Korvõielised (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste Instituut
Ulvi Klemmer, Lilian Joosing
EKL-3kõ
Referaat
Korvõielised
Juhendaja : Kaspar Vulla
Tallinn 2010
Sisukord
1. Sugukonna süstemaatiline kuuluvus 2
1.1. Hõimkond 2
1.2. Klass: kaheidulehelised 2
1.3. Sugukond : korvõielised 2
2. Sugukonna mitmekesisus 2
3. Korvõieliste välistunnused 2
3.1. Lehed 2
3.2. Õied 2
3.3. Vili 2
4. Levik 2
5. Sugukonna liikide tähtsus 2
5.1. Kasutusviisid 2
5.2. Tavalisemad liigid Eestis 2
6. Kasutatud kirjandus 2
1. Sugukonna süstemaatiline kuuluvus
1.1. Hõimkond
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta, vanasti: Angiospermae) ehk õistaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi: üheidulehelised (Alismataceae) ja kaheidulehelised (Dicotyledonae).
Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid , mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned – trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood.
Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal – nii maismaal kui veekogudes.
Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm – selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Ligikaudu 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi.
1.2. Klass: kaheidulehelised
Kaheidulehelised (Dicotyledonae) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass. 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka. Kaheiduleheliste liike on umbes 180 000 neist kasvab Eestis umbes 1000. Kaheiduleheliste klass jaotatakse neljaks rühmaks: lahkkroonlehised, kroonlehitud ja liitkroonlehised. (Jurtsev, Issain; 1969)
Kaheidulehelisi jaotatakse 71 seltsi, liigirohkemad nendest on astrilaadsed, oalaadsed, mailaselaadsed ja nelgilaadsed ja 333 sugukonda millest liigrohkeimad on korvõielised, käpalised, liblikõielised, piimalillelised ja madaralised. Kaheiduleheliste õistaimede suurim ja väga vormirohke sugukond: u. 1200 perekonda ja ligi 25 000 liiki. Eestis on neist u. 50 perekonda ja u. 165 liiki
1.3. Sugukond: korvõielised
Kuulub hõimkonda katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi astrilaadsed.
Enamik korvõielisi on rohttaimed . Esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi. Teistest taimerühmadest on korvõielisi üldjuhul iseloomuliku ehitusega õisiku järgi lihtne eristada. Korvõielised meenutavad sageli tavalist õit, millel on kroonid , valdav erekollane õisik. Alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem; kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele, keskel tolmukad ja emakad (Kukk 2004, lk 31)
2. Sugukonna mitmekesisus
Korvõielised tekkisid eostseenis umbes 49 miljonit aastat tagasi. Perioodil 42–36 miljonit aastat tagasi toimus sugukonnas aktiivne mitmekesistumine ning perekondade ja liikide teke.
Üks teadaolevalt vanimaid korvõielisi on raudrohi kõrget hinda teati juba antiikaja Kreekas ja Roomas.
Korvõielised on õistaimede suurim sugukond: selles on ligikaudu 8000 perekonda. Korvõieliste liikide arvu on raske määrata, sest olenevalt liigi kriteeriumidest on süstemaatikud eristanud 14–25 tuhat liiki. Eestis on eristatud ligi 300 liiki
Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas (nt hunditubakas Hieracium, karutubakas Pilosella, võilill Taraxacum), mistõttu neis ei moodustu selgelt eristunud liike ja nende kirjeldamisel sõltub palju süstemaatikute kokkuleppest liigi määratlemisel (enamasti kirjeldatakse neis perekondades suurel hulgal pisiliike).
3. Korvõieliste välistunnused
3.1. Lehed
Lehed on terved või lõhestunud, rootsulised või rootsutud, paiknevad vaheldumisi , harvemini vastakuti, männases või juurmise kodarikuna. Lehed on ilma abilehtedeta.
3.2. Õied
Õisikut väljastpoolt ( noores eas) ja alt (hiljem) katvad õisikukandlehed moodustavad suuremal või vähemal määral kompaktse üldkatise. Nii kujunebki õisiku korvitaoline üldilme, mis on andnud sellele õisikutüübile nime.
Korvõielised kuuluvad liitkroonlehiste rühma.
Õied on väiksed lehterjad või keeljad, mõlemasugulised, asetsevad tihedasti koos kausi- või kerakujulises korvikus ehk korvõisikus, mille alust ümbritseb rohtseist või kilejaist kõrglehtedest üldkatis. Õiekroonid on kokku kasvanud 5 kroonlehest.
Krooni ehituse järgi eristatakse õite järgmisi põhitüüpe:
Putkõit peetakse tavaliselt lähtetüübiks. Kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Õis on aktinomorfne mõlemasuguline, vahel ühesuguline.
Keelõis on ilmselt tekkinud putukõiest. Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline.
Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul . Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal . Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis.
Lehterõiel on putk ülalt laienenud , õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata.
3.3. Vili
Korvõieliste vili on seemnis, sel võib olla karvadest lennuvahend pappus.
Tavaliselt tolmeldavad korvõielisi putukad ja sellepärast on nad olulised putukate kasvatamisel . Valmis seemned levivad sageli tuule abil. Teise levinud moodusena on seemnetel haagikesed või kidad, millega nad jäävad mööduvate loomade (näiteks inimeste) külge kinni ja kukuvad emataimest kaugel maha.
4. Levik
Korvõielised kasvavad kogu maakeral: eriti vormirohkelt esindatud parasvöötmes ühe-, kahe-, enamasti mitmeaastased ühe-, harvemini kahekojalised rohttaimed või poolpõõsad, troopikas liaanid ja puittaimed . (Jurtsev, Issain; 1969)
Suhteliselt sageli kohtab neid avatud kuivades kohtades. Tihedates troopikametsades on korvõielisi vähem: seal esineb neid epifüütidena võrades.
5. Sugukonna liikide tähtsus
5.1. Kasutusviisid
Korvõielistel on suur majanduslik tähtsus. Nende hulgas on palju hinnalisi toidu (õli- ja aedviljataimi), maitse-, ravim -, värvi-, dekoratiiv - ja lõhnataimi. Paljud liigid on taimkatte peamisteks komponentideks, teised on tülikad, raskesti hävitatavad umbrohud.
5.2. Tavalisemad liigid Eestis
Tuntumad korvõieliste perekonda kuuluvad ravimtaimed on: harilik raudrohi, tee kummel , koeratubakas, paiseleht , mustjuur, puju ristirohi. Ilutaimedest nt. aster, daalia, päevalill, krüsanteem.
Prahitaimedest on ohakas , takjas. (Jurtsev, Issain; 1969)
Päevalill
Päevalille eri osadel on ka teatud ravitoime, kusjuures raviks kõlbavad taime lehed, keelõied ja seemned.
Päevalilleseemned o n väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest. Peale selle leidub seemnetes ka B-kompleksi vitamiine, mineraale ja karotiini.
Päevalilleõli kasutatakse erinevate toodete valmistamisel nii kosmeetika- kui toiduainetetööstuses.
Võilill
Ravimtaimena kasutatakse peamiselt juuri, mis sisaldavad vaikaineid, lima, eeterlikku õli jm. Väärtuslik meetaim. Noori lehti ja keelõisi tarvitatakse salatina või supilisandina, Jämedad juured kõlbavad praetult kohvi aseaineks, keelõisi tubaka lisandina.
Eriti väärtuslik on võilillesilo, mis suurendab veiste piimatoodangut. Taime kasutatakse ravimitööstuses ravimpillide valmistamisel, ravimina kasutatakse ka värsket piimmahla.
Tüütu kiiresti paljunev ja leviv umbrohi .
Teekummel
Sisaldab rohkesti eeterlikku õli ja vitamiini C, on tugeva põletikuvastase toimega. Paljuneb seemnetest kergesti, võib muutuda umbrohuks. Taime eeterlikku õli kasutatakse likööri- ja parfümeeriatööstuses, samuti portselani värvimisel teatava lahustina .
Teekummelit on kasutatud riiete värvimisel.
Paiseleht
Lehed sisaldavad rikkalikult mitmesuguseid happeid, limaaineid ja eeterlikku õli, ka vitamiini C. On ravimtaim. Tavaliselt kasutatakse kuivatatud lehti, Värskeid lehti pannakse kompressina paistetanud kohtadele. Varakevadise õitseaja tõttu on tähtis meetaim. Kevadised lehed on toiduks kitsedele ja lammastele.
Võib muutuda tülikaks umbrohuks, levib väga kiiresti.
6. Kasutatud kirjandus
Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. Kirjastus Varrak , Tallinn.
Issain, V. Jurtsev, V. 1969. Botaanika. Kirjastus Valgus, Tallinn.
Rauk, H. 1983. Elusloodus. Valgus, Tallinn.
Loodusteaduste didaktika lektoraat. MRI, Tartu Ülikool. http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html (15.07.2010)
http://et.wikipedia.org/wiki/Korv%C3%B5ielised (15.07.2010)
8