rannikualadel ja oaasides. Antarktise floora koosneb peamiselt samblikest, sammaldest, vetikatest ja seentest. Taimede kasvuperiood kestab suvel parimal juhul mõned nädalad.Taimeliikidest on kõige arvukamalt esindatud samblikud ning samblad. Rannikuvetes elutseb ka vetikaid, neist valdav osa on fütoplanktonid. Suveperioodil esineb rannikuvetes eriti rohkesti koppvetikaid ja ränivetikaid. Õistaimedest kasvab Antarktika poolsaarel kaks liiki: antarktika kastevars ja antarktika padikann. Antarktika kastevars Antarktika samblik Loomastik Väga karmide kliimatingimuste tõttu pole Antarktise loomastik kuigi mitmekesine. Antarktise mandrilt puuduvad seal püsivalt maismaal elavad selgroogsed loomad. Selgrootutest loomadest on enamik mikroskoopilised ning elavad mullas ja taimestikus. Nende hulgas on esindatud ainuraksed, keriloomad, loimurid jm. Teadaolevalt pesitseb Antarktisel vaid neli lennuvõimelist linnuliiki: antarktika änn, lumi-
aastaajal jõuab vähene lumi ära sulada. Kõige soojem on Antarktikas Venda järv, mille põhjakihtide temperatuur küündib kuni 25 °C. Kuigi järv on kaanetatud jääga, ei suuda soojus sealt välja tungida, sest vesi seisab paigal ega segune. Elustik ja inimtegevus Suuremas osas Anarktikas taimkate ja loomastik puuduvad. Ainult rannikul ja saartel kasvavad samblad, samblikud ja vetikad. Õistaimi on vaid üksikuid liike, näiteks nelgiliste perekonda kuuluv Antarktika padikann. Antarktika polaarvetes on rikkalikult planktonit, mis on toiduks paljudele pisivähikestele. Nendest omakorda toituvad kalad, hülged, vaalad ja linnud. Seepärast on Antarktika loomastik seotud ookeani ja rannikuga. Antarktika loomad on hülged, mõõkvaalad, delfiinid, sinivaalad. Antarktise ainus maismaal elav loom on 0,5 cm pikkune tiibateda kärbes, kes on kohastunud karmi kliimaga. Ka linnuliike on karmil kliima tõttu vähe, peamised linnud on tormilinnud, pingviinid ja ännid
Vili kupar, pähklike või kuiv mari. 4.Ebasarikõisik on lihtõisik, mille kõik raod lõpevad õiega 5.Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. Levinud põhjaparasvöötmes, lähistroopilises vahemerelises kliimavöötmes ja troopilistel mägede aladel. Lõunapoolkeral esineb nelgiliste perekondi suhteliselt vähe, sellele vaatamata kasvab seal maailma kõige lõunapoolsem kaheiduleheline õistaim antarktika padikann 6.Kasutatakse enamasti dekoratiivtaimedena : nt tulinelk, kipslill, harilik seebilill. SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae) 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, sarikalaadsete seltsi 2.Maailmas u 3000 liiki, Eestis u 40 liiki 3.Peamiselt suured rohttaimed. Sarikalistel on vars õõnes ja vaoline, lehed enamasti suured ja vahelduvalt. Õied on väikesed, suurtesse õisikutesse koondunud Õisik on sarikas, väga sageli liitsarikas. Viljaks on kaksikseemnis (kahe poolega jaguvili) 4
annaabi.ee 
