Suvinisu agrotehnoloogia Suvinisu kasvatatakse toiduks tavaviljeluses keskmise lõimisega liivsavi mullal, mille planeeritavaks saagiks on 6,5 t/ha. Eelviljana kasvatatakse hernest. Eelvili Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid, aktiveerib bioloogiliselt mulda ja rikastab seda lämmastikuga (Older, 1999). Mullasobivus Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Suvinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi.
Libilikõielised Hernes Kasvab mineraalmuldadel Võib kasvatada erinevate kultuuride järel On hea eelvili teraviljadele On tundlik põua suhtes Vajab kobedaks haritud mulda Valmib varem põlluosades, kus niiskust on vähe Kasvab hästi savimuldadel Maapähkel Kaunvili Sisaldab kaltsiumi, magneesiumi ja rauda Süüakse toorelt või röstitult Üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast On arenenud palju sorte, mis üksteisest erinevad Õied on kollased või valged Kaunad ei avane, on umbsed Kaunas on enamasti 13 seemet
morfol.tunnuste järgi: idanemine, tärkamine, võrsumine, kõrsumine, õitsemine, loomine, valmimine Nisu seemnete küpsusefaasid: Piimküpsus- niiskusesisaldus 60-40 % intens.toitainete kogumine. Vahaküpsus- niiskusesisaldus 40-20%, tera vahaja konsistentsiga, idanemisvõimeline, faasilõpus võib koristada Täisküpsus- niisukusesisaldus 20-17%, tera kõva. Koristada faasi algul, lõpus võib variseda. Eelvili Selle all mõistetakse põllul eelmisel vegetatsiooniperioodil kasvanud põllukultuuri. Eelvili mõjutav järgmisel aastal kasvava kultuuri saaki ja mulla fütosanitaarset seisundit. Taeravilju võib kasvatada kõikide kultuuride järel, vältida tuleb monokultuuris kasvatamist. Mullad Teravilju on võimalik kasvatada kõikidel mineraalmuldadel. Turvasmullad sobivad peamiselt kaera kavatamiseks. Lõimise järgi jaotatakse mullad kolmeks : kerge lõimisega
Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks toota antud tingimustes 4tonni õlleotra tavatootmises. Lähtudes kultuuri botaanilistest ja bioloogilistest iseärasustest ning kasutades vastavaid agrotehnilisi võtteid. Minule ette antud kriteeriumid õlleodra kasvatamiseks antud kursuseprojektis: · Tavatootmine · Kerge lõimisega muld · Eelvili: oder · Muld: Fosforitarve- väga suur, kaaliumitarve- suur · Planeeritav saak 4 t/ha 2 Bioloogilised iseärasused Terade lõhn ja värvus. Linnaseotra ehk õlleotra kasvatatakse linnase tootmiseks. Õlle valmistamiseks kasutatav oder peab olema koristatud õigeaegselt, võimalikult enne suuremaid vihmu. Õlleoder peab olema terve (haigustest kahjustamata), läikiv,
Ohtlikumaks vaenlaseks on oa-lehetäi. SUVIRAPS Rapsi bioloogilised iseärasused: · Kuulub ristõieliste sugukonda ning eristatakse suvi ja tali vorme · Rapsil on sammasjuur ning rapsi taim võib kasvada kuni 2 m kõrguseni · 1000 seemne mass 4-5 g · Peeneseemnelise kultuurina on külvi sügavus 2-3 (4) cm · Sobilikeks eelviljadeks teraviljad Eelvili Kevadine mullaharimine · kultiveerimine enne ja pärast Trifluraliinigatöötlemist Väetamine Katse korraldati NPK väetise foonil kus N-i kasutati normiga 120 kg ha-1. Väetiseks OptiCropNPK 21-08-12+S+Mg+B+CaLehekaudu väetamine: toitelementide vesilahus, mis pritsiti lehtedele (vee kulu 400 l ha-1) Kasvuaegsed hooldustööd · Umbrohutõrje enne külvi mullasisese herbitsiidiga Trifluraliiniga0.15 l ha-1
korjatav) oksad vajavad tuge) Vierlandi Esmik (magusam) Valge sõstar Jüterbogi Valge Karusmari Hinnonmäen Keltainen Malahit (suur põõsas) Russki Rae I 5. Istandiku rajamine Sobiv eelvili põldhein. Maa ettevalmistamine sarnane maasikaga. Varuväetised (sõnnik 80-100 t/ha; PK hapendit 80-100 kg/ha mõlemat). Istikud 1-2 aastased 3 oksaga. Istutusaeg oktoober. Reavahed 3-4 m (väikeaias ka 2 m). Taimede vahed reas: koduaias kuni 1,5 m; masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m. Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas.
Kulunorm-2,0-2,5l/ha Kordus-1 Hind-10,74 eur/l Biathlon 4D Parima mõju saavutamiseks on vajalik piisav niiskus, et läbida umbrohu lehe pealiskiht ja raku seinad ning levida juhtkudede süsteemi. Kuivades tingimustes, kui toimeaine läbitungimine on ebapiisav, saab herbitsiidset mõju suurendada märgajaga. 3. lehest kuni võrsumisfaasi lõpuni (kasvufaas 13-29) kasutada kulunormi - Kulunorm-40-70 g/ha Kordus-1 Hind-5 eur/kg Kultuur - Nisu Eelvili-Ristik haljasväetiseks Tehtavad tööd Tõrjutavad Preparaadi Kg või Tõrjeaeg/töötluste Märkusi objektid d ja liitri hind arv kulunor- ja hektari mid kg või maksumus liitrit ha-le Haiguste tõrje Kõrreliste Zantara 0,9 29.99 eur/l 35p.oote loomise algusest
..3/4) isetolmneja. Ülejäänud osa vajab viljastumiseks teise õie tolmu Talirapsi kasvutingimused Toitainete vajadus: Mullastikutingimuste suhtes ristõieliste taimede hulgas üks nõudlikumaid Mulla happesus peab olema leeliseline; üle 6,0 Optimaalseks lämmastikuannuseks on rapsil 100...120(140) kg/ha Sobivad eri tüüpi soodsa niikusreziimiga mineraalmullad Ei sobi turvasmullad Eelviljaks sobivad must- ja haljaskesa, ristik, põldheina segu, varajane oder KÜLVIKORD JA EELVILI Külvikorra puhul tuleks silmas pidada järgmist: Aega talirapsi eelmisest kasvatamisest. Vahe peaks olema 4...6 aastat. Tähtis vältimaks haigusi. Ühiseid haigusi kandvate kultuuride- herne, lina, kartuli ning rapsi vahele soovitatakse jätta 1 aasta. Suhkrupeedi puhul jäetakse 2 aastat vahele. Kui hästi eelkultuurid võimaldavad vähendada umbrohust rapsi külvile eelnenud aastatel. Sobilikud eelviljad Kultuurideta (must)kesa Ristik või põldheinsegu Varajane oder
· Tera kvaliteet. · Õlleodra tera kvaliteedinõuded erinevad söödaodrale esitatavatest nõuetest. 22 · Linnase- ja õlletööstusele sobivatelt odrasortidelt nõutakse: - kõrget terasaaki, - suurt tera, - kiiret ja ühtlast idanemist, - madalat proteiinisisaldust, - kõrget ekstraktisaaki, - head ensüümide sünteesimise võimet. 23 Õlleodra agrotehnika · Eelvili kartul ja teised rühvelkultuurid, raps, rüps, talirukis. · Külv võimalikult varajane. Seeme enne külvi puhtida. Pärast külvi põld rullida. · Kasvuaegne hooldamine keemiline umbrohutõrje (2 4 lehe faasis). · Väetamine muld peab olema viljakas, lämmastikku 50 60 kg/ha, õlleodra terade proteiinisisaldus ei tohi ületada 12%. 24 · Koristamine täisküpsuse saabudes (vijapead longus, kõrs pole hakanud murduma)
parasniisked mullad. Saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad, samuti turvasmullad, pH ei tohi olla alla 6,0 sobivad kurgi kasvatamiseks. Mulla reaktsioon ( pH 6,5…7,5) neutraalne. Kasvukoht peab olema lõunapoolse kallakuga ja tuulte eest kaitstud. Külvikorras ei tohi kasvatada samal kasvukohal enne nelja aastat. Sobivad eelviljad on porrulauk, seller, hernes, uba, ristik, teraviljad. Halvad eelviljad on kapsad. Kurk on hea eelvili teistele kultuuridele. Väetamine-madala juurestiku ja kiire kasvu tõttu on kurk nõudlik mullaviljakuse suhtes. Reageerib hästi orgaanilisele väetisele ja seetõttu antakse 50-70 t /ha kohta sügiskünni alla. Mineraalväetistest kasutatakse Kemira Cropcare 10-10-20 normiga 700-1000 kg/ ha kohta. Halva mullastruktuuri korral võib esineda magneesiumipuudust, kompleksväetised aitavad 1
tervikkoristamist.Aitab kaasa ka koristuskadude määramine-puuduste kõrvaldamine ja töö kvaliteedi iseloomustamine. 35)Mais, tema kasvatamine haljasmassiks ja teraks. Paraskliimavöötmes kasvatatakse haljasmassi saamiseks.Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks.Maisiteradest toode-takse jahu, helbeid,tärklist,piiritust,glükoosi,õli.Vartest ja lehtedest saadakse pabe- rit,linoleumi,plastmassi.Mais on hea eelvili paljudele põllutaimedele ja aitab põldu puhastada umbrohust.Mais on vana kultuurtaim, Kesk-Am kasvatati III aastatuhan-del e.m.a. Teramaisi piirkonnad:Am,Brasiilia,Hiina,India.Põldudel kasv peam kõva ja hammasmaisi sorte. Mais on soojanõudlik, seemned idanevad temp 8-10 C,kasvuks soodne 25-30C. Alla 10C kasv peatub.Ei ole niiskusenõudlik, aga kulutab palju vett, kasvab suurte juurte tõttu ka põuastes tingimustes.Valgusenõudlik lühipäevataim. Väetistele reageerib hästi
tervikkoristamist.Aitab kaasa ka koristuskadude määramine-puuduste kõrvaldamine ja töö kvaliteedi iseloomustamine. 35)Mais, tema kasvatamine haljasmassiks ja teraks. Paraskliimavöötmes kasvatatakse haljasmassi saamiseks.Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks.Maisiteradest toode- takse jahu, helbeid,tärklist,piiritust,glükoosi,õli.Vartest ja lehtedest saadakse pabe- rit,linoleumi,plastmassi.Mais on hea eelvili paljudele põllutaimedele ja aitab põldu puhastada umbrohust.Mais on vana kultuurtaim, Kesk-Am kasvatati III aastatuhan- del e.m.a. Teramaisi piirkonnad:Am,Brasiilia,Hiina,India.Põldudel kasv peam kõva ja hammasmaisi sorte. Mais on soojanõudlik, seemned idanevad temp 8-10 C,kasvuks soodne 25-30C. Alla 10C kasv peatub.Ei ole niiskusenõudlik, aga kulutab palju vett, kasvab suurte juurte tõttu ka põuastes tingimustes.Valgusenõudlik lühipäevataim. Väetistele reageerib hästi
hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad. Nad seovad õhu lämmastikku kuid neil on suhteliselt nõrk juurestik. Kesad sobivad "eelviljaks" kuna kesadele antakse sõnnikut Erinevad viljad tarbivad mullast erineva koguse erinevaid toitaineid ja annavad sinna ka midagi juurde. Sellepärast peaks jälgima et eelvili ei tarbiks samasid toitaineid mis järgnev vili muidu järgneva vilja saagikus on väiksem. Eelvili peaks olema järgnevale kultuurile kasulik. Näiteks kasvatada liblikõielisi eelviljana ja järgi teravilja. 25. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus. Mõni liik talub paremini mõni halvemini kui teda kasvatatakse samas kohas mitu aastat järjest. Kartul on suht salliv selle koha pealt. Paljud teraviljad mitte. Siis tuleks rohkem
hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad. Nad seovad õhu lämmastikku kuid neil on suhteliselt nõrk juurestik. Kesad sobivad "eelviljaks" kuna kesadele antakse sõnnikut Erinevad viljad tarbivad mullast erineva koguse erinevaid toitaineid ja annavad sinna ka midagi juurde. Sellepärast peaks jälgima et eelvili ei tarbiks samasid toitaineid mis järgnev vili muidu järgneva vilja saagikus on väiksem. Eelvili peaks olema järgnevale kultuurile kasulik. Näiteks kasvatada liblikõielisi eelviljana ja järgi teravilja. 25. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus. Mõni liik talub paremini mõni halvemini kui teda kasvatatakse samas kohas mitu aastat järjest. Kartul on suht salliv selle koha pealt. Paljud teraviljad mitte. Siis tuleks rohkem
Herne tavasortidel on 2...3 paari lehekestega liitlehed, mille ladvas on vähesed köitraod ja alusel ümbritsevad taime vart kaks suurt abilehte. Poollehetutel sortidel on lehekesed muutunud tugevateks köitraagudeks, säilinud on abilehed. Lehetutel sortidel need puuduvad. Nii suureneb taimede omavaheline kokkuhaakumine köitraagude abil, mis parandab taimiku seisukindlust. Sobivaim eelvili hernele on teraviljad, olles ka ise heaks eelviljaks, kuna katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib mulda ja rikastab seda lämmastikuga. Segudes kasvatamisel peab tugikultuur olema võrdse kasvuajaga ja hernest veidi madalam, et lämmatama ei kipuks. Soasepa Seemnekaubandus esindab järgmist valikut välisfirmade sortidest: Põlduba Vicia faba L. kuulub hiireherne perekonda. Põlduba on kasutatav nii inimtoiduks (soolauba, oasupp jm
võtta vastu otsuse, et uuritav faktor avaldab olulist mõju uuritavale
nähtusele antud olulisuse nivooga(0,05). Kui Femp
Kaunviljade esitlus Kasvutingimused: *võimelised kasvama erinevates tingimustes *idanemise, õitsemise ajal vajavad palju niiskust *vajavad taimetoitaineid ja väetamist *eelistatud on neutraalsed või nõrgalt happelised mullad Hernes *vähenõudlik, aga spetsiifiliste vajadustega *kasvutingimuste suhtes leplik *Seemned idanevad 1-2 kraadi juures *tõusaed tahkuvad 6-8 kraadi külmaga *niiskusnõudlik Külvisekord ja eelvili *hernest tuleb külvata võimalikult varakult *Põlduba tuleb ka külvata varakult. 1000 seemne mass idanemine puhtus
· suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem · külvatakse 100-120 idanevat seemet m2 · külvatakse 4-5 cm sügavusele, kuiva kergema mulla korral sügavamale 23. Põldoa kasvatamine Põldoa kasvatamine · Kasvatatakse toiduks ja söödaks · Seemned hakkavad idanema 3-40C · Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad · Külvatakse teraviljade järel · Hea eelvili kõigile kultuuridele · Külv on nii laiarealine, viirgudesse kui tavaliserealine · Külvatakse 35-40 idanevat seemet m² · Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha · Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid Lupiini liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25
ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine. o Kartuli-mustkärn säilib mullas, kandub edasi mugulatega, ristik halb eelvili. Nakatumist soodustab liigniiskus kartuli kasvuajal. Väheneb mugulate idanevus. Tõrje: mugulate puhtimine, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Kartuli-hõbekärn haigustekitaja kahjustab ainult mugulate epidermist ja selle all paiknevat õhukest mugulakude. Säilib seemnemugulatel või taimejäänustel mullas. Haigestunud mugulad tõmbuvad krimpsu, põhjustavad põllul tühimikke. Tõrje: seemnemugulate puhtimine sügisel, seemnematerjali uuendamine.
· rohkem sobivad varajased odrad · kaera ja nisusordid sobivad tugikultuurideks ainult hilistele hernesortidele · segukülve kasvatatakse keskmise mullaviljakusega põldudel · Puhaskülvi norm hernel on 120 ja teraviljal 500 tera/m2 · segukülvides külvata hernest 20-25% ja teravilja 75-80% · külv 3-5 cm sügavusele 23. Põldoa kasvatamine · Seemned hakkavad idanema 3-4 C · Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad · Külvatakse teraviljade järel · Hea eelvili kõigile kultuuridele · Külv on nii laiarealine · Külvatakse 35-40 idanevat seemet m² · Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha · Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Lupiinide kasvatamine
Sellest kujuneb teris ehk tera. Valmimine. Algul kasvab tera intensiivselt. Seejuures täitub ta kiiresti veega, kuid kuivaine kogunemine on aeglane. Saabub valmimis- ehk küpsemisfaas. 5 Talinisu agrotehnoloogia Lähteülesanne. Talinisu kasvatamine söödaks. Sort ,,Ramiro" Tingimused: 1.Tavatehnoloogia 2. Raske liivsavi lõimisega muld 3. Eelvili-oder 4. Mulla fosforitarve väike, kaaliumitarve keskmine 5. Planeeritav saak- 5t/ha Talinisu annab võrreldes suvinisuga suurema saagi, on leplikum kasvutingimuste suhtes(võimsam juurestik) ja jõuab koristusküpsusesse varem. Talinisu eelistab raskemaid muldi, lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja saviliivmuldadega. Mulla happesus peaks olema pH 5,0-7,5. Parimad eelviljad on põldhein, kaunviljad, haljassööda- ja silokultuurid.
4. Talinisu 13 LP(g) Sl2 P-2 K-1 56 5,9 3 5. Raps 10 LP(g) Sl P-2 K-3 52 5,6 3 (Tabel 1. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus) Külvikorra koostamisel lähtusin järgnevatest andmetest: Kultuuride otsene ja kaudne mõju: 1. Eelvili avaldab otsest mõju talle järgnevale kultuurile ja kumulatiivset mõju mulla omadustele. 2. Mullaviljakusele avaldab suurt mõju taimetoitainete, eriti lämmastiku erinev tarbimine taimede poolt. 3. Mõned taimeliigid (kaer, lupiin) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest kui teised. 4. Kultuurid mõjutavad mulla füüsikalisi omadusi, ka juurekarva.
taimi ei kahjusta, küll aga nõrgendunud taimi. Seeneniidistik peal. Päästaks rullmine ja kiirseti lume alt välja. Kartul Tähtsus: toiduks, söödaks, tööstusetooraineks. Palju tärklist, rohkesti vitamiine, eriti C- vitamiin, mineraalained. Tööstuses: tärklis, piirituse ja siirupi tehas, loomasöödas asendab juurvilju, sobib nuumloomadele, tihe harimine on tõhus umbrohtudega võitlemisel, hea hävitada umbrohtu, hea eelvili, tööperioodil vähem pingeid. Kartul vajab mõõdukalt sooja niiskust ja hästi õhustatud mulda. Niiskuse vajadus suureneb enne õitsemist. Idanemiseks min temperatuur 6 7 kraadi. Kestab 3-4 nädalat. Kui mulla temp madal ja niiskus suur siis läheb mädanema. Öökülmade suhtes väga tundlik, valguse nõudlik, eelvilja nõudes ei ole nõudlik, parimad söödavili ja karjamaa, valida kiviväe külvipind. KN2K- parim korjaja (kolhoosniku naine kahe käega)
Vaarikas Kogu vaarika alla minev pind väetakse ühtlaselt andes ruutmeetrile 4…6 kg sõnnikut, 3…5 kg fosforit ja 5…10 kg K. 2…3 järgnevat aastat antakse vaid lämmastikku 7…8 g/m2. Kandeealist istandikku väetatakse alljärgnevalt: 8…10 g N, 4…5 g P ja 12…16 g K ruutmeetrile. Lämmastikväetise võib asendada kõdusõnniku, komposti või lahjendatud virtsa ja kanasõnniku leotisega. Maasikas Lubiväetised 1…2 aastat enne istutamist. Kui eelvili ei saanud sõnnikut, tuleb anda paar kuud enne taimede istutamist 6…10 kg/m2 kõdusõnnikut. Samal ajal võib anda ka PK väetised (5…7 g P ja 10…12 g K). Lämmastikväetised aga tuleb anda peale koristamist. Üldiselt tuleb vältida mineraalväetistega liialdamist. Eriti ohtlik on lämmastikuga üleväetamine, see vähendab saaki ja soodustab hahkhallitusse nakatumist. Kirjandus • Kuldkepp, P., 1994. Taimede toitumise ja väetamise alused 124 lk. • Mullateadus (koost. A
Kõrrelised heintaimed 100 100 Lina 14 12 Nisu 33 25 Rukis 40 30 Oder 50 33 Kaer 25 25 Mais 40 25 Eelvilja mõju odrasaagile Eelvili Muld ja katse koht Keskmine Simuna Olustvere Antsla Kuusiku leetjas leetunud leetunud glei- liivsavi liivsavi liiv saviliiv Odra saak monokultuuris t/ha Oder 2,56 2,20 1,83 1,95 2,13
kui ka mullastikust. Viljavahelduse planeerimisel peab arvestama ka keskkonnakaitselisi aspekte. Mitmesuguste keskkonnatoetuste saamisel on kehtestatud täiendavad nõuded külvikorras kasvatatavate kultuuride vahekorra kohta. Erosioonitundlikul alal peaks kultuuride valikul arvestama, et seda saab vähendada sobivate harimisvõtete ja viljavaheldusega, aga ka vastavate kultuuride kasvatamisega. 9.1 Kultuuride väärtus eelviljana ning nende otsene ja kaudne mõju Eelvili avaldab otsest mõju nii talle järgnevale kultuurile kui ka kumulatiivset mõju mulla omadustele (näiteks taimejää- nuste kuhjudes suureneb mulla huumusesisaldus ja paraneb struktuur). Mullaviljakusele avaldab suurt mõju taimetoitainete, eriti lämmastiku erinev tarbimine taimede poolt. Näiteks liblikõielised rikastavad mulda seotud õhulämmastiku arvel, kõik teised kultuurid on mullalämmastiku kasutajad. Mõned taimeliigid (kaer, lupiin) suudavad hankida taimetoitaineid
annaabi.ee 
