Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Bioloogia riigieksamiks (18)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Villu
Bioloogia proovieksam 3.12.08

MOLEKULAARGENEETIKA


Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli.
Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul . Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides.
Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides.
Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema.
Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni.
Geen on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi.
Regulaatorgeenid on geenid , mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist .
Struktruurgeenid on geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRna sünteesi.
Geneetiliseks koodiks nimetatkse mRNA nukleotiidide koodonite vastavust aminohapetele (valgu molekulis).
Koodon ehk triplett koosneb kolmest nukleotiidist, igale aminohappele vastab oma koodon.
Antikoodon on tRNA molekuli kolmenukleotiidiline järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga.
mRNA- informatsiooni RNA, päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse.
tRNA- transpordi RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomi.
Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuuri muutumisest tulenev genotüübi muutus. Esineb kahte tüüpi mutatsioone : pärilik ehk geneetilised ja mittepärilikud ehk modifikatsioonilised mutatsioonid.
Eristatakse kolme erinevat mutatsiooni liiki: geenmutatsioonid (hälve on mõnes nuleotiidis geeni sees), kromosoommutatsioonid (muutused on kromosoomide - pikkuse või struktuuri muutused) ja genoommutatsioonid (muutused on kromosoomide arvus) (nt. Downi sündroom).
Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid.
Viirused on elus ja eluta looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehitusega bioloogilised objektid.
Viirused koosnevad kapsiidist, ümbrisest ja pärilikkuse ainest (genoomist). Kujult on viirused korrapärased. Viirus on aktiivne ainult peremeesrakus ja paljuneb vaid elusates rakkudes.



Paljunemistsükkel
A.viirus kinnitub rakupin- nale
B. sisestab oma genoomi peremeesrakku
E. viirusosakesed aktivee-ruvad ja väljuvad peremees -rakust, millega kaasneb raku surm


Viiruste roll:
  • viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikuse allikaks
  • viirushaigused : DNA-viirused (soolatüükad, konnasilmad, rõuged, tuulerõuged, herpeseviirus) ja RNA-viirused (gripp, marutaud , mumps, punetised , HIV).

GENEETIKA


Geeneetika on teadusharu , mis uurib pärilikkust ja muutlikust .
Pärilikkus on organismide võime taastoota endasarnaseid järglasi.
Pärndumine on info säilitamine ja edastamine mitoosi või meioosil.
Kromosoom on pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kromosoomid asuvad rakutuumas ja koosnevad DNA-st.
Lookus - kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub.
Alleel - on geeni teatud vorm, eri alleelidel on erinev nukleotiidne koostis.
Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus organismis alati avaldub.
Polüalleelsus- tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli (nt.vererühmade määramisel).
Monogeenne tunnus- ühe tunnuse määrab ära üks geen.
Genotüüp- on organismi kromosoomides olev kõigi geenide kogum.
Fenotüüp- on organismi kõigi avaldunud tunnuste kogum.
Homosügootsus- homoloogiliste kromosoomide samade lookustes on ühe geeni samd alleelid : mõlemad dominantsed või retsesiivsed (AA või aa).
Heterosügootsed- homoloogiliste kromosoomide samades lookustes on erinevad alleelid, üks on dominatne ja teine retsessiivne (Aa).
Mendeli I seadus
Homosügootsete vanemate ristamisel on F1 põlvkonnas kõik hübriidid ühetaolised, genotüübilt on nad heterosügoodid ja fenotüübilt sarnased dominantse vanemaga .
Mendeli II seadus
F1 põlvkonna hübriidide omavahelisel raistamisel ilmneb F2 põlvkonnas lahknemine – fenotüübilt 3:1 ja genotüübilt 1:2:1. Järglastest genotüübilt 1 osa on dominantseid homosügoote (AA), 2 osa heterosügoote (Aa) ja 1 osa retsessiivseid homosügoote (aa).
Dihübriidsel ristaminel erinevad vanemad 2 tunnuspaari poolest. F2 põlvkonnas on 9 erinevat genotüüpi ja fenotüüpid jaotuvad suhtes 9:3:3:1.
Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus
Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teineteisest sõltumatult ning kombineeruvad vabalt. Seadus kehtib, kui tunnuseid määravad geenid on erinevates kromosoomides.
Morgani seadus
Ühes kromosoomis asuvad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad järglastele enamasti üheskoos.
Suguliitelisteks geenideks nimetatkse geene mis paiknevad sugukromosoomides.
Vererühmad:
Vererühm
Genotüüp
0
ii
A
IAIA või IAi
B
IBIBvõi IBi
AB
IAIB

BIOKEEMIA


Vee ülesanded organismis:
  • tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi: rakku saabuvad ja väljutatakse ained vesilahusena. Mida rohkem on arakus vett, seda kiirem on ainevahetus .
  • Tagab raku siserõhu ehk turgori
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Bioloogia riigieksamiks #1 Bioloogia riigieksamiks #2 Bioloogia riigieksamiks #3 Bioloogia riigieksamiks #4 Bioloogia riigieksamiks #5 Bioloogia riigieksamiks #6 Bioloogia riigieksamiks #7 Bioloogia riigieksamiks #8 Bioloogia riigieksamiks #9 Bioloogia riigieksamiks #10 Bioloogia riigieksamiks #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 739 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 18 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mepl Õppematerjali autor

Lisainfo

pool bioloogia riigieksami teemade konspekt
molekulaargeneetika , geneetika , biokeemia , tsütoloogia , metabolism , fotosüntees , biotehnoloogia

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (18)

caramelll profiilipilt
caramelll: räägib rohkem biokeemiast, kuid üldiselt v äga hea kordamiselks MOLEKULAARbioloogia alal jaa
17:54 19-12-2010
Mariliis1206 profiilipilt
Mariliis1206: Kasutasin küll kokkuvõtva töö jaoks õppimiseks, kuid kasu oli tast sinnagi.
16:38 06-02-2011
fuckurself profiilipilt
H L: kreatiivselt sotsiaalne või isegi evolutsiooniliselt relatiivne
23:18 29-04-2010


Sarnased materjalid

13
docx
Bioloogia riigieksamiks
15
pdf
Bioloogia eksamiks
24
docx
Bioloogia konspekt riigieksamiks
16
doc
Bioloogia eksami materjal
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
40
docx
Geenitehnoloogia eksam
24
odt
Bioloogia eksami valmistumine
15
docx
Bioloogia eksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun