Mis takistavad edukat ristamist teiste liikidega 10 Milles seisneb geograafiline isolatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid

Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid (0)

Keskkool - Bioloogia - Evolutsioonimehhanismid

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised tingimused piiravad organismide ellujäämist ja paljunemist kuidas nimetas seda Darwin ?
Mis on kohastumused too näiteid?
Milles seisneb bioloogiline isolatsioon?
Mis takistavad edukat ristamist teiste liikidega 10 Milles seisneb geograafiline isolatsioon?
Kuidas tekib hübriid too näiteid hübriididest?
Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise?
Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud?

Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid

Nimeta ja selgita geneetilise muutlikkuse vorme?
pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks
Kombinatiivne muutlikus seisneb vanemate geenide ja nende alleelide ümberkombineerumises järglaste fenotüüpideks. genotüüpide arv sõltub, kui palju alleele on ühel või teisel geenil.
Mutatsiooniline muutlikkus on mutatsioon , mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele.

Selgita mõisteid

Geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi (kromosoomistik) mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks.
populatsiooni geneetiline struktuur – Eri alleelide ja genotüüpide arvu ristsuhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.
geenivool –esineb siis kui ristuvad sama liigi eri populatsioonide isendid. Geenivool tagab populatsioonide geneetilise ühtlustumise.
Geneetiline triiv - seisneb geenide ülekande juhuslikkuses järgmisse põlvkonda. Selle tulemusena võib genotüüpide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Geneetilisel triivil on kahesugune toime:
- Vähendab geneetilist muutlikust väiksestes populatsioonides
- Suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel
pudelikaela efekt – Populatsiooni pudelikael on ajutise geneetilise triivi üks erijuhte, mis tuleneb populatsiooni arvukuse järsust, kuid 1–3 põlvkonna jooksul mööduvast arvukuse langusest. Sageli on populatsiooni arvukuse kollaps tingitud looduskatastroofidest, tänapäeval üha sagedamini aga inimtegevuse tõttu.
looduslik valik – on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega – kohastumuse. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest.

Millised tingimused piiravad organismide ellujäämist ja paljunemist; kuidas nimetas seda Darwin ?
Keskkonna piiravad tegurid nii biootilised kui abiootilised . Organismide sõltuvust neist tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks. Ehksiis individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik.

Nimeta kolm loodusliku valiku vormi ja selgita nende erinevusi?

Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine, tunnuseid stabiliseerivate regulatoorsete geenide toetus. Peamine valikuvorm. Võib kujuneda ka püsiv mitmekesisus, kui säilivad mingi geeni 2 või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes.
Suunav valik – seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kas kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus jms). Siis kui elutingimuste kindlasuunaline muutumine või populatsiooni asumine uude keskkonda. Tingimuste püsimisel geno - ja fenotüüp asenduvad uutega, tekivad uued kohastumused . Sisalikud ja vaalad vette, tumedad liblikad tööstuspiirkondades.
Lõhestav valik – kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega. Siis kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neis piirkondades kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. Hübriidid vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg ).

Mis on "elav fossiil ", too näiteid.
Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis on aja jooksul väga vähe muutunud.
Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid.
Tuntud elavateks fossiilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria

Mis on kohastumused, too näiteid?
Kohastumus on populatsiooni või liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes.

Selgita kohastumuste suhtelisust.
Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumusi

Selgita liigi mõistet
Liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest.

Milles seisneb bioloogiline isolatsioon ?
Ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon – liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristamist teiste liikidega.

Milles seisneb geograafiline isolatsioon?
Geograafiline isolatsioon – kui levilad on üksteisest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste
tõketega ( mäestik ,veekogu,maismaa,kõrb), siis liigid ei satu kokku.

Kuidas tekib hübriid , too näiteid hübriididest?
Hübriid on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
muul (hobusemära ja eeslitäku ristand ), bester (beluuga ja sterleti ristand), sebroid ( sebra ja hobuse või eesli ristand)

Nimeta liigitekke peamised tegurid?
Liigiteke on omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonnas. Liigitekke peamisteks teguriteks on mutatsioonid, geenitriiv , looduslik valik

Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise?

arvukuse tõus
levila laienemine
ristumisbarjääri teke
geograafiline eraldatus

Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid.

Selgita mikro - ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust.
Mikroevolutsioon – evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele.
Makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass).
Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused:

toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus , looduslik valik, kohastumine
aluseks on muutused pärilikus infos
mitmekesistumine

Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused:

mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähemisendeid

Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid.

Progress ehk täiustumine – Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Uute kudede ja organite teke.

Nt. prokarüoodid → eukarüoodid , ainuraksed →hulkraksed, inimahv →inimene

Divergents ehk mitmekesistumine – Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine.

Nt. Eukarüoodid→seenteks; taimedeks; loomadeks, Õistaimed → korv-, huul -, liblikõielised jpt, Imetajad →kohastumine eluks vees, maismaal.

Konvergents ehk sarnastumine – Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes.

Nt. Vaalal ja kalal voolujooneline keha, Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.

Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud?
Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maadasustanud liikidest välja surnud.

Nimeta inimahve.
Darwin väitis, et inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega – šimpansi ja gorillaga – ühistest eellastest. Rohkelt paleontoloogilisi, biogeograafilisi ja geneetilisi tõendeid.

Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest (millal elasid, kehaehitus , ajumaht , eluviis). Millistel põhjustel võisid neandertaallased välja surra?

Neandertaallased elasid 230 000-30 000 a. tagasi. Ajumaht 1400 -1600 ml. Matsid oma surnuid lillede ja ehetega, millest järeldatakse, et oli kõne ja abstraktne mõtlemine.
Homo Sapiens on tekkinud Saharast lõunapool umbes 200 000 a. tagasi. 100 000 a. tagasi levisid Aasiasse , Indoneesiasse ja jõudsid 60 000 a. tagasi Austraaliasse. Teine väljaränne 60 000 a. tagasi Aasiasse ja sealt ka 40 000 a. tagasi Euroopasse ja 20 000 a. tagasi Ameerikasse. Vanimad kaljumaalingud Austraalias - 50 000 a.
Kromanjoonlased (esimesed pärisinimesed)ja neandertaallased elasid vähemalt 10 000a Euroopas kõrvuti, samal arengutasemel.

Võrdle erinevaid Homo perekonda kuuluvaid pärisinimese eellasi (millal elasid, kehaehitus, ajumaht, eluviis).

Kirjelda australopiteeke (millal elasid, kehaehitus, ajumaht, eluviis)
Australopiteegi ajumaht 500 ml, tugevad lõuad, hambad laiad, taimtoidulised , väike kasv, pikad käed, elasid gruppides, magasid puu otsas. Elasid 4 -1 milj.a. tagasi Aafrikas.

Inimese evolutsiooni tegurid
Looduslik valik suunas eelkõige:

2-jalal kõndimisele
loomtoidulisusele
infovahetusele
aju arengule.

Põhjusteks:

Metsade vähenemine
Neoteenia
Tööriistade kasutuselevõtt

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 14 allalaadimist

Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid #1

Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid #2

Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rannake Õppematerjali autor

populatsioon populatsioonid looduslik valik ajumaht isolatsioon fossiil neandertaallased mitmekesistumine darwin kohastumine mikroevolutsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Evolutsioon

1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?

Bioloogia

docx

EVOLUTSIOON

Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2.Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? 1)säde süütas elu Maal 2)elu tekkis sügavkülmas 3)ehituskivid tulid väljaspoolt Maad 3.Milline evolutsioonivorm tänapäeval kõige kindlamini paika peab? Elu tekkis merepõhjas 4.Kirjelda, milised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? *välgunooled *metoriiditabamused *hiidvulkaanid 5.Keemilise evolutsiooni etapid? Aatomid > Molekulid(monomeerid) > Orgaanilised polümeerid > Polümeeri kogumid 6.Milles seisneb S.Milleri katseaparaadi tähtsus? Aparaadiga tegi järgi ,,sooja lombi" teooriat. Erinevaid monomeere soendas ja kiiritas ,,välguga" 7. Miks ei saa tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest? Sest enam pole sellised tingimusi Maal. NT pole: madalaid ookeane, pole sellist ilmastikku(pidev välk jne) , pole nii tugevat UV kiirgust 8

Evolutsioon

pdf

Evolutsioon ja evolutsiooniteooria

Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus)

Bioloogia

pdf

Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva

Evolutsioon

doc

Evolutsioon

Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates

Bioloogia

doc

Evolutsioon

- selline ideaalpopulatsioon ei evolutsioneeru. Ta säilitab oma muutumatse igavesti. Niisugust looduses ei ole. Populatsioonide geneetiline struktuur on püsiv, kuid see võib siiski muutuda kahtemoodi: 1) võib muutuda isendite geneetiline materjal- geenide ja kromosoomide struktuur ning arv. 2) võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüübi sagedus. Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. 2. evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad mutatsioonid nad on ka populatsiooni geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks. Nad esinevad harva. Suguliselt paljunevate organismide populatsioonides on individuaalset geneetilist muutlikkust tublisti võimendavaks teguriks sama geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine, s.o. kombinatiivne muutlikkus. Geenivool- isendite immigratsioon sama liigi teistest populatsioonidest, kui nad ristuvad kohalike isenditega.

Bioloogia

doc

EVOLUTSIOON

Lindude kohastumused- tiivad, kerged toruluud, suled. Varjevärvus/kuju-muudab isendi keskkonna taustal märkamatuks Mimikri- mingi isendi sarnasus teise liigiga Liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevoluts. - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaa Konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine.(sarnased tunnused)Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.

Bioloogia

doc

Evolutsioon II

ühtlustumine. Geneetiline triiv-puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. See on seda olulisem, mida väiksem on populatsioon. Sellel on kaheusugune toime: 1)vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. 2)ta suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelaefekt-geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. Looduslik valik .. on evolutsiooni tegur, mis toimub kindlas suunas tulenevalt välistingimustest.Loodusliku valiku tulemus sõltub isendi geneetiliste omaduste iseärasustest ja edukusest olelusvõitluses. Olelusvõitlus on organismide sõltuvus keskkonda piiravatest teguritest(biootilised, abiootilised). Suguline valik-kujundab sugupoolte erinevusi. Võib mõjutada mõne tunnuse eelisvalikut. See välistab ka ristumise võõra liigiga. Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil:

Bioloogia

Rohkem sarnaseid