Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muutlikkus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS, SELLE VORMID
Muutlikkus on organismi omadus milleski eellastest erineda. Esineb kahte tüüpi muutlikkust: pärilik ehk geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline.
Modifikatsiooniline muutlikkus on keskkonnatingimustest tulenev fenotüü­biliste tunnuste varieerumine. Sõltub keskkonna erinevustest, juhuslikest asja­oludest ega puuduta genotüüpi. Modifikatsioonilise muutlikkusega ei kaasne geneetilisi muutusi, fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud selle isendi genotüübi poolt. Iga isendi tunnuste reaktsiooninorm tuleneb liigi geenifondist.
Reastades mõõdetavad tunnused kasvavas või kahanevas järjekorras koos nen­de esinemissagedustega, saame variatsioonirea . Variatsioonikõver on variatsioonirea graafiline kujutis. Variatsioonirida ja -kõver iseloomustavad nii modifikatsioonilist kui ka geneetilist muutlikkust.
Geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikkuse vahekorda tunnuste varieerumi­ses uuritakse kaksikute meetodi abil. Ühemunakaksikud on geneetiliselt ident­sed ja nende omavahelised erinevused tulenevad keskkonnatingimustest ning on mittepärilikud. Erinevate kaksikutüüpide võrdlemine võimaldab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust.
Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist.
Kombinatiivne muutlikkus on vanemate erinevate geeni alleelide ümberkombineerumine meioosiprotsessis 1) ristsiirde käigus ja 2) sügoodi tekkel ehk viljastumisel (ühinevad vanemate sugurakud, mis sisaldavad kumbki 50% genotüübist). Suguliselt paljunevatel organismi­del moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest.
Mutatsiooniline muutlikkus. Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuu­ri muutumisest tulenev genotüübi muutus (muutus geneetilises materjalis ).
Organismivälised tegurid ( mutageenid ) põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenidena võivad toimida kiirgused ja vibratsioon , keemilised ühendid (ravimid, taimekaitsevahendid ja putukatõrjevahendid, fosfororgaanilised ühendid jne.), viirused .
Mutatsioone klassifitseeritakse lähtuvalt tekke põhjustest, lokalisat­sioonist ja nende mõjust organismile järgmiselt:
A. Genoomi muutuste alusel:
  • Geeni- e. punktmutatsioonid geenide struktuuri muutused.
  • Kromosoommutatsioonid - kromosoomide struktuuri ja/või arvu muutused.
  • Genoommutatsioonid – genoomi kordsuse muutused või üksiku kromosoomi kordistumine
    B. Avaldumise alusel heterosügoodis:
    1. Dominantsed mutatsioonid .
    2. Retsessiivsed mutatsioonid.
    C. Olenevalt põhjustajatest:
    1. Spontaansed mutatsioonid e. iseeneslikud
    2. Indutseeritud mutatsioonid e. esile kutsutud
    D. Päritavuse alusel:
    1. Generatiivsed mutatsioonid- tekivad sugurakkudes, päranduvad edasi sugulisel paljunemisel
    2. Somaatilised mutatsioonid- tekivad keharakkudes, sugulisel paljunemisel edasi ei pärandu. Võivad edasi päranduda ainult vegetatiivsel paljunemisel
    3. Morbiidsed

    MUUTLIKKUS


    PÄRILIK e. GENEETILINE


    MITTEPÄRILIK e. MODIFIKATSIOONILINE


    KOMBINATIIVNE


    MUTATSIOONILINE


    GEEN-
    MUTATSIOONID
    KROMOSOOM -
    MUTATSIOONID
    GENOOM-
    MUTATSIOONID

    MUTATSIOONIDE TÜÜBID JA TEKKE MEHHANISMID


    Mutatsiooniks nimetatakse organismi geneetilise struktuuri püsiva iseloomuga muutusi – seega püsivaid DNA struktuuri muutusi.
  • Geenimutatsioonide
    Geenimutatsioonid on tavaliselt nn. punktmutatsioonid; kuid esineb ka mitut nukleotiidi hõlmavaid struktuuri muutusi.
    Punktmutatsioonid kujutavad endast kas DNA (RNA) nukleotiidide: asendumist, väljalangemist või lisandumist.
  • Kromosoommutatsioonide tüübid
    Kromosoommutatsiooniks (KM) loetakse kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutusi, mis on nähtavad valgusmikroskoobis. Võib toimuda ümberpaiknemist kromosoomi­siseselt või kromosoomidevaheliselt või mõne geeni kromosoomist väljalangemist.
    KM-e on nelja tüüpi:
  • deletsioonid ehk kaod:
  • duplikatsioonid e. kahekordistumised
  • inversioonid e. ümberpöördumised;
    d) translokatsioonid e. ümberpaiknemised (kromosoomide vahel).
    TERMINID:
    Geeni- e. punktmutatsioonid 2
    Generatiivsed mutatsioonid 2
    Genoommutatsioonid 2
    Kombinatiivne muutlikkus 1
    Kromosoommutatsioonid 2
    modifikatsiooniline 1
    mutageenid 2
    Mutatsiooniline muutlikkus 2
    pärilik 1
    reaktsiooninorm 1
    ristsiire 1
    Somaatilised mutatsioonid 2
    Variatsioonikõver 1
    Variatsioonirida 1
  • Muutlikkus #1 Muutlikkus #2 Muutlikkus #3 Muutlikkus #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karl92 Õppematerjali autor
    mutatsioonid

    Sarnased õppematerjalid

    Pärilik muutlikkus
    3
    docx

    Pärilik muutlikkus

    Pärlilik muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevuses. Esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Geneetiline muutlikkus jaguneb kaheks: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Kombinatiivne muutlikkus seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks.Kombintatiivse muutlikkuse korral kromosoomid või geenid oma struktuurilt ei muutu.Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus.Selle tulemusena saadakse erinevate genotüüpidega järglased.Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikkust muutlikkusest.Kombinatiivne

    Bioloogia
    Pärilik muutlikkus-Mutatsioonid-Haigused
    3
    doc

    Pärilik muutlikkus. Mutatsioonid. Haigused

    Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulikud nii pärilikkus kui ka muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevustes. Kaks tüüpi muutlikkust : pärilik e geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid: alleelid ja erisustega homoloogilised kromosoomid Kaks päriliku muutlikuse tasandit: genotüübiline ja fenotüübiline muutlikkus . Isendite genotüübilised erinevused on alati suuremad kui fenotüüpides avaldub. Mutatsioonid ­ muutused raku geneetilises materjalis Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanseteks.

    Bioloogia
    Bioloogia muutlikkus
    5
    doc

    Bioloogia muutlikkus

    21. variatsioonirida-saame siis,kui paneme mingid mõõdetavad tunnused koos esinemissagedusega kas kasvavasse või kahanevasse ritta. Iseloomustab modifikatsioonilist kui ka geneetilist muutlikkust. 22. päriliku eelsoodumusega haigus-haigused,mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad II VÕRDLUSED 1. geneetiline/modifikatsiooniline muutlikkus- Geneetiline muutlikkus e. pärilik-organismide Modifikatsiooniline muutlikkus genotüüpide erinevus e.mittepärilik mutatsiooniline Kombinatiivne * ei toimu muutusi pärilikusaines *tunnus Toimuvad muutused DNA struktuur ei muutu, kujuneb välha elu jooksul * ei pärandu raku pärilikkusaines, toimub vanemate alleelide järglastele NT päevitamine. kas DNAs, geenides ümber kombineerumine

    Bioloogia
    Pärilik ja mittepärilik muutlikkus
    3
    docx

    Pärilik ja mittepärilik muutlikkus

    Geenmutatsioon- mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes triploidsus, 4n-tetraploidsus) muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide deletsiooni- väljalangemine teket. duplikatsioon- kahekordistumine Geneetiline muutlikkus- pärilik muutlikkus, erinevuste teke või esinemine sama inversioon- järjestuse muutus liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. translokatsioon- ümberpaiknemine Generatiivsed mutatsioonid- mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi Spontaansed mutatsioonid- organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult sugurakkudes ja päranduvad järglastele. tekkinud mutatsioonid. Tekivad harva.

    Bioloogia
    Muutlikkus
    2
    doc

    Muutlikkus

    Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulik nii pärilikkus kui ka muutlikkus. Muutlikkus avaldub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes. Et organism kujuneb välja tema genotüübi ja elutingimuste koostoimes, siis esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus seisneb

    Bioloogia
    MUUTLIKKUS
    5
    docx

    MUUTLIKKUS

    jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneentilistest muutlikkusest 22) Päriliku eelsoodumusega haigus- pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes Muutlikkus organismide (sama liigi) võime üksteisest erineda. 1. Mittepärilik(modifikatsiooniline) muutlikkus 2. Pärilik muutlikkus Mutageenid: a) bioloogilised · viirused · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits · ravimid(kasvajatevastaste ravimite ületarve) · olmekemikaalid(mittesihipärasel kasutamisel) · toidulisandid(konservandid) · Võlts kosmeetikatooted (juukselakid) c) füüsikalised · radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis) · röntgenkiirgus

    Bioloogia
    MUUTLIKUS
    3
    doc

    MUUTLIKUS

    Muutlikkus. MÕISTED. Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Geneetiline muutlikus - pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Generatiivne mutatsioon - mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele Genoommutatsion - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud Downi, Klineflteri

    Bioloogia
    Geneetika
    6
    doc

    Geneetika

    X- kromosoom on suurem kui y ja sisaldab rohkem geene. Neid X-kromosoomi geene, mida y- s ei ole nim. suguliiteliseks geenideks. Meestel on nad ühekordselt ja avalduvad igal juhul, ka retsessiivsel kujul. Seetõttu esineb meestel palju sagedamini retsessiivseid suguliitelisi haigusi. Daltonism - puna - rohe värvipimedus Hemofiilia - verehüübimatus, suguliitelinepuue, tuleneb retsessiivsetest algalleelidest X- kromosoomis (joonis vihikus) 5. Millest tuleneb kombinatiivne muutlikkus? Mutatsiooniline muutlikkus; mutageenid. Milles seisnevad geenmutatsioonid? Näiteid haigustest. Millal geenmutatsioonid fenotüübis ei avaldu? Millest tulenevad kromosoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Genoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Esinemb kahte tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist.

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    Kallera profiilipilt
    Kallera: hea
    22:41 07-06-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun