Raamatu esitlus Annemai Harak 12. klass ,,Suvitajad" Autor Juhan Smuul Juhan Smuul Autor Juhan Smuulist Sündis 18. veebruar 1922, suri 13. aprill 1971. Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.
Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“ Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. TUNNUSTUS JA POLIITILINE TEGEVUS: Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961)
,,Siin me oleme!" Margit Leheroo X klass 2012 ,,Siin me oleme!" "Siin me oleme!" on Eesti Telefilmi 1978. aastal tehtud Eestis ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm. Film on loodud Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel. Sisu Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt
Muhu monoloogid Juhan Smuul 1. Kuidas kirjeldab ja iseloomustab Juhan Smuul inimesi, nende käitumist erinevates olukordades? Juhan Smuuli kirjeldus erinevatest persoonidest on väga erinev teineteisest. Inimesed reageerivad erinevates olukordades väga erinevalt. Koos reisivad suvitajad tundusid algul väga kokkuhoidvad ning sarnase iseloomuga, kuid tegelikult olid nad väga erinevad. Kohviveski oli väga temperamentne, ta kamandas teisi ning alati, kui ta midagi tahtis, siis ta rõhutas sõna ,,inimene", pannes teisi nii-öelda süümepiinu tundma ning läbi selle oma tahtmist saama. Tundus, nagu ta pidas end teistest paremaks, ega arvanud, et teised on tegelikult täpselt samaväärsed. Kohviveski mees aga oli tagasihoidlik ning alandlik, võiks
10.a klass Kose Gümnaasium Arvamus mängufilmi "Siin me oleme" kohta Enamik eestlasi teab Sulev Nõmmiku lavastajakäe all 1979. aastal valminud muusikalist mängufilmi "Siin me oleme", mis on kindlasti viimase kolmekümne aasta jooksul Eesti üks populaarsemaid komöödiafilme. Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" alusel kirjutas filmile stsenaariumi Enn Vetemaa ning muusika lõi Ülo Vinter. Paljud filmist pärinevad laulud on saanud vaatajate hulgas lausa klassikaks. Sageli kõlab lauluvõistlustel lapsehäälne laul "... kui on meri hülgehall ..." või raadiost soovilauluna " ... ei õnnetähe all ma sündin`d maailma ..." . On teisigi lugusid, mis jäänud rahvale meelde. Heale näitetrupile omase rahvalikkusega on edasi antud muhulaste
2. TRAMMITEEDE AJALUGU EESTIS Trammiliiklus algas Tallinnas 1888.aastal. 12.augustil 1888.aastal avati Tallinnas kolme kohaliku paruni ettevõtmisel hobutrammi-ehk konkaliiklus Vanaturu kaelast Kadriorgu, mis oli sellel ajal populaarne suvituspiirkond. Septembrist pandi trammid käiku ka mööda Tartu maanteed Heeringa tänavani. Algselt kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas Kadrioru ja kesklinna vahel regulaarset ühendust tilisang, mille lõpp-peatus oli Kadrioru supelsalongi lähedal. Trammiliin suleti ajutiselt seoses Esimese maailmasõjaga 1914.aastal ning lõplikult 14.novembril 1918. Hoburaudteed pärast seda enam ei taastatud. 1926.aastal kirjutati Rahvalehes:“ Viimase ajaloolise mälestusmärgina meie tänavraudtee konka elukäigus on kahtlemata
ja osa võtma erinavatest üritustest. Turustus Tooteid müüakse praadidena, eelroogadena, suppidena ,sooja eine ja salatidena. Konkurentsi see ei mõjuta kuna lähim sarnane ettevõte on 20km kaugusel. Hind Hinnad on keskmised. Kõige kallim praad on veise sisefilee, 11eurot praad. Hinnamuutus tuleb enamus kalast. Erinevatel hooaegadel on kala saaks erinev ja sellest sõltub ka nende hind 2.Turu ülevaade Peamised turud mis on sellel ettevõttel, suvised suvitajad ja turistid kes on tulnud nautima Peipsi Järve äärset ilusat loodust, toredaid suve üritusi ja loomulikult inimesed kes on tulnud nautima kala roogi. Suvel läheb sellel ettevõttel väga hästi. Praaegused eelistused ei ole kõige paremad, kuna talve hooajal ei käi seal niipalju kliente kui suvel, talve põhi klientideks on kalurid. 3.Swot analüüs Ettevõtte sisesed tugevused- kõige tugevam on pakutavad Peipsi järvest püütud kaladest valmistatud road.
Planeeritav menüü on tervisekaitseorganitega kooskõlastatud. Soovi korral korraldame väikese peolaua; tooteid saab ette tellida ja osta kaasa. Kohvik on suitsuvaba, suitsetamine on lubatud ainult suvel terrassil. Turg ja tarbijad Avatava kohviku teenused on suunatud põhiliselt kahele tarbijarühmale: - tavatarbijad: alevi ja ümbruskonna elanikud, kerget lõunasööki soovivad töölkäijad, läbisõitjad ja suvitajad kõik, kes alevis liikudes soovivad juua tassi kohvi ja süüa kerge eine - Orissaare Gümnaasiumi õpilased, kes kooli sööklas ei lõunasta. Nemad soovivad tavaliselt hamburgerit või friikartuleid, võttes lisaks joogi, saiakese vms. Seisukoht kohviku avamiseks on mõlemas tarbijagrupis väga positiivne põhjenduseks on asukoha käepärasus; asume lähedal nii koolile kui kauplustele ja teenindusasutustele.
Eesti · Rühmituse eesmärk oli avardada Eesti kirjanudpilti · Võeti kasutusele sümbolism, impressionism, ekpressionism. · ,,Suveöö armastus" Juhan Smuul · Nõukogude Eesti tuntuim kirjanik. · ,,Poeem Stalinile" · Väga andekas, mis viis ta tippu. · Reisis palju, esimene kirjanik, kes käis Antarktikas. · Kirjutas näidendeid ,,Polkovniku lest", ,,Suvitajad" Eduard Vilde · 1865-1933 · Pärit Virumaalt · Koolihariduse sai Tallinnast. · Põhiliseks tegevusalaks nooruses oli ajakirjandus. · Sai kuulsaks nalja- ja põnevusjuttude autorina, järjejutud. · oskas rahvast naerutada. · Reisis palju Euroopas ringi ja tutuvus uute kirjandussuundadega, näiteks kriitiline realism. · Realism võeti kasutusele 19. sajandi alguses, elu kujutati tõepäraselt
Limerik-harilikult. Rrosi- liidrite omane;mäletsema- nõrgalt mäletama;erutuma-erru saatma;imetlema-imema;pigistama- pigi eritama;koristama- korisema panema.Rroosi maailm-humoristlik,selle muudavad naljakaks üllatuslikud keele- teosed,Nõuk.aeg karmilt keelatud luule.1950ndad-hakkas ilmuma (58)ajakiri Keel ja kirjandus. Kirjanikest J.Smuul,haigestus nälgimise tagajärjel tuberkuloosi.Kirj.seda mida temalt oodati. 49 ilmus "Järvesuurpoiste brigaad"(poeem);"Poeem Stalinile".Monoloog "Suvitajad".Reisi- kiri-päevik "Jäine raamat".1960ndad-keelatud autorite nimekirjad lühenesid.Kassetipõlvkonna tulek luulesse(62-69).Luuletajad:V.Luik,A.Runnel-neid isel. otsingujulgus,hea kunstiline tase. A.Alliksaar-Treffneri
elavnemist saarte majandusellu:arenes ühistegevus(säästu-ja laenuühingute,tarbijate kooperatiivide asutamine).Kiire areng toimus hariduse ja kultuurivallas:avati palju uusi koole.Kolmekümmnendatel aastatel oli Saare maakonnas 80 algkooli ja üks gümnaasium.Tegutsesid Kuressaare Merekool,Tööstuskool,Köljala Põllumajanduskool ja Karja Kodumajanduskool. Enne II.Maailmasõda oli Saaremaal umbes 10 tuhat talu,kõige olulisem majandusharu oli piimakarjakasvatus.Olulisel kohal oli ka turism(suvitajad),mis oli põhiliselt arenenud Kuressaare linnas,seda tänu kohalikule ravimudale ja kuurortile.Tegutsesid ka kohalikke toorainet töötlevad väikeettevõtted(ehitusmaterjali tootmine jm.) 4 II.Maailmasõja ajal vähenes maakonna rahvaarv umbes 20 000 elaniku võrra.Sõjajärgsel perioodil pidurdus Saare tsentraliseerimise tõttu Saarte areng,paljud noored asusid elama väljapoole maakonda,kaotati mitmed väiksed maakoolid jm.asutused.
elavnemist saarte majandusellu:arenes ühistegevus(säästu-ja laenuühingute,tarbijate kooperatiivide asutamine).Kiire areng toimus hariduse ja kultuurivallas:avati palju uusi koole.Kolmekümmnendatel aastatel oli Saare maakonnas 80 algkooli ja üks gümnaasium.Tegutsesid Kuressaare Merekool,Tööstuskool,Köljala Põllumajanduskool ja Karja Kodumajanduskool. Enne II.Maailmasõda oli Saaremaal umbes 10 tuhat talu,kõige olulisem majandusharu oli piimakarjakasvatus.Olulisel kohal oli ka turism(suvitajad),mis oli põhiliselt arenenud Kuressaare linnas,seda tänu kohalikule ravimudale ja kuurortile.Tegutsesid ka kohalikke toorainet töötlevad väikeettevõtted(ehitusmaterjali tootmine jm.) 4 II.Maailmasõja ajal vähenes maakonna rahvaarv umbes 20 000 elaniku võrra.Sõjajärgsel perioodil pidurdus Saare tsentraliseerimise tõttu Saarte areng,paljud noored asusid elama väljapoole maakonda,kaotati mitmed väiksed maakoolid jm.asutused.
mootorsõidukitele on sild suletud (Tootsen 1998 b). Hoolimata keelust on ikka leidunud rikkujaid, kes autoga üle silla sõitnud. Autoliikluse takistuseks on rajatud nii valle kui metallist tõkkeid (Breidaks 2002). Mõned saareelanikud on soovinud silla ümberehitust, et võimalik oleks autoga üle sõita. Kohalik elanik Silja Suija aga on selle vastu ja ütleb, et kui sild oleks avatud ka autodele, siis hakkaks suve perioodil autodega poolsaarele suvitajad voorima. Linnavalitsusel silda ümber ehitada ei ole plaanis (Suviste 1999). Roosisaare sillast rääkides ei saa mainimata jätta Roosisaart. Roosisaar on poolsaar Võrus, mis eendub Tamula järve kirdekaldal (Vikipeedia, Roosisaar). Arvatakse, et kunagi moodustas Tamula järv koos oma sõsarjärvega Vagula ühise veekogu ning Roosisaar oli saar. Tänu veeseisu alanemisele eraldusid järved ning saarest sai poolsaar (Pullat 1984). Roosisaarel olla
sajandi alguses mõjutas asumi edasist arengut oluliselt. Kadriorust sai Tallinna elanike ja arvukate kuurordi külastajate jaoks armastatud suvitus- ja jalutuspaik. Kadriorgu sõideti puhkama ja tervist kosutama isegi tsaaririigi pealinnast Peterburist. 1832. aastal suvitasid Kadriorus keiser Nikolai I kolm tütart. Korduvalt nähti suvitajate seas keiserliku perekonna liikmeid, kelle viibimine Kadriorus suurendas ka linnas elukallidust. Kui Peterburist hakkasid kohale sõitma suvitajad, kes olid huvitatud soojadest vannidest ja meres suplemisest, hakkas Kadrioru tähtsus ka linnakodanike silmis suurenema. 1861. aastal ehitati Weizenbergi tänavale, praeguste Lahe ja Tormi tänavate vahele suplusasutus Supelsalong (arhitekt Ludwig Bohnstedt (18221885)). See oli mahukas puitehitis, mille osaks olid avarad salongiruumid ja restoran, lugemistuba ning vannitoad. Kõrgete akendega ühekorruseline hoone oli ümbritsetud sihvakate sammaste reaga, mis toetas kogu hoone pikkuses
alused koos lastiga. Eesti, Läti, Leedu rannikute lähedal tehti radioaktiivsete ainete peitmisi pidevalt, oli siis tegu militaarkola, aegunud mürskude või muu sarnasega. Hiljem uputamiskohtades sooritati veel lahinglaskmisi, ning selle tagajärjel lastid purunevad ja pommide sisud tänu roostetamisele vette tungivad Hoovuste ja tormide tõttu jõudsid kollakad fosforitükid 70 meremiili eemal olevasse Palanga supelranda, kus suvitajad neid katsudes tõsiseid põletushaavu said. (http://kultuur.elu.ee/ke482_keemiapomm.htm, 17.5.2010) Leedu ranniku lähedal Kaliningradi-Palanga-Klaipeda joonel on suur piirkond, millist nõukogude väed kasutasid merepolügoonina. Sinna käisid pomme loopimas lennukid ja kopterid. Tulistati rakettidega, laevade kahuritest, loobiti süvaveepomme, veealuseid laskmisi tegid allveelaevad. Lisaks muule tegevusele on sinna uputatud ainuüksi ühe operatsiooni käigus 5000 tonni keemiarelva
kui Punaarmees olnud poja, arhitekt Mart Porti nõuga välja tulla. Talle kuulus mitmel pool Eestimaal võõraste nimede all mitu maja. Koplimärdi ei olnud kollektiviseeritud, vaid püsis ka kõige raskemal ajal erataluna, vahest ka seetõttu, et tal oli maad vaid ca 2 hektarit. Marta Port oli energiline ja ettevõtlik. Ta oskas teha raha kõigest, käis kolhoosirahvaga Leningradi turul liha, aedvilja ja lilli müümas, viis piima meiereisse ja pani ka suvitajad tööle. Ta ema mäletas pooleldi õudusega, pooleldi naeruga, kuidas perenaine kord ära sõites andis talle hulga instruktsioone: lehm tuli lüpsa ja mullikatele vikki ette niita. Ema ei olnud elus palju niitnud ega lehma lüpsnud, aga nagu sellisel puhkudel ikka, sai ta selle kõigega kuidagi hakkama. Saime nemdki Mart Kanguriga rasked piimanõud meiereisse veetud ja heinaajal koormatega küüni sõidetud. Korra küll kukkus J.K
poolt ekspluateeritavate tööliste vahel valitsenud vastuoludest. Kui nendest ongi juttu, siis puudub sellel vajalik teravus. Tallinna elu kirjeldades ei möödu Vilde ka Vene suvitajatest Tallinnas. Nende suvilad asusid enamjaolt Narva maantee ümbruses. 19. sajandi keskpaiku oligi Tallinnal väljas- 7 pool Eestimaa kubermangu peamiselt ainult suvituslinna kuulsus. Suvitajad avaldasid kahtlematult suurt mõju linna majanduslikule ja kultuurilisele arengule. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" on esiletõstmist väärt just sellepärast, et see on Vilde triloogias kompositsiooniliselt kõige ühtlasem ning terviklikum teos. Oma süzeelise ülesehituse poolest on see hoopis erinev triloogia teistest osadest. ,, Anija meestes" on kogu süzeeline ehitus rajatud pingsalt arendatud suhteliselt kitsale isikudraamale, mis
annaabi.ee 
