Linnamüür (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Caroliine Sagaja
011MT
Linnamüür
Referaat
Juhendaja : Annely Kallo
Tallinn 2007

SISUKORD

• Sissejuhatus ….....................................................................................................2
  
• Linnamüür …........................................................................................................3
  
• Linnamüüri ehitised…......................................................................................... .4
  
• Pika jala väravatorn ….......................................................................................... .4
  
• Suur Rannavärav….......................................................................................... ...4
  
• Harju värav …................................................................................................ ..4-5
  
• Viru värava eesvärav….................................................................................. . 5-6
  1.1Viru värava eesväravate ehitus…....................................................................6
  12Viru värava eesväravate lammutamine….........................................................6
  1.3Viru värava eesväravad tänapäeval….............................................................6
  
• Seegitagune torn…............................................................................................6-7
  
•  Kuldjala torn….....................................................................................................7
  
• Köismäe torn….....................................................................................................7
  2.1 Ajalugu….....................................................................................................7-8
  
• Plate torn…................................................................................................. …......8
  
• Eppingi torn ….......................................................................................................8
  
• Paks Margareeta …...............................................................................................9
  
• Bremeni torn …......................................................................................................9
  
• Kitsetorn…........................................................................................................9-10
  
• Kiek in de Kök ….................................................................................................10
  
• Neitsitorn (Megede torn) ….............................................................................10-11
  

1
Sissejuhatus
Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas.
Teiste Eesti innade keskaegsetest kindlustusi, kuna linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu , Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu linnamüüri on võimalik hinnata ainult arhiivides säilinud vanade linnaplaanide abil.





















2

Linnamüür
Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatis .
Tallinna vanalinna - Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel ning aja jooksul täiustudes moodustas linnamüür koos kaitseehitustega nn Orduaja lõpuks, 1561. aastal, 2,35 km pikkune ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni jm kivist kaitseehitist.
Valli looduses näe, sest kahelt poolt on majad ja sillutis peale kasvanud. Selle olemasolu näitavad geoloogilised surfid. Varem arvati, et see pinnasekuhjatis on vallikraavist välja kaevatud ja samasse visatud muld. Senimaani ei seletatud, kuidas selle mulla kõige paksem kiht vahetult müüri alla sattus. Rein Zobel kinnitab oma viimastes uurimustes, et tegu saab olla vaid Margrete valliga, millega algupärase seina kõrgust tõsteti.
See, mida praegu näeme, on Taani kuninga hilisema asehalduri Kanne kirja ettekirjutusel ehitatud massiivne kaarniššidega müür, mis valmis põhijoontes enne 1410. aastat. Esimene all-linna müürijupp koos Liivi sõjas kannatada saanud Kitsetorni seinaga palistab Rüütli tänava kaljunõlva. Sellele toetas 1992. aastal oma ahtri ärihoone, kus asub George Browni pubi. Harju värav lammutati kahe hoogtöö korras: 1862 . ja 1880. a. Sellega visati minema pulgad, Harju tänava trumm läks 1944. aasta pommitamisega. Kui Harju tänav laiaks tehtaks, saaks ajaloolisele hävitustööle rasvane joon alla tõmmatud.
Restoran Gloria . Müürivahe tänav, nagu nimigi ütleb, kulgeb mööda linnamüüri sisekülge. Esimene suur müüri-lõik on restorani fassaad, mis avati 1936. aastal nime all Danzig – Pariis. Saksa sõjavägi moondas selle Soldaten Heimiks, punaarmee Söökla nr 26-ks. 1940-te aastate lõpus kinnistati nimeks Gloria.
Praegune restorani peremees ja ülemkokk on Dmitri Demjanov. Tema eesmärk on säilitada auväärne restoran nii nagu see loodi: prantsuse köögi ja stiilitruu õhustikuga. Söögisaali seintel võib külastaja imetleda rikkalikke nõudekogusid, näiteks komplekte Meleski klaasivabrikust ja Langebrauni portselanimaalimise tööstusest. 2001. aastal avatud hotel boutique´i kuus tuba on sisustatud autentse sõjaeelse mööbliga, sealhulgas terve tuba Lutheri vabrikust.
3
Linnamüüri ehitised

• Pika jala väravatorn on rajatud 17. sajandi lõpul, ta paikneb ilmselt varasema puidust värava kohal.
  

1380 . aastal andis ordumeister Wilhelm von Friemersheim loa rajada kivist väravaehitis (1387 porta longi montis, 1507 de lange Domporte vor dem langen Berge, millest kujunes hiljem Die Pforte unter dem Langen Domberge). Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m.
Tõenäoliselt aastal 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454 tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455 Claus Denenile kahe tuulelipuvalmistamise eest. 1594 rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. 1608 ehitati ümber väravatorni ülaosa. 19. sajandil olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995. aastal toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri.

• Suur Rannavärav onTallinna linnamüüri osa, mida on esimest korda selle nime all mainitud 1359. aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "Strantporte". Esimene Suure Rannavärava ehitis rajati kohta, kus kohtusid linnamüür ja Pikk tänav. Väravast mereni oli siis vaid 100 m. Esimene värav pole säilinud. Kuid uurimised on näidanud, et värav oli sarnane teiste väravatega, nagu Viru, Karja, Nunna - ja Väikese Rannaväravaga. Esimene Suur Rannavärav oli 4-korruseline ja 14,4 m kõrge.
  

Tänaseni säilinud Suur Rannavärav ehitati 1518–1529 ja oli eelvärav. Järjekordsed ehitustööd olid nähtavasti tingitud sõjalise konflikti teravnemisest Liivi ordu ja Venemaa vahel. Uus eelvärav ehitati saleda lääne- ja tüseda idatorniga. Alul nimetati uut ehitist "väravaks", siis lihtsalt "uueks torniks". Alates 1842. aastast kannab torn nime "Paks Margareeta".

• Harju värav oli keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatiste osa, mis asus
  

4

praeguse Rüütli, Müürivahe ja Harju tänava ristil ning Müürivahe tänava ja praeguse Vabaduse väljaku vahelisel Harju tänava lõigul. Kunagise Harjuvärava asukohal on praegu kahel pool Harju tänavat hooned Harju 13 ja 6.

Esmakordselt mainiti väravat 1361. aastal Sepaväravana (alamsaksa Smedeporte, sest Harju tänav kandis tollal Sepa või Seppade tänava nime).
Värava neljakandline peatorn oli lõplikul kujul viiekorruseline. Tema põhiplaani suurus oli 9,8×8,8 m ja kõrgus 21 m. Väravakompleksi kuulus ka kahe torniga Harju eesväravat, Harjuveski ( vesiveski ) ning paistiik koos hobuse jootmise kohaga. Väravatõkkeid oli kokku neli ja kaitsetorne viis.
Teine eesvärav valmis 1448–1453 toimunud ulatuslike rekonstrueerimistööde käigus.
Aastal 1535 hukati eel- ja peavärava vahel Johann von Üxküll, kes oli rikkunud oma linna põgenenud talupoega surnuks piinates räigelt linna õiguskorda. Tegu oli Tallinna linna võimu kehtestamisega aadli omavoli vastu.
Aastatel 1538–1767 oli Harjuvärav seoses Tallinna kaitse ümberkorraldamisega suletud. Kogu väravakompleksist ehitati Harjuvärava barbakaan.
Tallinna kindluse Harjuvärava tornis asuvasse vanglasse saadeti 1766. aastal Rostovi metropoliit Arsenios. Ta suri1772. aastal samas tornis. Arvatavasti on see vangishoidmine põhjus, miks ühe 1831. aasta kaardi peal on torni nimetatud "Veretorniks".
Värav avati 1767. aastal seoses Tallinna kaitse uue ümberkorraldamisega uuesti liikluseks.
Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. 1881. aastal lammutati ka vesiveski, värava ees olnud suurest vallist osa tasandati, vallikraavid täideti lõplikult pinnasega ja tekkinud platsile kujunes Heinaturg, millest kujunes aja jooksul Peetri plats .
Aastal 2008 avati lühikeseks ajaks Vabaduse väljaku ümberehituse käigus Harju värava ida- ja läänetornid.

• Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis , millest on säilinud 2 valvetorni, ning mida ekslikult peetakse 19. sajandil linna laienemisel lõhutud Viru värava jäänusteks. Viru värava eesvärava säilinud valvetornid asuvad Tallinna vanalinnas Viru tänava, Vana-Viru tänava ja
  5
  

Valli tänava ristmikul, vanalinna asumis.

Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärk.

• Viru värava eesväravate ehitus
  

Viru värava esimene eesvärav ehitati 1370. aastatel juba 1345. aastal rajatud Viru värava juurde. 1446. aastal vana eesvärav lammutati ning ehitati uus väravahoone, uus eesväravahoone oli kahekorruseline ning selle nurkades paiknesid saledad ümarad valvetornid. 16. sajandiks oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Eesväravat kaitsesid mere poolt Viru värava muldkindlustus.

• Viru värava eesväravate lammutamine

1870. aastal kavatses Eestimaa Kubermanguvalitsuse laiendada vanalinna sissesõiduteed ning Tallinna raad arvas linna ringmüürimuinsusväärtuseks ainult Kiek in de Kök ja Paks Margareeta ning olid nõus Harju värava, Pika jala väravatorni ja Viru eesväravate lammutamisega. Viru värava eesväravad säilisid siiski enam-vähem terviklikult kuni 1888. aastani, kui nad seoses Tallinnassehobutrammitee ajamisega lammutati. Eesvärava nurkades paiknenud ümartornid aga säilisid, samuti bastioniosad. Pärast eesväravate lammutamist pikendati Viru tänavat läbi muldkindlustuse kuni Vene turuni ning tänu sellele ühendusteele avati juba 1888. aasta augustis regulaarne hobutrammiliiklus Vana turu ja Kadrioru vahel. 1898 . aastal tehti väike juurdeehitus lõunapoolsemale tornile.
Aastetel 1960-1962 lammutati kõik linnamüüriga külgnevad hooned, kuid on restaureeritud 100 m pikkusel lõigul kaitsekäik.

• Viru värava eesväravad tänapäeval

Viru värava eesväravaid rekonstrueeriti 1980. aasta suveolümpiamängudeks ning 2003. aasta Tallinna Vanalinnapäevadeks, kui parandati vahitornide katkised katusekivid ja vahetati need nn antiikkatusekividega.
Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärgina.

• Seegitagune torn asus all-linna ja Toompea vahelisel müürilõigul kohas, kus
  6
  praegu paikneb Jaan Koorti  Metskits  (1929). Torn rajati tõenäoliselt 1450. aastatel, selle läbimõõt oli ainult 6,8 m ning üldkõrgus 16,5 m.
  

19. sajandil Seegitagune torn lammutati.

• Kuldjala torn on Tallinna linnamüüri torn.
  

Torn rajati ilmselt aastail 1311–1320 linna läänemüüri nurgatornina. Torni nimi de Guldene Voetpärineb  1434 . aastast. Hiljem laiendati müüriga piiratud ala põhja pool torni ja ehitati Loewenschede torn. Torn on 5-korruseline.
Kuldjala torni kujunemises eristatakse mitut ehitusjärku. Olulisi ümberehitusi tehti 1370–1372, pärast1422. aastat ja arvatavasti  1610 . aastatel, kui Kuldjala torni lõplikuks kõrguseks sai 22,5 m. Ülemisi korruseid kasutati kaitseotstarbel ja alumisi laoruumidena. Põhiplaanilt on torn hobuserauakujuline, selle linnapoolsed niinimetatud kannad on sirgjooneliselt pikendatud.
Torn on hästi säilinud ja seda kasutatakse noorteliikumise  Kodulinn  eestvedamisel näitusepaigana ja loenguruumidena.
Köismäe torn on Tallinna linnamüüri torn. Linnamüüri lääneosas, Plate ja Loewenschede tornivahelises lõigus asuv hoburauakujulise põhiplaaniga torn rajati 1360. aastatel ja on siiani väga hästi säilinud. Tornis korraldatakse 2003. aasta novembrist alates mitmesuguseid etendusi ja näitusi.
Köismäe torn on oma nime saanud selle lähedal asunud köiepunumistöökodade järgi.

• Ajalugu

1360. aastatel rajatud torn oli algselt 13,3 meetri kõrgune, kolme korrusega (alumine laokorrus, kaks ülemist kaitsekorrused) ja puidust vahelagedega. Ülakorrusest eendus puidust kaitserõdu, mille kaudu pääses müürile.
1436–1437 ehitati hoone välisseinad paksemaks ning lisati kõrgust. 16-meetrisele kõrgusele lisandus veel puidust kaitsekorrus. Kõrgest tornist valmis siis küll ainult alaosa.
Praegused viis korrust ning 26,5-meetrise üldkõrguse sai torn 1520. aastatel, mil lisati veel kaks kaitsekorrust. Kolm esimest korrust hakkasid siis kandma laoruumide funktsiooni.
7
1935. aastal torni korrastati ning 1965. aastal restaureeriti, selle käigus ehitati ka praegune kõrge kivikatus .
2000. aastatel renoveeriti torn taas. Korruste vahele valati betoonist vahelaed , parandati puitlaed ja valmistati uued trepid. Uuendati ka katust: vahetati välja katusekivid ja renoveeriti kandekonstruktsiooni. Renoveerimise ajal tehti tornis ka aeheoloogilisi kaevamisi, mille käigus puhastati välja munakivisillutis.

• Plate torn on torn Tallinna linnamüüri loodelõigul Nunna- ja Suure Rannavärava vahel tänapäevaSuurtüki ja Laboratooriumi tänava ristumiskohast põhja pool.
  

Torn ehitati aastatel 1401 –1410 ja see sai oma nime tornipealik Herbord Plate järgi. Kolmekorruselise torni kõrgus on 24 meetrit ja läbimõõt 9,75 meetrit. Torn on sõõrja põhiplaaniga, mille linnapoolsest servast on ära lõigatud segment.
Praegu on torn kasutamata.

• Eppingi torn on torn Tallinna linnamüüri loodelõigus ning on oma nime saanud selle ehitusjuhi raehärra Tideman Eppinci (Thiderico Eppingh) järgi. 15. sajandil nimetati seda torniks Olevistepastoraadi taga (thorn achter sunte Olaues wedeme). Torn asub aadressil Laboratooriumi tänav31, Tallinn.
  

Torn rajati tõenäoliselt 1370. aasta paiku ning seda täiendati 1400 . ja 1510. aasta paiku. Esimene torn oli hoburauakujulise põhiplaaniga, 3-korruseline ja 11 m kõrgune. All oli ladu, järgnes kaks kaitsekorrust ning mõlemas välisseinas oli viis laskeava.
Teises ehitusjärgus lisati kaks uut kaitsekorrust. 1530. aastaks oli torn 22,5 m kõrgune ja juba kuuekorruseline. Vanad laskeavad suleti ning allkorruseid kasutati laoruumidena. Tänaseni on säilinud torni ülaossa ehitatud kaks uut müüritreppidega ühendatud kaitsekorrust.
Ehitisel oli tugev lagi ja kõrge kivikatus, kõikidel ruumidel olid puitpõrandad. Torn oli selline veel 18. sajandil, mil seal oli püssirohuladu. 19. sajandi teisel poolel torni sisemus lammutati.
1935.-36. aasta korrastustööde käigus kaeti torn kivikatusega. Torn restaureeriti 2005. aastaks ja seda on kasutatud ajutiste näituste ja muude kultuuriürituste tarbeks.
8

• Paks Margareeta on Tallinna linnamüüri välisehitiste hulka kuulunud torn Tallinnas Pika tänavaotsas.
  

Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Suure Rannavärava eelvärava kolmanda uuendamise käigus1518–1529. Praeguse nime sai torn 1842. aastal, enne seda nimetati lihtsalt "uueks torniks".
Torn kohaldati 1830. aastatel vanglaks. Juurdeehitis tehti 1884–1885 (esimene algselt vanglaks mõeldud hoone Tallinnas; praegu on seal Eesti Meremuuseumi bürookorpus). Märtsis 1917  vangla süüdati. Tühjalt seisvasse torni kavandati 1930. aastatel linna ajaloo muuseumi.Praegu on torn korrastatud ning tehtud ümber- ja juurdeehitisi. Seal paiknevad Eesti Meremuuseumi näituseruumid.

• Bremeni torn on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv neljakorruseline hobuserauakujuline torn.
  

Välispoolne müür ligi 2 m paksune, linnapoolne müür 1 m paksune. Torni uksel kahekordne lukustus , sest 20. sajandi alguses hoiti siin linna püssirohtu. Teisele korrusele, kus oli vangla, saab müürisisest treppi pidi. Valgustuseta, väikeste õhuavadega, käimlaga ruum, mille seintesse müüritatud raudrõngad. Kolmas ja neljas korrus olid laskeavadega ja kaminatega korrased.
Bremeni torniga on ühenduses Bremeni käik, mis ühendab Uut tänavat Vene tänavaga.

• Kitsetorn on torn Harjuvärava ja Kiek in de Köki vahelisel Tallinna linnamüüri lõigul. Rüütli tänava käänus asetsenud torn rajati tõenäoliselt juba 14. sajandi keskel.
  

Torni ehituslugu on komplitseeritud, kuivõrd andmeid selle kohta on säilinud fragmentaarselt. Torn on ilmselt oma nime saanud (tzegen thorn) läheduses olnud kitselauda järgi. Tornil oli neli korrust. Pärast Kiek in de Köki rajamist Kitsetorni tähtsus vähenes.
Liivi sõdade ajal Tallinna piiramisel 1577 . aastal sai torn kannatada ning pärast sõdu torni arvatavasti ei taastatud. Sellel kohal on 1673. aastal mainitud „varisenud torni”. Torni on 1728. aastal nimetatud lihtsalt „nelinurkseks torniks”, kuivõrd selle põhiplaan oli nelinurkne .
9
Osa torniga külgnenud müüre on lammutatud, osa torni ja Harju värava vahel olevat müüri uuendati 1845. aasta paiku. Torni ennast pole taastatud, kuid selle kehand on osaliselt säilinud naaberehitistes.

• Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'vaata kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole.
  

Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne.
Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on sõõrja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m.
Torn sai kõvasti kannatada, kui  Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid. Torn taastati tõenäoliselt aastatel 1601 –1602. Seoses uute bastionide ehitamisega ehitati torn aastatel 1693–1697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni  kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kuplija väljast koonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega.
Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus 1864. aastal likvideeriti, anti torn Toompea Kaarli  kogudusele. Torni kasutati laona. Kui kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet (tänapäeval on seal ka Tallinna Hambapolikliinik) ehitama, müüdi torn selle ehitise rahastamiseks ära.
Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, osaliselt restaureeritud ning osaliselt ümber ehitatud ja juurdeehitistega täiendatud tornis avati 1968. aastal Tallinna linnamuuseum. Praegu ehitatakse torni uutele abiruumidele juurdeehitisi ja torn ühendatakse tulevikus Ingeri jaRootsi bastioni kasematikäikudega.

• Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teestpõhja pool.
  

Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik  Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn.
10
Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga.
Torn sai kõvasti kannatada Liivi sõja ajal 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. Siin töötasid kunstnikud  Kristjan ja Paul Raud, pärastTeist maailmasõda elas siin mitu aastakümmet arhitekt Karl Burman.
Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal. Aastatel 1956 ja 1960–1961 taastati Tallitorni ja Lühikese Jala väravatorni vaheline osa varisenud linnamüürist kahes ehitusjärgus sellisena, nagu see eksisteeris 14. sajandil. 1968. aastal ehitatud torn ümber ja seal avati1980. aastal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik (projekti autorid  Villem Raam ja Tiina Linna), mis saavutas suure populaarsuse.
11
KOKKUVÕTE
Linnamüür on olnud läbi aegade väga tähtsal kohal Eesti ajaloos.
12
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org
http://www.epl.ee
http://www.Google.co m
13