Evolutsioon

Q: Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal?

Vastus leiad õppematerjalist: Evolutsioon

Q: Milles need seisnevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Evolutsioon

Q: Millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?

Vastus leiad õppematerjalist: Evolutsioon

Q: Miks ei saaks tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest?

Vastus leiad õppematerjalist: Evolutsioon

Q: Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal?

Vastus leiad õppematerjalist: Evolutsioon

Q: Millal ja kuidas võis kujuneda hulkraksus?

Vastus leiad õppematerjalist: Evolutsioon

Q: Millised taimed tekkisid maismaale 300 350 miljonit aastat tagasi?

Vastus leiad õppematerjalist: Evolutsioon

Q: Milline 100 miljonit aastat tagasi levinud ürgpuu kasvab Eestis?

Vastus leiad õppematerjalist: Evolutsioon

Q: Missugused loomorganismid ja kus elasid 540-400 miljonit aastat tagasi Maal?

Vastus leiad õppematerjalist: Evolutsioon

Q: Mille poolest erinesid lõuatud kõhrkaladest?

Vastus leiad õppematerjalist: Evolutsioon

MegaJesus, Kafka

Evolutsioon (5)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

4 HEA

Esitatud küsimused

Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal?
Milles need seisnevad?
Millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?
Miks ei saaks tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest?
Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal?
Millal ja kuidas võis kujuneda hulkraksus?
Millised taimed tekkisid maismaale 300 350 miljonit aastat tagasi?
Milline 100 miljonit aastat tagasi levinud ürgpuu kasvab Eestis?
Missugused loomorganismid ja kus elasid 540-400 miljonit aastat tagasi Maal?
Mille poolest erinesid lõuatud kõhrkaladest?
Millal siirdusid loomorganismid veest maismaale kirjelda esimesi?
Milline loomarühm kujunes välja ligikaudu 350 miljonit aastat tagasi?
Millised olid nende eelised võrreldes eelnevate loomorganismidega?
Millal ilmusid esimesed imetajad Maale?
Miljoni aasta vanusel ürglinnul?
Millal tekkisid esimesed inimese eellased Maale?
Mida uurib paleontoloogia ning keda peetakse selle teadusharu rajajaks?
Milliseid tõendeid võib leida evolutsiooni toimumise kohta 5?
Mis on kohastumused too näiteid?
Milles seisneb bioloogiline isolatsioon?
Milles seisneb geograafiline isolatsioon?
Kuidas tekib hübriid too näiteid hübriididest?
Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise?
Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud?
Millised liigid kuuluvad ohustatud liikide hulka Eestis ja millised maailmas?

Selgita evolutsiooni mõistet?
Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons.

Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal?
On toimunud elu algne loomine.
Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt.
Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena.

Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad?
Füüsikaline evolutsioon – elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa.
Keemiline evolutsioon – lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid . Aatomitest on tekkinud molekulid.
Bioloogiline evolutsioon – Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni.
Sotsiaalne evolutsioon – Inimühiskonna areng.

Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?
Sagedased vulkaanipursked , maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale.

Kirjelda keemilise evolutsiooni etappe?
Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. (Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV- kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist.)

Milles seisneb Stanley Milleri katseaparatuuri tähtsus, oska seda jooniselt ära tunda.
Selle abil tõestas ta, et nt N2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid . Ta stimuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal. Varieerides lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid.

Miks ei saaks tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest?
Tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik põletaks ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale, Maal elavad organismid kasutaksid toiduks isetekkinud orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid .

Millised leiud on viinud mõned teadlased arusaamani, et elu saabus Maale kosmosest ?
Mitmetest Maalt leitud meteoriitidest on eraldatud erinevaid orgaanilisi molekule. Tähtsaimaks on 1969ndal aastal Austraaliasse kukkunud Murchoni meteoriit, mille koostisest on eraldatd 92 aminohapet, süsivesinikke ja hapnikku sisaldavaid süsinikuühendeid.

Mis on mikrokerad ning milles seisneb nende evolutsiooniline tähtsus ja kes neid kirjeldas?
1960. a. näitas Sidney Fox, et aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure nn mikrokerasid. Mikrokerad sarnanevad mõnede väljasurnud bakteritega .

Mis oli esmase elu päriliku info kandjaks F. Cricki poolt esitatud hüpoteesi kohaselt (1968a)?
1986. A. Esitas F. Crick hüpoteesi, et esmased elu päriliku info kandja oli RNA.

Võrdle Lamarcki ja Darwini evolutsiooniteooriaid, millal ilmusid nende teooriad ning milliste pealkirjade all.
Lamarck
1809. a. ilmus raamat „Philosophie zoologique“ („ Zooloogia filosoofia“)
Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt. Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid. Liigisisene muutumine tekib keskonnatingimuste muutumisel – liigid pürgivad täiuslikkuse poole. Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele. Lamarck arvas , et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole. See oli esimene terviklik evolutsiooniteooria . Negatiivsed küljed: elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele, hindas üle keskonnamõju organismidele ja organismi sisemist püüet täiustumise poole.
Darwin
1859.a. ilmus raamat „The Origin of Species“ („Liikide tekkimine“)
Darwinil oli 4 põhiseisukohta:
1. Muutlikkus – muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutigimustest ja elukeskkonnast
2. Olelusvõitlus – oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest
3. Looduslik valik – paremini kohastunud isendeite eelispaljunemine ja ellujäämine
4. Liigiteke – olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikidest

Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal?
Vanimad elusorganismid tekkiside umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased – üherakulised ja tuumata.

Millal ja kuidas võis kujuneda hulkraksus?
Tekkisid üherakulised ja tuumata bakterisarnased elusolendid esimesed tuumaga üherakulised organismid (sarnasesid algloomadega) hulkraksed organismid ( vetikad )

Millised organismid moodustasid esmase taimeriigi Maal, milles seisnes nende tähtsus?
Esimesed hulkraksed vetikad (1500 milj aastat tagasi)- vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga.

Millal toimus esimeste taimede siirdumine maismaale, kirjelda neid taimi, kuidas neid nimetati?
Esimesed maismaataimed olid ürgraikad (umbes 450 miljonit aastat tagasi). Need olid lihtsaima ehitusega eoselised soontaimede hulka kuuluvad maismaataimed. Lehitud taimed.

Millised taimed valitsesid maismaal 280 – 360 miljonit aastat tagasi, kirjelda neid taimi? Millised tähtsad protsessid said toimuda tänu nende taimede ilmumisele?
350 miljonit tagasi olid maal hiiglaslikud eostaimed:
a) pärisraikad e kollad
b) kidad e osjad
c) sõnajalgtaimed
Hakkas tekkima mullakiht taimejäänustest ja murenenud kivimitest.

Millised taimed tekkisid maismaale 300 – 350 miljonit aastat tagasi?
Siis tekkisid maismaale paljasseemnetaimed .
a) seemnesõnajald
b) kordaiidid
c) okaspuud
d) hõlmikpuud
e) palmlehekud

Millised taimed 100 – 130 miljonit aastat tagasi, mille poolest need erinesid eelnevatest taimedest ?
Tekkisid maale katteseemnetaimed e õistaimed. Nende põhitunnuseks on õis ja sellest arenev vili.

Milline 100 miljonit aastat tagasi levinud ürgpuu kasvab Eestis?
Praeguseks on säilinud ainult üks hõlmikuude liik Ginkgo biloba , mis kasvab Peeter Süda tänavad, Tallinnas.

Missugused loomorganismid ja kus elasid 540-400 miljonit aastat tagasi Maal?
Esimesed selgroogsed oli kalad umbes 500 milj aastat tagasi

Mille poolest erinesid lõuatud kõhrkaladest?
Lõuatutel kaladel ei ole luid st ka koljut ja lõualuid. Kõhrkaladel on kõhrest koljud.

Millal siirdusid loomorganismid veest maismaale, kirjelda esimesi?
Esimesed selgrootud siirdusid maale elama umbes 400 milj aastat tagasi. Olid väikesed selgrootud (hulkjalgsed ämblikulaadsed ja putukad)

Milline loomarühm kujunes välja ligikaudu 350 miljonit aastat tagasi? Millised eelised olid neil võrreldes kaladega?
Kopskalad ja kahepaiksed . Kahepaiksed elasid küll vees, kuid paljunesid maismaal, see tähendaso omakorda seda, et nende järglasi ei oustanud maismaal miski, kalade maime sõid aga vees teised kalad.

Kirjelda loomorganisme, kes valitsesid Maal 280 –300 miljonit aastat tagasi, millised olid nende eelised võrreldes eelnevate loomorganismidega?
Siis valitsesid maad roomajad. Nende eelisteks olid: kehasisene viljastumine , kestaga kaitstud munad.

Kirjelda esimesi imetajaid , millised eelised olid imetajatel võrreldes eelnevate loomarühmadega, millal ilmusid esimesed imetajad Maale?
Maale ilmusid esimesed imetajad 200 milj aastat tagasi. Nad olid püsisoojased ja arenesid emaüsas.

Millised roomajatele ja millised lindudele iseloomulikud tunnused esinesid 150 miljoni aasta vanusel ürglinnul?
Nad oli püsisoojased, kuid neil oli ka lennuvõime.

Millal tekkisid esimesed inimese eellased Maale?
Umbes 2 miljonit aastat tagasi- homo habilis

Mida uurib paleontoloogia ning keda peetakse selle teadusharu rajajaks?
Paleontoloogia on teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogia rajajaks on Georges Cuvier

Kirjelda milliseid tõendeid võib leida evolutsiooni toimumise kohta (5)?
*Kivistised e fossiilid
*Organite homoloogsus e organite põhiehituse sarnasus
*Rudimendid – inimesel esinevad jäänukelundid, mida inimestel pole enam vaja – kuid on vajalikud teistele loomadele (näiteks kolmas silmalaug)
* Biogeneetiline reegel – isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolised ehk fülogeneetilise arengu etapid (näiteks on kõikidel selgroogsete loodetel lõpusepilud ja saba)
*Pseudogeenid – on organismides vanad geenid , mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla.

Nimeta inimesel esinevaid rudimente ning iga rudimendi kohta mõni loom kellele see vajalik on.
karvkate – vajalik loomadel sooja hoidmiseks
silmahambad ja tarkusehambad – vajalik loomadel, toidu paremaks peenestamiseks.
kõrvalihased – vajalik näiteks koertel – et paremini aru saada, kust suunast heli tuleb ja seda paremini kuulda
kolmas silmalaug – kaitseb silma näiteks öökullil
õndraluu - saba

Nimeta ja selgita geneetilise muutlikkuse vorme?
Geneetiline muutlikkus e pärilik muutlikkus jaguneb kaheks: mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks.
Mutatsiooniline muutlikkus – juhuslikud muutused raku geneetilises materjalis . Esineb kolme tüüpi mutatsioone: geenmutatsioon (muutused DNA primaarstruktuuris- nukleotiidides replikatsioonil), kromosoommutatsioon (kromosoomide pukkuses ja struktuuris toimuvad muutused- kromosoomilõik võib kaduda e deletatsioon või mitmekordistuda e duplikatsioon) ja genoommutatsioon (kromosoomide arvu muutus sugurakkudes ).
Kombinatiivne muutlikkus – alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel (meioosis kromosoomide ristsiire, viljastumisel alleelide kombineerumine)

Selgita mõisteid:
Geenifond – populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi.
Populatsiooni geneetiline struktuur – erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe.
Geenivool – erinevate populatsioonide isendite ristumine . Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid
Geenitriiv – juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. (Uue põlvkonna moodustumisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult)
Pudelikaela efekt – Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi.
Looduslik valik – seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleb nende geneetilisest ja elutingimuste iseärasusest.

Millised tingimused piiravad organismide ellujäämist ja paljunemist; kuidas nimetas seda Darwin?
- liigikaaslased (konkurents)
-teiste liikide isendid (konkurents, toitumine)
-eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse , haiguste levik vms)
„Olelusvõitluseks nimetatakse Ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest“

Nimeta kolm loodusliku valiku vormi ja selgita nende erinevusi?
Stabiliseeriv valik – keskonnatingimused on suhteliselt püsivad. Kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine.
Suunav valik – elutingimuste kindlasuunaline muutumine- Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravaimi suhtes vastupidavad vormid.
Lõhestav valik – Levialas on erinevate elutingimuste piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks.

Mis on "elav fossiil", too näiteid.
Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud kutsuma elavateks fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai.

Mis on kohastumused , too näiteid?
Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja hoiatusvärvid, mimikri. Talveuni , ränne, innaaeg

Selgita kohastumuste suhtelisust.
Kohastumused on suhtelised, kuna need tagavad organismi eluspüsimise ainult teatud tingimustes. Hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskonnas. Vahel ei saavutata ka täuslikkust. Näiteks kui mõni kaitsevärvi putukas satub valele taustale. Mesilase astel on talle kaitseks, kuid kui ta sellega kedagi nõelab, siis ta rebib endalt tagumise otsa ära ja sureb .

Selgita liigi mõistet?
Liik on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi.

Milles seisneb bioloogiline isolatsioon?
Ristumist võib takistada: erinev paljunemisperiood, käitumine paaritumisperioodil, erisugused suguelundid, sugurakkude biokeemiline sobimatus, hübriidide eluvõimetus.

Milles seisneb geograafiline isolatsioon?
Liikidel taistab ristumist ruumiline eraldatus. Näiteks Galapagose saarestiku vindi - ja kilpkonnaliigid on tekkinud Lõuna-Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega.

Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest?
Kui on paaritunud kaks erinevat liiki. Tavaliselt nad hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Muul – mära ja eesel, liiger – lõvi ja tiiger, bestler – beluuga ja sterlet, sebroid – sebra ja hobuse või eesli ristand

Nimeta liigitekke peamised tegurid?
mutatsioon , geenitriiv, looduslik valik

Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise?
arvukuse tõus, leviala laienemine, ristumisbarjääri teke, gegraafiline eraldatus

Selgita mikro - ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust.
Mikroevolutsioon – evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele
Makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass)

Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid.
Progress e evolutsiooniline täiustumine – Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. (prokarüoodid eukarüoodid, ainuraksedhulkraksed, inimahvinimene)
Mitmekesistumine e divegents – erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine (eukarüoodid  seenteks; taimedeks; loomadeks, õistaimed  korv -, huul-, liblikõielised jpt, Imetajadkohastumine eluks vees, maismaal.)
Samastumine e konvergents – erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes ( Vaalal ja kalal voolujooneline keha, kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.)

Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud?
Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud.

Millised liigid kuuluvad ohustatud liikide hulka Eestis ja millised maailmas?
Eestis – ebapärlikarp, must- toonekurg , lendorav, habekakk, siniraag, merikotkas .
Maailmas – panda, Euroopa naarits , Ibeeria ilves, Baieri uruhiir , Vahemere munkhüljes, polaarrebane ,

Nimeta ja kirjelda inimahve (millal toimus lahknemine inimese liinist, elupiak, toitumine.
Inimahvid (Hominoidae) jaguneb kaheks sugukonnaks: Gibbonlased (Hylobatidae) ja inimlased (Moninidae). Tänapäeval elavate inimlaste alla kuuluvad: orangutang, gorilla , šimpans, inimene.
Arvatav lahknemine inimahvide sugupuu ja gibbonlaste vahel toimus umbes 24 miljonit aastat tagasi. Gibonid elavad Aasia vihmametsades, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, putukatest, selgroogsetest ja linnumunadest.

Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest. Millistel põhjustel võisid neandertaallased välja surra?
Neandertaallast iseloomustab: aju suurenemine, kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline, käsivars ja jalg lühike võrreldes õlavarreluu ja reieluuga, elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi.
Tarka inimest iseloomustab: aju suurenemine, luude ja hammaste hõrenemine, kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad.
Neandertaallased võisid välja surra pidevate kliimamuutuste ja targa inimese välja arenemise tagajärjel.

Võrdle erinevaid Homo perekonda kuuluvaid pärisinimese eellasi (periood millal elasid, eluviis/oskused, ajumaht , kehaehitus , toitumine).
Homo habilis – elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 m ja 32kg. Neil oli suurem aju (480-800cm3), kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väiksemad hambad, oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved).
Homo erectus (püstinie inimene) – mehed umbes 1,8m ja naised 1,55 m. Neid iseloomustavad: jahipidamine , tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju (850-1100cm3), lühemad käed, pikem keha, keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega, lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina.
Homo neandertalensis – polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Elasid 200 000- 30 000 aastat tagasi. Neid iseloomustab aju suurenemine (1200- 1700 cm3), kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvulised (umbes 152 cm), käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga, elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi.
Homo sapiens e pärisinimene e tark inimene – aju suurenemine (1200-1700cm3), luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, sümbolite kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad.
Homo sapiens sapiens – tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 1500 aastat tagasi. Kujunesid inimrassid , kultuuri teke

Kirjelda australopiteeke (periood millal elasid, eluviis/oskused, ajumaht, kehaehitus, toitumine).
Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Neil oli väike aju (380-450 cm3), pikad rippuvad käed, lõhikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Toitusid marjadet, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Viimased australopiteegid elasdi umbes 2,2- 1,6 miljonit aastat tagasi.

Nimeta 3 inimese põhirassi ning kirjelda rassitunnuseid.
Europiidne rass – hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled. Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis . Tavaliselt on neil hele nahk sellepärast, et nad pärinevad aladelt, kus ei olnud niipalju pigmenti tarvis.
Mongoliidne rass – neil on kollakas või punakas nahk. Väike kasv, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Neil on ümar nägu sest naha all on paks rasvakiht, sest nad pärinevad aladelt, kus oli külm, pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest.
Negriidne rass – tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti suur kasv. Nende tumedas nahas ja silmades on palju pigmenti, et kaitsta end päikese eest, kuna nad pärinevad aladelt, kus on palju päikest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest.
7

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 203 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

203 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kafka MegaJesus Õppematerjali autor

Bioloogia 11nda klassi arvestuse kordamisküsimused koos vastustega evolutsiooni teemal. 52 küsimust.

evolutsioon

Sarnased õppematerjalid

docx

EVOLUTSIOON

27.Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik 28.Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? arvukuse tõus, leviala laienemine, ristumisbarjääri teke, gegraafiline eraldatus 29.Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele 30.Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) 31.Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. Progress e evolutsiooniline täiustumine Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. (prokarüoodid eukarüoodid, ainuraksedhulkraksed, inimahvinimene) Mitmekesistumine e divegents erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine (eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks,

Evolutsioon

docx

Mikroevolutsioon ja inimese evolutsioon

· nt. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) Peamised tegurid liigitekkeks: · mutatsioonid · geenitriiv · looduslik valik · geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: · arvukuse tõus · leviala laienemine · ristumisbarjääri teke · geograafiline eraldatus Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid. Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Iseloomustavad tunnused: · Väike aju (380-450 cm³) · Pikad rippuvad käed · Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal · Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ja tõenäoliselt ka linnumunadest.

Bioloogia

docx

9. klassi bioloogia

Uusaegkond 65 miljonit aastat tagasi Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusorganismid tekkisid u 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased Üherakulised Tuumata Tsüanobakterid ehk sinikud olid fotosünteesivõimelised: Atmosfääri vabanes esmane hapnik Üherakulised organismid (2500 miljonit aastat tagasi) Esimesed tuumaga organismid Sarnanesid algloomadega Taimeriigi evolutsioon Hulkraksed organismid esimesed hulkraksed vetikad (1500 miljonit aastat tagasi) Vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga Esimesed maismaa taimed ürgraikad 450 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud eostaimed 350 miljonit aastat tagasi a) Pärisraikad (kollad) sigillaria, soomuspuu ehk lepidodendron b) Kidad (osjad) kalamiidi kida, karboni kida c) Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, lehed (fotosüntees), mulla teke

Bioloogia

doc

Evolutsioon, bioloogia

1.Selgita evoluts.mõistet-Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 2.Nimeta 4 evoluts.vormi ning selgita milles need seisnevad-Füüsikaline evoluts. - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke. Keemiline evoluts. - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised ained. Bioloogiline evoluts.- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne-inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. 3.Kirjeld. millised ting. valits.Maal 4miljrd. aast. tagasi- Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale. 4.Keemil.evoluts.etapid- Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid.Tei

Bioloogia

doc

Kordamine EVOLUTSIOON 2

tavaliselt on väikestes populatsioonides esindatud mitmed ekstreemsed geenikombinatsioonid ning väikses populatsioonis on suurem tõenäosus, et kõik isendid saavad just need kombinatsioonid. 2. enne populatsiooni kasvamist muudab geenitriiv juhuslikkuse alusel populatsiooni geenifondi (näiteks kinnistuvad mutatsioonid, põhjustades genotüübilist ja fenotüübilist erinevust esialgsest populatsioonist). 3. Loodusliku valiku põhjustatud evolutsioon võib väiksemas populatsioonis võtta täiesti uue suuna näiteks natuke erineva keskkonna tõttu. Loomulikult sureb enamik selliseid populatsioone lihtsalt välja, tõenäosus, et seal areneb uus liik, on ülimalt väike. Liigitekke parimateks laboriteks on saared (näiteks Galapagos ja Hawaii saarestik). 12. Makroevolutsioon ja selles eristatavad protsessid. Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad,

Bioloogia

docx

Bioloogia - evolutsioon, looduslik valik

taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Selle etapid (nende toimimiseks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist): Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid) Polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks 1953 aastal tõestas Stanley Miller katseaparatuuriga ,,ürgsupi" hüpoteesi.

Evolutsioon

docx

Evolutsiooni küsimused ja vastused

EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle

Bioloogia

docx

Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid

o levila laienemine o ristumisbarjääri teke o geograafiline eraldatus Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid. 14. Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon – evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: o toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine o aluseks on muutused pärilikus infos o mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: o mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähemisendeid 15. Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. o Progress ehk täiustumine – Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega

Evolutsioonimehhanismid

Rohkem sarnaseid