib mikromaailma uurimiseni. 
 
10.  Kirjeldage William Harvey avastusi 
William Harvey loob adekvaatse vereringeteooria, kus verd pumpab kehasse süda. Pakub võimaluse imetaja muna(raku) olemasoluks 
(peetakse  embrüoloogia  rajajaks).  Loote  tekkeks  on  vaja  muna-  ja  seemneraku  ühinemine.  Arvas,  et  pärandumine  toimub  tänu 
magnetilistele jõududele. Harvey õpetus hakkab õõnestama preformatsiooni teooriaid. 
 
11.  Kirjeldage Karl  Linne tähtsust 
Süstemaatik,  kelle  loodud  binaarne   nomenklatuur   kehtib  tänaseni.  Näitab  taimede  ja  loomade   sarnasust   sugulises  arengus.  Tema 
loodud taksonoomia, mis tänaseni käibel põhineb Olemise  Ahelal : riigist kuni liigini. Klassifitseeris ka inimesi,  andes  omapoolse panus 
rassismiteooria väljakujunemiseks. 
 
12.  Nimetage alapunkte Claude Bernardi sõnumist 
Bernard  oli   silmapaistev   vivisektsionist.  Avastas  pankreasenõre  tähtsuse  lipiidide  seedmisel  ja  maksa  tähtsuse  süsivesikute 
ainevahetuses. Rõhutas organite toimimise koherentsust. 
Füsioloogia on teaduslik baas, millele rajaneb kogu arstiteadus. 
Koed  ja  organid  töötavad integreeritult, eesmärgiga tagada organismi sisemine tasakaal. 
Teadlane  on see, kes tungib tundmatuse maailma. 
Autoriteedid peavad taganema faktide ees. 
Induktiivne  ja deduktiivne meetod peavad olema katseliselt tõestatud. 
Põhjuse ja tagajärje  vahekord  peab vabanema empiirikast. 
Teooria on tõestamist leidnud hüpotees. 
Teadlane peab olema veendunud oma teooria ümberlükkamatuses – st ta peab kõigepealt ise püüdma seda ümber lükata. 
Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees. 
 
13.  Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust 
Herman  von   Helmholtz   –  sõnastas  energia  jäävuse  seaduse.  Mõõtis  erutuse  kiirust  närvikoes.  Tegeles  nii  nägemis-  kui 
kuulmismeeltega. 
Franz Joseph Gall – frenoloogiale kaudselt alusepanija – aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. 
Paul  Broca  – kõnekeskus, füüsilise  antropoloogia esiletõus. 
Cesare  Lombroso  – kriminaal-antropoloogia. 
Ivan Mihailovitš Setšenov – elektrofüsioloogia. Seletab aju ja närvisüsteemi tööd materialistlikult. 
Ivan  Pavlov  – näitab, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. 
Charles Sherrington – võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames Otto Loewi). 
Camillo Golgi – loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks. Teeb valesid järeldusi neuronite morfoloogiast. 
Santiago   Ramón  y  Cajal  –  Ta  oli  esimene,  kes  uuris  aju  struktuure  mikroskoopilisel  tasandil,  mistõttu  peetakse  teda  kaasaegse 
neuroteaduse loojaks. 
Henry   Dale  – eraldas esimese neurotransmitteri, atsetüülkoliini. 
 
14.  Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias 
Prantslased  pidasid  haigustekitajaks mikroorganismi ennast,  sakslased  bakterite elutegevuse produkte (keemiline olukord). Prantsuse 
koolkonnas  vaktsineeriti  (bakteri)massiga  –  haigustekitajaid  ründavad  fagotsüüdid.  Immunsus  on  organismi  võime  kiiresti 
mobiliseerida fagotsüüte. Saksa koolkonnas luuakse n.ö rakuvaba vaktsiin. Immuunsus  seega kui organismis leiduv vastumürk. 
 
15.  Nimetage evolutsiooniõpetusse panustanud õpetlasi ning nende tegevust 
Georges   Cuvier   –  liigid  muutumatud,  katastroofide  teooria.  Eristab  neli  iseseisvat  organisatsioonitüüpi  (selgroogsed,  lülijalgsed, 
limused, kiiresed). 
MIHKEL HEINMAA 2013 
3 
BIOLOOGIA AJALUGU 
 
Erasmus   Darwin  – eeldas, et elu Maal on vanem kui seni arvatud ning tekkinud nn protoplasmast, millel arenemisjõud. Muundumist 
põhjustanuks  kolm  tungi:  toitumine,   sigimine ,  enesekaitse.   Tungid   väljenduksid  käitumises,  mis  omakorda  arendaks  vastavaid 
organeid. 
Jean  Baptiste   Lamarck   –  „ Zooloogia   filosoofia“  (1809)  annab  tänapäevase  evolutsiooniõpetuse  alused.  Elu  on  ise  tekkinud. 
Järkjärgulised  üleminekud.   Eluvormid   muutuvad,   tingituna   varieeruvusest,  mis  on  põhjustatud  keskkonnast.  „Soovide“  kontekstis 
kujundavad  organismid   tarvete   kompleksi,  mis  avaldub  liigutustes  ning  resulteerub  morfoloogias.  Mõne  organi  mittekasutamine 
avaldub selle kadumises. Elu jooksul omandatu pärandub edasi. Võtab kasutusele „arengu puu“ kujundi. 
Charles Darwin – „Liikide   tekkest “ (1859). Süstematiseerib senised tööd. Põlvnemisõpetus, loodusliku valiku õpetus. Organismil  on 
kaks  põhiomadust:  muutlikkus  ja  pärilikkus.   Elusloodus   on  kohastunud  olemasolevatele  tingimustele.  1871  avaldab  töö  inimese 
põlvnemisest ja sugulisest valikust. Pärilikkuses pangeneesi teooria. 
Herbert   Spencer   –  kaldub  lamarkismi.  Sotsiaaldarvinismi  sõnastaja  –  inimühiskonnas  toimuvad   loodusseadused ,  st  darvinistlik 
printsiip. 
Francis  Galton  – statistik, egeenika, biomeetrilise  geneetika ja inimesegeneetika looja. Loob õpetuse strip’dest (pärilikkusühikud). 
Thomas Henry Huxley – käsitleb inimese kohta loomariigis. 
Ernst Haeckel – mõiste ´morfogeenia´ (jaguneb ´ontogeeniaks´ja ´fülogeeniaks´) biogeneetiline reegel. Monism – käsitleb kõiki elu ja 
mateeria osakesi hingestatuina, lisaks arengut eesmärgipärastatuna. Solidarism. 
 
16.  Kirjeldage eelmisel sajandivahetusel  esinenud  väärkäsitlusi pärilikkusteoorias 
Omandatud tunnuste päritavuse hüpotees – keskkonnatingimuste toimel või eluviisi mõjul tekkinud muutused on päritavad. 
Pangeneesi hüpotees – pärilikkusaine tekib kogu kehas ja liigub suguelunditesse. 
Liit- e segapärilikkuse hüpotees – hübridiseerimisel tekib uus hübriidne pärilikkusaine, mis põhjustab uute vahepealsete tunnustee 
teket. 
Vitalism – elusloodusele on omane elujõud. Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke – mida rohkem, seda isa-sarnasem. 
Telegoonia – loomade ristamisel jäävad isaseemne pärilikud  alged  emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, 
kes on saadud paaritusest hoopis teiste isastega. 
 
17.  Nimetage ja iseloomustage geneetika ajalukku panustanud teadlasi 
Joseph  Gotlieb  Kölreuter  –  katsed  tubakaga,  nägi,  et  hübriidid  on  lähteliikide  vahepealsed,  vanemtunnused  on  kas  liitunud  või 
segunenud. Hübriidide järglaste juures ilmnes ülekaalukalt ühe lähteliigi tunnuseid. 
Thomas  A.   Knight   –  katsed  hernestega.  Nägi,  et  hübriidide  tunnused  on  tavaliselt  sarnasemad  ühele  vanemvormile.  Esinevad 
minimaalsed tunnused, mis ei lahkne lihtsamateks tunnusteks. 
Augustin  Sageret  –  katsed  kõrvitsaga.  Jälgis  üksikute  tunnuste  lahknemist  hübriididel  ja  nende  järglastel.  Kirjeldas  tunnuste 
domineerimist hübriidide I põlvkonnas ja lahknemist järgmistes põlvkondades. 
Charles Naudin – katsed ogaõuntega. Formuleeris selgelt hübriidide I põlvkonna ühetaolisuse reegli. 
Greogor  Mendel  –  katsed  hernestega.  Sõnastas  ühetaolisuse  ja  lahknemisseaduse.  Analüütilise  hübridoloogilise  meetodi  loomine. 
Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutusele võtt. Diskreetsete ja püsivate pärilikkustegurite avastamine. 
(Ühetaolisuse  seadus  –  ristates  kahte  homosügootset  isendit  on  esimese  järglaspõlvkonna  järglased  geneetiliselt  samased. 
Lahknemisseadus   –  erinevate  heterosügootide  ristamisel  tekib  järglaspõlvkonnas  tunnuste  lahknemine  genotüübiliselt  ja 
fenotüübiliselt kindla seaduspära alusel). 
Francis Galton – biomeetrilise geneetika, inimesegeneetika ja eugeneetika looja. Kvantitatiivse statistika edasiarendaja, kaksikute ja 
sõrmejälgede meetodi looja. 
Hugo de Vries – eitas gemmulate teket kogu kehas. Tunnuseid määravad pangeenid asetsevad inaktiivsena tuumas. 
August Weisman – omandatud tunnused ei pärandu. Pakkus välja omapoolse iduplasma struktuuri. 
 
18.  Nimetage märksõnu 20. sajandi geneetiakst 
Geeniteooria (al 1909) – organismi pärilikud tunnused ja reaktsioonid keskkonnale on määratud diskreetsete ja püsivate geneetiliste 
elementide poolt, milledel esinevad alternatiivsed variandid – alleelid. Geenid   esinevad keharakkudes paariliselt. 
Koromosoomiteooria – geenid on kromosoomidee koostiselemendid, nad paiknevad kromosoomis lineaarselt. Lähestikku paiknevad 
geenid  on   aheldunud   ning  kalduvad  päranduma  koos  (rikkudes  lahknemisseadust).  Rekombinatsioon  toimub  piiratud  sagedusega 
meiootilise  ristsiirde  kaudu. 
Mutatsiooniteooria  –  geenides  võivad  tekkida  ootamatud  ja  päranduvad  muutused.   Mutatsioone   võivad  indutseerida  mitmed 
mutageenid (kiirgus, kemikaalid, temperatuur). Eristati spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone. 
Populatsioonigeneetika  teooria  –  suures  isoleeritud  ja  vabalt  ristuvas  populatsioonis,  millele  ei  toimi   evolutsioonitegurid ,  säilivad 
alleeli-  ja  genotüübisagedused  põlvkonniti  muutumatutena,  kusjuures  genotüüpide   sagedused   on  määratud  alleelisagedustest 
ruutseose  kaudu  (Hardy- Weinbergi   seadus).  Nende  seaduspärasuste  alusel  sai  ühendada  mendelliku  geneetika  darvinistliku 
evolutsiooniteooriaga ja tekkis geneetiliselt mõtestatud  evolutsiooniteooria  – sünteetiline evolutsiooniteooria. 
 
 
MIHKEL HEINMAA 2013 
4 
BIOLOOGIA AJALUGU 
 
19.  Millised teadusteooriad on kujundanud rassismi/ eugeenika  
Paljudele oli endiselt  sobilik  Olemise Suur Ahel, mida mingi hetk hakkas võimendama ka  darvinistlik evolutsiooniteooria. Rassismi 
rõhutavad koljuuringu ja muud anatoomilised erinevused  rasside  vahel.  Degeneratsiooniteooria põhjal, mis väidab, et kui ei toimu 
ristamist   tervete   liinidega,  siis  nelja  põlvkonna  vältel   sureb   see  tunnus  välja,  viima  läbi  eugeneetilisi   programme   vaimuhaiguste, 
alkoholismi jmt väljajuurimiseks. Arvati, et segarassides kõrgema rassi tunnused ei suuda tekkinud madalam vorm edasi kanda. 
 
20.  Iseloomustage märksõnadega nõukogude nn agrobioloogiat 
Nõukogude   agraarpoliitika   oli  pärilikkust-eitav,  kus  eeldati,  et  kõike  on  võimalik  ümberkasvatada.  Mitšuurinliku  meetodi  alus  oli 
mõjutada  keskkonna  tingimustega  mingeid  tunnuseid  domeineerima   kalduma   (dominantsus  ja  retsessiivsus  pole  fikseeritud 
fenomen). Lõssenko definitsiooni kohaselt ei iseloomusta organisme mitte pärilikkus vaid  soodumus  reageerida keskkonnamõjudele – 
loomus.  Lepešinskaja  püüdis  ümber  lükata  Vichowi  rakuteooriat.  Silmapaistva  mullateadlase  Viljamsi  tegevus  võimendas  nn 
ruutpesitsi istutamise/külvamise  ideoloogiat . Geneetika rehabiliteeritakse Stalini surma järel. 
 
21.  Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet) 
Karl  Ernst  von   Baer   (1792-1876).  Noorena  huvitus  botaanikast  oma  koduõpetaja  kaudu.  Käib  Tallinna  toomkoolis.  Erihuviks 
embrüoloogilised  raamatud  ja  Venemaa  geograafilised  kirjeldused.  1810  astub  Tartu  Ülikooli  arstiks  õppima.  Doktoritöö  eestlaste 
endeemilistest  haigustest.  Täiendab  ennast   Viinis ,  kus  pole  üldse  õppekvaliteet  parem.   Austrias   hakkab  tegelema  võrdlema 
anatoomiaga. Aastast 1816 alustab tööd Königsbergi ülikooli juures. Jääb sinna 1834. aastani.   Esmalt  erakorralni zoloogiaprofessor, 
siis korraline zoloogiaprofessor ning alates  1826  korraline võrdleva anatoomia  professor .Tegevus seal: boraanilised, geograafilised ja 
antropoloogilised uurimused. Põhiline embrüoloogilised uurimused. Imetaja muna avastamine 1827. 1834 liigub Peterburi Teaduste 
Akadeemiasse.  1845-46  uurib  merisiilikute  embrüoloogiat.  Peterburis  enam  embrüoloogiaga  nii  aktiivselt  ei  tegelenud.  Tegeleb 
pigem  rakenduslike  uurimistega:  füüsiline  geograafia  ( polaaralad ),  etnograafia,  kalabioloogia,  antropoloogia.   1837   teeb 
ekspeditsiooni  Novaja  Zemljale.  1861  asutab  Vene  Entomoloogiaselts.  Alates  1867  aastast  liigub  Tartusse  tagasi,  kus  tegeleb 
geograafia ajalooga , loodusteaduste ja religiooni vahekorraga. 
W. Johann Wiedemann. Filoloog , hobibotaanik – esimene õistaimede ülevaade meie alade kohta. 
Hermann  Martin Asmuss. Asmuss kogus ulatusliku kollektsiooni Aruküla koobastest pärit  devoni  rüükalade  kivistisi  ning kirjutas neist 
monograafia, mis tõi Aruküla leidudele ülemaailmse tuntuse. 
Gustav von  Bunge . Tema tööst sai alguse neovitalistlik suund bioloogias, mille peamiseks  esindajaks  kujunes Hans Driesch, ning millel 
oli märgatav mõju teoreetilises bioloogias kuni 1930. aastateni. 
Martin  Heinrich  Rathke.  Kirjutas  põhjapanevaid  uurimusi  loomaembrüoloogia  ja  võrdleva  anatoomia  alalt;  avastas  lindudel  ja 
imetajatel lõpusepilud. 
 
22.  Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet) 
Teodor  Lippmaa. Uuris Eesti taimekoosluste ökoloogiat ja struktuuri ning geobotaanikat. 
Juhan Aul. Antropoloogilise uurimissuuna rajaja Eestis ja mongoloidsuse teooria ümberlükkaja. 
Harald  Habermann. Rajas Eestis entomoloogiakoolkonna ning putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise. 
Heinrich Riikoja. Koostas Eesti järvede nimestiku ja ülevaate kaladest, eestikeelse zooloogia sõnavara looja. 
Hugo  Kaho . Taimefüüsika laboratooriumi rajaja, uuris raku elusosa –  protoplasma kolloidstruktuuri.