Suvinisu agrotehnoloogia Suvinisu kasvatatakse toiduks tavaviljeluses keskmise lõimisega liivsavi mullal, mille planeeritavaks saagiks on 6,5 t/ha. Eelviljana kasvatatakse hernest. Eelvili Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid, aktiveerib bioloogiliselt mulda ja rikastab seda lämmastikuga (Older, 1999). Mullasobivus Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Suvinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi.
Libilikõielised Hernes Kasvab mineraalmuldadel Võib kasvatada erinevate kultuuride järel On hea eelvili teraviljadele On tundlik põua suhtes Vajab kobedaks haritud mulda Valmib varem põlluosades, kus niiskust on vähe Kasvab hästi savimuldadel Maapähkel Kaunvili Sisaldab kaltsiumi, magneesiumi ja rauda Süüakse toorelt või röstitult Üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast On arenenud palju sorte, mis üksteisest erinevad Õied on kollased või valged Kaunad ei avane, on umbsed Kaunas on enamasti 13 seemet
tunnuste järgi: idanemine, tärkamine, võrsumine, kõrsumine, õitsemine, loomine, valmimine Nisu seemnete küpsusefaasid: Piimküpsus- niiskusesisaldus 60-40 % intens.toitainete kogumine. Vahaküpsus- niiskusesisaldus 40-20%, tera vahaja konsistentsiga, idanemisvõimeline, faasilõpus võib koristada Täisküpsus- niisukusesisaldus 20-17%, tera kõva. Koristada faasi algul, lõpus võib variseda. Eelvili Selle all mõistetakse põllul eelmisel vegetatsiooniperioodil kasvanud põllukultuuri. Eelvili mõjutav järgmisel aastal kasvava kultuuri saaki ja mulla fütosanitaarset seisundit. Taeravilju võib kasvatada kõikide kultuuride järel, vältida tuleb monokultuuris kasvatamist. Mullad Teravilju on võimalik kasvatada kõikidel mineraalmuldadel. Turvasmullad sobivad peamiselt kaera kavatamiseks. Lõimise järgi jaotatakse mullad kolmeks : kerge lõimisega ( liivad ja saviliivad ) , keskmise lõimisega mullad (kerged ja keskmised liivsavid), raske
Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks toota antud tingimustes 4tonni õlleotra tavatootmises. Lähtudes kultuuri botaanilistest ja bioloogilistest iseärasustest ning kasutades vastavaid agrotehnilisi võtteid. Minule ette antud kriteeriumid õlleodra kasvatamiseks antud kursuseprojektis: · Tavatootmine · Kerge lõimisega muld · Eelvili: oder · Muld: Fosforitarve- väga suur, kaaliumitarve- suur · Planeeritav saak 4 t/ha 2 Bioloogilised iseärasused Terade lõhn ja värvus. Linnaseotra ehk õlleotra kasvatatakse linnase tootmiseks. Õlle valmistamiseks kasutatav oder peab olema koristatud õigeaegselt, võimalikult enne suuremaid vihmu. Õlleoder peab olema terve (haigustest kahjustamata), läikiv,
Ohtlikumaks vaenlaseks on oa-lehetäi. SUVIRAPS Rapsi bioloogilised iseärasused: · Kuulub ristõieliste sugukonda ning eristatakse suvi ja tali vorme · Rapsil on sammasjuur ning rapsi taim võib kasvada kuni 2 m kõrguseni · 1000 seemne mass 4-5 g · Peeneseemnelise kultuurina on külvi sügavus 2-3 (4) cm · Sobilikeks eelviljadeks teraviljad Eelvili Kevadine mullaharimine · kultiveerimine enne ja pärast Trifluraliinigatöötlemist Väetamine Katse korraldati NPK väetise foonil kus N-i kasutati normiga 120 kg ha-1. Väetiseks OptiCropNPK 21-08-12+S+Mg+B+CaLehekaudu väetamine: toitelementide vesilahus, mis pritsiti lehtedele (vee kulu 400 l ha-1) Kasvuaegsed hooldustööd · Umbrohutõrje enne külvi mullasisese herbitsiidiga Trifluraliiniga0.15 l ha-1
korjatav) oksad vajavad tuge) Vierlandi Esmik (magusam) Valge sõstar Jüterbogi Valge Karusmari Hinnonmäen Keltainen Malahit (suur põõsas) Russki Rae I 5. Istandiku rajamine Sobiv eelvili põldhein. Maa ettevalmistamine sarnane maasikaga. Varuväetised (sõnnik 80-100 t/ha; PK hapendit 80-100 kg/ha mõlemat). Istikud 1-2 aastased 3 oksaga. Istutusaeg oktoober. Reavahed 3-4 m (väikeaias ka 2 m). Taimede vahed reas: koduaias kuni 1,5 m; masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m. Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas.
Eesti Maaülikool Taimekaitse plaan Jekaterina Gladstein Aiandus Al3 2015 Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadus...
..3/4) isetolmneja. Ülejäänud osa vajab viljastumiseks teise õie tolmu Talirapsi kasvutingimused Toitainete vajadus: Mullastikutingimuste suhtes ristõieliste taimede hulgas üks nõudlikumaid Mulla happesus peab olema leeliseline; üle 6,0 Optimaalseks lämmastikuannuseks on rapsil 100...120(140) kg/ha Sobivad eri tüüpi soodsa niikusreziimiga mineraalmullad Ei sobi turvasmullad Eelviljaks sobivad must- ja haljaskesa, ristik, põldheina segu, varajane oder KÜLVIKORD JA EELVILI Külvikorra puhul tuleks silmas pidada järgmist: Aega talirapsi eelmisest kasvatamisest. Vahe peaks olema 4...6 aastat. Tähtis vältimaks haigusi. Ühiseid haigusi kandvate kultuuride- herne, lina, kartuli ning rapsi vahele soovitatakse jätta 1 aasta. Suhkrupeedi puhul jäetakse 2 aastat vahele. Kui hästi eelkultuurid võimaldavad vähendada umbrohust rapsi külvile eelnenud aastatel. Sobilikud eelviljad Kultuurideta (must)kesa Ristik või põldheinsegu Varajane oder
· Tera kvaliteet. · Õlleodra tera kvaliteedinõuded erinevad söödaodrale esitatavatest nõuetest. 22 · Linnase- ja õlletööstusele sobivatelt odrasortidelt nõutakse: - kõrget terasaaki, - suurt tera, - kiiret ja ühtlast idanemist, - madalat proteiinisisaldust, - kõrget ekstraktisaaki, - head ensüümide sünteesimise võimet. 23 Õlleodra agrotehnika · Eelvili kartul ja teised rühvelkultuurid, raps, rüps, talirukis. · Külv võimalikult varajane. Seeme enne külvi puhtida. Pärast külvi põld rullida. · Kasvuaegne hooldamine keemiline umbrohutõrje (2 4 lehe faasis). · Väetamine muld peab olema viljakas, lämmastikku 50 60 kg/ha, õlleodra terade proteiinisisaldus ei tohi ületada 12%. 24 · Koristamine täisküpsuse saabudes (vijapead longus, kõrs pole hakanud murduma)
Kurgi kasvatamine avamaal Päritolu ja levik- harilik kurk (Cucumis sativus) kuulub kõrvitsaliste sugukonda (Cucurbitaceae) on üks vanemaid köögiviljakultuure maailmas. Tänapäeval avamaal ja katmisalal kasvatatava kurgi esivanemad pärinevad Põhja-India mäestikust. Väljakaevamised hauakambritest viitavad kurgi kasutamisele juba enam kui 4000 aastat tagasi. Arvatakse, et kurk levis Egiptusest Kreekasse ja Vana- Rooma riigi aladele. Alles 17 sajandi lõpul hakati kurki Euroopas kasvatama, umbes sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Eeldatavasti toodi kurk Euroopasse ja Eestisse Venemaalt, sellele viitab kurgi venekeelse nime οгурец suhteliselt suur sarnasus kõigi põhjamaade keeltega. Kasvatati lühikeste viljadega kurke, pikaviljalised sordid tekkisid hiljem. Eestis kasvatatakse kurki nii avamaal kui ka katmikala. Keemiline koostis ja kasutamine-kurk sisaldab 96,8...
tervikkoristamist.Aitab kaasa ka koristuskadude määramine-puuduste kõrvaldamine ja töö kvaliteedi iseloomustamine. 35)Mais, tema kasvatamine haljasmassiks ja teraks. Paraskliimavöötmes kasvatatakse haljasmassi saamiseks.Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks.Maisiteradest toode-takse jahu, helbeid,tärklist,piiritust,glükoosi,õli.Vartest ja lehtedest saadakse pabe- rit,linoleumi,plastmassi.Mais on hea eelvili paljudele põllutaimedele ja aitab põldu puhastada umbrohust.Mais on vana kultuurtaim, Kesk-Am kasvatati III aastatuhan-del e.m.a. Teramaisi piirkonnad:Am,Brasiilia,Hiina,India.Põldudel kasv peam kõva ja hammasmaisi sorte. Mais on soojanõudlik, seemned idanevad temp 8-10 C,kasvuks soodne 25-30C. Alla 10C kasv peatub.Ei ole niiskusenõudlik, aga kulutab palju vett, kasvab suurte juurte tõttu ka põuastes tingimustes.Valgusenõudlik lühipäevataim. Väetistele reageerib hästi
tervikkoristamist.Aitab kaasa ka koristuskadude määramine-puuduste kõrvaldamine ja töö kvaliteedi iseloomustamine. 35)Mais, tema kasvatamine haljasmassiks ja teraks. Paraskliimavöötmes kasvatatakse haljasmassi saamiseks.Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks.Maisiteradest toode- takse jahu, helbeid,tärklist,piiritust,glükoosi,õli.Vartest ja lehtedest saadakse pabe- rit,linoleumi,plastmassi.Mais on hea eelvili paljudele põllutaimedele ja aitab põldu puhastada umbrohust.Mais on vana kultuurtaim, Kesk-Am kasvatati III aastatuhan- del e.m.a. Teramaisi piirkonnad:Am,Brasiilia,Hiina,India.Põldudel kasv peam kõva ja hammasmaisi sorte. Mais on soojanõudlik, seemned idanevad temp 8-10 C,kasvuks soodne 25-30C. Alla 10C kasv peatub.Ei ole niiskusenõudlik, aga kulutab palju vett, kasvab suurte juurte tõttu ka põuastes tingimustes.Valgusenõudlik lühipäevataim. Väetistele reageerib hästi
hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad. Nad seovad õhu lämmastikku kuid neil on suhteliselt nõrk juurestik. Kesad sobivad "eelviljaks" kuna kesadele antakse sõnnikut Erinevad viljad tarbivad mullast erineva koguse erinevaid toitaineid ja annavad sinna ka midagi juurde. Sellepärast peaks jälgima et eelvili ei tarbiks samasid toitaineid mis järgnev vili muidu järgneva vilja saagikus on väiksem. Eelvili peaks olema järgnevale kultuurile kasulik. Näiteks kasvatada liblikõielisi eelviljana ja järgi teravilja. 25. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus. Mõni liik talub paremini mõni halvemini kui teda kasvatatakse samas kohas mitu aastat järjest. Kartul on suht salliv selle koha pealt. Paljud teraviljad mitte. Siis tuleks rohkem
hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad. Nad seovad õhu lämmastikku kuid neil on suhteliselt nõrk juurestik. Kesad sobivad "eelviljaks" kuna kesadele antakse sõnnikut Erinevad viljad tarbivad mullast erineva koguse erinevaid toitaineid ja annavad sinna ka midagi juurde. Sellepärast peaks jälgima et eelvili ei tarbiks samasid toitaineid mis järgnev vili muidu järgneva vilja saagikus on väiksem. Eelvili peaks olema järgnevale kultuurile kasulik. Näiteks kasvatada liblikõielisi eelviljana ja järgi teravilja. 25. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus. Mõni liik talub paremini mõni halvemini kui teda kasvatatakse samas kohas mitu aastat järjest. Kartul on suht salliv selle koha pealt. Paljud teraviljad mitte. Siis tuleks rohkem
Herne tavasortidel on 2...3 paari lehekestega liitlehed, mille ladvas on vähesed köitraod ja alusel ümbritsevad taime vart kaks suurt abilehte. Poollehetutel sortidel on lehekesed muutunud tugevateks köitraagudeks, säilinud on abilehed. Lehetutel sortidel need puuduvad. Nii suureneb taimede omavaheline kokkuhaakumine köitraagude abil, mis parandab taimiku seisukindlust. Sobivaim eelvili hernele on teraviljad, olles ka ise heaks eelviljaks, kuna katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib mulda ja rikastab seda lämmastikuga. Segudes kasvatamisel peab tugikultuur olema võrdse kasvuajaga ja hernest veidi madalam, et lämmatama ei kipuks. Soasepa Seemnekaubandus esindab järgmist valikut välisfirmade sortidest: Põlduba Vicia faba L. kuulub hiireherne perekonda. Põlduba on kasutatav nii inimtoiduks (soolauba, oasupp jm
võtta vastu otsuse, et uuritav faktor avaldab olulist mõju uuritavale
nähtusele antud olulisuse nivooga(0,05). Kui Femp
*Hulgilehine lupiin- Lupinus polyhyllus Kaunviljade esitlus Kasvutingimused: *võimelised kasvama erinevates tingimustes *idanemise, õitsemise ajal vajavad palju niiskust *vajavad taimetoitaineid ja väetamist *eelistatud on neutraalsed või nõrgalt happelised mullad Hernes *vähenõudlik, aga spetsiifiliste vajadustega *kasvutingimuste suhtes leplik *Seemned idanevad 1-2 kraadi juures *tõusaed tahkuvad 6-8 kraadi külmaga *niiskusnõudlik Külvisekord ja eelvili *hernest tuleb külvata võimalikult varakult *Põlduba tuleb ka külvata varakult. 1000 seemne mass idanemine puhtus
· suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem · külvatakse 100-120 idanevat seemet m2 · külvatakse 4-5 cm sügavusele, kuiva kergema mulla korral sügavamale 23. Põldoa kasvatamine Põldoa kasvatamine · Kasvatatakse toiduks ja söödaks · Seemned hakkavad idanema 3-40C · Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad · Külvatakse teraviljade järel · Hea eelvili kõigile kultuuridele · Külv on nii laiarealine, viirgudesse kui tavaliserealine · Külvatakse 35-40 idanevat seemet m² · Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha · Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid Lupiini liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25
ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine. o Kartuli-mustkärn säilib mullas, kandub edasi mugulatega, ristik halb eelvili. Nakatumist soodustab liigniiskus kartuli kasvuajal. Väheneb mugulate idanevus. Tõrje: mugulate puhtimine, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Kartuli-hõbekärn haigustekitaja kahjustab ainult mugulate epidermist ja selle all paiknevat õhukest mugulakude. Säilib seemnemugulatel või taimejäänustel mullas. Haigestunud mugulad tõmbuvad krimpsu, põhjustavad põllul tühimikke. Tõrje: seemnemugulate puhtimine sügisel, seemnematerjali uuendamine.
· rohkem sobivad varajased odrad · kaera ja nisusordid sobivad tugikultuurideks ainult hilistele hernesortidele · segukülve kasvatatakse keskmise mullaviljakusega põldudel · Puhaskülvi norm hernel on 120 ja teraviljal 500 tera/m2 · segukülvides külvata hernest 20-25% ja teravilja 75-80% · külv 3-5 cm sügavusele 23. Põldoa kasvatamine · Seemned hakkavad idanema 3-4 C · Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad · Külvatakse teraviljade järel · Hea eelvili kõigile kultuuridele · Külv on nii laiarealine · Külvatakse 35-40 idanevat seemet m² · Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha · Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Lupiinide kasvatamine
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamin...
4. Talinisu 13 LP(g) Sl2 P-2 K-1 56 5,9 3 5. Raps 10 LP(g) Sl P-2 K-3 52 5,6 3 (Tabel 1. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus) Külvikorra koostamisel lähtusin järgnevatest andmetest: Kultuuride otsene ja kaudne mõju: 1. Eelvili avaldab otsest mõju talle järgnevale kultuurile ja kumulatiivset mõju mulla omadustele. 2. Mullaviljakusele avaldab suurt mõju taimetoitainete, eriti lämmastiku erinev tarbimine taimede poolt. 3. Mõned taimeliigid (kaer, lupiin) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest kui teised. 4. Kultuurid mõjutavad mulla füüsikalisi omadusi, ka juurekarva.
taimi ei kahjusta, küll aga nõrgendunud taimi. Seeneniidistik peal. Päästaks rullmine ja kiirseti lume alt välja. Kartul Tähtsus: toiduks, söödaks, tööstusetooraineks. Palju tärklist, rohkesti vitamiine, eriti C- vitamiin, mineraalained. Tööstuses: tärklis, piirituse ja siirupi tehas, loomasöödas asendab juurvilju, sobib nuumloomadele, tihe harimine on tõhus umbrohtudega võitlemisel, hea hävitada umbrohtu, hea eelvili, tööperioodil vähem pingeid. Kartul vajab mõõdukalt sooja niiskust ja hästi õhustatud mulda. Niiskuse vajadus suureneb enne õitsemist. Idanemiseks min temperatuur 6 7 kraadi. Kestab 3-4 nädalat. Kui mulla temp madal ja niiskus suur siis läheb mädanema. Öökülmade suhtes väga tundlik, valguse nõudlik, eelvilja nõudes ei ole nõudlik, parimad söödavili ja karjamaa, valida kiviväe külvipind. KN2K- parim korjaja (kolhoosniku naine kahe käega)
Vaarikas Kogu vaarika alla minev pind väetakse ühtlaselt andes ruutmeetrile 4…6 kg sõnnikut, 3…5 kg fosforit ja 5…10 kg K. 2…3 järgnevat aastat antakse vaid lämmastikku 7…8 g/m2. Kandeealist istandikku väetatakse alljärgnevalt: 8…10 g N, 4…5 g P ja 12…16 g K ruutmeetrile. Lämmastikväetise võib asendada kõdusõnniku, komposti või lahjendatud virtsa ja kanasõnniku leotisega. Maasikas Lubiväetised 1…2 aastat enne istutamist. Kui eelvili ei saanud sõnnikut, tuleb anda paar kuud enne taimede istutamist 6…10 kg/m2 kõdusõnnikut. Samal ajal võib anda ka PK väetised (5…7 g P ja 10…12 g K). Lämmastikväetised aga tuleb anda peale koristamist. Üldiselt tuleb vältida mineraalväetistega liialdamist. Eriti ohtlik on lämmastikuga üleväetamine, see vähendab saaki ja soodustab hahkhallitusse nakatumist. Kirjandus • Kuldkepp, P., 1994. Taimede toitumise ja väetamise alused 124 lk. • Mullateadus (koost. A
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
