Teadusfilosoofia (0)

KAS KÕIK ON JUHUS ?
RAAMATU KOKKUVÕTE
Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED
Mehaanikateaduskond
Õpperühm:
Juhendaja : lektor Priit Pärnapuu
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri:……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2016

Kas kõik on juhus?

Raamatu autor biofüüsik Stefan Klein on vabakutseline kirjanik, kes võttis omale missiooni, et uurida juhust ennast, tema mõju ja inimeste arusaama sellest ning seaduspärasusi. Ühes sellega pakub välja ka võimalused kuidas kaasaegses globaliseerunud, automatiseerunud ühiskonnas juhuse toimaga hakkama saada. Käesolev kokkuvõte on jaotatud neljaks osaks nagu ka teos ise: teke, mõju, taju ja strateegiad, milledes toon välja enda jaoks meeldejäävama.
Teke.
Juhuse uurijad on välja jõudnud nii täringumängudeni kui ka ruletini, mis õnnemängudena on justkui elu lihtsustatud mudel. Mängurid, kes on püüdnud kasiinodes suuri summasid võita, on olnud hoopiski teaduritele katsejänesed, kellede abil on mitmedki seaduspärasused sõnastatud.
Bernoulli seadus väidab, et mida rohkem proovida ja üritada, seda rohkem õnnestumisi toob see endaga kaasa. Kuigi võiduvõimalus lotoga on ligi 14 korda suurem kui saada välgutabamus on siiski lotovõitjaid iga aastaselt rohkem kui välgutabamusi saanud inimesi. Samas vastavalt juhuse reeglitele võib kindel olla, et kellelegi saavad siiski osaks ka uskumatumad juhutumised. Teisalt on vahel võimalik ka juhust ülekavaldada, mida tõestab D. Farmer , kes leidis viisi kuidas võiduvõimalust mitmekordistada. Farmer kasutas selleks arvutit, mille oli peitnud oma kingatalla sisse. Arvuti kasutas kuuli liikumisel tekkinud heli arvutuste tegemiseks, mille abil sai välja arvestada orienteeruva kuuli teekonna. Teadaolevat D. Farmer ilmatuma rikkaks ei ole saanud peamiselt just kalli ja õrna elektroonika tõttu, mis alatihti kippus purunema .
Austria juurtega füüsik L. Boltzmann on esitlenud teooriat, mille järgi on igal tasandil nii teadmatust kui ka korratust. Seda ilmestab hästi füüsika ja aatomite paiknevus . Korratus püüab alati kasvada nii suureks kui võimalik, mida võis Boltzmann tõdeda ka oma elukorraldusest. Inimlikus mõistes loob loodus alatasa korratusi, mille taga on juhus, ja millel omakorda on kalduvus muutuda kaoseks. Eelnenud võite on sõnastanud E. Lorenz liblikaefektina. Kaose uurimine on olnud matemaatilise füüsika jaoks äärmiselt tulemuslik ja vastavad arvutusmeetodid annavad ka tänapäeval üsna täpseid ilmaennustusi.
Mõju.
Romantikud usuvad, et nende kallimad on neile ette määratud. Realistid leiava oma kallima katse eksitus meetodil, kes nende kõrvale paremini sobib. Kumbki ei saa välistada hilisemat lahkuminekut. Tegelikult on armumine õnnemäng, milles suurt rolli mängib juhus. Paaripsühholoog Zick Rubin jälgis kahe aasta jooksul ligi 200 paari, kellest ligi pooled läksid lahku. Püsima jäid need suhted, milles olevat paaridel rohkem üksteisega ühiseid jooni. Ütlus, et vastandid tõmbuvad ei saa siin kohal päris õigeks ega valeks nimetada. Lühiajaliselt võivad küll tõmbuda kuid pikemat suhet pigem ei tule. Kaaslase iseloomu ja harjumusi ei ole võimalik ette näha ja seetõttu võib julgelt väita , et kaaslase leidmine on siiski juhuse pärusmaa.
Maa asurkond on äärmiselt mitmekesine pideva evolutsiooni tõttu. Charles Darwin tuli järeldusele, et loodus eksperimenteerib uute eluvormidega juhuslikult. Ta väidab , et loomade ja lindude keha ei arenenud mitte nende toitumisviiside ega elukoha mõjul vaid täpselt vastupidi. Tekkisid erinevate tunnustega isendid, kes pidid endile leidma sobiva elukoha vastavalt oma iseärasustele. Need kes ei leidnud surid välja. Ka inimese areng võib olla juhuslik. Mutatsiooni tekkepõhjuseks on esitus, mille on esile kutsunud välised või sisemised mõjurid. Ka pärilikud haigused võivad olla juhuse tekitatud. Vähk saab sageli oma alguse rakusisesest eksitusest , mida ei suuda likvideerida keha kaitsemehhanismid.
Informatsioon geenides ja kultuur on kaks tegurit mis mõjutavad inimese arengut. Samas tuleb silmas pidada asjaolu, et nii loodus kui ka kultuur arenevad edasi. Uuendused on hädavajalikud, konkurents otsustab millised ideed on läbilöögivõimalised ja millised mitte. Teadlane on kompetentsi saavutanud oma plaanipärasel arendamisel, kuid ideede teke on siiski juhuslik mitte plaanipärane. Enamik kasutatavad ravimid ja materjalid on avastatud juhuslikult. A. Fleming naasis puhkuselt ja avastas, et tema labor oli hakanud hallitama. Ta märkas hallitust uurides, et seal kus vohas hallitus olid bakterid kadunud. Sellist vahendit bakteriaalse infektsiooniga võitlemiseks oli Fleming otsinud aastaid. Kui inimese teke oli juhuse tahe on ka tema sünd vastavasse kultuuriruumi juhuse tahe, siis võib tõdeda , et kogu inimese elu kulgeb juhuse tahtel. Psühholoog L.Terman püüdis ennustada inimese eluteed . Ta valis katsealusteks kõrge IQ-ga lapsed ja jälgis nende eluteed. Selgus, et mitte kõik ei saanud oma eluga hästi hakkama , oli ebaõnnestujaid karjääriredelil, isiklikus elus jne. Inimese elu, karjäär sõltub samavõrra juhusest, õnnest kui võimetest. Analoogse näitena võib tuua ka ühes peres kasvavad nii bioloogilised kui lapsendatud lapsed, kes samades tingimustes kujunevad vägagi erievateks isiksusteks. Seda võib seleteda olematust vanemate mõjust lastele või siis väga erinevast mõjust sama pere lastele. Faktid kinnitavad, et paljud lapsed, kellede vanemad on sõltlased või nad kasvavad rasketes tingimustes, kujunevad edukamateks/toimivamateks isiksusteks. Vastupidiselt eelnevale, on paljud narkomaanid või psüühkahäiretega inimesed pärit armastavatest perekondadest. Omaealistel ja keskkonnal on paratamatult suur mõju lapse arengus.
Taju.
Stabiilses seisundis inimesed võivad sageli hakata otsima asjade ja nähtuste peidetud tagamõtet ega usu juhuslikkusesse. Teadlasi võivad sellised ootamatud seoased viia aga uute avastusteni. Inimese aju on programeeritud otsima mustreid . Mida rohkem on meil informatsiooni seda suurem on tõenäosus avastada kummalisi kokkusattumusi. Näitena võib tuua 11.septembril 2001 toimunud terrorirünnaku, mille erinevaid versioone ja tõlgendusi on mitukümmend.
Inimeste ajupoolkerad on erinevalt koormatud ja erinevate funktsioonidega. Väidetavalt inimestel , kes usuvad saatusesse on aktiivsem parem ajupoolkera , pakkudes mõistetele juhuslikke seoseid . Parem ajupool vastutab kahemõttelisuse mõistmise, huumorisoone ja ka keele peenemate nüansside eest. Vasak ajupool tegeleb reeglipärasuste otsimisega. Selle tõendamiseks tegid psühholoogid katse, pannes katsealused istuma kahe lambi ette, mis suvalise rütmis süttisid, kuigi üks siiski natuke sagedamini. Katsealused, kes pakkusid järjepidevalt ühte lampi kasutasid paremat ajupoolkera ja panid täppi kaheksal korral kümnest. Katsealused, kes proovisid mõelda keerulisi reegleid süttimisjärjekorra kohta panid täppi vaid kuuel korral kümnest, kasutades vasakut ajupoolkera.
Inimene peab leppima ja tunnistama endale tõsiasja, et ta tajub oma ümbrust vaid sellisenna, kuidas aju seda konstrueerib toetudes kogemusele.
Strateegiad.
Inimkonnal on mõistlik juhuse traagilised mõjud jagada mitme erineva kandja õlule, mis annab parema töökindluse komplektsetes struktuurides. Oluline on turvalisuse ja raskuste probleemi teadvstamine enesele, et olla valmis ja osata igal hetkel tunnetada hirmu ja näha riske. Eksimused kipuvad esile tõusma siis, kui kaob valvsus ja juhtimise võtab üle automaatsus. Kindel saab olla vaid siis kui on olemas väikenegi ebakindlus . Sama kehtib ka ettevõtluses, kui ei riski, ei saa edukalt ettevõtlust arendada. Mõistlik on arendada mitmesse suunda, mitte jääda ühele kitsale alale pidama . Ebaõnnestumise korral tuleks vastasel juhul otsast alata. Juhuse laastavate mõjudega aitab alati hakkama saada kiire otsustusvõime , sest otsustamatus on halbade valikutega leppimine, mis viib täieliku läbi kukkumiseni.
Ameerika majandusteadlane H. Markowitz töötas välja teooria, mille kohaselt tasub investeeringud hajutada ning jagada väikesteks osadeks . Sellisel juhul ei ole kohustused ülemõistuse suured ja vajadusel on aega oma vigadest õppida. Praktika on tõestanud, et sellised investeeringud, mis arvestavad juhust ja hajutavad riske, on teeninud suuremaid kasumeid kui traditsioonilised investeerimise viisid.
Kokkuvõte.
Oleme jõudnud punkti , kus inimkonnal on rohkem teadmiseid kui kunagi varem ja see progress ei peatu. Kuid senini ei suuda me kontrollida kõike mida soovime . Meie elud ei ole ettearvatavad ja juhuse mõju arvestamine käib meile sageli üle mõistuse. Me proovime igal võimalusel luua seoseid ja leida loogilisi järeldusi , vajadusel ka kõrgemate jõudude poole pöördudes, et leida vastuseid. Sageli aga saavutab just see edu ja saab vastused oma küsimustele , kes arvestab juhusega ega hakka seaduspärasusi uurima . Juhused hoiavad maailma toimimas ning teevad meid erkaks ja leidlikuks.