Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liilialised ja ruudilised (0)

1 Hindamata
Punktid

Liilialised  ja  ruudilised
Apelsinipuu (Citrus  sinensis )
Karulauk  (Allium ursinum)
SÜSTEMAATILINE KUULUVUS
LIILIALISED
RUUDILISED
Ri k:
Taimed Plantae
Ri k:
Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Hõimkond:  Katteseemnetaimed  
Klass: Üheidulehelised Liliopsida
Magnoliophyta
Selts: Li lialaadsed Liliales
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Sugukond : Li lialised Liliaceae
Selts: Seebipuulaadsed Sapindales
Li lialised 
(Liliaceae) 
on  Sugukond: Ruudilised Rutaceae
li lialaadsete 
seltsi 
kuuluv  Ruudilised 
(Rutaceae) 
on 
üheiduleheliste 
taimede  kaheiduleheliste 
klassi 
sugukond. 
seebipuulaadsete  seltsi  kuuluv 
Segi  võib  li liat  ajada  näiteks  taimede sugukond.
võhumõõgalistega. 
SUGUKONNA   MITMEKESISUS
LIILIALISED
RUUDILISED
Li lialised li girikkad
Sugukonda  kuulub  umbes 
Li lialiste 
hulka 
küülub  160 perekonda ja 900 li ki.
ülemaailmselt 
umbes 
250   
perekonda ning üle 3700 li gi. 
Sugukonna 
jaotus 
Li lialiste  sugukonna  taimed  on  alamsugukondadeks  ei  ole 
arenenud  väga  mitmekesiseks  veel välja kujunenud. 
ning 
erivevaks, 
hoolimata 
geneetilisest sarnasusest.
OLULISED VÄLISTUNNUSED
LIILIALISED
RUUDILISED
Li liatel  on  3  tupplehte  ja  3  kroonlehte,  Enamik  ruudilisi  on  puud  või 
mis  näevad  ühesugused  välja,  6  põõsad,  aga  leidub  ka  üksikuid 
tolmukat   ja 1 emakas. 
Li lialised 
on 
värvunud  rohttaimi.
õiekattelehtedega  üheidulehelised, mil e  Tavaliselt  on  neil  li tlehed  ilma 
esindajatel  on  õiekate  tupeks  ja  abilehtedeta, 
vahel 
leidub 
krooniks  eristumata. 
astlaid.  Leheseis  on  kõige 
Valdav 
enamik 
on 
kaar­ 
või  sagedamini   vastak .  Lehtedel 
rööproodsete 
lehtedega, 
sibulate, 
mugulate või risoomidega püsikud. 
leidub  läbipaistvaid  näärmeid, 
Õiekate  on  kolmetine,  viljaks  on   kupar   mis  sisaldavad  õli  ja  annavad 
või  mari,  seemned  pole  mustad­  hea  taime osadele lõhna. 
eristamistunnus asparilaadsetest. 
Need  ongi  peamised  tunnused, 
mil e 
abil 
ruudilisi 
välise 
vaatlusega tuvastatakse.
OLULISED VÄLISTUNNUSED
LIILIALISED
RUUDILISED
Lehterjad,  kellukjad  või  Õied  on  ilma  kandelehtedeta, 
turbanikujulised, 
harilikult  üksikud  või  ebasarikas,  harvem 
suured  valged,   kollased ,  kobaras,  ja  peamiselt  tolmeldavad 
oranzid, 
roosad 
või  neid putukad.
Õied 
on 
tavaliselt 
punased  õied  asetsevad  tsentraalsümmeetrilised,  harva  ka 
enamasti hõredas kobarjas,  telgsümmeetrilised, 
ja 
üldiselt 
pöörisjas 
või 
sarikjas  mõlemasoolised. 
õisikus, harvemini üksikult. 
Kroonlehti  ja  tupplehti  on  4  või  5, 
Sibul   koosneb  rohkeist  harva  3,  ja  üldiselt  pole  nad  kokku 
üksteist  katusekivitaoliselt  kasvanud. 
katvaist soomustest. 
OLULISED VÄLISTUNNUSED
LIILIALISED
RUUDILISED
Lehed  on  tihtipeale  pikad  ja  Tolmukaid on 8 või 10, skimmiatel 5, 
õhukesed.
tsitrustel palju. 
  Süstjad,  harilikult  rootsuta  Tavaliselt  on  1   emakasuue   ja  2–5 
kokkukasvanud   viljalehte.  Mõnikord 
lehed  paigutuvad  vahelduvalt  on 
sigimikud  
eraldi, 
aga 
või 
männastena 
püstisel  emakakaelad kokku kasvanud.
varrel. 
Ruuduliste   viljad   on  väga  erinevad. 
Li liate 
vars  
ei 
kasva   Marjad ,  luuviljad,  pomerantsviljad, 
jämedamaks, 
vaid 
jääb  tiibviljad,   kuprad   ja  kukkurviljad  on 
sel  iseks , nagu on tekkides. 
kõik  esindatud .
  Seemnete  arv   varieerub   veelgi 
Li lialised on rohttaimed. 
rohkem.
ERIOMASED TUNNUSED
LIILIALISED
RUUDILISED
Li lialiste  hulgas  on  rohkesti  mürgiseid 
Õied on hästi arenenud nektaariumiga
taimi ( ussilakk , maikel uke jne). 
Tsitruselised   on  taimed,  kel el  võib 
Laugud  on  enamasti  külmakindlad, 
samal  ajal  leida  õisi,  tooreid   vilju   ja 
kahjuri­ 
ja 
haiguskindlad 
ning 
küpseid vilju.
vähenõudlikud aiataimed. 
Perekond  tsitrusele  on  iseloomulikud 
sisaldavad rohkesti C­vitami ni. 
näärmetäpilised lehed. 
Laukudel  iseloomulik  lõhn  eeterlikest 
Need  täpid  on  sekreedimahutid,  mis 
õlidest  ja  kibeda  maitse  annavad 
sisaldavad  aromaatseid  eeterlikke 
glükosiidid. 
õlisid
Sibul  ajab   nutma ­  Kui  sibulat  lõikuda, 
 Eeterlikke  õlisid leidub tihti ka viljade 
vabaneb ensüüm, mis tekitab silmadele 
koores
ärritavat  gaasi.  Pisarad  tekivad,  et 
ärritust  likvideerida .
LEVIK MAAILMAS JA EESTIS
LIILIALISED
RUUDILISED
Liilialised  on  levinud  põhjapoolkeral­  Ruudilised  kasvavad  põhiliselt 
Hiinas,  Põhja­  Ameerikas,  Euroopas.  ekvatoriaalne 
kli ma, 
Austraalias ja Aafrikas on levinud umbes  lähisekvatoriaalne  kli ma  ja 
10 liilialiste liiki. 
Osa  liilialisi  on  Eestis  sagedalt  levinud­  lähistroopiline kli ma. 
näiteks  maikelluke , kuutõverohi. Kuldtäht  Palju  ruudilisi  leidub  Lõuna­
kasvab  Eestis  paiguti  salumetsades,  Aafrika  ja  Austraalia   kuivades  
parkides, kollane kuldtäht ka puisniitudel. pi rkondades. 
  Liilialisi  kasvatatakse  palju  Eestis  Peamiselt  on   aedruut   levinud 
kultuurtaimedena­ 
aed­kuutõverohi,  Lõuna­Euroopas 
ja 
Eestis 
porrulauk ,  küüslauk,  harilik  sibul,   tulbid ,  kasvatatakse   aedades   ravi­  ja 
erinevad  liilialiigid­  tuliliilia,  kirju   liilia ,  maitsetaimena.
kuningliilia jne. 
Eestis  kasvavad  toataimedena, 
ei talu külma
SUGUKONNA LIIKIDE TÄHTSUS
LIILIALISED
RUUDILISED
Li liaid  on  kasutatud  meditsiinis  Mahlakad 
viljad 
sisaldavad 
(aaloe­  põletushaavade  raviks,  hulgaliselt vitami ne. 
algselt  kõhulahtistina;  Fritil aria 
cirrhosa­ 
palavikualandaja,  Vilju  süüakse  värskelt  ja  nende 
köharavim; karulauk jms). 
mahlast 
valmistatakse 
mitmesuguseid jooke. 
Li lia­  ja  tulbisibulaid  kasutati 
söögina  Hi nas,  II  maailmasõja  Mõnda 
li ki 
tarvitatakse 
ajal.
maitseainena.  Kõige  tuntum 
sel istest on aedruut. 
SUGUKONNA LIIKIDE TÄHTSUS
LIILIALISED
RUUDILISED
Laugulised  maitsetaimedena  Paljudest  ruudilistest  saadakse 
ja köögiviljadena.
puitu. Sel  ised  on näiteks flindersia, 
Li liad  ja  tulpe  kasvatatakse  rohepuu ja koldpuu.
silmailuks  (harilik  sügislil ,   
kuningli lia,  aedtulp,  neitsitulp  Leidub  sel iseidki,  mil e  puidu 
jne).
tihedus on suurem kui veel.
Ruudiliste  seas  on  hulgaliselt 
ravimtaimi. Leidub ka ilutaimi.
TAVALISEMAD LIIGID EESTIS
LIILIALISED
RUUDILISED
kuldtäht
aedruut
lemmelil  
Humalapuu
Leseleht
Ilutaimedena erinevad 
maikel uke 
tsitruseliste puud
kuutõverohi
Ussilakk
lauk
KASUTATUD KIRJANDUS
Vikipeedia. Liilialised. Kasutamise aeg 09.04.2014.  http://et.wikipedia.org/wiki/Liilialised
Organismide mitmekesisus. Kasutamise aeg 09.04.2014. 
http://moritz.botany.ut.ee/lectures/organismide.mitmekesisus.html
Liiliad . Kasutamise aeg 09.04.2014. 
http://www.wildflowers­and­weeds.com/Plant_Families/Liliaceae.ht m
Süstemaatiline nimekiri. Kasutamise aeg 09.04.2014. 
http://bio.edu.ee/taimed/general/systeem.ht m
Jaana  Järv slideshow. Liilialised, kanarbikulised, mustikalised. Kasutamise aeg 09.04.2014. 
http://www.slideshare.net/cladina/liilialised­kanarbikulised­mustikalised
Liilialised (Liliaceae). Kasutamise aeg 09.04.2014. 
http://www.e­ope.ee/_download/euni_repository/file/2761/oistaimede_sugupuu.zip/liilialised_liliaceae.html
Sibul. Kasutamise aeg 09.04.2014.  http://new.spring.me/#!/hannano/q/1140551976
Aiasõber. Liiliad. Kasutamise aeg 09.04.2014.  http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/109
KASUTATUD KIRJANDUS
LILIACEAE ­ The  Lily  Family. Kasutamise aeg 09.04.2014. 
http://theseedsite.co.uk/liliaceae.html
Vikipeedia. Toidusalutaimede  loendKasutamise aeg 09.04.2014. 
http://et.wikipedia.org/wiki/Toidusalutaimede_loend
Vikipeedi. Harilik sibul. Kasutamise aeg 09.04.2014. 
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_sibul
Vikipeedia.  Tulp . Kasutamise aeg 09.04.2014.  http://et.wikipedia.org/wiki/Tulp
Wikipedia. Liliaceae. Kasutamise aeg 09.04.2014. 
http://en.wikipedia.org/wiki/Liliaceae
Vikipeedia. Ruudilised. Kasutamise aeg 09.04.2014. 
http://et.wikipedia.org/wiki/Ruudilised
Toataimed . Mandariinipuu. Kasutamise aeg 09.04.2014. 
http://toataimed.eu/?m=taimed&op=4&taim=401
Ruudilised. Kasutamise aeg 09.04.2014. 
http://www.e­ope.ee/_download/euni_repository/file/2761/oistaimede_sugupuu.zip/ruudilised_rutaceae.html

Document Outline

  • Slide 1
  • SÜSTEMAATILINE KUULUVUS
  • SUGUKONNA MITMEKESISUS
  • OLULISED VÄLISTUNNUSED
  • OLULISED VÄLISTUNNUSED
  • OLULISED VÄLISTUNNUSED
  • ERIOMASED TUNNUSED
  • LEVIK MAAILMAS JA EESTIS
  • SUGUKONNA LIIKIDE TÄHTSUS
  • SUGUKONNA LIIKIDE TÄHTSUS
  • TAVALISEMAD LIIGID EESTIS
  • KASUTATUD KIRJANDUS
  • KASUTATUD KIRJANDUS
Vasakule Paremale
Liilialised ja ruudilised #1 Liilialised ja ruudilised #2 Liilialised ja ruudilised #3 Liilialised ja ruudilised #4 Liilialised ja ruudilised #5 Liilialised ja ruudilised #6 Liilialised ja ruudilised #7 Liilialised ja ruudilised #8 Liilialised ja ruudilised #9 Liilialised ja ruudilised #10 Liilialised ja ruudilised #11 Liilialised ja ruudilised #12 Liilialised ja ruudilised #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristijou Õppematerjali autor
Liilialiste ja ruudiliste võrdlus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Taimede süst- ja fülogenees
26
docx

Taimede süst- ja fülogenees

Õied: hüpogüünsed (sigimiku asetus ülemine) Õiekate: kolmetine,3+3 lahklehist õiekattelehte, aktinomorfne, sageli kirjud ja basaalsete nektaariumidega. Õiekroon: -; Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne (liitviljalehine) Vili: kupar, lamedad seemned on virnades o Enamik liike kuulub nelja perekonda: o Per. Lilium ­ liilia o Per Fritillaria ­ püvilill Fritillaria imperialis ­ harilik püvilill Fritillaria meleagris ­ kirju püvilill o Per. Gagea ­ kuldtäht Gagea lutea ­ kollane kuldtäht o Per. Tulipa - tulp Sug. Colchicaceae - sügislillelised Colchicum autumnale ­ Sügislill Gloriosa superba ­ roniliilia Sug. Melanthiaceae ­ upsuõielised

Bioloogia
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

· Ussilakk omaette sugukonnas · Sugukond amarüllilised · Lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss · Sugukond laugulised Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine · Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk, karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid o Selts liilialaadsed · Sugukond liilialised Klass üheidulehelised Sibultaimed Lehed rööproodsed, vastakud või männases Lihtne õiekate, kolmetine Viljaks kupar · Tulp · Kirju liilia · Kirju püvilill · Eestis ilmselt looduslikult: sügislill, kuldtäht o Selts asparilaadsed · Sugukond võhumõõgalised Klass üheidulehelised Rohttaimed risoomi või mugulsibulaga

Eesti taimestik ja selle kaitse
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

 Sugukond amarüllilised  Lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss  Sugukond laugulised Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine  Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk, karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid o Selts liilialaadsed  Sugukond liilialised Klass üheidulehelised Sibultaimed Lehed rööproodsed, vastakud või männases Lihtne õiekate, kolmetine Viljaks kupar  Tulp  Kirju liilia  Kirju püvilill  Eestis ilmselt looduslikult: sügislill, kuldtäht o Selts asparilaadsed  Sugukond võhumõõgalised Klass üheidulehelised Rohttaimed risoomi või mugulsibulaga

Loodusteadus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun